Saalihoki

Spordiharrastajad, nagu need progeklassid ikka, ei tulnud meil suuri vajakajäämisi ka saalihokis näidata. Alustasime samas alagrupis kõikide c-klassidega ja 12.b klassiga. 10.a vs 10.c oli meil esimene mäng ja seal suutsime kahes 10-minutilises vaatuses näidata musklit nii vägevalt, et auväärne c-klass sai auväärselt ainult kaks väravat meie kuue vastu. Järgmised kaks mängu ennast kergelt kätte ei andnud. Eriti valus oli 11.c klassiga mäng, kus eduseisust saime viimase kahe minutiga 4:5 koti pähe. Aga ka teisest valusast kaotusest, mis oli 12.c vastu, morjendada me ennast ei lasknud ja 12.b vastu läksime juba võimsamalt kui varem. Mingeid õnne peale lööke sisse ei lasknud ja pärast 20-minutilist rügamist tuli tulemus: töövõit 6:1. See näitas uuesti meie tõelist palet. Hea töö. Selline tubli esinemine alagrupis tähendas tugevat minekut finaalidesse. 

Finaalid toimusid 15.04.21 Sparta spordiklubis ning esimene mäng algas 12.10. Läksime peale juba suuremas koosseisus. Alagrupi neljast mängijast platsil sai korraga 5+1, ehk 5 mängijat platsil ja üks väravavaht ilma kaikata. Puurilukuks määrasime Uku ning Uku sai oma ametiga hästi hakkama. Vaatamata maailmatasemel tipurünnetele ja teemantist kõvematele kaitsetele, (ärme Ukut unusta) pidime näitama kahes finaalmängus vastaste paremust. 12.c vastu kulges mäng üpris valusalt. Vastaste one-man-team Ragnar (tähisega 25) tegi paar õnne peale lööki ning pärast seda lasime veel kaks valusat kuuli sisse. Vaatamata valusatele haavadele meie mängus jooksis asi justkui õlitatult ja rohkem kuuli ei saanud. Kommentaar pärast mängu oli starplayer Tõnise poolt lihtsalt: “Anlaki”. Sama, Tõnis, sama. Teine finaalmäng oli 11.c vastu ning nemad juba ilma lahinguta alla ei anna. Neil oli üks suur Kapp platsil, kellele kehamängu tegemine oli täiesti mõttetu. See Kapp oli ka kaitses päris ok mees aga sellel morjendada ennast ei lasknud. Surusime ennast nulliringist välja ja viimase minutiga lõime veel kaks väravat juurde, kuid kahjuks sellest ei piisanud ning pidime leppima 5:4 kaotusega ja neljanda kohaga. Tõnis: “Lihtsalt anlaki”. Tõnis teab. Aga nagu üks luuletaja kord ütles: “Ei ole mõtet maratoni joosta kui oled sajameetri mees”. Jääme tema sõnadele kindlaks ja järgmine aasta uue hooga. 

Kirjutas: Pukk

Lisa kommentaar