Kuu: veebruar 2023

Kolmapäeval, 22. veebruaril käis meie koolis külas peaminister Kaja Kallas ja pidas kõnet. Kuna valimised on lähenemas, teeme me kiire ülevaate eesti suurimate erakondade programmidest.Aga kõigepealt tuleb teada seda, mida keskmine eestlane juba teab. Selle jaoks oleme intervjueerinud Keskmist Eesti Matsi (KEM), kelle teadmiste pealt saame ehitada hea arusaama iga partei lubadustest ja tegudest! Iga partei juures mainime nende kõige silmapaistvamaid lubadusi ja seda, millistest peatükkidest nende valimisprogrammid koosnevad.

Eesti 200

KEM: “Eesti 200 on pulli tegemise osas teisel kohal – alati, kui mingi nali on, on algatajaks kas EKRE või nemad. Ma ei saa küll kunagi aru, mida nad tegid. Nad on mitte-radikaalsed… kuskil poliitspektrumi keskel. Nende nimi tuleb sellest, et võiks olla 200 aastat Eesti riiki, mis on päris hea mõte.”

Eesti 200 sai alguse EV-i 100. sünnipäeva kanti välja tulnud samanimelisest manifestist. Vikipeedia kohaselt on nad liberaalid, mis on küll parempoolne ideoloogia. Nende valimissloogan on imepärane “Meiega on võimalik!” (Mis on võimalik??? Mis???).E200 valimisprogrammil on sektsioon “viis vaala”, mis võtab tänuväärselt kokku kõik partei suurimad lubadused, nagu investeerida haridusse 250 miljonit lisaraha ja muuta Eesti taastuvenergiat eksportivaks riigiks. Kuna tähtsamate lubaduste siia kirjutamine oleks vaid selle teksti kordamine, siis mainime selles sektsioonis vaid huvitavamaid.

Valimisprogrammi algus on väga proosaline ja koos EKRE programmiga üks dramaatilisemaid. Ülejäänud sektsioonid on lihtsamini hoomatavad punktide kaupa loetletud lubaduste formaadis. E200 valimisprogrammis on 15 peatükki, millest esimesed viis tähtsat on haridus, julgeolek, valitsemine, energeetika ja kliima.Mitmeid asju lubatakse “välja töötada” ja “soosida”, nagu rahastusmudelit hajaasustusega omavalitsustele või energiasalvestuse lahenduste rajamist, lubatakse “leida raha” vähemalt 500 doktorandi vastuvõtmiseks aastas. Kohustuslik kooliaeg lubatakse tõsta 18. eluaastani, kooli algusaeg lükata kella 8.45-ni, luua Eestisse õhu- ja raketikaitsesüsteem ning e-riigi äpp, keelata kriminaalkorras karistada saanud erakondadel riigirahastuse saamise, anda juurde ressursse elamute renoveerimiseks, kiirendada ohustatud liikide kaitse alla võtmist, anda enne 1991. aastat valminud filmipärand vabakasutusse. Erakond lubab “rekordkiirusel” üles ehitada roheenergia tootmisvõimsused, menetledes planeeringuid 6 kuuga. Soovitakse digitaliseerida jäätmete kogumist ja defineerida abielu kui liit kahe inimese vahel.Üldiselt on valimisprogramm igasuguste regulatsioonide, avalduste ja bürokraatia vastu. Tööõiguse regulatsioone tahetakse lõdvendada. E200 on selle poolt, et valimiskampaaniate kulud kataksid erakonnad vaid liikmemaksudest ja annetustest (mida Eesti 200 sai 2022. aasta neljandas kvartalis ligi 200 000 eurot). E200 armastab väga ettevõtjaid. Nad tahavad, et iga inimese maksud maksaks tema ise, mitte tema tööandja. Partei ei toeta maksude tõstmist (vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil).

Tuleb ära märkida, et E200-l on “valimisprogramm” ja “valimisprogramm 2023”, millest teine on see õige ja esimene sisaldab lubadust anda igale lapsevanemale iga tema alaealise lapse kohta üks hääl valimistel juurde(!!). Nende veebilehtede andestamatul segiajamisel riskite sellega, et Eesti 200 liige kutsub teid pinnapealseks. Tervikprogramm on siin.

 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

KEM: “EKRE on see vastuoluline partei, need kõige paremad fašistid. Nende nimi on EKRE, mis tähendab “Eesti Konservatiivne Rahva misiganes”. Nad on tugevalt Vanamaa-vastased, nende slogan on “päästke Eesti”, aga ma ei tea, mida see tähendama peaks. Kuuendas klassis ma nägin poiste vetsu seinal haakristi sõnaga EKRE.”

Ahh, EKRE! Fašistide valimisreklaamidest šnitti võtja, Jevgeni Prigožini kavandatud (aga ilmselt mitte läbiviidud) käsi Eesti poliitikasse, geidele Rootsi laevapiletite ostja. EKRE ei ole vahest kõige Venamaa-vastasem partei, arvestades nende soovi mitte osaleda Ukraina sõjas. Nende slogan on täpsemalt “päästame Eesti”, mitte et see eriti tähendusrikkam oleks. Iga valimiskompassi järgi on nad tõepoolest kõige parempoolsem partei.EKRE valimisprogramm on ilmselt kõige dramaatilisem, iga alapunkt algab sõnaga päästame: “Päästame Eesti vaesusest!”, “Päästame Eesti sõjast!”. Programmi punktide teemad on vaesus, sõda, rahvusriik, inimeste tervis, õigussüsteem ja demokraatia. Rohepööret kutsutakse “hullumeelseks”, lubatakse vähendada fossiilkütustele mõjuvad maksud ja suurendada miinimumpalka. EKRE soovib suurendada sõjaväge ja selle kulutusi, samuti mitmelapseliste perede toetusi (muuhulgas soovitakse seostada inimese pension tema laste arvuga). Ülikoolid soovitakse teha täielikult eestikeelseks, soovitakse parandada arstiabi kättesaadavust. Nad on Euroopa Liidu institutsioonidele võimu andmise vastu, vaba turu poolt, kõige viimane punkt terves programmis on “Tühistame kooseluseaduse kui ühiskonda lõhestava ja ühiskonna enamuse hoiakutele vastanduva õigusakti.Päästame Eesti! [sic]”.Teiste valimisprogrammidega võrreldes on EKRE oma väga lühike ja lihtsasti loetav. Keskmise Eesti Matsina tunduks see programm ilmselt kõige arusaadavam. Tervikprogramm on siin.

 

Isamaa

KEM: “Isamaa on nagu EKRE, aga nad ei ole; nad on leebe EKRE nendele, kes ei taha öelda, et and toetavad EKREt. Nende logo on sinine ja ma ei tea, mida nad tahavad.”

Vikipeedia kohaselt on Isamaa rahvuslik konservatiivne partei, mis on tõesti pool EKRE nimest. Isamaa valimisprogramm kasutab unikaalse otsusena Seriifiga fonti. Neil on lühiprogramm, millel võiks olla häbi ennast nii kutsuda oma pikkuse tõttu (8 lehekülge). Lühiprogrammi teemad on rahvus (st rahvastik), eestlus (st haridus ja kultuur), riiklus (st julgeolek), majandus, heaolu (st sotsiaalhoolekanne ja tervis), keskkond ja kodanike riik (st riigivalitsemine).Kuna lühiprogramm on ise lubamatult pikk, võtame siin hoopis selle kokku. Lubatakse suurendada õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise programme, investeerida nelja või enama lapsega perede eluruumidesse, suurendada kaitsekulutusi, kehtestada Eestis elavatele Venemaa kodanikelelojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, viia haridusasutused üle mahetoidule, vähendada bürokraatiat. Partei on täielikult vastu uutele maksudele.Tervikprogramm on siin.

 

Keskerakond

KEM: “Keskerakond on matside partei. Nad on kaua aega olnud Tallinna linna omavalitsuses, nad tegid Tallinna liikluse halvemaks. Keskerakond meeldib venelastele, Jüri Ratas onänendega kuidagi seotud.”

Jüri Ratas on tõepoolest Keskerakonna esimees ja alates 2005. aastast on Tallinna linnapea olnud Keskerakonna liige. Ju siis jäävadki Tallinna kõik probleemid nende kaela. Mitte-eestlaste seas on Keskerakond vaieldamatu lemmik.Peatükke on Keskerakonna valimisplatvormil liiga palju, et kõiki nimetada (16 alapeatükki). Väljapaistvalt sai eraldi peatüki endale sport. Hariduses lubatakse suurendada rahastust ja teha riigikaitseõpe kohustuslikuks, lubatakse taastada kaitseväe orkester. Põlevkivisektori süsinikujalajälge soovitakse vähendada läbi “innovatsiooni”, aga lubatakse ka toetada rohenergiaallikaid. Soovitakse vähendada raamatute käibemaksumäära, toetada kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist (tsiteerides: “Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena”), anda Eesti ettevõtetele sihtotstarbeline miljardieurone abipakett, võõrandada osa riigiettevõtteid aktsiatena ja teha Tallinna ühistransport kõigile priiks. Energiamajanduse osas jätkab erakond põlevkiviga, samal ajal toetades LNG terminali ja tuuleparke.

Keskerakond soovib läbi viia kodanikupalga pilootprogrammi, kehtestada kolmeastmeline tulumaksusüsteem, vähendada ravimite ja toidu käibemaksu, suurendada alampalka 1000 euroni, ehitada Peipsi-äärne kergliiklustee, “vähendada alkoholismi ning uimastitega seotud kuritegude ja õnnetuste arvu” (ilma mingi selgituseta), suurendada piirivalvurite arvu ning tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetuseid ning keskmine vanaduspension 100 euroni. Nad soovivad teha Eestis presidendi otsevalimine ja suurendada kohaliku omavalitsuse võimu.Keskerakonna valimisplatvormi pdf-il on ilusti Jüri Ratase ja Tõnis Möldri näod peal. Kohati oli punktide kordamist, aga üldiselt oli see valimisprogramm suhteliselt loetav. Tervikprogramm on siin. 

 

Reformierakond

KEM: “Ju siis nad teevad palju reforme. Kaja Kallas on seal parteis.”

Reformide tegemine võiks olla kõigi parteide ülesanne. Kaja Kallas kuulub jah reformierakonda.RE valimisprogramm on pidev segu proosatekstist ja punktlubadustest. Programmi peatükid on julgeolek, energeetika, majandus, haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervis, keskkond ja kliima, maaelu, regionaalpoliitika ning Demokraatia ise.Erakond lubab tekitada mitmeid kaitserajatisi, kiirendada meretuuleparkide rajamist, toetada elamute renoveerimist (rahaga), lõdvendada tööturu regulatsioone, anda riigi kogutavad andmed masinloetavalt ettevõtjatele, ehitada põhimaanteedele sõiduradasid juurde ja Riia-Tartu rongiühendus, teha riigikaitseõpe kohustuslikuks, panna Netflixi eestikeelsed subtiitrid, tõsta pensioni, võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, vähendada palgalõhet (luues tööandjatele vastava digitaalse instrumendi(?)), maksustada ühekordsete plastpakendite kasutamist, suurendada põllumajandustoetusi, kaotada lasteaia kohatasud ja luua lobbistide register.Reformierakond soosib privatiseerimist ja peab oluliseks hoida maksukoormust (nii) madalana (kui võimalik). Eesti 200 kõrval teine ettevõtjaid armastav partei. Programmi kõige viimasel leheküljel on lühikokkuvõte, mis võiks olla kõige alguses.Reformierakonna programmi 3. leheküljel on väga ilus ja suur pilt Kaja Kallasest, juhuks kui keegi postrit tahab. Tervikprogramm on siin.

 

Rohelised

KEM: “Neile meeldib keskkond ja nad tegid need liikluse rohelised lained, mis tähendavad, et ei saa väga kiiresti sõita. Nad on tuumaenergia vastu, nende logol on jänku, nende seas on ilmselt palju veganeid.”

Kuna Rohelised virisesid Twitteris selle üle, et neid ei kaasatud Delfi valimiskompassi, peame neist ilmtingimata rääkima, kui me ei taha olla nende järgmised ohvrid. Ei, rohelised ei ole seotud liikluse roheliste lainetega ja nende logol on hoopis väikene taim. Samal ajal on nad tõepoolest keskkonna säästmise poolt ja hetkel olemasoleval tehnoloogial põhinevate tuumajaamade vastu.

Roheliste programmi esimene alapunkt on tõepoolest keskkonnahoid, teine energeetika, kus lubatakse üleminekut täielikult taastuvale ja hajutatud energiatootmisele. Kolmandas alapunktis, majandus ja maksud, lubatakse vähendada mitmes valdkonnas makse: mahetoit, innovatiivsed ettevõtted, ühistransport, ehitusjäätmete ümbertöötlemine.Suurendada lubatakse süsinikumakse ja lubatakse sisse viia Tobini maks. Samuti lubatakse üleminekut neljapäevasele töönädalale, mis on hiljutise uuringu kohaselt parem nii produktiivsusele kui ka töötajate vaimsele tervisele. Soovitakse lõpetada SKT kasutamise kui edu näitaja.

Teised programmi punktid on haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaal- ja rahvastikupoliitika, põllumajandus, transport, riigijuhtimine, riigikaitse ja välispoliitika. Nendest punktidest jäi silma lubadus Eestis luua kodanikupalk (või noh, 2025. aastast alates kaheaastane pilootprogramm). Samuti soovivad nad Prantsusmaa näitel keelustada poodides parim enne tähtajast üle läinud toidu äraviskamise. Tehakse rohkem rattateid ja rahvahääletuse võimalus. Silmapaistvalt on rohelistel ka eraldi programm Seto keeles. Tervikprogramm on siin.

 

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

KEM: “Nad on EKRE vastased, EKRE teeb alati nende üle nalja. Sotsiaaldemokraadid on noored, värvitud juustega, neil on kõrvarõngad ja septum ninas, nad on väga liberaalsed. Selle erakonna logo on punane. Ükskord nägin ma bussipeatuses Ossinovski valimisreklaami ja mõtlesin, et ta nägu on ka väga punane”

Sotsiaaldemokraatia on liberaalne ideoloogia, pigem selle vasakul tiival. Keskmise sotsiaaldemokraadi nooruse kohta ei oska me kommenteerida, aga valimiskandidaadid tunduvad olevat normaalsetes poliitikuvanustes.Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis on lausa silmi paitav sektsioon “Lühidalt” (lk 4, esimene alapunkt). Tekst on veidi proosaline, aga sisaldab näiteks lubadust tõsta miinimumpalk 1200 euroni ja investeerida 1% SKP-st teadusesse. Kuna valimisprogrammihuviline saab sealt ise kõik tähtsama ära lugeda, mainime selles lõigus ainult huvitavamaid alapunkte täisprogrammist.

Täisprogrammi alapunktid on (ümbersõnastatult) majandus, perekond, haridus, kultuur, tervis, keskkond, keskuse-välised piirkonnad, riigikaitse, ühiskond, valitsemine. Erakond soovib teha töönädala 4-päevaseks (neile, kes ühe päeva nädalas õpivad), katta Eesti 5G internetiga, vähendada jalg- ja tõukerataste käibemaksu, rekonstrueerida Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid, sisse viia astmelise tulumaksusüsteemi ja ajutise riigikaitsemaksu, suurendada rahastust laste teraapiateenustele, keelustada veebiennustusmängude reklaamid, pikendada koolikohustust 18-aastaseks saamiseni/kutse omandamiseni, teha “tubakatooted lastele kättesaamatuks” (ilma selgituseta kuidas) ning viia läbi liikumispööre, mis on lihtsalt huvitav nimi spordi rahastamisele. Programmi järgi taastatakse turbamaardlatel sooalad ja vähendatakse metsaraiet (säilitades töökohti, muidugi), idapiir ehitatakse täielikult välja. SDE soovib vähendada annetuste mahtu, mis üks füüsiline isik võib aastas ühele erakonnale annetada, ning kärpida valimistele kulutatava raha mahtu.

Programm oli lihtsasti loetav, ehkki mõned punktid oleks vahest vajanud selgitust (“tööandjapension”?). Lühikokkuvõte kõige alguses on küll midagi, mille kõik parteid võiksid kasutusse võtta. Tervikprogramm on siin.

 

Aga mida arvavad naised ja kristlased?

Naiste austajate ja Eesti hümni lauljatena küsime siinkohal ka abi ühelt feministlikult ja ühelt kristlikult organisatsioonilt.

Feministeerium, ilmselt Eesti üks tähtsamaid feministlikke organisatsioone, on teinud valimisest mitmeid artikleid, nendest kõige üldisem ja lühem “Keda valida?”. Selles artiklis vaadeldi erakondade lubadusi organisatsioonile tähtsate teemade osas: nõusolekuseadus, abieluvõrdsus, võrdne kohtlemine, vaenukõne, sooline võrdsus. Kõige paremad tulemused said Sotsiaaldemokraadid, Rohelised, ja Eesti 200, kõige halvemad EKRE (muidugi) ja Isamaa.

Eesti evangeelse luterliku kiriku “Ristiinimese valimislabürint” ei andnud nii otseseid skoore (paistab, et 2019. aastal oldi autori hinnangute peale vihane). Paistab, et autorile on tähtsad kirikute rahastamine ja Jumala eest (pun intended) samasooliste abielu ja kooselu vastu olemine. Keskerakonna, EKRE ja eriti Isamaa sektsioonid on positiivsed, Eesti 200 ja Rohelised kaotavad palju punkte eutanaasia toetamise eest. Sotsiaaldemokraadid võidavad vaevu vähegi toetust oma lubadusega topelttasustada pühapäeval töötamine. Autorile ei meeldinud, et Reformierakonna valimisprogrammis ei räägitud väärtustest, vahest võiksid nad teinekord kõige ette lisada lause “Me toetame headust ja tõde”.

Juhul, kui me ei maininud sinu lemmikerakonna lemmiklubadust või jäi meil midagil kahe silma vahele, palun saata kõik hate mail aadressile Lossi plats 1a.

Lõpetuseks ka üks hea meem, et kogu see asi veidi lihtsamaks teha

Autor: Ingrid Mölder

See aasta toimus Reaalkoolis esmakordselt spordinädal – nädal, mis oli täis igasuguseid traditsionaalseid ja ebatraditsionaalseid spordialasid, kus iga gümnaasiumi klass ennast proovile sai panna. Igal nädalapäeval toimus üks spordiala.

Esmaspäev – köievedu

Nädalale pani alguse köievedu. 11.a-d esindasid köieveos Lotta, Laur, Jesper, Märten ja Helena. Kuigi tuul puhus meile tagant ning vastased kallasid meie poolele õli, suutsime saavutada neljanda koha.

Teisipäev – plank

Planguvõistlusel pani ennast proovile meie tubli Maripuu, kes hoidis ennast stabiilses planguasendis 14 minutit järjest. Vaatamata uskumatule saavutusele sai meie klass plangus teise koha, sest 10.c klass puhus Markust aula rõdult hiiglasliku fööniga ning see takistas teda võitmast. 

Kolmapäev – trepijooks

Trepijooksul esindas meie klassi Jan. Lisaks lihtsalt trepist üles jooksmisele koosnes võistlus ka mitmest erinevast väljakutsest, näiteks hüppenööriga hüppamine ja kirjutamisoskuse näitamine. Õnneks on meie Jan väle poiss ning saavutas teise koha.

Neljapäev – käesurumine

Käesurumises esindas meie klassi meie oma jõumees William. Käesurumises ta kahjuks esikolme ei jõudnud, kuid peamine on muidugi osavõtt.

Reede – võrkpall, pinks

Reedel hõivas poole meie koolipäevast võrkpalliturniir. Meie klassi esindasid Euroopa tippmängijad Oskar Pukk, Carl, Uku, Helena, Roosi ja Sven. Esimeses mängus saavutasime me pärast tasavägist võitlust võidu seisuga 2:1. Teises mängus kaotasime 0:2, kuid see on ka arusaadav, sest vastane oli enne mängu algust meie poolele vett kallanud. 

Pärast tundide lõppu liikus meie pinksivirtuoos Johannes aulasse, et pidada maha üks kõva pinksivõistlus, mis oli ühtlasi ka nädala viimane ala. Pärast nelja rasket mängu saavutas Johannes teise koha. 

Kokkuvõttes elasime üle ühe väga sportliku, huvitava ja ägeda nädala. Suur tänu spordikomisjonile!

Autor: Johannes Tampere

See aasta oli meie armsale kodumaale 105. sünniaasta ning traditsioonide kohaselt koguneb Eesti rahvas päiksetõusuks Kuberneri aeda Pika Hermanni ette lipuheiskamist vaatama. Seda tegid ka reaalikad. 

Kärge hommik algas kõigil vara, tuli ennast pidupäevaks valmis sättida, ei saa ju padjasoenguga nii tähtsal päeval välja minna. Kuid kui toimetused tehtud, riidesse sisse pakitud ja lipud käes, seati sammu Tallinna Reaalkooli juurde, kus kogunes meie kooli esindus lipuheiskamiseks. Ligikaudu kell 7.00 seadis meie esindus Reaalkooli eest sammud kuberneri aia poole. Esinduses oli umbes 30 gümnasisti, põhikooli poistekoor ning paar õpetajat. Unisemad liikmed liitusid meiega Kuberneri aias. Liikusime rõõmasalt Kuberneri aia poole, kohates teepeal uniseid, kuid õnnelikke kaaskodanikke, ning peatselt olimegi kohal. Kuna olime varakult startinud,, saime ilusti aeda sisse ning ei pidanud rahvamassis seiklema. Saime kohad endale peaaegu esireas, kust oli hästi näha kõike toimuvat. Jäime põnevusega ootama algust. 

Alguseni oli jäänud veel paar minutit aega, kuid rahvast aina tuli ja tuli juurde, lõppu nagu polekski. Rahvas aina voolas Kuberneri aeda sisse, kuid lõpuks sai see siiski täis. See tundub küll võimatu, kuid võin julgelt öelda, et Kuberneri aed oli tihedamalt inimestega hõivatud, kui meie kooli söökla peale 5. tundi lasanjepäeval. Aed inimestest täis pakitud, algas ka tseremoonia. Täpselt kell 7.33 heisati riigilipp Eesti Vabariigi hümni saatel. Hümni esitasid Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja Tallinna Politseiorkester. Õhus oli tunda uhkust, ühtsust ja õnnelikkust. Tseremoonia jätkus laulude ja kõnedega. Tseremoonia lõppedes olid sõrmed ja varbad juba osadel natukene külmad ning aeg oli oma teed minna. Kuid sellega ei lõppenud tähistused! Paari tunni pärast algas iga-aastane paraad. Vabaduse väljak oli rahvast nii pungil, et ei õnnestunudki see kord sinna vaatam minna, kuid vabu kohti oli Viru peatuse juures, kus sai sama hästi, kui mitte paremini paraadi näidata. Paraadil paistsid silma eriti Šotimaa torupilli “orkester”, kes marssides ka viisijuppi puhusid. 

Peale paraadi seati sammud jälle kodude poole, kus tähistati pidupäeva lähedastega ning päeva möödudes seati ennast telerite taha presidendi vastuvõttu vaatama. Sellega oli see pikk, kuid väga tore päev lõppenud.

Head vabariigi aastapäeva!

Autor: Jan Sebastian Tammekun

Juba jaanuarist saati on meie klass käinud kehalise kasvatuse tundide raames Harju uisuplatsil uisutamas. Uisutunnid on kõigi lemmikud, sest jääväljal leiab igaüks endale meelepärase tegevuse – kes uisutab teistega võidu, kes teeb hüppeid ja kes naudib niisama väljaku kõrval ilusat ilma. 

Sel ajal kui poisid korvpalli mängisid, alustasid tüdrukud veebruarit bowling’us. Kohale jõudsime juba enne avamist, mistõttu saime Kuulsaalis lüüa pikali päeva esimesed kurikad. Tunni aja jooksul jõudime teha kokku neli mängu, pärast mida jätkasime oma koolipäevaga.

Suur aitäh õpetatele Rait Eslonile ja Thea Turulinnale, kes korraldasid meile väga meeldejäävad kehalise kasvatuse tunnid!

Autor: Hedvig Kikas

17. veebruaril toimus meil viimane tund õpetaja Piret Karuga. Piret on andnud meile tunde 10. klassi algusest, tunnid on olnud tempokad, kuid väga lõbusad. Õpetaja on andnud meile kogu eluks väga tugeva geograafiateadmiste põhja! Peab mainima, et oleme õpetajaga koos olnud vaid natuke rohkem kui poolteist aastat aga ometigi, on ta meile väga kalliks ning armsaks saanud, temaga on väga lõbus olnud, korralikult nalja saanud ning tema antud kodutööd oleme igaüks suutnud iseseisvalt ära teha:) Viimasel tunnil ütlesime oma tänusõnad, jagasime oma emotsioone koos veedetud ajast. Kinkisime õpetajale armsa kaardi koos tsitruskinkanipuuga, millel kasvavad kääbusapelsinid. Naljakal kombel rääkisime paar kuud hiljem õpetajaga ja selgus, et puud ründab mingisugune parasiit. Loodame, et puu on aga sama tugev nagu Jan väidab olevat tänavakaklustes ning lõi parasiidi nokauti! Peale kinkide jagamist alustasime oma viimaste kontrolltöödega geograafias. Need tegime muidugi kõik viiele! Palju-palju edu tulevaste klassidega ning loodame, et elu läheb edasi sama rõõmsalt nagu tulbikasvatus Hollandis!!

Nagu teadagi, on meie klass suur geograafiafänn, seega kui 24. jaanuaril tekkis võimalus ennast geograafiaolümpiaadi elektroonilises koolivoorus proovile panna, olid nii mõnedki õpilased käpp. Koolivoorus pandi õpilased proovile nii gümnaasiumis õpitud teemadel, näiteks rahvastikupüramiidid ja rahvastiku arenguetapid, kui ka üleüldisematel geograafilistel teadmistel ja loogilisel mõtlemisel, näiteks tuli kaartide põhjal tuvastada, millisele värvile vastab milline laevatüüp – kalastuslaev, naftatanker kaubalaev jms. Ainukesteks lubatud abivahenditeks olid “Uus aaailma atlas” ja “Eesti atlas”. 90-minutilise elektroonilise koolivooru sooritamise järel ei jäänud midagi muud teha kui tulemusi oodata. Kaua ei pidanudki ootama, sest piirkonnavoor toimus juba 14. veebruaril. Piirkonnavooru pääsesid meie klassist Markus Maripuu, Karl Joosep Onoper ja Märten Erik Loor.

Olümpiaadi piirkonnavoor toimus 14. veebruaril Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Olümpiaad toimus Harno Moodle’i keskkonnas ja vastamiseks oli aega 120 minutit. Kahjuks ei saanud Markus meie klassi haigestumise tõttu esindada, kuid teised edasisaajad olid platsis. Võistlejatele anti abivahenditeks ka mahlapakk ja šokolaaditahvel, mis kulusid mõttetööks marjaks ära. Piirkonnavoorus oli lubatud veebist vastuste otsimine, kuid küsimused olid ka selle võrra krõbedamad. Ülesanded ulatusid sinistest järvedest Venemaa erinevate oblastite SKT-ni. Meie klassist parima tulemuse saavutas Märten Erik, kuid Karl Joosep ei jäänud kaugele maha.

Autor: Märten Erik Loor

8. veebruar, Tallinna Lennujaam, kell on viis kopikatega, 20 Reaalkooli pereliiget alustavad kahepäevast reisi Brüsselisse. Visiit on Eesti Europarlamendi saadiku Urmas Paeti juurde. Reisi on vapralt planeerinud juba pikemat aega 12.c Patrik Roostfeldt, nüüd on tõehetk käes. Kahekümne hommikuse näo hulgas on ka kaks (2) a-kat (loe: progepoisid sandaalidega): Kaspar ja Oskar. Enne hommikukohvi võetakse b- ja c-klassi kolleegidega pinksilaud ette, kerge sõpruskohtumine enne tulevat spordinädalaturniiri. Air Balticu lennuk Airbus A220-300 lahkub Ülemiste kaldalt Eesti aja järgi pisut enne seitset ning juba 8.40 (nüüd juba Lääne-Euroopa ajavööndis) suundume reipal sammul ootava bussi poole. Lisaks Reaalkooli esindusele oli Brüsselit samaaegselt külastamas ka Eesti Rahvamajade Ühing.

Bussisõidu vältel jääb tee peale NATO peakontor ning iga kolmandat maja kaunistab sinine Euroopa Liidu lipp – oleme Euroopa epitsentrisse jõudnud. Jõudnud bussiga hotelli, jätame oma maise vara pagasihoidu ning suundume õhinal hommikusööki luurama. Meie kahjuks ei ole Kesk-Euroopas hommikusöögikontsept nõnda värviline kui tahaks – piirdutakse ühe espressoga ning ühe sigaretiga…

Pärast pikka otsimist leidsime toreda kohakese, kuhu sobivalt kahekümnekesi maha istuda nii, et ühtegi kõrvalist inimest kohvikusse ära ei mahuks. Kergem hommikueine oli mõõdetav 15-eurose kaotusega rahakotis ning vabalt võis välja käia ka 24€. Annab vist mõista, miks belglased vaid eelmainitud kesist hommikusööki harrastavad.

Ilma pikema jututa seadsime sammud Euroopa Parlamendi poole, et kohtuda Urmas Paetiga, süvendada teadmisi EL-i kohta ning küsida saadikult kõik rasked küsimused, mis südant vaevavad. Kui olime parlamendihoone eest kodumaa lipu leidnud, võisime rahus siseneda rahvusvahelisele poliitareenile, küll istungiväliselt. Iga riigi saadikute arvud, istungite ajad ja kohad, töö sisu, erinevad komisjonid, üleeuroopalised erakonnad ning nende paiknemine suures istungisaalis sektorite kaupa – kõik baasteadmised said slaidiesitluses ning Urmase jutus kajastatud. Parlamendihoonest ei saa lahkuda ilma kohustusliku istungisaali külastamisega. Kollased puidust toolid, millel sinine riie on asetatud ovaalselt ümber kõnepuldi, korrus kõrgemal asuvad tõlkide toad, millest tehakse otsetõlget saadikutele. Pilti tegema hakates lõhestab kütkestatud meeleolu vali prantsatus – meie armsa klassijuhataja telefon jõudis rõdult alla istungisaali põrandale. Olukord paistis kaunis nukker, sest saali alla, kus telefon kukkunud oli, ei lasta kõrvalisi isikuid kõndima, kuid õnneks on Urmas siin majas koduväljaku mängija ning saab teostada erakorralisi päästetöid.

Kuigi sel kursusel ajalugu õppekavas puudub, sattus järgmiseks külastuseks tee peal Euroopa Ajaloo Maja. Tegemist oli keskmisest eripärasema muuseumiga, kus oli kajastatud Euroopa ajalugu aegade algusest.Õhtusöögile eelnenud vaba aja jooksul külastasime Magritte’i kunstimuuseumit ning noppisime rongijaamast kohustuslikud vahvlid.

Kohalik all you can eat restoran ootas reisiseltskonda Urmas Paetiga õhtustama kell 19.00. Kõik inimkonnale teadaolevad lihatüübid igas küpsusastmes külastasid kogenud teenindajate abil innukate sööjate taldrikuid ning tühja kõhuga lahkuda ei olnud võimalik. Gurmeeteekonna vältel saime endiselt Urmasega päevapoliitikat lahata. Jalgsimatk hotelli läbi öise Brüsseli oli omamoodi kunstiline tegevus, teele jäi näiteks suur katoliiklik kirik ning vähemalt neli šokolaadipoodi. Hotelli jõudes vaatas fuajees vastu eestlastest koosnev bänd Puuluup, Madis Somelar ning Urmas Paet.

Päevatööst väsinud lihastele andis kerget leevendust lisapuhkus ööune näol ning hotellihommikusööki lõpetades on linna vallutamise plaan valmis. Kuna olime siseinfo näol kuulnud, et Ukraina president Zelensky külastab Brüsselit juhuslikult samal päeval kui meie, siis otsustasime seada sammud esmalt uuesti parlamendihoone poole. Ootused ei olnud liigselt suured, kuid otsustasime kõndida tänavanurgale, kust Euroopa Parlament hästi ära paistab. Ats oli veendunud, et seni pikim trepp alla ei paku talle ja tema kahele kargule ning haigele jalale pinget, ent pärast mõningast veenmist oli Ats nõus, et kaks kolleegi teda trepist alla tõstavad ning seeläbi turvalisemalt tänavanurgani jõuda. Me ootasime täielikus teadmatuses pea 30 minutit ning otsustasime, et kell 12 lahkume kindlalt parematele jahimaadele. Just viis minutit enne kella kahtteist hakkas säravpuhtaid autosid parlamendihoone eest sõitma kolonnis. Ei läinud just kaua aega kui tuli ka üks Mercedes, kus sees Ukraina president ise oli ning ta lehvitas teda vaatama tulnud inimestele. Ootamine oli tulemust väärt ning edasi suundusime jällekord samasse kunstimuuseumisse, seekord Picasso teoseid vaatama.

Enne lennujaama minemist tegime tutvust ettejuhtuvate brändipoodidega ning tegime taktikalise jalutuskäigu kõige kuumemasse chocolateriesse, kus Kaspar sai oma kodused kogemused proovile panna. Teel tagasi hotelli külastasime ka kirikut ning pühaliku tundega ostsime pärast suveniire kodustele. Väsinuna, kuid teadmiste võrra rikkamana jõudsime vastu ööd tagasi Tallinnase ning reedel uuesti kooli.

Suur aitäh Patrikule, kes reisi organiseeris, ning aitäh toredale seltskonnale!

Autor: Oskar Pukk

Informaatikaolümpiaadi hooaeg algas 10. oktoobril lahtise võistlusega. Super-fantastiline õpetaja Jaagup Kippar andis tugeva soovituse kõigil osa võtta ja enamus seda tegigi. Usinamad jõudsid lahendada esimesed kaks ülesannet juba paari tunniga, nendele järgnevad ülesanded olid oluliselt raskemad. Kaugeranna oli liiga enesekindel, ning hakkas lahendama alles pühapäeva õhtul, selleks ajaks oli Oskar Märtin juba esikohal. Reaalkoolis osutus meie klass siiski kõige usinamateks lahendajateks. Reaalkoolis esimene ja üldarvestuses teine koht – Oskar Märtin. Veel said muljetavaldavad kohad Pärtel Arula ja Arthur Harri Jaakko Antila.

Informaatikaolümpiaadi esimene voor ehk eelvoor toimus Veiko Somelari valvsa pilgu all meie oma enda neoklassitsistlikus hoones. Esimese koha saavutas meie omaenda proge-munk Oskar Märtin! Väga hea koha saavutas ka Pärtel Arula. Osavõtt oli seekordki muljetavaldav, peaaegu kõik meie klassi õpilased tulid laupäeva hommikul kooli, et neli tundi ajusi ragistada. Tegu oli väga mõnusa üritusega nädalavahetusel ja heaks vahelduseks ajaloo materjalide tuupimisele.

11. veebruar algas 11.a üheksale võistlejale bussisõiduga Tartusse. Teel ülikooli tehti viimased kordamised ja jagati teadmisi. Lõunasööki nauditi Delta kohvikus, kus olümpiaadist tulenev pinge toiduisu segas. Seejärel asus 11.a klassi esindav 9-liikmeline meeskond viietunnisele närvekõditavale seiklusele. Olümpiaadi järgsel muljetamisel nõustuti, et ülesanded olid liialt rasked ja mindi õhtustama. Peale rasket pingutust olid kõigil kõhud tühjad ja Delta kohviku šnitslid läksid nagu kuumad saiad. Õhtusöök söödud, mõjus kaks tundi kestev ülesannete analüüs nagu unejutt. Ülesandeid analüüsides nentisid ka koostajad, et seekord said lahendused mittejõukahesed. Kahetunnine uinak tehtud, suunduti Annelinnas asuvasse hotelli. Teepeal osteti poest kaasa tähistamiseks vajalikud suupoolised. Hotellitoas kogunesid võistlejad eri koolidest ja vanustest. Hommikuses söögilauas nõustuti, et esimene võistluspäev oli edukas ja suunduti tagasi Delta keskusesse.

Lõputseremoonial jagati laiali tuhandeid eurosid väärt auhinnakogu. Reaalkooli parimaks osutus meie klassi Karl Erich Kaugeranna! Lisaks anti välja oktoobris toimunud lahtise võistluse auhinnad ja „Häkkeripunktide“ auhinnad aasta jooksul rahvusvahelistel veebivõistlustel osalemise ja kodus harjutamise eest. Auhindu jagus kõigile ja hea tujuga alustati teekonda tagasi Tallinnasse. Seekord veedeti bussisõidul aega ühiselt lauamänge mängides.

Lõppvoorust heade tulemustega pääsesid 11.a klassist edasi 5 õpilast, kuid teiste olümpiaadidega tulenevast kattuvusest said osa võtta vaid Oskar Märtin, Arthur Harri Jaakko Antila ja Karl Erich Kaugeranna. Valikvõistlustel toimus kõik nagu rahvusvahelistel olümpiaadidel, korraldati proovivõistlus ja programme pidi kirjutama C++-is. Õhtuti oli uhke pidusöök restoranis, kus kõik said nautida trühvlikastmega Fillet Mignoni, hiljem suunduti Tartu Hotelli ja nautisime Tartu linna melu. Tulemustega seekord rahule ei jäänud keegi, kuna võidutsesid Hugo Treffneri kooli õpilased. Jääme ootama järgmist aastat, kus võidame kindlasti.

Autorid: Oskar Märtin ja Karl-Erich Kaugeranna

“Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.”

Nõnda kirjutab meile Vikipeedia ning – nagu iga keskmine reaalikas – oled kindlasti juba arvutanud, et sellest on möödunud täpselt 103 aastat. Ajaloolise tähtsusega Tartu rahu on traditsiooniliselt tähistatud Reaali Poisi juures, ja nii ka tänavu. Samuti oli Reaalil see aasta au ka tseremoonia- ja kõnedejärgset koosviibimist korraldada. See toimub iga aasta erinevas G5 koolis.  

Kahtlemata oli ka progeklass sel üritusel esindatud – see aasta meie lugupeetavate Kaspar Pajo, Hedvig Kikase ja Lotta Mii Hasa poolt (vt illustreeriv foto). Tartu rahu tähistamisel pidasid kõne REK-i president Sten Martin Kabrits ja koolijuht Ene Saar, kes tuletasid meile meelde Tartu rahu olulisust, eelkõige kui diplomaatia võitu. Ühtlasi oli kokkutulek viis mälestada Reaali Poisi juures vabadussõjas langenud õpetajaid ja õpilasi.

Autor: Lotta Mii Hasa