Päev, mida paljud absoluutselt ei oodanud, päev, mis võttis silma vesiseks! 14. aprillil oli meie viimane keemia tund gümnaasiumis!🥲 Meie teekond õpetaja Martin Saarega on olnud väga seikluslik, tunnid on olnud superlõbusad ning nüüdseks oleme veendunud, et meist on tänu õpetajale saanud keemikud! Suur osa meist on õppinud õpetaja Martin Saare käe all juba alates 8. klassist. Kui põhikooli lõpus saime teada, et saame õpetajaga jätkata, olime selle üle tohutult rõõmsad, siis nüüd ei suuda väljendada oma kurbust, et pidime sellises koosseisus pidama oma kõige viimase keemia tunni. Muidugi on võimalus järgmisel aastal osaleda näiteks elu keemia valiktundides ning seeläbi jätkata oma viimast gümnaasiumi aastat õpetajaga. Viimases tunnis kinkisime õpetajale “Breaking badi” teemalise pusa (siiski maailma parim keemia õpetaja) ning väikse kaardikese. Jagasime oma tänusõnu, muljeid, emotsioone. Lisaks tegime tunnis ka keemiateemalise kahooti! Õpetaja Martin, olete meile väga-väga armas! Suur-suur tänu! Loodame, et Su tulevased klassid on vähemalt natukenegi sama lahedad!😃
19. aprillil toimus meie 1884. aastal avatud neoklassitsistliku hoone aulas traditsionaalne lõpukell, kus jätsime pidulikult hüvasti 12. klassidega. Kõnet pidasid Jaan-Peeter Viljamaa 12.b klassist ning 12.b klassi klassijuhataja Tatjana Truuväärt. Mõlemad kõned tõid nii mõnelegi pisara silma. Siis laulsime koos esimese klassi õpilastega hüvastijätulaulu ning lõpuks kõlas kolmandal korrusel rippuv koolikell.
Selle aasta aprilli esimesel teisipäeval (04.04.2023) toimus Tallinna Reaalkoolis teaduspäev, mille raames saime kuulata ereinevaid loenguid, osaleda töötoas ja süüa torti. Päev algas TalTechis loenguga „Miks (mitte) õppida informaatikat”, mida viis läbi TalTechi informaatika programmijuht Ago Luberg. Saime ülevaate informaatika õppe headest ja halbadest külgedest ning sellest, kui suur puudus ITga tegelevatest inimestest jätkuvalt Eestis on ja millele ei ole näha ka positiivset tõusu trendi.
Peale loengut anti meile võimalus kasutada keskkonda Sonic Pi, et programmeerimise abil luua muusikat. Valminud palad kõlasid kõigile klassis. Sealt liikusime edasi IT Kolledžisse, kus saime küsimusi esitada ühele Reaalikooli vilistlasele, kes oli lõpetanud TalTechis bakalaureuse õppe Informaatika erialal. Peamisteks arutelu teemadeks oli tema ülikooli aeg ning tööle asumine. Seejärel sai sõna ITÜK esindaja, kes rääkis meile üliõpilaskogu vahvatest sündmustest.
ITÜK-i loeng. Allikas: Erakogu. Ago Lubergi loeng IT õppimisest TalTechis. Allikas: Erakogu.
Peale seiklust TalTechis liikusime kõik tagasi meie armsasse koolimajja. Koolis osalesime aktusel, kus esines president Toomas Hendrik Ilves ning tunnustati õpilasi, kes olid saavutanud piirkondlikel olümpiaadidel, ainevõistlustel, lahtistel võistlustel ja/või konkurssidel 1.-6. koha. Tunnustatud õpilased olid peale aktust oodatud tordi söömisele kooli sööklas.
Toomas Hendrik Ilvese kõne aulas. Allikas: Erakogu. Tasuta prillid on alati paremad kui tasulised prillid. Allikas: Erakogu.
Päeva lõpetas kohtumine TalTechi Äriinfotehnoloogia magistriõppekava programmijuhi Gunnar Pihoga. Saime teada, mis on äriinfotehnoloogia, kus seda saab õppida ning mis erinevus on gümnaasiumis ja ülikoolis õppimisel. Peale tunni lõppu tähistava kella helisemist saime esitada veel mõned küsimused Gunnar Pihole, mis lõpetas meie klassi teaduspäeva. Oli päev täis uusi teadmisi ja meeldejäävaid kogemusi!
Sellel õppeaastal oli füüsikaolümpiaadi avapauk 16. jaanuaril, kui toimus koolivoor. 11.a klassist osales koolivoorus väga mitu füüsikahuvilist õpilast ning piirkonnavooru sai edasi 5 tarka füüsikafänni.
Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor, nagu ka teiste olümpiaadide piirkonnavoorud, toimus Tallinna Tehnikaülikooli suures auditooriumis. Piirkonnavooru ülesannete komplektis oli kümme ülesannet, mis olid järjestatud raskustaseme järjekorras, ja kaks praktilist ülesannet. Teoreetilised ülesanded oli väga varieeruvad – mehaanika, elektri, soojus ja optika ülesanded. Kahes praktilises ülesandes tuli leida võimalikult täpselt pliiatsi tihedus ning pliiatsi veerehõõrdetegur laua ja pliiatsi vahel. 11.a klasis piirkonnavooru parimad olid Siim Ilison (3.-4.koht), Karl Joosep Onoper (8.koht) ja Arthur Harri Jaakko Antila (9.koht), kusjuures kõik nimetatud õpilased pääsesid füüsikaolümpiaadi lõppvooru.
2022/2023 õppeaasta füüsikaolümpiaadi lõppvoor toimus 1.-2. aprillil Tartus Physicumis. Analoogselt piirkonnavooruga oli ka lõppvoorus 10 teoreetilist ja 2 praktilist ülesannet. Nagu füüsikaolümpiaadile omane oli taas kord ülesanded otse elust enesest – näiteks pidi arvutama optimaalseima kuulitõuke heite nurga, leidma kui suure jõuga peavad puksiirlaevad tõmbama, et Suessi kanalisse kinni jäänud laev lahti pääseks ja leidma missuguse kiirusega peaks sundventilatsioon töötama, vahetades toas õhku ning arvestades küllastunud aururõhuga kindlal temperatuuril. Praktilisteks ülesanneteks tuli sel aastal määrata hõõglambi pirni hõõgniidi pikkus ja leida kogu töö, mis on vajalik pesupulga otste kokkusurumiseks. Peale suurt lahendamist said tulevased füüsikud nautida õhtusööki ning ärevalt oodata esialgseid tulemusi. 11.a klassist saavutas kõrgeima koha Siim Ilison, kes saavutas kogu gümnaasiumi arvestuses 14. koha ja III järgu (11.klassi arvestuses 2. koht) ning pääses edasi Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadile.
Järgmisel päeval oli võimalus peale esialgsete tulemuste apelleerimist osaleda ka astronoomia lahtisel võistlusel. Meie klassist osales tänavu kaks inimest, kellest Arthur Harri Jaakko Antila saavutas 5. koha.
Käesoleval õppeaastal toimus ka teisi füüsikaalaseid võistlusi (füüsikavõistlus Kajakas, Physics Brawl, füüsika lahtine võistlus ja tehnoloogia olümpiaad), kus tublid 11.a õpilased saavutasid suurepäraseid tulemusi.
Füüsikahuviline Mart lahendamas optimaalseima kuulitõuke heite nurga. Allikas: Scientix.
Selle õppeaasta matemaatikaolümpiaadi maraton sai alguse 12. jaanuaril, mil enamik meie klassi õpilasi lahendas oma koolimaja turvaliste seinte vahel koolivooru ülesandeid. Kuus edukat matemaatikut pääsesid edasi piirkonnavooru, mis toimus 1. veebruaril TalTechis. Piirkonnavooru ülesanded olid juba krõbedamad ning vajasid pingsat mõtlemist ning uusi lähenemisi. 11.a klassist ootas kolme matemaatikahuvilist ees lõpuspurt 25–26. märtsil Tartus, kus toimus matemaatikaolümpiaadi lõppvoor. Sinna jõudes oli vaim valmis ja meeleolu hea, seega alustasime peale korraldajate poolt organiseeritud väikest hommikuoodet viis tundi kestvat ajude ragistamist. Tööd ära antud, suundusime Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri lemberi poolt peetavale loengule “Dünaamilisest planeerimisest”. Loeng oli väga huvitav, kuid sellele eelnenud väsitava pingsa mõttetöö tõttu kippus kuulajate mõte aeg-ajalt uitama minema. Õhtusöögile järgnes olümpiaadilistele kohane meelelahutus – Rakett69 ühisvaatamine! Õhtul olime kõik ninapidi oma telefonides, sest tasapisi hakkasid saabuma tulemused ja meeleolu polnud enam nii hea, kuna meie sooritused olid loodetust madalamad. Järgmisel päeval saime taas nautida matemaatikat proffide esituses – Cybernetica AS nooremturvainsener Raul-Marin Rebase loeng “Sissejuhatus kvantarvutusse”. Kokkuvõttes võib öelda, et saime järjekordse hea kogemuse võrra rikkamaks ning uus õppeaasta uute olümpiaadidega on ees – kui töö tulemus ei pakkunud rahuldust, siis ikka uuesti ja kindlasti paremini!
Lembit lahendamas matemaatika lõppvooru ülesandeid. Allikas: Popular Mechanics.
Iga aasta toimub Tallinna Reaalkooli 11. klassidel “Real Cool” kõnevõistlus, kus õpilased panevad proovile oma kõnevõime. Võistlus koosneb viiest etapist. Esimene etapp toimub poolrühmades. Iga õpilane peab ette valmistama viie minuti pikkuse kõne. Selle aasta üldteemaks oli “Relations between nations are too important to be left to governments alone”, eesti keeles “Riikidevahelised suhted on liiga olulised, et neid jätta vaid valitsuse hooleks”. Kõik kõned esitatud, valisime mõlemast poolrühmast kaks parimat. Esimeses poolrühmas võitsid Lisette ja Oskar Pukk ning teises poolrühmas Roosi ja Richard. See nelik läks edasi järgmisesse vooru. Järgmine voor toimus terve lennu ees auditooriumis. Esinejaid oli kokku 12, igast klassist esines neli inimest. Kõik esinejad olid suurepärased, kuid võitjateks tulid Johann 11.c klassist ning meie oma Richard. Richard läbis oma hiilgava kõnega ka mitu järgmist üle-Eestilist vooru ning sai Eestis kokkuvõttes II koha. Palju Õnne!
LisetteRoosiOskarJohann (139.c) ja Richard. Allikas: Karl-Joosep Onoper.
“Sport has the power to change the world”
When we talk about changing the world, what do we mean by that? How do we change the world? When you think of that phrase, what comes to mind? Is it stopping wars, revolutionary discoveries, scientific breakthroughs, or something else?Whatever it may be, think of what allows these world changing breakthroughs to become a reality? Well, a lot of things, like resources, funding, teams of scientists, experts, etc.However, without one thing, funding a new research project or gathering the team of scientists required wouldn’t even be considered.
That thing is faith.
At the foundation of all breakthroughs is the belief that we can go beyond what we have at the moment and push past our current limits. For that, we need inspiration, and we must have faith that success is possible.Sport gives us faith. It makes what seems impossible at first glance seem very possible, with some hard work and determination. I think each and every one of us who has competed in a sport of some kind knows that feeling that winning a competition or setting a new personal best brings. A new kind of achievement, that makes the last ones that you one day considered insane now seem easy. But what’s important is that after reaching these new heights, we don’t just stop, we think of what comes next. And we think one very important thought… What if? What if I could win an even bigger tournament, what if I can run an even faster time, what if and what if.
Just a few years ago, sports scientists thought that no human could run a marathon in under 2 hours until at least the year 2075. In 2017, Nike organized a project called Breaking2, in which they gathered 3 of the world’s most elite distance runners and set up the ideal race to dip under the 2 hour barrier. Unfortunately they didn’t succeed. The best of those runners, Eliud Kipchoge from Kenya, fell just 25 seconds short. Instead of dwelling on that race, Eliud continued training harder than ever and tried again 2 years later, because he knew it was possible. On the 12th of October 2019, Eliud made history by being the first man ever to go under 2 hours in the marathon. He did this over half a century before experts considered it possible. He showed the world that no human is limited, and gave millions of people around the world faith… and with that faith who knows how many what if’s he sparked in the minds of people around the world, including young kids that thanks to those what ifs may one day become olympic champions.
The next way sport changes the world is by uniting it, by bringing people from all different corners of the globe together. According to official data from fifa, an estimated 3.5 billion people watched matches of the 2018 world cup, with over 1.1 billion tuning in for the final, and the real number is probably much higher, because think of all the people gathered at sports bars, or the people in third world countries coming together at their local food shack. These numbers are truly impossible to accurately measure. There are only 5 billion people in the world who have access to the internet, and approximately a fifth of them were watching the same game on the same day at the same time. I can’t think of any other event that would bring unity of this magnitude. For just a brief moment, we forget our differences, we forget our conflicts, we forget our problems, our undone homework, and we just watch the game.
This unity, the sense that we are one, is truly magnificent, because we can’t evolve if we are full of hate, we can’t evolve if we are at war. We can’t focus on making the world a better place if we have to expend energy and resources on conflict. Anything that brings us even just a little bit closer to peace, is definitely world changing.
In short, whatever you consider world change to be, it simply wouldn’t be possible if we didn’t have faith. Even when experts told him otherwise, and after having failed once, Eliud Kipchoge still believed that a sub 2 hour marathon was possible. If he had listened to the doubters, he would have mentally limited himself before he even tried, which would have negatively impacted his training and his performance.
And the next time you turn on the TV to watch a football game, think of all the people thousands of kilometers away, watching that same game at the same time, and appreciate just how much our love for sport truly unifies us.
17. märts oli 11.a klassile ajalooline päev. See oli päev, mil meie klass sai endale uue klassiõe. Varahommikul tõi Lotta külmkapi 208-sse, seejärel tutvusime lühidalt. Pärast uue klassiõega tutvumist tegime hääletuse, et külmkapile sobiv nimi valida. Valikuid oli neli: Reesusmakaak, Houard, Valter Valge ja Villemdrillem.
Kuigi kõik nimevariandid olid hiilgavad, sai uue klassiõe nimeks suure häälteenamusega Valter Valge!
Meie uusim klassiõde Valter Valge. Allikas: @paaritulend Instagram.
Intervjuu Hedviguga
Mida sa arvad meie uusima klassiõe nimest? Tema nimi ei saaks olla parem.
Kui tema nimi ei oleks Valter Valge, siis mis oleks tema nimi? Ma arvan, et kui tema nimi ei oleks Valter Valge, oleks ta nimi Ronaldomar Messi.
Mitu protsenti paremaks muutis külmkapp sinu elu? Uuuuhh, see on keeruline küsimus. Ma arvan, et ligikaudu 5,7 protsenti.
Mida sa külmkapis hoiad? Banaane, banaanimaitselisi kohukesi ja mune.
Mis sa arvad, kui palju energiat meie külmkapp tunnis keskmiselt võtab? Ma usun, et vähemalt 2000 džauli.
21. märtsil anti meie klassile eriline võimalus kunstiajaloo tundide raames minna ekskursioonile prestiižsesse Eesti Kunstiakadeemiasse (EKA). Kohale jõudes juhatati meid võimsasse kaldauditooriumisse, kus toimus õppehoonet tutvustav loeng. Loengu käigus saime põneva ja sisuka ülevaate EKA erialadest, õppekavadest, sisseastumise tingimustest, koostööpartneritest ja tudengite sotsiaalsetest üritustest. Lisaks näidati meile ka pilte õpilaste tehtud töödest.
Kolm kenat progepoissi kükitamas
Pärast loengut tutvusime kahe EKA tudengiga, kes tegid meile maja peal ekskursiooni. Ekskursiooni käigus nägime erinevaid kunsti- ja disainiprojekte, mis olid välja pandud üle terve maja. Meie giidid rääkisid meile kunstiteoste taustadest ja valmimisprotsessidest, vastasid meie küsimustele ning rääkisid lisaks juurde huvitavaid lugusid oma õpingutest ja tudengielust. Tutvusime lähemalt ka erinevate EKA õppeklasside ja töökodadega. Maja peal kõndides kohtasime paari Reaalkooli 137. lennu vilistlast, kes rääkisid lühidalt, mis erialal nad õpivad ning kuidas nad oma valikuga rahul on. Külastus oli väga põnev ning informatiivne. Saime hea ülevaate EKA õppevõimalustest ja tudengielust. Suur aitäh meie kunstiajaloo õpetajele Kai Kiudsoo-Värvile ning kohalikele asjatundjatele!
Paljud vaprad 139.a õpilased, kellele uurimistöö pinget ei pakkunud, osalesid sel kooliaastal mitmel ainevõistlusel. Mõistagi oli eriti suur osavõtt aasta tippüritusel – keemiaolümpiaadil.
Mitmevoorulise võistluse avapauguks oli koolivoor, kus testiti õpilaste keemiataipu ja selgitati võistlustules välja järgmisesse vooru pääsejad. Seejärel peetud piirkonnavoor toimus Tallinna Tehnikaülikoolis, kus võistlejad said peale Annekese šokolaadi nosimist ja kõrrejoogi rüüpamist taaskord viie tunni jooksul meenutada võistluseeelsetes konsultatsioonitundides õpitut.
Vaprate tuleproovi läbinute jaoks olid 17-18. märts jällegi tegusad keemiaalased päevad – nimelt toimus Tartus keemiaolümpiaadi lõppvoor. Ülikoolilinna saabudes ootas õpilasi Chemicumis olümpiaadi teoreetiline voor, kus mõtiskleti viie tunni jooksul teiste asjade hulgas ka keemia üle. Õhtuks olid tööd hinnatud ja selgusid järgmisel päeval toimuvasse praktikumi kutsutavad.
Teisel päeval toimunud praktiliseks tööks osutus sel korral estri süntees. Kasutatavad võtted olid paljude õpilaste jaoks uued – gaasi eraldava reaktsioonisegu segamine eralduslehtris osutus eriti keeruliseks. Mitmel õpilasel lendas suure rõhu mõjul minema eralduslehtri kork ja ühel õnnetul kasvas rõhk nii suureks, et klaasist anum lendas kildudeks. Siiski pääsesid õpilased hea tervise ja puhta produktiga.
Samal ajal kui erinevad karvased-sulelised praktikumiprotokolle parandasid ning 200%-lisi saagiseid mõõtsid, toimus suurt pingutust läbinutele õpilastele Teadusbussi teadusteater, kus tutvuti muu seas pH-indikaatoritega ja kuiva jääga.
N-metüül-1-fenüülpropaan-2-amiin
2022/2023 keemiaolümpiaadi hooaeg lõppes pidulikult autasustamise ja tordi söömisega. Meie klassist osutus parimaks Elisabeth, kes saavutas üldarvestuses 3. koha. Palju õnne!
Selle õppeaasta (2022/2023) bioloogiaolümpiaad algas, nagu tavapäraselt, koolivooruga 7. detsembril 2022. Koolivoor toimus meie oma hubases 208 klassis ning oli kirjalik. Küsimused oli koostatud peamiselt gümnaasiumi bioloogiaõpikute põhjal, kuid muidugi hinnati teadmisi Eesti Looduse artiklite ja aasta tegijate 2022 kohta. Meie klassist osalesid mitmed õpilased, kuid edasi piirkonnavooru said Ardi Raag ja Elisabeth Vallner
Piirkonnavoor toimus 20. jaanuaril 2023. a arvutites TÜ Moodle’i keskkonnas. Ka selle vooru ülesandeid saime lahendada 208 klassis. Aega oli 2 tundi, kuid sellel hetkel aeg justkui lendas. Meie klassist sain lõppvooru edasi mina.
Selle õppeaasta (2022/2023) bioloogiaolümpiaadi lõppvoor toimus 11.-12. märts Tartus. Omicumi hoonesse saabudes ootasid osalejaid pirukad, vee pudelid ning Eesti Loodus. Kell 11.00 alustasine sissejuhatuse ja avaloenguga “Libainformatsioonist pandeemia ajal?”, millele järgnesid praktilised voorud, mille jaoks meid jaotati neljaks rühmaks. Toimus neli praktilist vooru: botaanika, zooloogia, bioinformaatika ning kriminalistika. Botaanikas sai valmistada ja uurida taime lehest ja okastest preparaate. Zooloogias oli ülesandeks vihmaussi lahkamine, putukate määramine määraja abil ja selgrootute hõimkondade määramine. Bioinformaatika oli progrmmeerimise klassi õpilasele midagi uut ja põnevat. Saime andmebaasidest otsida ja võrrelda DNA ja valgu järjestusi. Kriminalistikas saime uurida dr. Aama mõrva, võrreldes DNAsid.
Järgmisel päeval alustasime hommikul kell 10.00 esimese teooriavooruga, millele järgnes paus ja siis teine teooriavoor. Aja sisustamiseks saime külastada AHHAAd või Tartu Loodusmuuseumi. Lõpetuseks kuulasime loengut “Koeranäoga kalad” ning autasustati parimaid. 139.a klassist osales Elisabeth Vallner, kes jäi kogu gümnaasiumi arvestuses kolmeteistkümnendaks ja 11. klasside arvestuses viiendaks.
11.a klass soovib avaldada väga suurt tänu kõikidele käsitletud ainete õpetajatele ja juhendajatele: Martin Saar, Helen Kaasik, Toomas Reimann, Piret Karu, Jaagup Kippar ja Tiina Talvi! Samuti tänab 11.a klass teisi aineõpetajaid, kes panustasid antud õppeaastal olümpiaadidel osalemisega! Eks 139.a harjutab kogu suve ning on rohkem kui valmis juba tuleval õppeaastal, kui on viimane aasta Tallinna Reaalkoolis, sest siis sihib tulevane 12.a veel kaugemale, veel kõrgemale ning veel paremini!
