Saalihoki

Spordiharrastajad, nagu need progeklassid ikka, ei tulnud meil suuri vajakajäämisi ka saalihokis näidata. Alustasime samas alagrupis kõikide c-klassidega ja 12.b klassiga. 10.a vs 10.c oli meil esimene mäng ja seal suutsime kahes 10-minutilises vaatuses näidata musklit nii vägevalt, et auväärne c-klass sai auväärselt ainult kaks väravat meie kuue vastu. Järgmised kaks mängu ennast kergelt kätte ei andnud. Eriti valus oli 11.c klassiga mäng, kus eduseisust saime viimase kahe minutiga 4:5 koti pähe. Aga ka teisest valusast kaotusest, mis oli 12.c vastu, morjendada me ennast ei lasknud ja 12.b vastu läksime juba võimsamalt kui varem. Mingeid õnne peale lööke sisse ei lasknud ja pärast 20-minutilist rügamist tuli tulemus: töövõit 6:1. See näitas uuesti meie tõelist palet. Hea töö. Selline tubli esinemine alagrupis tähendas tugevat minekut finaalidesse. 

Finaalid toimusid 15.04.21 Sparta spordiklubis ning esimene mäng algas 12.10. Läksime peale juba suuremas koosseisus. Alagrupi neljast mängijast platsil sai korraga 5+1, ehk 5 mängijat platsil ja üks väravavaht ilma kaikata. Puurilukuks määrasime Uku ning Uku sai oma ametiga hästi hakkama. Vaatamata maailmatasemel tipurünnetele ja teemantist kõvematele kaitsetele, (ärme Ukut unusta) pidime näitama kahes finaalmängus vastaste paremust. 12.c vastu kulges mäng üpris valusalt. Vastaste one-man-team Ragnar (tähisega 25) tegi paar õnne peale lööki ning pärast seda lasime veel kaks valusat kuuli sisse. Vaatamata valusatele haavadele meie mängus jooksis asi justkui õlitatult ja rohkem kuuli ei saanud. Kommentaar pärast mängu oli starplayer Tõnise poolt lihtsalt: “Anlaki”. Sama, Tõnis, sama. Teine finaalmäng oli 11.c vastu ning nemad juba ilma lahinguta alla ei anna. Neil oli üks suur Kapp platsil, kellele kehamängu tegemine oli täiesti mõttetu. See Kapp oli ka kaitses päris ok mees aga sellel morjendada ennast ei lasknud. Surusime ennast nulliringist välja ja viimase minutiga lõime veel kaks väravat juurde, kuid kahjuks sellest ei piisanud ning pidime leppima 5:4 kaotusega ja neljanda kohaga. Tõnis: “Lihtsalt anlaki”. Tõnis teab. Aga nagu üks luuletaja kord ütles: “Ei ole mõtet maratoni joosta kui oled sajameetri mees”. Jääme tema sõnadele kindlaks ja järgmine aasta uue hooga. 

Kirjutas: Pukk

Lisas: lend139a 04.05.2022 12:41

Ukraina päev

18. aprillil, ühel esmaspäevasel päeval kauaoodatud vaheajale eelneval nädalal toimus meie koolis Ukraina päev. Ukraina päev toimus iga-aastase Taani päeva asemel, et näidata solidaarsust Ukrainaga. Sellel päeval olid lisaks üritustele ka koolitunnid ühte või teist pidi seotud Ukrainaga. 

Füüsika tunnis pajatas Toomas meile ukraina päritolu loo mõisnikust ja talupojast, kes tema teenistusse kokaks sattus. Teise tunni ajal toimus aulas pidulik aktus, kus oli kohal meie klassi viieliikmeline esindus. Alustuseks tehti lühike ülevaade Ukraina ajaloost, milles selgus ootamatult, et ukrainlased on hoopiski oma juurte kaudu seotud kreeklastega. Enda kodumaa kurvast saatusest rääkis Ukraina suursaadik Eestis Marjana Betsa ja tänas Eestit senise toetuse eest, ärgitades meid seda jätkama ja omalt poolt õlga alla panema. Samuti kõneles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Muusikaliste vahenumbrite hulgas astusid üles Reaali värsked ukrainlastest õpilased emakeelse luuletusega. Järgmise tunni ajal oli tervel klassil võimalus kuulata 117. lennu vilistlase ja Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi loengut. Praeguste sõjaliste sündmuste kõrval tutvustas ta Kaitseväe juurdehangitavat relvastust ja seletas lahti NATO toimimise kaitseolukorras.Neljas tund oli legofännide tähetund. Meie klassi suurimad legoentusiastid Sven, Tuuli ja Richard panid püsti vägeva vene sõjalaeva Moskva uppumist kujutava maketi. Paralleelselt tutvustas Kristi Koit meile telesarja “Rahva teener”, kus mängib Ukraina presidenti praegune päris Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Viimast koos filmiga “Maa kui sinine apelsin” näidati pärast tunde toimuval filmiõhtul. Ei puudunud ka tooli pealt tõusmist nõudvad tegevused. Selle eest kandi hoolt Piret otsa, kes õpetas kõigile huvilistele aulas ukraina tantse. Ukraina päeval pakuti sööklas traditsioonilist ukrainapärast borši. Hoidkem Ukraina lipp kõrgel ka edaspidi.

Slava Ukraini!

Autor: Pärtel Arula

Lisas: lend139a 18.04.2022 08:00

FĂĽĂĽsikaolĂĽmpiaad

2021/2022 õppeaastal fĂĽĂĽsikaolĂĽmpiaadi koolivoor toimus 17.jaanuaril. Koolivooru ĂĽlesannete teemad olid väga varieeruvad – elektri- ja soojusõpetusest taevamehaanikani. Suurepäraste fĂĽĂĽsikateadmistega 10.a klassist sai piirkonnavooru edasi lausa 11 õpilast.

Olümpiaadi piirkonnavoor toimus sel aastal Tallinna Reaalkoolis 12.veebruaril. Piirkonnavoorus pidi 10. klass võistlema kogu gümnaasiumiga, kuid sellele vaatamata andis meie klass endast maksimumi ning saavutas ka häid tulemusi. Meie klassi parimad olid Lisette-Liis Loorits (4.koht), Karl Joosep Onoper (5.koht) ning Siim Ilison (6.koht). Lõppvooru oli edasi kutsutud meie klassist 5 füüsikut.

Füüsikaolümpiaadi lõppvoor toimus 9. aprillil, Tartu ülikooli Physicumis. Lõppvoorus oli 10 teoreetilist ülesannet ning 2 praktilist ülesannet, millest arvesse läksid 5 parimat teooriaülesannet ning parim praktiline ülesanne. Koostatud teooriaülesanded oli otse elust enesest. Näiteks sai lahendada veeuputuse ülesannet, jalgratta ülesannet või hoopis kiireima koolitee leidmise ülesannet. Praktilisteks ülesanneteks olid sel aastal mustas kastis olevate takistite väärtuste leidmine ning pingpongi palli ja puitjoonlaua vahelise hõõrdeteguri leidmine. Meie klassi õpilased saavutasid füüsika lõppvoorus suurepäraseid tulemusi. Parimateks osutusid Siim Ilison (7.koht), Lisette-Liis Loorits (9.koht), Arthur Harri Jaakko Antila (11.koht) ja Karl Joosep Onoper (15.koht).

Järgmisel päeval, 10.aprillil, oli võimalus ka osaleda astronoomia lahtisel võistlusel. Meie klassist võtsid osa Arthur Harri Jaakko Antila, Laur Matthias Matzen ja Siim Ilison. Kõige silmapaistvama tulemuse saavutas Arthur Harri Jaakko Antila (4.koht), kuid kõik võistlesid oma koha esikümnesse.

Samuti toimus sel aastal ka palju füüsikaalaseid ainevõistlusi: Physics Brawl, füüsika lahtine võistlus ja  füüsikavõistlus Kajakas, kus samuti saavutasid 10.a klassi õpilased väga häid tulemusi. 

Suur tänu ja palju kummardusi meie kallile füüsikaõpetajale, Toomas Reimannile, kes on meid aidanud nii kooli füüsika tundides kui ka olümpiaadil ja erinevatel ainevõistlustel.

Autor: Siim Ilison

Lisas: lend139a 10.04.2022 10:00

Känguru

Kes on see loom, kes hüppab kahel jalal ja tegutseb pea alaspidi maal? Eks matemaatikahuvilised kooliõpilased kohe tea, et tegu on känguruga. 

Ülemaailmne nuputamisvõistlus on juba ammu oma käpad ka armsale Eestile sirutanud. Sel aastal osales juuniorite vanuseklassis 2375 õpilast ja on teada, et 10.a klass moodustas märkimisväärse osa sellest arvust. Siinkohal pöörame tähelepanu ühele algaja känguristile. Anonüümsuse huvides nimetame seda õpilast Markuseks. Markus oli suurvõistluseks valmistanud kaua ja arvas, et teab känguruist kõike. Eluiga, pesakonna suurus, liigi klassifikatsioon… Kujutage tema üllatust, kui huvipakkuva eluka nimelisel võistlusel jagati talle zooloogia küsimuste asemel pakk 9. klassi matemaatika kodutööd.

Känguru tulemused ei üllatanud- oli ju ammugi teada, et 10.a klassi õpilased on võistlusmatemaatika koorekiht. Seekord pani end täispunktidega esikohale Karl-Ustav Kõlar. Tema klassikaaslased polnud sugugi kehvemad ja nii mõnigi jõudis parima 50 hulgas äramainitute hulka. Sellega taandub karvane elukas tagasi talveunne- küll aga ei maga kunagi 10.a matemaatikahimu.

Autor: Lisette-Liis Loorits

Lisas: lend139a 06.04.2022 09:24

Teaduspäev

Teaduspäev 2022 toimus teisipäeval, 5.04 aprillil. 10. a klassi jaoks oli see päev justkui pidupäev, sest meie seas on teadushuvilisi õpilasi väga palju. Hommik algas juba 8.00, mis meile kui hilisematele ärkajatele oli kui külm dušš, sest tavaliselt algavad tunnid kell 8.10. Kõik progejad oli otsinud riidekapist välja kõige viisakamad riided, mis kodus leidus, nii et nägime päeva jooksul välja nagu tõelised ülikooliprofessorid.Esimene loeng oli aulas, kus kuulasime, kuidas Rebekka Lotman kõneles meile realistist-sürrealist Ilmar Laabanist. Saime aimu tema kuulsamate teoste sisust (nt „Sürrealismi perspektiive“) ning tema saavutustest kultuurimaailmas.

Teaduspäevale kohaselt saime loomulikult õppida meie klassijuhataja, Helen Kaasikuga ka matemaatikat 2. ja 8. tunni ajal. Kolmandas tunnis saime kuulata loengut „Keemia ja teised teadused“, mis osutus õpilaste seas üheks lemmikloenguks. Mihkel Kaljurand, kes on muideks töötanud ka NASAs, rääkis meile oma karjäärist keemiamaailmas ning pani meid mõtlema selle üle, kas oleme pigem romantikud või realistid. Arutades keemia teemadel, jõudsime lõpuks arusaamale, et kõige keerulisemad keemilised olendid maailmas on professorid. Kokkuvõttes oli loeng väga huvitav ja kaasahaarav, saime naerda ning samas ka sügavalt mõtiskleda.

Järgmisena saime kuulata meie klassikaaslase Urmase ema, Riina Aava, kes kõneles meile rohepöördest ja rohekeemiast. Rääkisime ringmajanduse olulisusest, supermolekulaarsest keemiast ning keemikute panusest rohepöördesse.

Kella ühest läksid mitmed meie klassi õpilased aulasse aktusele, kus tunnustati edukaid tulemusi ainevõistlustel ja olümpiaadidel. Meie klassist olid üritusele kutsutud Arthur, Siim, Hedvig, Karl-Ustav, Lisette, Markus, Ingrid, Karl Joosep, Ardi, Anna ja Kasparid (Kubu ja Pajo). Aktus algas miniloenguga rohepöördest ning edasi jagati välja tänukirjad. Tänukirjade jagamise vahel saime kuulata 11. klassi Jakobi klaveripala ning 12. klassi Epu ilusat lauluhäält. 10. klasside arvestuses võime kuulutada ennast kõige edukamaks klassiks ainevõistlustel! Siinkohal tuleb teha suur kummardus meie professionaalsetele juhendajatele, kes on meid alati toetanud ja vajadusel abistanud!

Need, kes aga aktusele ei läinud, said kuulata Päärn Paistet rääkimas geokeemiast. Saime teada, et Salme viikingid olid rootslased. Kõige põnevamaks osutus lugu politsei koostööst geokeemikutega. Geokeemikud pidid tõestama, et kala, mida kalurid kell 1 öösel jõe ääres sõid, oli pärit jõest, mitte poest.

Autor: Oskar Märtin

Lisas: lend139a 05.04.2022 19:00

Riigikohtuniku Julia Laffranque’i loeng “Usk õigusesse”

Esmaspäeva hommikul kohe peale esimest tundi kell 9.00 ajati kõik aulasse ja algas Riigikohtuniku ja endise Euroopa Inimõiguste kohtuniku loeng. Kohe esitas riigikohtunik Somelarile küsimuse “Kas teie koolis on relvastatud kaitse?” ja tutvustas 2004 aasta Beslani pantvangikriisi, kus oli kooli sisse murtud ja koolipere kinni võetud. Kahjuks hukkus nende vabastamisel 300. Venemaa (riik, kus too sündmus toimus) rikkus sellega Euroopa Inimõgiuste seadust, kuna ei saanud seda ära hoida ja kasutas pantvangide vabastamisel surmavaid relvi. Hiljuti (16.03) on Venemaa isegi Euroopa Nõukogust välja visatud agressiooni tõttu. Seetõttu ei saa kuue kuu pärast Venemaa Euroopat kohtusse mõista (16.09).

Õigus on inimese ja riigi vahel. Igaüks saab riiki kohtusse kutsuda inimõiguste rikkumisel. Mõned tähtsamatest on õigus elule ja haridusele. Nagu Stephen Hawking on öelnud: “Me oleme kõik erinevad. Pole standardile vastavat inimest olemas, aga meil on kõik ühine inimvaim.”, mis väljendubki meie usus õigusesse ja ühisele arusaamisele, mis on inimlik. Riik peab tagama hariduse, inimese julgeoleku ja toimetuleku ning poliitika peab kohandama õigusele, aga kahjuks on seda teha väga raske ja kulukas, kuid igati hädavajalik. President Lennart Meri sõnad “Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.” võtavad põhimõtte imeilusalt kokku. Usk õigusesse algab koolist ja mentaliteedist, mille eelduseks on selle arusaadavus ja selgus. 

Autor: Urmas Akerman

Lisas: lend139a 04.04.2022 18:36

MatemaatikaolĂĽmpiaad

Matemaatikaolümpiaad Sai piduliku alguse 13. jaanuaril koolivooruga. Sel aastal osales meie klassist 27 õpilast, kellest edasi sai 8, mis on umbes 30%, kuid see on põhimõtteliselt 50% ning 0.5 ümardatakse üles, järelikult oli 10.a klass taas kord üliedukas 100% edasipääsuga. Tõenäoliselt tõi ülesannete lahendamine koduklassis kaasa hea õnne. 

Piirkonnavooruks kogunes a klassi tugev meeskond Taltechi, kus taaskord domineeriti tänu Helen Kaasiku nõustamisele. MVPd olid seekord Ardi Raag (2. koht), Kaspar Kubu (3. koht) ja Karl-Ustav Kõlar (4. koht).

Lõppvoor toimus Tartu ülikoolis Delta õppehoones, kuhu pääseti erakordselt luksusliku bussiga, kus oli isegi telekas, mis mängis terve tee kurdistava valjusega Dreamworksi “The terminali” (Dreamworks teeb midagi peale “Shreki” filmide????). Kohapeal ootas osalejaid osavõtutunnistus ja tasuta koera toidu laadne hommikueine ning varsti pärast seda ka olümpiaad. Pärast olümpiaadi ja õhtusööki pidas Simo Järvela loengu efektiivsest altruismist ehk kuidas saada kiiresti rikkaks, et annetada see raha vaestele (100% legit strateegia). Seejärel mindi ühiselt nautima Rakett 69 saadet, kus kaks osalejat üritasid 40 minutiga sulatada jääd, kuid nende ainus idee oli panna põlema svamm ja kilekott. Õnneks olid mõlemad olümpiaadil kohal ja nad said uue võimaluse oma au taastada ning pärast mitut aja pikendust selgus ka võitja.

Järgmine päev algas apelleerimise ja huviloenguga nullteadmusest, mis tõenäoliselt polnud päris mõeldud meievanustele, sest enamus sellest möödus meil lakke vahtimisega. Pärast seda tuli aga kaua oodatud auhindamine, kus selgus meie klassi mata geenius Karl-Ustav Kõlar, kes pääses ainukesena meie klassist valikvõistlustele (ma alati uskusin temasse). 

Autor: Kaspar Kubu

Lisas: lend139a 27.03.2022 07:09

KeemiaolĂĽmpiaad

2021-2022 õppeaasta keemiaolümpiaad algas varakult oktoobri alguses toimunud keemia lahtise võistlusega, mis toimus Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas. Kõik meie klassi osalejad said head tulemused. Nooremas rühmas saavutas esikoha Anna ja kolmanda koha Ardi.

Lahtisele võistlusele järgnes paar kuud hiljem koolivoor. Võistluseks harjutamise jaoks toimusid reedeti pärast tunde klassis 301 konsultatsioonid õpetaja Martin Saarega. Koolivoorule registreerunuid oli massiliselt, mille tõttu tekkis tihtipeale klassis puudus toolide jaoks. Kuigi inimesi oli palju, oli konsultatsioonides valitsev õhkkond meeldiv. Isegi pärast pikka koolipäeva ei tekitanud tund aega keemia õppimine probleeme. Esimeseks käsitletavaks teemaks oli erinevad molekulidevahelised jõud, mida siis ka seostasime esimesel kursusel õpituga. Hiljem tegelesime erinevate ainete tekke- ja põlemisentalpiate määramisega.

Keemiaolümpiaadi koolivoor toimus samal päeval kui meie eesti keele etendused. Ülesannete lahendamiseks saime oma koduklassi 208. Õpilastele anti lahendamiseks neli ülesannet ning kolm tundi aega. Ülesanded ise andsid igaüks kuni 10 punkti ja hõlmasid erinevaid teemasid. Koolivoorust pääsesid Tallinna piirkonnavooru Reaalkoolist 10. klasside arvestuses väga palju noori, moodustades koguni 80% piirkonnavoorule kutsututest. Mitmed neist olid meie enda klassi õpilased.

Pärast uue aasta saabumist hakkasime valmistuma peagi saabuvaks piirkonnavooruks. Lisaks reedestele konsultatsioonidele korraldati neid ka teistel koolipäevadel ja nädalavahetustel. Kordasime natuke ning siis võtsime käsile uued teemad. Tegelesime lahuste pH arvutamise, tasakaalukonstandi leidmise, redoksreaktsioonide ja ühikuanalüüsiga. Kuna võistlus toimus laupäeval, oli meil lubatud ka üks päev iseseisvaks harjutamiseks vabaks võtta.

Keemiaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimus 29. jaanuaril Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Kuna jaanuari lõpus oli COVID-19 situatsioon Eestis üsnagi kohutav, olid mitmed õpilased olümpiaadile eelnevatel päevadel haigestunud, seehulgas ka paar meie klassi inimest. Piirkonnavoorus anti lahendamiseks kuus ülesannet, sel korral erinevate punktisummadega. Kuna lahendamisaega oli viis tundi, anti söögiks ka väike maius. Võistlusele tagasi vaadates võiks öelda, et piirkonnavooru ülesanded olid teistest palju lihtsamad, ainsaks erinevuseks oli viimane ülesanne. Piirkonnavooru kohta võib öelda, et domineerisid Reaalkooli 10. klasside õpilased. Tulemuste vahed olid väga väikesed, isegi kõige tipus eraldas esimest ja teist kohta kõigest pool punkti. Tallinna piirkonnavooru võitis meie klassi Lisette-Liis.

Piirkonnavooru tulemuste avaldamine võttis kaua aega, veebruarikuu vältel ei toimunud väljaspool keemia ainetunde midagi erilist. Kui aga lõpuks tulemused teada saadi, hakati pärast suusavaheaega jälle konsultatsioone korraldama ja lõppvooruks valmistuma. Lõppvooru oli kutsutud 10. klasside hulgast 26 inimest, neist tervelt 17 Reaalkoolist. Meie klassist jõudis lõppvooru seitse õpilast, kuus 10. ja üks 11. klasside arvestuses. Konsultatsioonides õppisime eelkõige kroomi tundma, kuna oli teada, et selle kohta võis lõppvoorus esineda ülesandeid. Peale Cr käsitlemise tegelesime tasakaalukonstandi teadmiste täiendamise, orgaaniliste ainete empiiriliste ja brutovalemite leidmise, isomeeride õppimise ja muidugi baasoskuste kordamisega. Lisaks paarile konsultatsioonile, mida enne lõppvooru korraldada jõudis, toimus Tallinna Tehnikaülikoolis ka praktikum. Seal tegelesid 10. klassid kahe erineva tiitrimisülesandega: esiteks NaOH lahuse kontsentratsiooni võimalikult täpse määramisega ja teiseks ühes lahuses oleva H2SO4 massi leidmisega. 

Eesti koolinoorte 69. keemiaolümpiaadi lõppvoor toimus 18.-19. märtsil Tartus. Kogunesime hommikul kell 7:00 Estonia teatri esisesse parklasse, kust meie buss väljus. Mitmetunnise sõidu jooksul jõudis veel viimaseid detaile kroomi omaduste ja selle erinevate soolade kohta korrata ning muud õpitut üle vaadata. Sündmuspaigale kohale jõudes registreerisime ning siis sõime kohapeal pakutavat hommikusööki. Enne teoreetilise osa algust peeti veel üks väike loeng ning anti viimased hetked valmistumiseks. Natuke pärast kella 11 saabumist algas teoreetiline osa. Nagu ka piirkonnavoorus oli ka siin lahendamiseks aega 5 tundi ning seetõttu said õpilased endale ka natuke toitu. Ülesandeid oli kokku 9, millest iga ülesanne võis anda punkte vahemikus 7-12, kuid lõpuks läks lugema ainult iga õpilase 6 kõige paremini lahendatud ülesannet. Lõppvooru ülesanded olid tunduvalt raskemad koolivooru ja piirkonnavooru ülesannetest. Kui aeg lõpuks umbes pool tundi pärast nelja läbi sai, saime taas teistega bussis kokku ja läksime õhtust sööma. Pärast õhtusööki siirdusime majutuskohta ja jäime tulemuste avaldamist ootama.

Järgmine päev algas varakult. Õpilased olid oodatud kell 8:30 toimuvale esialgsete tulemuste apelleerimisele, millele paljud ka kohale läksid. Teised said veel umbes tund aega majutuskohas olla. Kella 10 paiku olid kõik lõpuks kohal. Iga klassi arvestuses said kümme parimat edasi lõppvooru kolmetunnisesse eksperimentaalvooru, teistele korraldati loeng vesiniku kasutusaladest. Praktilise vooru lõppedes pakuti lõunasööki, pärast mida toimus õues vesinikutehnoloogia demonstratsioonid. Umbes kell 4:00 siirdusime tagasi auditooriumisse, kus peeti veel üks viimane lühike loeng ja millele järgnes parimate autasustamine. Meie klassist saavutasid mitmed vägagi häid tulemusi. Kogu Eesti 10. klasside õpilaste peale saavutas Ardi teise koha, Anna viienda ja Lisette-Liis kaheksanda. 11. klasside arvestuses saavutas üheksanda koha Arthur.

Pärast autasustamist pakuti veel kõigile kooki ning toimusid pildistamised. Seejärel läksime bussi peale ja hakkasime tagasi Tallinna poole sõitma. Kell 8 olime linnas tagasi ja saime lõpuks pärast väsitavat olümpiaadi nädalavahetust nautima minna.

Autor: Carl Kunman

Tiitritud HCl + NaOH lahus

Lisas: lend139a 24.03.2022 09:14

Suusapäev

15.märtsi hommik oli karge, kõik valmistusid jahedaks ilmaks. Selga pandi paksemad joped, kuid juba kella 11-ks oli olukord täiesti muutunud, päike küttis ja kui me 12.30 ajal bussist välja astusime, vaatas meile otsa täielik suvi. Buss väljus 10.45, meie olime kümnendikest sel päeval viimased, kes väljusid ja kes ka pärast Tallinnasse jõudsid.

Teisipäevase suusapäeva kavas oli klasside vaheline suusavõistlus ning kõigi eesmärgiks oli kokku suusatada vähemalt 7,5 km. Tore oli näha, et A klass pole ainult proge alal proff, sest suusavõistlusel saime me kindla kolmanda koha. Suusarajal jagunesid a klassi õpilased kaheks: ühed olid nii head, et oleks võinud suuskadel õhku tõusta ja teised, kes arvutasid päikese nurga ja kiirenduse võrrandi järgi, mis pidi suuski jalga panna.  Õnneks said kõik suusad jalga ja sõit võis alata. Oskajad ees ja kõik teised taga. Jagati õpetussõnu ja täiesti algajatele õpetati tehnikat.  Heale sõitjale ei pakkunud Kõrvemaa künkad pinget, kuid algajatele oli see paras tegemine neist üle saada, aga siiski ka kõige algajamad läksid pikale ringile. Rada oli perfektne, piisavalt jääs, et nii sooja ilmaga libiseks ja piisavalt pehme, et kukkuda ei oleks valus. Kõik said nautida. Kuna päike lõõmas, võis suusatada T-särgi väel, oli täpselt selline tunne nagu oleks suusad juunis alla lükanud ja suusatama läinud. Kõik, kes olid ennast kokku pakkinud nagu lumememmed, hakkasid ennast lahti koorima.

Kohale oli jõudnud lõunapaus ning rahvas liikus rajalt söögitelgi juurde. Kõigil oli higipull otsa ees. Tuldi suure lootusega saada midagi jahedat ja värskendavat, kuid paljude pettumuseks oli menüüs vaid kuum supp ja väga kuum tee. Mõned nutikad üritasid oma teed jahutada seda koos topsiga lume sisse toppides, teised taipasid, et kohvikus müüakse jäätist ja vett. Peale lõunat oli meie klassil veel aega väike ring suusatada.

Oli aeg selle rajaga selleks kevadeks hüvasti jätta.  Viimased suusad pakiti kokku ja pandi bussi.  Bussi uksest sisse astudes lõi vastu selline lõhn nagu 30 higist inimest oleks ühte väikesesse tuppa kokku pandud, kuid ei olnud hullu, kõik olid nii väsinud, et kõik, kas harjusid sellega ära või unustasid selle täielikult. Linna jõudsime umbes kolme ajal, nüüd olid kõik eelnevalt unustatud mõtted koolikohustusest, kontrolltöödest ja kodutöödest jälle tagasi.

Kokkuvõttes oli suusapäev väga uhke, sai palju nalja nende üle, kes kukkusid ja ka nende üle, kes suuskadel igast nalja oskasid visata. Saime oma klassikaaslasi näha ka teistest külgedest, mitte ainult koolitoolis ja see tegigi suusapäeva eriliseks.

Autor: Markus Abel

Lisas: lend139a 15.03.2022 20:48

Eesti vabariigi aastapäev

Aastapäeva tähistasime koolis 23. veebruaril. Päev hakkas lipu heiskamisega staadioni kõrval enne esimese tunni algust. Koolipäev läks tavaliselt edasi, kuid koolipäev lõpus oli staadionil aktus, kus direktor Ene Saar pidas kõne ja tublidele õpilastele jagati auhindu ja diplomeid sh ka paar meie klassi tublimat õpilast. Päev möödus kõrges meeleolus. Kahjuks ei kandunud see meeleolu edasi õigele aastapäeva kuupäevale, sest hommik algas kohe uudisega, et sõda Ukrainas on alanud ja Venemaa on vägedega sisse tunginud. Oleme kogu klassiga sõja vastu ja oleme mõtete, südamete ja tegudega ukrainlaste juures. Slava ukraini! Gerojam slava!

Autor: Märten Erik Loor

Lisas: lend139a 24.02.2022 09:51