Jevgeni Ossinovski

15. septembril on rahvusvaheline demokraatia päev ning selle puhul käis Tallinna Reaalkooli aulas kõnelemas Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski. Kohtumine oli väga sisukas ning saime palju uut ja põnevat teada demokraatiast meie ümber. Ps! Huvitav fakt on see, et Jevgeni Ossinovskil pole kodus veel biojäätme konteinerit, kuigi tema arvates võiks see juba igas majapidamises leiduda.

Aitäh, härra Ossinovski!

Lisas: lend139a 20.09.2022 07:04

Kirjandustänava festival 2022

Kuues Kirjandustänava festival toimus sel aastal 10. septembril Kadriorus Koidula tänaval. Kirjandustänava festivali eesmärk on tõmmata rahva tähelepanu eesti kirjandusele ja selle eripärale. Eesti Kirjandustänava festival on toimunud juba aastast 2017.

Sel aastal möödus väga palju tähtpäevi, mida festivalil tähistati, näiteks Eduard Bornhöhe 160, Karl Ristikivi 110, Aino Pervik 90, Paul-Eerik Rummo 80 ja Mari Saat 75. Samuti möödus 100 aastat Arved Viirlaiu sünnist ja 70 aastat tema kirjutatud raamatust “Ristideta hauad”. Viirlaiu auks korraldati auseisak tunnustamaks Eesti vabaduse eest võidelnud mehi ja naisi. Auseisakuks riietusid sada noort, sealhulgas väga suur osa Reaalkooli õpilasi, kaitseväe mundritesse ning rivistusid Koidula tänavale küünlavalgel raamatut lugema. Peale kontserdi lõppu jalutasid kõik kirjandushuvilised mööda Koidula tänavat, kõrvaklapid peas, imetledes mundrites noori, samal ajal, kui Mait Malmsten luges neile Arved Viirlaiu romaani “Ristideta hauad” ette. 

Septembri õhtuhämaruses kaitseväe mundrites rivis seistes raamatut lugedes oli väga uhke ja suurejooneline tunne olla osa Viirlaiu auks korraldatud auavaldusest. Mitmesaja kirjadushuvilise seas oli näha ka mitmeid Reaalkooli vilistlasi, õpetajaid ja õpilasi. Pole ka vale väita, et mõnel mundritesse riietatud noori vaadades pisar silma tuli. Kirjandustänava festival lõppes imeilusa kontserdiga Luigetiigil.

Autor: Siim Ilison

Lisas: lend139a 18.09.2022 19:16

Spordipäev

Reedel, 2. septembril toimus Pirita metsas juba teist aastat järjest orienteerumine kõigil gümnaasiumi klassidel. Kuid tegemist polnud mitte tavalise orienteerumisega, vaid rogainiga. Rogain on pika kontrollajaga võistkondlik valikorienteerumine. Tuleb valida punktide seast, millise raja läbid, ning kontrollpunkte läbides koguda punkte. Mida keerulisemas kohas kontrollpunkt on, seda suurem on ka punktiskoor, mis on võimalik saada. Meie küll päris 24 tundi metsas ei seigelnud (nagu tehakse klassikalisel rogainil), vaid meile anti üks tund, et võimalikult palju punkte koguda. Kohal oli vaja olla 10.30 Pirita velodroomi kõrval ning seljas ilmale vastavad riided ja muidugi ka klassisärk. Siiani olime olnud ainus klass 139. lennust, kellel klassisärk olemas, kuid meile lisandusid sellel päeval ka Madistajad, kes olid suvevaheajal oma särgid lõpuks valmis saanud (Hea töö C-klass!). Kogunemise algusajaga meil tõesti vedas, sest kuigi eelmisel õhtul toimus valikkursustele registreerimine, saime me siiski oma unetunnid täis. Räägiti üle, kuidas orienteerumine toimub, ja olimegi valmis rajale asuma. Leidsime kõik omale paarilised ning saime ka paari peale kiibi, millega sai salvestada läbitud kontrollpunkte. Orienteerumine sai alata.

Kohe algusest oli näha erinevaid taktikaid, mille kasuks paarid olid otsustanud. Osad otsustasid joosta elu eest, aga teised hoopis jalutades nautida jahedat sügisilma. Kuigi jooksmine oli kiirem kui kõnnak, siis osad suutsid endale näppu lõigata jooksmise kasuks otsustades. Nimelt oli näha paare, kes suure hooga punktidest mööda kihutasid ning sellega väärtuslikku aega ja punkte kaotasid. Kuigi enne algust võis tunduda punktide leidmine natukene keerukas, siis rajal olles sai selgeks, et midagi keerukat siin polnud. Kontrollpunktide leidmisel aitas tohutult kaasa teiste inimeste jälgimine. Kui oli väikenegi kahtlus punkti asukoha osas, tasus otsida ja vaadata teisi paare. Kontrollpunktide ümber oli sageli palju rahvast, mis tegi kontrollpunktide leidmise hulganisti kergemaks. Kontrollpunktid asusid mõlemal pool Pirita jõge. Rohkem oli punkte küll Pirita jõest velodroomi poolsel alal, kuid teisel pool jõge asuvad punktid tõid rohkem punkte skoorile juurde. Paarid, kes otsustasid joosta ning ei jooksud kontrollpunktidest suure hooga mööda, suutsid läbida kõik punktid vähem kui tunni aja jooksul. Jalutamise kasuks otsustanud paarid pidid leppima ainult velodroomipoolsel alal olevate kontrollpunktidega, kaugemale ja tagasi lihtsalt ajaliselt ei jõudnud. Rajalt tagasi jõudnud, tagastasime kiibi ning saime teada oma punktiskoori. Peale orienteerumist oli väga selgelt näha ka valitud taktikat. Jooksjatel oli keel vestil ning näod punased kui õunad. Jalutajatel polnud aga jälgegi, et kuskil käidud oli. Keha kinnituseks pakuti meile kaubiku pagasiruumist maitsvaid singi-juustupirukaid ning õunu. 

Sellega sai meie selleaastane orienteerumine lõpu. Kõik jõudsid elusalt ja tervelt metsast tagasi ning meie klassijuhataja sai rahus hingata (ei pidanud kellelegi metsa järele minema). Saime nautida ilusat ilma ja head seltskonda. Järgmine aasta uuesti!

Autor: Jan Sebastian Tammekun

Lisas: lend139a 10.09.2022 07:33

1. september

Pikk ja kosutav suvi seljataga, alustasime uut õppeaastat meie oma viisnurksel staadionil hümni lauldes, lippe heisates ja direktor Ene Saare kõnet kuulates. Kuid sellest aastast on meie klassis midagi teistmoodi, nimelt tuli meie klassi uus õpilane Lotta, kes oma särasilmsuse ja rõõmsa meelega juba kaugelt välja paistab.

Pärast aktust suundusime oma lemmikklassiruumi 208, kus ootas meid ees mitmeid üllatusi. Esiteks on suvega läbinud meie armas koduklass uuenduskuuri, tänu millele on meil uus tahvel (millele saab kirjutada markeriga, mitte kriidiga) ning mis asub vana klassiplaani järgi klassi tagumises otsas. Uue klassiruumi suurimaks  eeliseks teiste klassiruumide ees õpetaja Helen Kaasiku sõnul on see, et meie klassis on kõik lauad mõeldud pikkadele inimestele, mis tähendab, et meil ei ole enam laudade all pulka, kuhu kõik oma põlved esmaspäeva hommikul ära löövad. See polnud veel üllatustest sugugi kõik. Teiseks suureks üllatuseks oli see, et saime kätte aastaraamatud koos meie klassi peasponsori Beliefi värskendavate jookidega. Siinkohal soovime tänada kogu Beliefi meeskonda meeldiva koostöö eest, suur aitäh teile! Pärast klassijuhataja tundi saigi meie esimene koolipäev 11. klassi õpilastena läbi ning asusime koduteele, et homseks spordipäevaks jooksutossudelt tolm maha pühkida ning klassi spordisärgid sirgeks triikida. 

Jõudu & jaksu uurimistöö aastaks, progejad!

Autor: Kaspar Hendrik Pajo

Lisas: lend139a 06.09.2022 15:38

Saalihoki

Spordiharrastajad, nagu need progeklassid ikka, ei tulnud meil suuri vajakajäämisi ka saalihokis näidata. Alustasime samas alagrupis kõikide c-klassidega ja 12.b klassiga. 10.a vs 10.c oli meil esimene mäng ja seal suutsime kahes 10-minutilises vaatuses näidata musklit nii vägevalt, et auväärne c-klass sai auväärselt ainult kaks väravat meie kuue vastu. Järgmised kaks mängu ennast kergelt kätte ei andnud. Eriti valus oli 11.c klassiga mäng, kus eduseisust saime viimase kahe minutiga 4:5 koti pähe. Aga ka teisest valusast kaotusest, mis oli 12.c vastu, morjendada me ennast ei lasknud ja 12.b vastu läksime juba võimsamalt kui varem. Mingeid õnne peale lööke sisse ei lasknud ja pärast 20-minutilist rügamist tuli tulemus: töövõit 6:1. See näitas uuesti meie tõelist palet. Hea töö. Selline tubli esinemine alagrupis tähendas tugevat minekut finaalidesse. 

Finaalid toimusid 15.04.21 Sparta spordiklubis ning esimene mäng algas 12.10. Läksime peale juba suuremas koosseisus. Alagrupi neljast mängijast platsil sai korraga 5+1, ehk 5 mängijat platsil ja üks väravavaht ilma kaikata. Puurilukuks määrasime Uku ning Uku sai oma ametiga hästi hakkama. Vaatamata maailmatasemel tipurünnetele ja teemantist kõvematele kaitsetele, (ärme Ukut unusta) pidime näitama kahes finaalmängus vastaste paremust. 12.c vastu kulges mäng üpris valusalt. Vastaste one-man-team Ragnar (tähisega 25) tegi paar õnne peale lööki ning pärast seda lasime veel kaks valusat kuuli sisse. Vaatamata valusatele haavadele meie mängus jooksis asi justkui õlitatult ja rohkem kuuli ei saanud. Kommentaar pärast mängu oli starplayer Tõnise poolt lihtsalt: “Anlaki”. Sama, Tõnis, sama. Teine finaalmäng oli 11.c vastu ning nemad juba ilma lahinguta alla ei anna. Neil oli üks suur Kapp platsil, kellele kehamängu tegemine oli täiesti mõttetu. See Kapp oli ka kaitses päris ok mees aga sellel morjendada ennast ei lasknud. Surusime ennast nulliringist välja ja viimase minutiga lõime veel kaks väravat juurde, kuid kahjuks sellest ei piisanud ning pidime leppima 5:4 kaotusega ja neljanda kohaga. Tõnis: “Lihtsalt anlaki”. Tõnis teab. Aga nagu üks luuletaja kord ütles: “Ei ole mõtet maratoni joosta kui oled sajameetri mees”. Jääme tema sõnadele kindlaks ja järgmine aasta uue hooga. 

Kirjutas: Pukk

Lisas: lend139a 04.05.2022 12:41

Ukraina päev

18. aprillil, ühel esmaspäevasel päeval kauaoodatud vaheajale eelneval nädalal toimus meie koolis Ukraina päev. Ukraina päev toimus iga-aastase Taani päeva asemel, et näidata solidaarsust Ukrainaga. Sellel päeval olid lisaks üritustele ka koolitunnid ühte või teist pidi seotud Ukrainaga. 

Füüsika tunnis pajatas Toomas meile ukraina päritolu loo mõisnikust ja talupojast, kes tema teenistusse kokaks sattus. Teise tunni ajal toimus aulas pidulik aktus, kus oli kohal meie klassi viieliikmeline esindus. Alustuseks tehti lühike ülevaade Ukraina ajaloost, milles selgus ootamatult, et ukrainlased on hoopiski oma juurte kaudu seotud kreeklastega. Enda kodumaa kurvast saatusest rääkis Ukraina suursaadik Eestis Marjana Betsa ja tänas Eestit senise toetuse eest, ärgitades meid seda jätkama ja omalt poolt õlga alla panema. Samuti kõneles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Muusikaliste vahenumbrite hulgas astusid üles Reaali värsked ukrainlastest õpilased emakeelse luuletusega. Järgmise tunni ajal oli tervel klassil võimalus kuulata 117. lennu vilistlase ja Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi loengut. Praeguste sõjaliste sündmuste kõrval tutvustas ta Kaitseväe juurdehangitavat relvastust ja seletas lahti NATO toimimise kaitseolukorras.Neljas tund oli legofännide tähetund. Meie klassi suurimad legoentusiastid Sven, Tuuli ja Richard panid püsti vägeva vene sõjalaeva Moskva uppumist kujutava maketi. Paralleelselt tutvustas Kristi Koit meile telesarja “Rahva teener”, kus mängib Ukraina presidenti praegune päris Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Viimast koos filmiga “Maa kui sinine apelsin” näidati pärast tunde toimuval filmiõhtul. Ei puudunud ka tooli pealt tõusmist nõudvad tegevused. Selle eest kandi hoolt Piret otsa, kes õpetas kõigile huvilistele aulas ukraina tantse. Ukraina päeval pakuti sööklas traditsioonilist ukrainapärast borši. Hoidkem Ukraina lipp kõrgel ka edaspidi.

Slava Ukraini!

Autor: Pärtel Arula

Lisas: lend139a 18.04.2022 08:00

FĂĽĂĽsikaolĂĽmpiaad

2021/2022 õppeaastal fĂĽĂĽsikaolĂĽmpiaadi koolivoor toimus 17.jaanuaril. Koolivooru ĂĽlesannete teemad olid väga varieeruvad – elektri- ja soojusõpetusest taevamehaanikani. Suurepäraste fĂĽĂĽsikateadmistega 10.a klassist sai piirkonnavooru edasi lausa 11 õpilast.

Olümpiaadi piirkonnavoor toimus sel aastal Tallinna Reaalkoolis 12.veebruaril. Piirkonnavoorus pidi 10. klass võistlema kogu gümnaasiumiga, kuid sellele vaatamata andis meie klass endast maksimumi ning saavutas ka häid tulemusi. Meie klassi parimad olid Lisette-Liis Loorits (4.koht), Karl Joosep Onoper (5.koht) ning Siim Ilison (6.koht). Lõppvooru oli edasi kutsutud meie klassist 5 füüsikut.

Füüsikaolümpiaadi lõppvoor toimus 9. aprillil, Tartu ülikooli Physicumis. Lõppvoorus oli 10 teoreetilist ülesannet ning 2 praktilist ülesannet, millest arvesse läksid 5 parimat teooriaülesannet ning parim praktiline ülesanne. Koostatud teooriaülesanded oli otse elust enesest. Näiteks sai lahendada veeuputuse ülesannet, jalgratta ülesannet või hoopis kiireima koolitee leidmise ülesannet. Praktilisteks ülesanneteks olid sel aastal mustas kastis olevate takistite väärtuste leidmine ning pingpongi palli ja puitjoonlaua vahelise hõõrdeteguri leidmine. Meie klassi õpilased saavutasid füüsika lõppvoorus suurepäraseid tulemusi. Parimateks osutusid Siim Ilison (7.koht), Lisette-Liis Loorits (9.koht), Arthur Harri Jaakko Antila (11.koht) ja Karl Joosep Onoper (15.koht).

Järgmisel päeval, 10.aprillil, oli võimalus ka osaleda astronoomia lahtisel võistlusel. Meie klassist võtsid osa Arthur Harri Jaakko Antila, Laur Matthias Matzen ja Siim Ilison. Kõige silmapaistvama tulemuse saavutas Arthur Harri Jaakko Antila (4.koht), kuid kõik võistlesid oma koha esikümnesse.

Samuti toimus sel aastal ka palju füüsikaalaseid ainevõistlusi: Physics Brawl, füüsika lahtine võistlus ja  füüsikavõistlus Kajakas, kus samuti saavutasid 10.a klassi õpilased väga häid tulemusi. 

Suur tänu ja palju kummardusi meie kallile füüsikaõpetajale, Toomas Reimannile, kes on meid aidanud nii kooli füüsika tundides kui ka olümpiaadil ja erinevatel ainevõistlustel.

Autor: Siim Ilison

Lisas: lend139a 10.04.2022 10:00

Känguru

Kes on see loom, kes hüppab kahel jalal ja tegutseb pea alaspidi maal? Eks matemaatikahuvilised kooliõpilased kohe tea, et tegu on känguruga. 

Ülemaailmne nuputamisvõistlus on juba ammu oma käpad ka armsale Eestile sirutanud. Sel aastal osales juuniorite vanuseklassis 2375 õpilast ja on teada, et 10.a klass moodustas märkimisväärse osa sellest arvust. Siinkohal pöörame tähelepanu ühele algaja känguristile. Anonüümsuse huvides nimetame seda õpilast Markuseks. Markus oli suurvõistluseks valmistanud kaua ja arvas, et teab känguruist kõike. Eluiga, pesakonna suurus, liigi klassifikatsioon… Kujutage tema üllatust, kui huvipakkuva eluka nimelisel võistlusel jagati talle zooloogia küsimuste asemel pakk 9. klassi matemaatika kodutööd.

Känguru tulemused ei üllatanud- oli ju ammugi teada, et 10.a klassi õpilased on võistlusmatemaatika koorekiht. Seekord pani end täispunktidega esikohale Karl-Ustav Kõlar. Tema klassikaaslased polnud sugugi kehvemad ja nii mõnigi jõudis parima 50 hulgas äramainitute hulka. Sellega taandub karvane elukas tagasi talveunne- küll aga ei maga kunagi 10.a matemaatikahimu.

Autor: Lisette-Liis Loorits

Lisas: lend139a 06.04.2022 09:24

Teaduspäev

Teaduspäev 2022 toimus teisipäeval, 5.04 aprillil. 10. a klassi jaoks oli see päev justkui pidupäev, sest meie seas on teadushuvilisi õpilasi väga palju. Hommik algas juba 8.00, mis meile kui hilisematele ärkajatele oli kui külm dušš, sest tavaliselt algavad tunnid kell 8.10. Kõik progejad oli otsinud riidekapist välja kõige viisakamad riided, mis kodus leidus, nii et nägime päeva jooksul välja nagu tõelised ülikooliprofessorid.Esimene loeng oli aulas, kus kuulasime, kuidas Rebekka Lotman kõneles meile realistist-sürrealist Ilmar Laabanist. Saime aimu tema kuulsamate teoste sisust (nt „Sürrealismi perspektiive“) ning tema saavutustest kultuurimaailmas.

Teaduspäevale kohaselt saime loomulikult õppida meie klassijuhataja, Helen Kaasikuga ka matemaatikat 2. ja 8. tunni ajal. Kolmandas tunnis saime kuulata loengut „Keemia ja teised teadused“, mis osutus õpilaste seas üheks lemmikloenguks. Mihkel Kaljurand, kes on muideks töötanud ka NASAs, rääkis meile oma karjäärist keemiamaailmas ning pani meid mõtlema selle üle, kas oleme pigem romantikud või realistid. Arutades keemia teemadel, jõudsime lõpuks arusaamale, et kõige keerulisemad keemilised olendid maailmas on professorid. Kokkuvõttes oli loeng väga huvitav ja kaasahaarav, saime naerda ning samas ka sügavalt mõtiskleda.

Järgmisena saime kuulata meie klassikaaslase Urmase ema, Riina Aava, kes kõneles meile rohepöördest ja rohekeemiast. Rääkisime ringmajanduse olulisusest, supermolekulaarsest keemiast ning keemikute panusest rohepöördesse.

Kella ühest läksid mitmed meie klassi õpilased aulasse aktusele, kus tunnustati edukaid tulemusi ainevõistlustel ja olümpiaadidel. Meie klassist olid üritusele kutsutud Arthur, Siim, Hedvig, Karl-Ustav, Lisette, Markus, Ingrid, Karl Joosep, Ardi, Anna ja Kasparid (Kubu ja Pajo). Aktus algas miniloenguga rohepöördest ning edasi jagati välja tänukirjad. Tänukirjade jagamise vahel saime kuulata 11. klassi Jakobi klaveripala ning 12. klassi Epu ilusat lauluhäält. 10. klasside arvestuses võime kuulutada ennast kõige edukamaks klassiks ainevõistlustel! Siinkohal tuleb teha suur kummardus meie professionaalsetele juhendajatele, kes on meid alati toetanud ja vajadusel abistanud!

Need, kes aga aktusele ei läinud, said kuulata Päärn Paistet rääkimas geokeemiast. Saime teada, et Salme viikingid olid rootslased. Kõige põnevamaks osutus lugu politsei koostööst geokeemikutega. Geokeemikud pidid tõestama, et kala, mida kalurid kell 1 öösel jõe ääres sõid, oli pärit jõest, mitte poest.

Autor: Oskar Märtin

Lisas: lend139a 05.04.2022 19:00

Riigikohtuniku Julia Laffranque’i loeng “Usk õigusesse”

Esmaspäeva hommikul kohe peale esimest tundi kell 9.00 ajati kõik aulasse ja algas Riigikohtuniku ja endise Euroopa Inimõiguste kohtuniku loeng. Kohe esitas riigikohtunik Somelarile küsimuse “Kas teie koolis on relvastatud kaitse?” ja tutvustas 2004 aasta Beslani pantvangikriisi, kus oli kooli sisse murtud ja koolipere kinni võetud. Kahjuks hukkus nende vabastamisel 300. Venemaa (riik, kus too sündmus toimus) rikkus sellega Euroopa Inimõgiuste seadust, kuna ei saanud seda ära hoida ja kasutas pantvangide vabastamisel surmavaid relvi. Hiljuti (16.03) on Venemaa isegi Euroopa Nõukogust välja visatud agressiooni tõttu. Seetõttu ei saa kuue kuu pärast Venemaa Euroopat kohtusse mõista (16.09).

Õigus on inimese ja riigi vahel. Igaüks saab riiki kohtusse kutsuda inimõiguste rikkumisel. Mõned tähtsamatest on õigus elule ja haridusele. Nagu Stephen Hawking on öelnud: “Me oleme kõik erinevad. Pole standardile vastavat inimest olemas, aga meil on kõik ühine inimvaim.”, mis väljendubki meie usus õigusesse ja ühisele arusaamisele, mis on inimlik. Riik peab tagama hariduse, inimese julgeoleku ja toimetuleku ning poliitika peab kohandama õigusele, aga kahjuks on seda teha väga raske ja kulukas, kuid igati hädavajalik. President Lennart Meri sõnad “Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.” võtavad põhimõtte imeilusalt kokku. Usk õigusesse algab koolist ja mentaliteedist, mille eelduseks on selle arusaadavus ja selgus. 

Autor: Urmas Akerman

Lisas: lend139a 04.04.2022 18:36