Arhiveeritud - kategooria: ‘11. klass’

SĂĽgisene keemia praks TalTechis

Kõigile keemia valiktunni osalistele anti valik teha praksi sügisvaheaja kahel esimesel päeval TalTechis, mõlemal päeval oli orgosüntees. 

Esimesel päeval oli estri, nimelt 3-metüülbutüületanaati ehk isoamüülatsetaati süntees. Sünteesi vältel kuumutasime kolbi, milles oli äädikhappe ja 3-metüül-1-butanooli ehk isoamüülalkoholi segu koos veega. Sinna oli ühendatud veekogur ja püstjahuti, et saada lahti veest, mis oli segus. Kui saime veest lahti, puhastasime veelgi seda segu kasutades jaotuslehtrit ning lõpuks kontrollisime selle puhtust läbi lihtdestillatsiooni. 

Teisel päeval ootas meid ühe ketooni, dibensaalatsetooni süntees, kasutades bensaldehüüdi ja atsetooni. Algul oli meie ees naatriumhüdroksiidi ja etanooli vesilahus, seda lahust segasime magnetsegajapulgaga magnetpliidil kolmekaelalises kolvis, kuhu oli ühendatud õhujahuti, termomeeter ja tilklehter, milles oli bensaldehüüdi ja atsetooni segu. Sellele lahusele lisasime segamise vältel tilklehtris oleva segu ning tekkis kollase sademega hägune lahus, mida seejärel filtreerisime ja antud sademe viisime üle etüületanaadi lahusesse ümberkristalliseerimiseks. Lõpuks filtreerisime veel kord seda lahust ning saadud kristallide puhtust kontrollisime, kasutades õhukese kihi kromatograafiat.

Praks oli väga huvitav, suur aitäh, õpetaja Martin Saar!

Autor: Arthur Harri Jaakko Antila

28.10.2022

TujukĂĽllas Tartu trip

4. oktoobril külastasime kogu klassiga programmeerimisõpetaja Hanna-Britt Sootsi eestvõttel Tartu Ülikooli Delta keskust, kus asuvad majandusteaduskond, matemaatika, statistika ja arvutiteaduse instituut ning tehnoloogiainstituut. Jõudsime Tartusse juba kell kümme ning ees ootas meid kolm loengut. Esimesena esines meile Ene-Margit Tiit, kes rääkis lühidalt tõenäosusest, statistikast ja selle ajaloost. Teisena kuulasime Krista Fischeri loengut, kes rääkis biostatistikast ning näitas eri uuringuid ja huviäratavaid uuringutulemusi. Sellele järgnes õppekeskuse tuur, mille käigus tutvusime Delta hoone ja selle võimalustega. Ringkäigu ajal tutvusime ka TÜ bioinformaatika professori Jaak Viloga. Päevale pani punkti TÜ matemaatilise analüüsi Rainis Halleri loeng hulkadest.

Vahepeal saime nautida head toitu Delta keskuse suurepärases sööklas ning külastada kurikuulsat Coop poodi, kust sai peale hea söögipoolise osta ka söödavat raha!

Autor: Head Wig Kikas

10.10.2022

Austerlased Reaalis

25.09 septembril maandusid Tallinnas Lennart Meri lennujaamas 23 austria õpilast. Nad tulid enamik esimest korda Eestisse selleks, et tulla nädalaks meie kooliga tutvuma. Õpilased (loe: austrialased, austraallased, austerlased) jagati 9.-12. klassi vahel. Meie klassi tulid Tobias ja Lukas, nad said osaleda meie keemia ja matemaatika tunnis. Kuigi nad palju aru ei saanud, tõdesid nad, et tunnid tundusid huvitavad. Lisaks tutvustasime neile meie 208 ruumis olevat kohvinurka, kus pakkusime neile hommikuteed ning küpsist. Austerlastele väga meeldis meie kohvinurga idee :). Reedel pidas austria õpetaja David Duncan aulas 45-minutilise loengu teemal “Stress prevention and resilience”. Esitlus oli väga põnev ja hariv ning õpilastele väga meeldis, kuidas esineja kaasahaarvalt kõneles ning reaalsest elust näiteid tõi. Lisaks saime töölehed, millega saame enda peal läbi viia huvitavaid teste oma stressitaseme mõõtmiseks. Siinkohal teeb kogu progejate seltskond suure kummarduse kogu 139.b klassile, et nad austerlased meie kooli kutsusid ning nende eest niivõrd hästi hoolitsesid (ps! sukles on tõeline austria emme)! Samuti peame tänama õpetaja Vahenurme ja õpetaja Siniorgu, kes kogu B(R)G Leibnitz programmi olid kokku pannud! Hoiame sidet ja näeme varsti jälle, austerlased!

Auf Wiedersehen Freunde!

01.10.2022

Teadlaste Öö festival teaduste akadeemias, teaduspärastlõuna: „Linnud, luule ja teadus“

See oli üks septembrikuu hall reede, kui seltskond realiste rühkis läbi kitsaste vanalinna tänavate üles toompeale, püüdes meeleheitlikult kõleda tuule käes mitte jääkujuks külmuda ja  munakividele helvestena pudeneda, mille piikidena alla sadav vihm koheselt rentslisse kandnud oleks. Punaste viilkatuste vahelt vilksav taevas oli tume ja kurjakuulutav, käel tiksuv kell sugugi mitte sõbralikum. Ähkides ja puhkides sai end lõpuks teaduste akadeemia maja raskete uste vahelt sisse libistatud ning, esimene tutvus majaga garderoobi mantlit jättes tehtud, joostud pidulikku saali, täpselt õigel ajal, et istuda maha ja sättida end sissejuhatavate sõnade ajal lindude ja luule lainele. Hoolimata kurnavast päevast ja eelnenud pikast koolinädalat, viisid Elle-Mari Talivee, Urmas Talivee, Veronika Kivisilla ja Aarne Tuule huvitavad kõnelused saali kuldselt hiilgavate kroonlühtrite all igasuguse roidumuse ja une. Ettekannete vahel oli võimalus nautida klippe Mart Soosaare filmist “Kihnu linnuaabits”.

Üritusele andis avapaugu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee, kes rääkis harrastusteadlaste olulisusest teadustöös ja keskkonna päästmises. Igal inimesel on võimalus panustada lindude uurimisse (https://eoy.ee/). Olgem keskkonna eest hoolitsevad, mitte ainult keskkonnast hoolivad inimesed!

Järgmisena astus rahva ette Loomaaia loodushariduskeskuse ornitoloogiaringi õpetaja Urmas Talivee koos linnu pesakastiga, millest ta ka ilma pikema jututa ühe vana linnupesa kohapeal välja võttis. Ta rääkis meile Tallinna Loomaaia ajaloost ning vahvatest tundidest ja väljasõitudest, millest Tallinna Loomaaia ornitoloogiaringi õpilased osa võtavad.

Meie haridusõhtu kolmas esitlus oli lindude häälitsustest ja tähendustest, mis neile anti. Selle viis läbi luuletaja Veronika Kivisilla. Kuna tegu oli rahvusvahelise tõlkijate päevaga, siis ta luges meile erinevaid linnukeelseid ütlusi, mis on eesti rahva pärimuses edasi antud. Kahjuks ei olnud ta nõus algkeelt ette lugema vaid ainult tõlke. Toon välja ka mõned lõbusamad näited: 

Kui vares leiab suvel hobusesita, siis ta ütleb: hõoh, sitt, sitt, kui ropp!

Kui vares leiab talvel hobusesita, siis ta ütleb: hää kakk, hää kakk 

Harakas teadvustab, et tema on “Saks, saks”

Luuletaja peres omakorda arvatakse, et enne valimisi laulab rasvatihane “Sotsikleit, sotsikleit” 

Õhtu viimase esitluseda rääkis Aarne Tuule Eesti kotkastest ja kotkaklubi tegevustest. Alustuseks seletas lektor meile ära, et oleks tal palutud rääkida 30 minutit kotkastest, poleks olnud küsimust, kuid kotkaste ning must-toonekurgede hingeelu, kotkaklubi üle 20 aasta väldanud tegevuste ja klubi praeguste sihtide katmist peab ta võimatuks vähem kui paari tunniga. Muidugi oli ta varmas  kohe kergemal toonil lisama, et, olles lugenud plakatit, peaksime me teadma, et osaleme siiski teadlaste ÖÖL ja ta loodab, et oskame kella 1 ajal, kui ta viimaks lõpetanud on, omale takso tellida. Selleks siiski vajadust ei tekkinud. Siiski vaatas publik, olles kolmveerand tundi kuulanud haaravat juttu kaameratest, jälitusseadmetest, rõngastamisest, karude rüüstatud püünistest ja lindude raskest elust, ennist öeldud sõnadele hoopis teise pilguga, saades täiesti aru, et teema on ammendamatu ja nii huvitav, et janu kustutamiseks oleks kaks tundi tõesti miinimum. 

Peale ürituse lõppu anti meile võimalus majatuuriga oma jalgu sirutada. Alustasime kõige ülemiselt korruselt toas, mille lakke oli maalitud tähistaevas. Seal saime teada, et siin oli viidud läbi ka vabamüürlaste koosolekuid ja sealt toast oli võimalik lausa kolme erineva ukse kaudu lahkuda. Sealt edasi läksime teisele korrusele, kus olid peamiselt erinevate inimeste tööruumid. Esimesel korrusel käisime läbi puhketubade ja hüppasime sisse direktori kabinetti, kes hetkel Aafrikas, ja saime saladuskatte all teada, et tal on oma vets ja harjakapp. Lõpetasime oma retke trepikojas, kus tänasime tuuri läbiviijat ja seadsime sammud kodu poole.

 

Autorid: Laur Matthias Matzen, Helena Carmen Udu, Roosi Katarina Värv

 

Majatuur. Autor: Laur Matthias Matzen

Urmas Talivee linnupesaga. Autor: Val Rajasaar

Kõnelejad. Autor: Val Rajasaar

Elle-Mari Talivee. Autor: Laur Matthias Matzen

Kotkas rĂĽndamas plastmassist toonekurge. Autor: Helena Carmen Udu

Kotkas peale toonekure rĂĽndamist. Autor: Helena Carmen Udu

Aarne Tuule. Autor: Laur Matthias Matzen

Veronika Kivisilla. Autor: Laur Matthias Matzen

Majatuur, direktori kabinett. Autor: Helena Carmen Udu

Kuulajad. Autor: Helena Carmen Udu

30.09.2022

Palju õnne, Reaal!

29. september on iga Reaalika teine sünnipäev. Igas klassis käib rääkimas vilistlane ning koolistaadionil sööb iga klass enda klassi poolt organiseeritud kooki. Meie klass läks kva(nt/l)iteedi peale välja. 11.a klassi esindas laua peal kuus kooki, mis olid suures enamuses (loe: ⅕) õpilaste käsitöö. Helen Kaasik pidi nentima progeklassi kunstilist ja köögitehnilist ülekaalu teiste klasside ees. 

Honorable mention: 139.a klass külastas tähtsal päeval arhitektuurimuuseumit Piret Karu juhatamisel. Värskendasime ajalooteadmisi linna ajaloo teemadel ning saime täpsemalt teada erinevate arhitektuuriliste stiilide kohta ning nende ehitamisaegadele ja näidetele Tallinnas. Tallinn ei saa küll kunagi valmis, aga meie visiit muuseumisse sai küll. Nobedad abilised pidid minema tooma head ja paremat pidulikule lauale, teised said kulgeda uute teadmistega mööda vihmast linna tagasi kooli vilistlast kuulama. 

Klassis käis rääkimas vilistlane Kalev Vapper. Kalev rääkis väga kelmikaid lugusid enda kooliajast, kusjuures eriti säravalt jäi meelde üks juhtum Särgava peapesuga. Öö enne peapesemise riitust sattus puhtjuhuslikult kuju peale söemaalinguid, mille tegijaid mitte keegi siiani ei tea.

Lameda kelpkatusega historistlikus stiilis hoone viisnurksele staadionile kogunenud kooliõpilased ning klassidesse kõnelema tulnud vilistlased kuulavad hoolikalt aktusel direktori sõnavõttu. Pum-tšiga-pum-järgselt saime oma mütsid ära vahetada lähima naabriga ning jätkata pudireas auringiga klassi kõndimist.

Palju õnne, TRK!

Autor: Oskar Pukk

29.09.2022

Maailmakoristuspäev

Maailmakoristuspäev langes see aasta ühele ilusale neljapäevale, 22. septembrile. Reaalkoolis kutsuti õpilasi üles Tallinna koristama. Vabatahtlikud koristasid Hirveparki, Harju mäge ning neid ümbritsevaid rohealasid. Ka progeklassi esindus oli kohal: Arula, Kannukene, Pajo ja Vodi. Andsime oma panuse, et maailm oleks veidi puhtam: korjasime Hirvepargi külje alt kokku jalgpallivärava(!), mitu tosinat klaaspudeleid ja muid olmejäätmeid. Meil oli abiks õpilasi nii põhikoolist kui ka abituriente. Ettevõtmine oli edukas: korjasime palju prahti ning näitasime maailmale, et progeklass on keskkonnateadlik!

Aita ka Sina maailma puhtana hoida: https://www.maailmakoristus.ee/donations/toeta-meid/

Autor: William Vodi

22.09.2022

Jevgeni Ossinovski

15. septembril on rahvusvaheline demokraatia päev ning selle puhul käis Tallinna Reaalkooli aulas kõnelemas Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski. Kohtumine oli väga sisukas ning saime palju uut ja põnevat teada demokraatiast meie ümber. Ps! Huvitav fakt on see, et Jevgeni Ossinovskil pole kodus veel biojäätme konteinerit, kuigi tema arvates võiks see juba igas majapidamises leiduda.

Aitäh, härra Ossinovski!

20.09.2022

Kirjandustänava festival 2022

Kuues Kirjandustänava festival toimus sel aastal 10. septembril Kadriorus Koidula tänaval. Kirjandustänava festivali eesmärk on tõmmata rahva tähelepanu eesti kirjandusele ja selle eripärale. Eesti Kirjandustänava festival on toimunud juba aastast 2017.

Sel aastal möödus väga palju tähtpäevi, mida festivalil tähistati, näiteks Eduard Bornhöhe 160, Karl Ristikivi 110, Aino Pervik 90, Paul-Eerik Rummo 80 ja Mari Saat 75. Samuti möödus 100 aastat Arved Viirlaiu sünnist ja 70 aastat tema kirjutatud raamatust “Ristideta hauad”. Viirlaiu auks korraldati auseisak tunnustamaks Eesti vabaduse eest võidelnud mehi ja naisi. Auseisakuks riietusid sada noort, sealhulgas väga suur osa Reaalkooli õpilasi, kaitseväe mundritesse ning rivistusid Koidula tänavale küünlavalgel raamatut lugema. Peale kontserdi lõppu jalutasid kõik kirjandushuvilised mööda Koidula tänavat, kõrvaklapid peas, imetledes mundrites noori, samal ajal, kui Mait Malmsten luges neile Arved Viirlaiu romaani “Ristideta hauad” ette. 

Septembri õhtuhämaruses kaitseväe mundrites rivis seistes raamatut lugedes oli väga uhke ja suurejooneline tunne olla osa Viirlaiu auks korraldatud auavaldusest. Mitmesaja kirjadushuvilise seas oli näha ka mitmeid Reaalkooli vilistlasi, õpetajaid ja õpilasi. Pole ka vale väita, et mõnel mundritesse riietatud noori vaadades pisar silma tuli. Kirjandustänava festival lõppes imeilusa kontserdiga Luigetiigil.

Autor: Siim Ilison

18.09.2022

Spordipäev

Reedel, 2. septembril toimus Pirita metsas juba teist aastat järjest orienteerumine kõigil gümnaasiumi klassidel. Kuid tegemist polnud mitte tavalise orienteerumisega, vaid rogainiga. Rogain on pika kontrollajaga võistkondlik valikorienteerumine. Tuleb valida punktide seast, millise raja läbid, ning kontrollpunkte läbides koguda punkte. Mida keerulisemas kohas kontrollpunkt on, seda suurem on ka punktiskoor, mis on võimalik saada. Meie küll päris 24 tundi metsas ei seigelnud (nagu tehakse klassikalisel rogainil), vaid meile anti üks tund, et võimalikult palju punkte koguda. Kohal oli vaja olla 10.30 Pirita velodroomi kõrval ning seljas ilmale vastavad riided ja muidugi ka klassisärk. Siiani olime olnud ainus klass 139. lennust, kellel klassisärk olemas, kuid meile lisandusid sellel päeval ka Madistajad, kes olid suvevaheajal oma särgid lõpuks valmis saanud (Hea töö C-klass!). Kogunemise algusajaga meil tõesti vedas, sest kuigi eelmisel õhtul toimus valikkursustele registreerimine, saime me siiski oma unetunnid täis. Räägiti üle, kuidas orienteerumine toimub, ja olimegi valmis rajale asuma. Leidsime kõik omale paarilised ning saime ka paari peale kiibi, millega sai salvestada läbitud kontrollpunkte. Orienteerumine sai alata.

Kohe algusest oli näha erinevaid taktikaid, mille kasuks paarid olid otsustanud. Osad otsustasid joosta elu eest, aga teised hoopis jalutades nautida jahedat sügisilma. Kuigi jooksmine oli kiirem kui kõnnak, siis osad suutsid endale näppu lõigata jooksmise kasuks otsustades. Nimelt oli näha paare, kes suure hooga punktidest mööda kihutasid ning sellega väärtuslikku aega ja punkte kaotasid. Kuigi enne algust võis tunduda punktide leidmine natukene keerukas, siis rajal olles sai selgeks, et midagi keerukat siin polnud. Kontrollpunktide leidmisel aitas tohutult kaasa teiste inimeste jälgimine. Kui oli väikenegi kahtlus punkti asukoha osas, tasus otsida ja vaadata teisi paare. Kontrollpunktide ümber oli sageli palju rahvast, mis tegi kontrollpunktide leidmise hulganisti kergemaks. Kontrollpunktid asusid mõlemal pool Pirita jõge. Rohkem oli punkte küll Pirita jõest velodroomi poolsel alal, kuid teisel pool jõge asuvad punktid tõid rohkem punkte skoorile juurde. Paarid, kes otsustasid joosta ning ei jooksud kontrollpunktidest suure hooga mööda, suutsid läbida kõik punktid vähem kui tunni aja jooksul. Jalutamise kasuks otsustanud paarid pidid leppima ainult velodroomipoolsel alal olevate kontrollpunktidega, kaugemale ja tagasi lihtsalt ajaliselt ei jõudnud. Rajalt tagasi jõudnud, tagastasime kiibi ning saime teada oma punktiskoori. Peale orienteerumist oli väga selgelt näha ka valitud taktikat. Jooksjatel oli keel vestil ning näod punased kui õunad. Jalutajatel polnud aga jälgegi, et kuskil käidud oli. Keha kinnituseks pakuti meile kaubiku pagasiruumist maitsvaid singi-juustupirukaid ning õunu. 

Sellega sai meie selleaastane orienteerumine lõpu. Kõik jõudsid elusalt ja tervelt metsast tagasi ning meie klassijuhataja sai rahus hingata (ei pidanud kellelegi metsa järele minema). Saime nautida ilusat ilma ja head seltskonda. Järgmine aasta uuesti!

Autor: Jan Sebastian Tammekun

10.09.2022

1. september

Pikk ja kosutav suvi seljataga, alustasime uut õppeaastat meie oma viisnurksel staadionil hümni lauldes, lippe heisates ja direktor Ene Saare kõnet kuulates. Kuid sellest aastast on meie klassis midagi teistmoodi, nimelt tuli meie klassi uus õpilane Lotta, kes oma särasilmsuse ja rõõmsa meelega juba kaugelt välja paistab.

Pärast aktust suundusime oma lemmikklassiruumi 208, kus ootas meid ees mitmeid üllatusi. Esiteks on suvega läbinud meie armas koduklass uuenduskuuri, tänu millele on meil uus tahvel (millele saab kirjutada markeriga, mitte kriidiga) ning mis asub vana klassiplaani järgi klassi tagumises otsas. Uue klassiruumi suurimaks  eeliseks teiste klassiruumide ees õpetaja Helen Kaasiku sõnul on see, et meie klassis on kõik lauad mõeldud pikkadele inimestele, mis tähendab, et meil ei ole enam laudade all pulka, kuhu kõik oma põlved esmaspäeva hommikul ära löövad. See polnud veel üllatustest sugugi kõik. Teiseks suureks üllatuseks oli see, et saime kätte aastaraamatud koos meie klassi peasponsori Beliefi värskendavate jookidega. Siinkohal soovime tänada kogu Beliefi meeskonda meeldiva koostöö eest, suur aitäh teile! Pärast klassijuhataja tundi saigi meie esimene koolipäev 11. klassi õpilastena läbi ning asusime koduteele, et homseks spordipäevaks jooksutossudelt tolm maha pühkida ning klassi spordisärgid sirgeks triikida. 

Jõudu & jaksu uurimistöö aastaks, progejad!

Autor: Kaspar Hendrik Pajo

06.09.2022