MatemaatikaolümpiaadSai piduliku alguse 13. jaanuaril koolivooruga. Sel aastal osales meie klassist 27 õpilast, kellest edasi sai 8, mis on umbes 30%, kuid see on põhimõtteliselt 50% ning 0.5 ümardatakse üles, järelikult oli 10.a klass taas kord üliedukas 100% edasipääsuga. Tõenäoliselt tõi ülesannete lahendamine koduklassis kaasa hea õnne.
Piirkonnavooruks kogunes a klassi tugev meeskond Taltechi, kus taaskord domineeriti tänu Helen Kaasiku nõustamisele. MVPd olid seekord Ardi Raag (2. koht), Kaspar Kubu (3. koht) ja Karl-Ustav Kõlar (4. koht).
Lõppvoor toimus Tartu ülikoolis Delta õppehoones, kuhu pääseti erakordselt luksusliku bussiga, kus oli isegi telekas, mis mängis terve tee kurdistava valjusega Dreamworksi “The terminali” (Dreamworks teeb midagi peale “Shreki” filmide????). Kohapeal ootas osalejaid osavõtutunnistus ja tasuta koera toidu laadne hommikueine ning varsti pärast seda ka olümpiaad. Pärast olümpiaadi ja õhtusööki pidas Simo Järvela loengu efektiivsest altruismist ehk kuidas saada kiiresti rikkaks, et annetada see raha vaestele (100% legit strateegia). Seejärel mindi ühiselt nautima Rakett 69 saadet, kus kaks osalejat üritasid 40 minutiga sulatada jääd, kuid nende ainus idee oli panna põlema svamm ja kilekott. Õnneks olid mõlemad olümpiaadil kohal ja nad said uue võimaluse oma au taastada ning pärast mitut aja pikendust selgus ka võitja.
Järgmine päev algas apelleerimise ja huviloenguga nullteadmusest, mis tõenäoliselt polnud päris mõeldud meievanustele, sest enamus sellest möödus meil lakke vahtimisega. Pärast seda tuli aga kaua oodatud auhindamine, kus selgus meie klassi mata geenius Karl-Ustav Kõlar, kes pääses ainukesena meie klassist valikvõistlustele (ma alati uskusin temasse).
2021-2022 õppeaasta keemiaolümpiaad algas varakult oktoobri alguses toimunud keemia lahtise võistlusega, mis toimus Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas. Kõik meie klassi osalejad said head tulemused. Nooremas rühmas saavutas esikoha Anna ja kolmanda koha Ardi.
Lahtisele võistlusele järgnes paar kuud hiljem koolivoor. Võistluseks harjutamise jaoks toimusid reedeti pärast tunde klassis 301 konsultatsioonid õpetaja Martin Saarega. Koolivoorule registreerunuid oli massiliselt, mille tõttu tekkis tihtipeale klassis puudus toolide jaoks. Kuigi inimesi oli palju, oli konsultatsioonides valitsev õhkkond meeldiv. Isegi pärast pikka koolipäeva ei tekitanud tund aega keemia õppimine probleeme. Esimeseks käsitletavaks teemaks oli erinevad molekulidevahelised jõud, mida siis ka seostasime esimesel kursusel õpituga. Hiljem tegelesime erinevate ainete tekke- ja põlemisentalpiate määramisega.
Keemiaolümpiaadi koolivoor toimus samal päeval kui meie eesti keele etendused. Ülesannete lahendamiseks saime oma koduklassi 208. Õpilastele anti lahendamiseks neli ülesannet ning kolm tundi aega. Ülesanded ise andsid igaüks kuni 10 punkti ja hõlmasid erinevaid teemasid. Koolivoorust pääsesid Tallinna piirkonnavooru Reaalkoolist 10. klasside arvestuses väga palju noori, moodustades koguni 80% piirkonnavoorule kutsututest. Mitmed neist olid meie enda klassi õpilased.
Pärast uue aasta saabumist hakkasime valmistuma peagi saabuvaks piirkonnavooruks. Lisaks reedestele konsultatsioonidele korraldati neid ka teistel koolipäevadel ja nädalavahetustel. Kordasime natuke ning siis võtsime käsile uued teemad. Tegelesime lahuste pH arvutamise, tasakaalukonstandi leidmise, redoksreaktsioonide ja ühikuanalüüsiga. Kuna võistlus toimus laupäeval, oli meil lubatud ka üks päev iseseisvaks harjutamiseks vabaks võtta.
Keemiaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimus 29. jaanuaril Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Kuna jaanuari lõpus oli COVID-19 situatsioon Eestis üsnagi kohutav, olid mitmed õpilased olümpiaadile eelnevatel päevadel haigestunud, seehulgas ka paar meie klassi inimest. Piirkonnavoorus anti lahendamiseks kuus ülesannet, sel korral erinevate punktisummadega. Kuna lahendamisaega oli viis tundi, anti söögiks ka väike maius. Võistlusele tagasi vaadates võiks öelda, et piirkonnavooru ülesanded olid teistest palju lihtsamad, ainsaks erinevuseks oli viimane ülesanne. Piirkonnavooru kohta võib öelda, et domineerisid Reaalkooli 10. klasside õpilased. Tulemuste vahed olid väga väikesed, isegi kõige tipus eraldas esimest ja teist kohta kõigest pool punkti. Tallinna piirkonnavooru võitis meie klassi Lisette-Liis.
Piirkonnavooru tulemuste avaldamine võttis kaua aega, veebruarikuu vältel ei toimunud väljaspool keemia ainetunde midagi erilist. Kui aga lõpuks tulemused teada saadi, hakati pärast suusavaheaega jälle konsultatsioone korraldama ja lõppvooruks valmistuma. Lõppvooru oli kutsutud 10. klasside hulgast 26 inimest, neist tervelt 17 Reaalkoolist. Meie klassist jõudis lõppvooru seitse õpilast, kuus 10. ja üks 11. klasside arvestuses. Konsultatsioonides õppisime eelkõige kroomi tundma, kuna oli teada, et selle kohta võis lõppvoorus esineda ülesandeid. Peale Cr käsitlemise tegelesime tasakaalukonstandi teadmiste täiendamise, orgaaniliste ainete empiiriliste ja brutovalemite leidmise, isomeeride õppimise ja muidugi baasoskuste kordamisega. Lisaks paarile konsultatsioonile, mida enne lõppvooru korraldada jõudis, toimus Tallinna Tehnikaülikoolis ka praktikum. Seal tegelesid 10. klassid kahe erineva tiitrimisülesandega: esiteks NaOH lahuse kontsentratsiooni võimalikult täpse määramisega ja teiseks ühes lahuses oleva H2SO4 massi leidmisega.
Eesti koolinoorte 69. keemiaolümpiaadi lõppvoor toimus 18.-19. märtsil Tartus. Kogunesime hommikul kell 7:00 Estonia teatri esisesse parklasse, kust meie buss väljus. Mitmetunnise sõidu jooksul jõudis veel viimaseid detaile kroomi omaduste ja selle erinevate soolade kohta korrata ning muud õpitut üle vaadata. Sündmuspaigale kohale jõudes registreerisime ning siis sõime kohapeal pakutavat hommikusööki. Enne teoreetilise osa algust peeti veel üks väike loeng ning anti viimased hetked valmistumiseks. Natuke pärast kella 11 saabumist algas teoreetiline osa. Nagu ka piirkonnavoorus oli ka siin lahendamiseks aega 5 tundi ning seetõttu said õpilased endale ka natuke toitu. Ülesandeid oli kokku 9, millest iga ülesanne võis anda punkte vahemikus 7-12, kuid lõpuks läks lugema ainult iga õpilase 6 kõige paremini lahendatud ülesannet. Lõppvooru ülesanded olid tunduvalt raskemad koolivooru ja piirkonnavooru ülesannetest. Kui aeg lõpuks umbes pool tundi pärast nelja läbi sai, saime taas teistega bussis kokku ja läksime õhtust sööma. Pärast õhtusööki siirdusime majutuskohta ja jäime tulemuste avaldamist ootama.
Järgmine päev algas varakult. Õpilased olid oodatud kell 8:30 toimuvale esialgsete tulemuste apelleerimisele, millele paljud ka kohale läksid. Teised said veel umbes tund aega majutuskohas olla. Kella 10 paiku olid kõik lõpuks kohal. Iga klassi arvestuses said kümme parimat edasi lõppvooru kolmetunnisesse eksperimentaalvooru, teistele korraldati loeng vesiniku kasutusaladest. Praktilise vooru lõppedes pakuti lõunasööki, pärast mida toimus õues vesinikutehnoloogia demonstratsioonid. Umbes kell 4:00 siirdusime tagasi auditooriumisse, kus peeti veel üks viimane lühike loeng ja millele järgnes parimate autasustamine. Meie klassist saavutasid mitmed vägagi häid tulemusi. Kogu Eesti 10. klasside õpilaste peale saavutas Ardi teise koha, Anna viienda ja Lisette-Liis kaheksanda. 11. klasside arvestuses saavutas üheksanda koha Arthur.
Pärast autasustamist pakuti veel kõigile kooki ning toimusid pildistamised. Seejärel läksime bussi peale ja hakkasime tagasi Tallinna poole sõitma. Kell 8 olime linnas tagasi ja saime lõpuks pärast väsitavat olümpiaadi nädalavahetust nautima minna.
15.märtsi hommik oli karge, kõik valmistusid jahedaks ilmaks. Selga pandi paksemad joped, kuid juba kella 11-ks oli olukord täiesti muutunud, päike küttis ja kui me 12.30 ajal bussist välja astusime, vaatas meile otsa täielik suvi. Buss väljus 10.45, meie olime kümnendikest sel päeval viimased, kes väljusid ja kes ka pärast Tallinnasse jõudsid.
Teisipäevase suusapäeva kavas oli klasside vaheline suusavõistlus ning kõigi eesmärgiks oli kokku suusatada vähemalt 7,5 km. Tore oli näha, et A klass pole ainult proge alal proff, sest suusavõistlusel saime me kindla kolmanda koha. Suusarajal jagunesid a klassi õpilased kaheks: ühed olid nii head, et oleks võinud suuskadel õhku tõusta ja teised, kes arvutasid päikese nurga ja kiirenduse võrrandi järgi, mis pidi suuski jalga panna. Õnneks said kõik suusad jalga ja sõit võis alata. Oskajad ees ja kõik teised taga. Jagati õpetussõnu ja täiesti algajatele õpetati tehnikat. Heale sõitjale ei pakkunud Kõrvemaa künkad pinget, kuid algajatele oli see paras tegemine neist üle saada, aga siiski ka kõige algajamad läksid pikale ringile. Rada oli perfektne, piisavalt jääs, et nii sooja ilmaga libiseks ja piisavalt pehme, et kukkuda ei oleks valus. Kõik said nautida. Kuna päike lõõmas, võis suusatada T-särgi väel, oli täpselt selline tunne nagu oleks suusad juunis alla lükanud ja suusatama läinud. Kõik, kes olid ennast kokku pakkinud nagu lumememmed, hakkasid ennast lahti koorima.
Kohale oli jõudnud lõunapaus ning rahvas liikus rajalt söögitelgi juurde. Kõigil oli higipull otsa ees. Tuldi suure lootusega saada midagi jahedat ja värskendavat, kuid paljude pettumuseks oli menüüs vaid kuum supp ja väga kuum tee. Mõned nutikad üritasid oma teed jahutada seda koos topsiga lume sisse toppides, teised taipasid, et kohvikus müüakse jäätist ja vett. Peale lõunat oli meie klassil veel aega väike ring suusatada.
Oli aeg selle rajaga selleks kevadeks hüvasti jätta. Viimased suusad pakiti kokku ja pandi bussi. Bussi uksest sisse astudes lõi vastu selline lõhn nagu 30 higist inimest oleks ühte väikesesse tuppa kokku pandud, kuid ei olnud hullu, kõik olid nii väsinud, et kõik, kas harjusid sellega ära või unustasid selle täielikult. Linna jõudsime umbes kolme ajal, nüüd olid kõik eelnevalt unustatud mõtted koolikohustusest, kontrolltöödest ja kodutöödest jälle tagasi.
Kokkuvõttes oli suusapäev väga uhke, sai palju nalja nende üle, kes kukkusid ja ka nende üle, kes suuskadel igast nalja oskasid visata. Saime oma klassikaaslasi näha ka teistest külgedest, mitte ainult koolitoolis ja see tegigi suusapäeva eriliseks.
