Esimene arvestuste nädal

Tulles põhikoolist olin alati kuulnud gümnaasiumi õpilastelt, et see, mida ma raskeks tööks pidasin, on kööme arvestuste nädala kõrval. Meie esimene arvestuste nädal möödus aga üpriski muretult ning me veetsime suure osa nädalast ekskursioonil.

Esmaspäeval oli kontrolltöö füüsikas ühtlaselt liikuvate kehade peale. See oli pisut närve sööv, kuna see oli meie esimene füüsika töö ja me ei saanud kindlad olla, mida tuleks sellest oodata ning kuidas selleks valmistuda.

Teisipäev hakkas tegelikku arvestuste nädalat meenutama. Kirjanduses kirjutasime analüüs utoopiast/düstoopiast. Nagu tavaliselt kirjandusega läheb, tegid mõned töö ära ilma silma pilgutamata ja teised ragistasid ajusid, et mõndagi mõtet paberile kirja saada. Pärast seda tegime keemias praktilist tööd hinde peale. Me arvutasime väävelhappe massiprotsendi lahuses tiitrimise teel. Praksi tegemiseks jaotati klass kahte gruppi, sest laborisse ei mahtunud rohkem inimesi. Kui töö käigus tekkis küsimusi vastas Martin Saar kähku või lasi sul katsetamise teel ise vastuseni jõuda.

Kolmapäeval tegime me suurema keemia kontrolltöö, milles võtsime läbi arvutusülesanded, reaktsioonide soojusefekti ja nende kiiruse. Kuna töö moodustas 50% kursuse hindest lisas see nädalale omast pinget. Ülejäänud päevast möödus lustlikult.

Neljapäeva hommikul sõitsime varakult välja Särghaua poole. Me jõudsime kella kümne paiku kohale ja asusime sisse. Sellele järgnes kahest töötoast osa võtmine. Meile räägiti puuraukudest ja nende kasulikkusest ning teises simuleerisime maavarade kaevandamist šokolaadi küpsiste hävitamisega. Pärast rasket tööd läksime me sööma. Söömine toimus tsirka 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Teel sinna rääkisime lustakaid lugusid ja lasime kõlarist hüva muusikat. Toit oli maitsev ja rasket teekonda väärt. Pärast lõunasööki jätkasime töötubade ja loengutega. Saime vaadelda mikroskoobi all erinevaid kivimeid ja kuulata toormete ringmajanduse kohta. Õhtusöögi ajaks oli hakanud korralikult vihma sadama. See meie meelt ei heidutanud ja ainult tegi tee huvitavamaks. Päeva viimaseks praktiliseks tööks oli valida kas töötuba ,,Kust tuleb kahvel?” või kiviõpikoda, kus õpetati kive töötlema. Lõpetasime õhtu ringtantsudega, koogi söömisega, jutu puhumisega ning erinevate mängudega.

Reede hommikul toimus söömine Särghaua enda hoones hämaras toas, kuna öösel oli elekter katkenud. Tegime võileibu ja nautisime elu. Kirjutasime tagasisidet väljasõidu kohta. Tagasiteel käisime läbi Vändra kalmistult ja mälestasime legendaarset õpetajat Anton Õunapuud ja asetasime tema hauale küünla. Järgmiseks käisime klaasimuuseumis ja -stuudios. Nägime, kuidas tegelt ka käib klaasi puhumine ja meil oli võimalik soetada erinevaid klaasist tooteid. Käisime seal lähedal Club Cinemas söömas. Kui söök söödud sai sõitsime bussiga koju ja läksime laiali.

Autor: Uku Oliver Ahven

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga