Lõpuks saabus see päev… 14. oktoober! Reede! Koolis oli tol päeval raske keskenduda – keemias, matemaatikas ja geograafias oli raske kaasa teha – kõik piinlesid ootusärevuse käes (mõni lausa minestas). Võib lausa väita, et koolipäev oli osa tseremooniast.
Tseremoonia ise võttis aset imeilusas Kadrioru lossis. Kell 17.45 kogunesime lossi fuajeesse, et mütsid ja mantlid garderoobi panna. Nautisime ca 15 minutit klassi- ja lennukaaslaste seltsi, seejärel suundusime suurde grandioossesse saali ja võtsime ringi. Ringi keskele asetati laud, mille peal oli peeker ja kolm šampapudelit (alkovabad!!!).Paar sekundit ringis seisnud, jõudis meieni uudis, et kolm rapiiri, mis olid tähtis osa tseremooniast, olid koolimajja jäänud, ja neid toob Madise autoga Ants c-klassist. See polnud siiski nii suur probleem, kui alguses arvasime, sest meie aega sisustas Madis, kes jutustas meile kõikidest Reaali sümbolitest, alatest sõrmusest kuni hümnini. Rapiirid saabusid ning tseremoonia võis alata. Sisse juhatasid meie oma Kaspar, Mia Brit b-klassist ning Mirjam c-klassist. Siis ütlesid kõik oma toosti, ning need, kes soovisid, võisid võtta sõõmu peekrist. Vahepeal käis Madis kohusetundlikult peekrit täitmas.
Pärast toostide lausumist anti igale klassile ülesanne ligikaudu kümne minutiga välja mõelda lühinäidend, teema valisid klassijuhatajad. Meie teemaks oli “Ring on geomeetria hing”. Kõik näidendid kukkusid väga hästi välja, vaatamata lühikesele ettevalmistusajale.Siis oli aeg tseremoonia tuumikosaks: sõrmuste kättesaamine. Midagi erilist selles tegelikult ei olnud, klassijuhatajad kutsusid ükshaaval õpilased keskele ning panid neile sõrmused näppu. See-eest oli pärast sõrmuse kättesaamist tunne väga hea. Siis oli natuke aega sõpradega pilti teha ning seejärel suundusime bussi-trammiga Kultuurikatlasse, kus meid ootasid maitsvad toidud, hea seltskond ja suur saal. Kultuurikatlas tegime palju lõbusaid tegevusi: sai tantsitud, sai söödud, sai lennukaaslastega jutustatud, sai Kahooti mängitud. Tublid inimesed c-klassist olid meile isegi koomiku organiseerinud, väga naljakas oli!
Suur aitäh ilusa tseremoonia ja hea peo korraldamise eest Madisele, Helenile ja Nataljale, sõrmuste peo korraldustiimile ja kõigile lennukaaslastele, see õhtu meenub ka vanaduspõlves!
Autor: Johannes Tampere