Rakett69, dünaamiline planeerimine ja tõenäosusteooria ehk matemaatikaolümpiaad

Selle õppeaasta matemaatikaolümpiaadi maraton sai alguse 12. jaanuaril, mil enamik meie klassi õpilasi lahendas oma koolimaja turvaliste seinte vahel koolivooru ülesandeid. Kuus edukat matemaatikut pääsesid edasi piirkonnavooru, mis toimus 1. veebruaril TalTechis. Piirkonnavooru ülesanded olid juba krõbedamad ning vajasid pingsat mõtlemist ning uusi lähenemisi. 11.a klassist ootas kolme matemaatikahuvilist ees lõpuspurt 25–26. märtsil Tartus, kus toimus matemaatikaolümpiaadi lõppvoor. Sinna jõudes oli vaim valmis ja meeleolu hea, seega alustasime peale korraldajate poolt organiseeritud väikest hommikuoodet viis tundi kestvat ajude ragistamist. Tööd ära antud, suundusime Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri lemberi poolt peetavale loengule  “Dünaamilisest planeerimisest”. Loeng oli väga huvitav, kuid sellele eelnenud väsitava pingsa mõttetöö tõttu kippus kuulajate mõte aeg-ajalt uitama minema. Õhtusöögile järgnes olümpiaadilistele kohane meelelahutus – Rakett69 ühisvaatamine! Õhtul olime kõik ninapidi oma telefonides, sest tasapisi hakkasid saabuma tulemused ja meeleolu polnud enam nii hea, kuna meie sooritused olid loodetust madalamad. Järgmisel päeval saime taas nautida matemaatikat proffide esituses – Cybernetica AS nooremturvainsener Raul-Marin Rebase loeng “Sissejuhatus kvantarvutusse”.  Kokkuvõttes võib öelda, et saime järjekordse hea kogemuse võrra rikkamaks ning uus õppeaasta uute olümpiaadidega on ees – kui töö tulemus ei pakkunud rahuldust, siis ikka uuesti ja kindlasti paremini!

Lembit lahendamas matemaatika lõppvooru ülesandeid. Allikas: Popular Mechanics.

Autor: Ardi Raag

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga