Tõnis, mis sa nädalavahetusel tegid? Äääääää…. tavaliselt ma iga laupäev puhkan, ma ei tee laupäeviti eriti mitte midagi. Mmmmm magan kella… ma magan kella… mingitel põhjustel umbes kella kaheni. Siis ma ärkan üles, ma teen endale ühe kohvi. Äääää… siis ma söön, siis ma olen voodis ja siis on juba õhtu ja siis ma lähen magama. Pühapäeval ma mõtlen alati, et ma ärkan hästi vara üles ja hakkan õppima, aga… ma ei tee seda. Ma ärkan ikka kell üks üles ja siis ma hakkan võibolla õppima kelllll seitse õhtul. Siis ma saan õpitud.
Kas sa midagi lõbusat ka tegid? Ei.
Kas sa sünnipäeval ei käinud? Haahaahaa… kelle sünnipäeval? Mind ei kutsutud.
Anna hinnang oma nädalavahetusele 1-10? Selline solid 7.
26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke. Kodanikupäeva puhul on Reaalkoolis saanud tavaks korraldada kodanikupäeva viktoriini, mille küsimuste koostamise juures oli see aasta ka meie oma Pärtel. 11.a koosseisu tähtsal võistlusel kuulusid: Roosi, Elisabeth, Helena, William ja Karl-Ustav. Koju toodi auväärt 4. koht, mis peatreener Maripuu sõnul on järgmine: “Pole paha, keskpärane, tegelt saaks paremini, järgmine kord pingutame rohkem! Tublid olid!”. Sellega ei olnud veel progejate jaoks kodanikupäev lõppenud. Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja ajalooõpetaja Madis Somelar kutsus kooli aulasse kõnelema härra Rainer Saksa, kes on ka ise ajalooõpetaja ametit pidanud, hetkel töötab ta ettevõttes nimega CybExer Technologies. Rainer Saks rääkis meiega Ukrainast: kuidas Ukraina sõjavägi vapralt ülekaaluka vastase vastu võitleb, kuidas Ukraina rahvas teeb ühiseid pingutusi oma riikliku territoriaalse terviku taastamiseks ning kuidas meie Eestist aidata saaksime. Kodanikupäeva lõpetasime kõik oma kodudes Integratsiooni Sihtasutuse poolt koostatud viktoriini lahendades, mis õnnestus kõigil väga hästi. Tublidele osalejatele andis õpetaja Madis eKooli hinde 5. Mõtlesime koolipäeva jooksul mitmeid kordi, et kui peaksime oma klassis andma välja auhinna Aasta Kodanik 2022 11.a klassis, siis kes peaks selle võitjaks saama. Jõudsime ühisele arvamusele, et kuna meie klassis on kõik õpilased töökad, hoolivad ja vastutustundlikud, siis võiks selle võita igaüks. Kokkuvõtteks progejad nautisid kodanikupäeva täiel rinnal ning sõnum, mida soovime teistele edasi anda on järgmine: “Märkame, hoolime ja aitame üksteist! Ainult nii saame jagu kõikidest takistustest, mis meile ette tulevad, ning saame elada õnnelike inimestena!”
Esmaspäeval, 14. novembril tähistasime suure pidulikkusega Reaali Poisi 95. aastapäeva. Reaali Poiss ehk ausammas vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele avati 1927. aastal. Okupatsiooniperioodil kuju hävitati ning taasavamine toimus 1993. aastal.
Kogu gümnaasium saabus sellel päeval kooli pidulikus riietuses, ei puudunud ka koolimütsid, sõrmused ja 12. klassil värskelt kätte saadud märgid. Toimusid esimesed neli koolitundi. Meid külastasid NATO liitlasvägede raames Eestis viibivad Taani sõdurid. Saime lähemalt tutvuda Taani-Eesti omavahelise seotusega ja sõdurite argipäevaeluga – sellist võimalust juba iga päev ei avane.
Kell 11 toimus pidulik aktus Poisi juures. Kohal olid gümnaasium ja 9. klass, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi esindused, linnapea Mihhail Kõlvart ja Kalevi Jalaväepataljoni rooduülem. Peeti kõned, asetati pärjad – Reaali Poiss sai tähelepanuväärse austusavalduse osaliseks.
Richard ja Laur teel Poisi ees toimuvale aktusele. Allikas: Erakogu.
Edasi oli võimalik tutvuda kooli aulas üles seatud vabadussõjaaegse relva- ja fotonäitusega, pakkuda oli kõike saksa kiivrist ja jaapani vintpüssist Jaan Poska portreepildini. Meie kõhud täitsid hernesupi, moosipallide ja kuuma teega Kalevi Jalaväepataljoni reamehed.
Pärast lõunasööki suunduti Vene teatrisse, kus toimus ajalookonverents. Meie mälu värskendati Reaali Poisi ja kooli ajaloo osas, samuti saime näha vabadussõda teiste koolide vaatevinklist. Meie klassi lippu hoidis kõrgel meie kallis Pajo-Poiss, kes avas konverentsi ettekandega Reaali Poisi ajaloost. Tema ettekandest jäi silma üks särtsakalt esitatud nali: “Tulnud kord Kentmanni tänaval elav vanamutt turult ning just mälestussamba kohal tundub talle äkki, et midagi on turult ostmata jäänud. Korvi sisu üle vaadates püüab mutt selgusele jõuda, mis siis ikka ununenud on: „Porgandid on, kapsad, kartulid ka,“ loeb ta kraami üle, „liha, munad…“ ja tõstab hajameelselt pilgu üles. Seal aga otse ta ees põlvitab postamendil alasti nooruk, käsi taeva poole püsti. Samas lööbki eide nägu särama: „No muidugi, tilli unustasin!“ ja paneb turule tagasi.”.
Palju õnne, Poiss!
Reaali poistekoor esinemas Vene teatris toimuval ajalookonverentsil. Allikas: Erakogu.
7. oktoobril andis meie armas geograafiaõpetaja Piret Karu meile väga huvitava ülesande – uurida tuntud linnade struktuure. Pidime linnades tuvastama mitmesuguseid rajoone: ärikeskuseid, ülikoolilinnakuid, tööstuspiirkonnad, transpordisõlmesid, elamupiirkondi jne, ning märgistama need Google MyMapsis. Jaotusime nelja- kuni viieliikmelisteks gruppideks, iga grupp valis ühe linna. Linnad olid järgmised: Peking, Helsingi, Brasilia, Ar-Riyāḑ, Delhi, Sydney, Rooma, Bukarest ja Lagos. Tulemused olid väga huvitavad ning neid võib näha siit: https://www.google.com/maps/d/edit?mid=10_OprRDFviQFIbBc87Uy1RE-VyptWuI&usp=sharing.
Näide Lotta, Ardi, Uku ja Urmase kaardist:
Ardi, Lotta, Urmase ja Uku kaartArdi, Lotta, Urmase ja Uku kaardi legend
Kõigile keemia valiktunni osalistele anti valik teha praksi sügisvaheaja kahel esimesel päeval TalTechis, mõlemal päeval oli orgosüntees.
Esimesel päeval oli estri, nimelt 3-metüülbutüületanaati ehk isoamüülatsetaati süntees. Sünteesi vältel kuumutasime kolbi, milles oli äädikhappe ja 3-metüül-1-butanooli ehk isoamüülalkoholi segu koos veega. Sinna oli ühendatud veekogur ja püstjahuti, et saada lahti veest, mis oli segus. Kui saime veest lahti, puhastasime veelgi seda segu kasutades jaotuslehtrit ning lõpuks kontrollisime selle puhtust läbi lihtdestillatsiooni.
Teisel päeval ootas meid ühe ketooni, dibensaalatsetooni süntees, kasutades bensaldehüüdi ja atsetooni. Algul oli meie ees naatriumhüdroksiidi ja etanooli vesilahus, seda lahust segasime magnetsegajapulgaga magnetpliidil kolmekaelalises kolvis, kuhu oli ühendatud õhujahuti, termomeeter ja tilklehter, milles oli bensaldehüüdi ja atsetooni segu. Sellele lahusele lisasime segamise vältel tilklehtris oleva segu ning tekkis kollase sademega hägune lahus, mida seejärel filtreerisime ja antud sademe viisime üle etüületanaadi lahusesse ümberkristalliseerimiseks. Lõpuks filtreerisime veel kord seda lahust ning saadud kristallide puhtust kontrollisime, kasutades õhukese kihi kromatograafiat.
Praks oli väga huvitav, suur aitäh, õpetaja Martin Saar!
Pärtel ja Ardi valmistamas 2,4,6-trinitrotolueeni🤫. Allikas: Erakogu.
Lõpuks saabus see päev… 14. oktoober! Reede! Koolis oli tol päeval raske keskenduda – keemias, matemaatikas ja geograafias oli raske kaasa teha – kõik piinlesid ootusärevuse käes (mõni lausa minestas). Võib lausa väita, et koolipäev oli osa tseremooniast.
Tseremoonia ise võttis aset imeilusas Kadrioru lossis. Kell 17.45 kogunesime lossi fuajeesse, et mütsid ja mantlid garderoobi panna. Nautisime ca 15 minutit klassi- ja lennukaaslaste seltsi, seejärel suundusime suurde grandioossesse saali ja võtsime ringi. Ringi keskele asetati laud, mille peal oli peeker ja kolm šampapudelit (alkovabad!!!).Paar sekundit ringis seisnud, jõudis meieni uudis, et kolm rapiiri, mis olid tähtis osa tseremooniast, olid koolimajja jäänud, ja neid toob Madise autoga Ants c-klassist. See polnud siiski nii suur probleem, kui alguses arvasime, sest meie aega sisustas Madis, kes jutustas meile kõikidest Reaali sümbolitest, alatest sõrmusest kuni hümnini. Rapiirid saabusid ning tseremoonia võis alata. Sisse juhatasid meie oma Kaspar, Mia Brit b-klassist ning Mirjam c-klassist. Siis ütlesid kõik oma toosti, ning need, kes soovisid, võisid võtta sõõmu peekrist. Vahepeal käis Madis kohusetundlikult peekrit täitmas.
Pärast toostide lausumist anti igale klassile ülesanne ligikaudu kümne minutiga välja mõelda lühinäidend, teema valisid klassijuhatajad. Meie teemaks oli “Ring on geomeetria hing”. Kõik näidendid kukkusid väga hästi välja, vaatamata lühikesele ettevalmistusajale.Siis oli aeg tseremoonia tuumikosaks: sõrmuste kättesaamine. Midagi erilist selles tegelikult ei olnud, klassijuhatajad kutsusid ükshaaval õpilased keskele ning panid neile sõrmused näppu. See-eest oli pärast sõrmuse kättesaamist tunne väga hea. Siis oli natuke aega sõpradega pilti teha ning seejärel suundusime bussi-trammiga Kultuurikatlasse, kus meid ootasid maitsvad toidud, hea seltskond ja suur saal. Kultuurikatlas tegime palju lõbusaid tegevusi: sai tantsitud, sai söödud, sai lennukaaslastega jutustatud, sai Kahooti mängitud. Tublid inimesed c-klassist olid meile isegi koomiku organiseerinud, väga naljakas oli!
Suur aitäh ilusa tseremoonia ja hea peo korraldamise eest Madisele, Helenile ja Nataljale, sõrmuste peo korraldustiimile ja kõigile lennukaaslastele, see õhtu meenub ka vanaduspõlves!
Sats Kultuurikatlas õhtut nautimas. Allikas: Simone Saar.Kuldsakilised mütsid. Allikas: Erik Võrklaev. Kuldne trio. Allikas: Erik Võrklaev. Kogu 11.a oma uhiuute sõrmustega. “Ring on geomeetria hing” ehk meie klassi lühinäidend. Allikas: Erik Võrklaev.
5. oktoobril tähistati Eestis õpetajate päeva. Eesti koolides on tavaks abiturientidel olla sel päeval õpetajate rollis ja ise tunde anda. Meil on aga viimastel aastatel olnud kombeks õppida abiturientide juhendamisel just päeva viimases kahes tunnis ning nii ka sel aastal. Meile andsid bioloogiat Kristo Saakpakk ja Marianne Mendel. Abituriendid tegid head tööd, nad õpetasid meile selgeks replikatsiooni, transkriptsiooni ning translatsiooni. Muidugi… mis oleks õpetajate päev ilma vaksineerimise, seletuskirjade ja direktori kabinetita. Poole tunni pealt tulid meie klassi kolm arsti, lugesid ette nimed, kes klassist välja pidid tulema ja vaktsiini saama, ning siis vaktsineerisidki ära. Vaktsiiniks oli seekord tumepruun Sputnik. Tuldi klassi tagasi ning tund jätkus. Mõne aja pärast tulid klassi direktor, õppealajuhataja ning nendega kaasas veel keegi tähtis tegelane. Nad karjusid ning võtsid kaasa mitu vaest last. Meid viidi direktori kabinetti, kus pidime kirjutama vähemalt ühe seletuskirja. Minul kästi kirjutada kolm seletuskirja teemadel “Kaspar Pajo on paks”, “Miks on Tiina Talvi tunnid ning hülgevideod kasulikud” ning “Miks ei tohi suitsetada”. Lisaks veel kästi mul minna õpetajate tuppa nõusid pesema, millele ma muidugi allusin, sest muidu oleks pidanud veel rohkem seletuskirju kirjutama. Lõpuks aga lasti tagasi tundi, kuid seal enam väga kaua ei jõudnud olla, too sai ka kohe läbi. Õpetajate päev oli väga tore, kuid järgmine aasta, kui meie abituriendid oleme, võiksime anda tunde siiski terve päev, mitte ainult kaks viimast.
Oskar sai abiturientidelt karistada ning sai peapõrutuse. Allikas: Erakogu.
4. oktoobril külastasime kogu klassiga programmeerimisõpetaja Hanna-Britt Sootsi eestvõttel Tartu Ülikooli Delta keskust, kus asuvad majandusteaduskond, matemaatika, statistika ja arvutiteaduse instituut ning tehnoloogiainstituut. Jõudsime Tartusse juba kell kümme ning ees ootas meid kolm loengut. Esimesena esines meile Ene-Margit Tiit, kes rääkis lühidalt tõenäosusest, statistikast ja selle ajaloost. Teisena kuulasime Krista Fischeri loengut, kes rääkis biostatistikast ning näitas eri uuringuid ja huviäratavaid uuringutulemusi. Sellele järgnes õppekeskuse tuur, mille käigus tutvusime Delta hoone ja selle võimalustega. Ringkäigu ajal tutvusime ka TÜ bioinformaatika professori Jaak Viloga. Päevale pani punkti TÜ matemaatilise analüüsi Rainis Halleri loeng hulkadest.Vahepeal saime nautida head toitu Delta keskuse suurepärases sööklas ning külastada kurikuulsat Coop poodi, kust sai peale hea söögipoolise osta ka söödavat raha!
Matemaatikaloengu materjal. Allikas: Erakogu. Poisid rongis aega parajaks tegemas. Allikas: Erakogu. Meeste juuksur Tartus. Allikas: Erakogu. Tartu raekojas. Allikas: Erakogu.
See oli üks septembrikuu hall reede, kui seltskond realiste rühkis läbi kitsaste vanalinna tänavate üles toompeale, püüdes meeleheitlikult kõleda tuule käes mitte jääkujuks külmuda ja munakividele helvestena pudeneda, mille piikidena alla sadav vihm koheselt rentslisse kandnud oleks. Punaste viilkatuste vahelt vilksav taevas oli tume ja kurjakuulutav, käel tiksuv kell sugugi mitte sõbralikum. Ähkides ja puhkides sai end lõpuks teaduste akadeemia maja raskete uste vahelt sisse libistatud ning, esimene tutvus majaga garderoobi mantlit jättes tehtud, joostud pidulikku saali, täpselt õigel ajal, et istuda maha ja sättida end sissejuhatavate sõnade ajal lindude ja luule lainele. Hoolimata kurnavast päevast ja eelnenud pikast koolinädalat, viisid Elle-Mari Talivee, Urmas Talivee, Veronika Kivisilla ja Aarne Tuule huvitavad kõnelused saali kuldselt hiilgavate kroonlühtrite all igasuguse roidumuse ja une. Ettekannete vahel oli võimalus nautida klippe Mart Soosaare filmist “Kihnu linnuaabits”.
Üritusele andis avapaugu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee, kes rääkis harrastusteadlaste olulisusest teadustöös ja keskkonna päästmises. Igal inimesel on võimalus panustada lindude uurimisse (https://eoy.ee/). Olgem keskkonna eest hoolitsevad, mitte ainult keskkonnast hoolivad inimesed!
Järgmisena astus rahva ette Loomaaia loodushariduskeskuse ornitoloogiaringi õpetaja Urmas Talivee koos linnu pesakastiga, millest ta ka ilma pikema jututa ühe vana linnupesa kohapeal välja võttis. Ta rääkis meile Tallinna Loomaaia ajaloost ning vahvatest tundidest ja väljasõitudest, millest Tallinna Loomaaia ornitoloogiaringi õpilased osa võtavad.
Meie haridusõhtu kolmas esitlus oli lindude häälitsustest ja tähendustest, mis neile anti. Selle viis läbi luuletaja Veronika Kivisilla. Kuna tegu oli rahvusvahelise tõlkijate päevaga, siis ta luges meile erinevaid linnukeelseid ütlusi, mis on eesti rahva pärimuses edasi antud. Kahjuks ei olnud ta nõus algkeelt ette lugema vaid ainult tõlke. Toon välja ka mõned lõbusamad näited:
Kui vares leiab suvel hobusesita, siis ta ütleb: hõoh, sitt, sitt, kui ropp!
Kui vares leiab talvel hobusesita, siis ta ütleb: hää kakk, hää kakk
Harakas teadvustab, et tema on “Saks, saks”
Luuletaja peres omakorda arvatakse, et enne valimisi laulab rasvatihane “Sotsikleit, sotsikleit”
Õhtu viimase esitluseda rääkis Aarne Tuule Eesti kotkastest ja kotkaklubi tegevustest. Alustuseks seletas lektor meile ära, et oleks tal palutud rääkida 30 minutit kotkastest, poleks olnud küsimust, kuid kotkaste ning must-toonekurgede hingeelu, kotkaklubi üle 20 aasta väldanud tegevuste ja klubi praeguste sihtide katmist peab ta võimatuks vähem kui paari tunniga. Muidugi oli ta varmas kohe kergemal toonil lisama, et, olles lugenud plakatit, peaksime me teadma, et osaleme siiski teadlaste ÖÖL ja ta loodab, et oskame kella 1 ajal, kui ta viimaks lõpetanud on, omale takso tellida. Selleks siiski vajadust ei tekkinud. Siiski vaatas publik, olles kolmveerand tundi kuulanud haaravat juttu kaameratest, jälitusseadmetest, rõngastamisest, karude rüüstatud püünistest ja lindude raskest elust, ennist öeldud sõnadele hoopis teise pilguga, saades täiesti aru, et teema on ammendamatu ja nii huvitav, et janu kustutamiseks oleks kaks tundi tõesti miinimum.
Peale ürituse lõppu anti meile võimalus majatuuriga oma jalgu sirutada. Alustasime kõige ülemiselt korruselt toas, mille lakke oli maalitud tähistaevas. Seal saime teada, et siin oli viidud läbi ka vabamüürlaste koosolekuid ja sealt toast oli võimalik lausa kolme erineva ukse kaudu lahkuda. Sealt edasi läksime teisele korrusele, kus olid peamiselt erinevate inimeste tööruumid. Esimesel korrusel käisime läbi puhketubade ja hüppasime sisse direktori kabinetti, kes hetkel Aafrikas, ja saime saladuskatte all teada, et tal on oma vets ja harjakapp. Lõpetasime oma retke trepikojas, kus tänasime tuuri läbiviijat ja seadsime sammud kodu poole.
Autorid: Laur Matthias Matzen, Helena Carmen Udu ja Roosi Katarina Värv
Majatuur. Allikas: Erakogu. Urmas Talivee linnupesaga. Allikas: Val Rajasaar.Elle-Mari Talivee. Allikas: Erakogu.Kotkas ründamas plastmassist toonekurge. Allikas: Erakogu.Kuulajad. Allikas: Erakogu.
Kooli sünnipäev on alati tore, kuna terve päev on sisustatud erinevate huvitavate tegevustega. Seekord sattusime me Mere puiesteel asuvasse Eesti Arhitektuurimuuseumisse. Sinna saamine oli tõeline piin, sest taevast kallas vihma nagu oavarrest. Luuserid tulid kooli juurest taksoga, võitjad kõndisid muuseumi jala.
Muuseumis panime kokku meeskonnad ning iga tiim pidi uurima mingit kindlat arhitektuuriperioodi Eestis. Kõik olid usinalt asja kallal umbes tunnikese. Peale seda pidid kõik grupid oma kogutud teadmised kiire kokkuvõttega teistele esitama. Geograafiaõpetaja Piret Karu oli kõigi soorituste üle väga uhke ning järgmistes geograafiatundides sai ta tervet klassi meie uute teadmistega piinata.
