See aasta oli meie armsale kodumaale 105. sünniaasta ning traditsioonide kohaselt koguneb Eesti rahvas päiksetõusuks Kuberneri aeda Pika Hermanni ette lipuheiskamist vaatama. Seda tegid ka reaalikad.
Kärge hommik algas kõigil vara, tuli ennast pidupäevaks valmis sättida, ei saa ju padjasoenguga nii tähtsal päeval välja minna. Kuid kui toimetused tehtud, riidesse sisse pakitud ja lipud käes, seati sammu Tallinna Reaalkooli juurde, kus kogunes meie kooli esindus lipuheiskamiseks. Ligikaudu kell 7.00 seadis meie esindus Reaalkooli eest sammud kuberneri aia poole. Esinduses oli umbes 30 gümnasisti, põhikooli poistekoor ning paar õpetajat. Unisemad liikmed liitusid meiega Kuberneri aias. Liikusime rõõmasalt Kuberneri aia poole, kohates teepeal uniseid, kuid õnnelikke kaaskodanikke, ning peatselt olimegi kohal. Kuna olime varakult startinud,, saime ilusti aeda sisse ning ei pidanud rahvamassis seiklema. Saime kohad endale peaaegu esireas, kust oli hästi näha kõike toimuvat. Jäime põnevusega ootama algust.
Alguseni oli jäänud veel paar minutit aega, kuid rahvast aina tuli ja tuli juurde, lõppu nagu polekski. Rahvas aina voolas Kuberneri aeda sisse, kuid lõpuks sai see siiski täis. See tundub küll võimatu, kuid võin julgelt öelda, et Kuberneri aed oli tihedamalt inimestega hõivatud, kui meie kooli söökla peale 5. tundi lasanjepäeval. Aed inimestest täis pakitud, algas ka tseremoonia. Täpselt kell 7.33 heisati riigilipp Eesti Vabariigi hümni saatel. Hümni esitasid Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja Tallinna Politseiorkester. Õhus oli tunda uhkust, ühtsust ja õnnelikkust. Tseremoonia jätkus laulude ja kõnedega. Tseremoonia lõppedes olid sõrmed ja varbad juba osadel natukene külmad ning aeg oli oma teed minna. Kuid sellega ei lõppenud tähistused! Paari tunni pärast algas iga-aastane paraad. Vabaduse väljak oli rahvast nii pungil, et ei õnnestunudki see kord sinna vaatam minna, kuid vabu kohti oli Viru peatuse juures, kus sai sama hästi, kui mitte paremini paraadi näidata. Paraadil paistsid silma eriti Šotimaa torupilli “orkester”, kes marssides ka viisijuppi puhusid.
Peale paraadi seati sammud jälle kodude poole, kus tähistati pidupäeva lähedastega ning päeva möödudes seati ennast telerite taha presidendi vastuvõttu vaatama. Sellega oli see pikk, kuid väga tore päev lõppenud.
Head vabariigi aastapäeva!
Autor: Jan Sebastian Tammekun