21. detsember, aasta pimedaim ja ühtlasi ka talve algust märkiv päev, algas külma ja talumatult libedana. Viimasest suurt lugu siiski ei olnud, sest üle pika-pika aja valgustas jääl komberdavate õpilaste koolipäeva algust taas päike ning Estonia puiesteel võis tavalise hommikusesse pimedusse mattunud koolimaja asemel imetleda neoklassitsistlikku õrnroosat hoonet kogu oma ilus. Nimelt ei siranud tol päeval õpilaste äratuskellalt vastu mitte 6.45, vaid hoopis 10.15, mõnel eriti välejalgsel unimütsil lausa 11.15.
Kell 11.30 tervitas hubases koduklassis 208 11.a klassi Daniel Kaasik, kes pidas huvitava loengu Rahvusvahelisest Kohtust ning enda kogemustest seal töötades. Sellele järgnes klassijuhataja tund, mida rikastas Jan Zebastiani tehtud jõulu Kahoot! oma vaimukate naljade ning mitmekülgsete küsimustega. Korisevatele kõhtudele pakkusid leevendust stritsel ja piparkoogid.
Kõhud täis ja näod naerul, suunduti aulasse, kus toimus jõulukontsert. Kontsert oli muusikaliselt mitmekesine, rikas ja ääretult nauditav. Teiste seas võis kuulata koori, nii puu- kui ka vaskpuhkpille, keelpille, klaverit ning ka lausa tervet orkestrit. Nimelt oli kavas lausa kaks Siim Laane komponeeritud teost: üks keelpillidele ja teine orkestrile ning klaverile. Eripalgelised lood sidus ära meie oma klassivanem Kaspar Pajo ning kontsert lõppes meeleoluka ühislauluga “Rudolf”.
Olles andnud esinejatele kajava aplausi, pidid 11. klassid kiirustama tulistjalu Stenbocki majja, kus ootas neid eest Madis Somelar. Hoolimata justkui jäässe valatud munakividest, labürinditaolistest käänulistest vanalinna tänavatest ning katuselt kukkuvatest lumekoormatest, jõudsid kõik siiski õhetavail palgeil kohale. Olgugi, et Kaja Kallas pidi kiirustama intervjuule, leidis ta aega, et lubada meid oma kabinetti, avada selle ajalugu, rääkida lugusid enda ametiajast ning vastata arvukatele küsimustele. Kui peaminister oli pidanud juba peaaegu oma intervjuule hilinedes minema tormama, võeti jutujärg sujuvalt üle ning järgmisel pooleteisel tunnil oli võimalus õppida Stenbocki majaga seonduva ajaloo ja tavade kohta, samuti tutvuda hoone igapäevaga ning seal viimasel ajal aset leidnud suuremate sündmustega.
Stenbocki majaga ei olnud meie vahva päev veel läbi. Kohe pärast Stenbocki tormasime üheskoos kooli tagasi, et maha pidada lennusisene korvpalli võistlus, mille loomulikult meie proge poisid ära võitsid. Johannes Tampere kommentaar kohe pärast võitu: “Eks oleme aastaga kõva arengu teinud, mehed olid tublid. Vastased on vist liiga palju Solarise saialetti külastanud.” Võitu kauaks tähistama me igatahes ei jäänud, sest peagi oli algamas 139. lennu jõuluõhtusöök, mis toimus meie kooli aulas. Õhtusöögiga alustasime kella seitsme paiku. Kavas olid iga klassi väikesed etteasted, taas kord jõuluteemaline Kahoot! ning pidulik jõulusööming. Meie klassi etteaste võttis enda peale Ingrid, kes koos ukulelega kaasahaarvalt esitas meile mõned palad oma repertuaarist nii, et kõik said ekraanilt sõnu lugedes kaasa laulda. Vahepeal saime täita oma taldrikuid kõige hea ja paremaga, aga õhtu n-ö pearoaks võib siiski nimetada Markuse ja Tõnise poolt valmistatud kartulisalatit, mis oli lausa fantastiline ning kadus potist kiiresti. Jõuluõhtu Kahooti! võitis loomulikult võistkond, mille moodustasid enamuses meie klassi progejad. Peolt ei puudunud ka jõuluvana, kes oli meie klassi Ukuga väga sarnane, aga eks kõik tahavad Uku moodi olla, nii et saame ka jõuluvanast aru. Jõuluõhtusöögi lõpetasime väikse tantsuga ning saime üksteisele veel viimast korda enne jõuluvaheaega rahulikku jõuluaega soovida.
139a soovib kõigile rahulikku ja lahedat jõuluaega! Hoidke üksteist!
PS! Vaadake kindlasti meie Instagramist @paaritulend, kuidas Tõnis jõulukontserdil jalga tatsas ning puusi nõksutas.
Autorid: Kaspar ja Roosi