Kui kassid on kodust Àra, siis on hiirtel pidu

Kes oleks osanud arvata, et 2020. aasta detsembrikuu Tallinna Reaalkoolis saab avapaugu ilma gĂŒmnaasiumiosata (loe: koorekihita)? Pandeemia peatamiseks saadeti koju kĂ”ik gĂŒmnaasiumiklassid Tallinnas. Arvutuste kohaselt teeb see ĂŒheksandikud kĂ”ige vanemateks koolis fĂŒĂŒsiliselt kohal kĂ€ivateks Ă”pilasteks. Esimene ja viimane nĂ€dal kĂ”ige eakamatena möödus kahtlemata huvitavalt…

EsmaspĂ€eval, 30. novembril kooli minnes on garderoobis Ă”ige vĂ€he trĂŒgimist. Meist vasakule jÀÀvates garderoobivahedes on kuulda vaid tolmu langemist jalanĂ”ukottidele. Ka valimisplakatite, jĂ”ulutulede ja patjadega kaunistatud gĂŒmnaasiumirahvale mĂ”eldud istumisala nĂ€ib nukker. Nii ei jÀÀ see kauaks. Peagi tĂ€itub istumisala rÔÔmsate ĂŒheksandikega, kellel on au seal kĂ”ige vanematena istuda. Ah et selline see tunne siis ongi! Nelikkatsed on hĂ€gune minevik, Ă”petajad ei tuleta pidevalt meelde, et see ja teine ĂŒlesanne tulevad kindlasti katsetele, sa naudid rahulikult oma Kirjut Kiisut ja mĂ”tiskled rebaste nĂ€dala sĂŒndmuste ĂŒle.

Lisaks imelikult laiutavale tĂŒhjusele terves koolis, oli koolimajas vĂ”imalik mĂ€rgata veel midagi veidrat. Terve nĂ€dala jooksul kurtsid paljud madalate temperatuuride ĂŒle. Eriti karm oli nĂ€dala alguspool, kui keegi ei olnud kĂŒlmkapis olemiseks valmistunud ning kandsid villaste kampsunite asemel Ă”hemat kehakatet. Algul tekkis kĂŒsimus, et kas koolimaja kĂŒtmine tĂ”esti lĂ”petati, sest koolis kĂ€ivat rahvast oli vĂ€he, kuid selgus, et radiaatoritest Ă”hkub soojust. SeetĂ”ttu on jahedatele ilmadele meie koolis kaks selgitust.

  1. Reaalkool on ajamas koroonaviirust majast vÀlja, hoides lahti kÔiki aknaid.
  2. PĂ”hikooliĂ”pilased tootavad liiga vĂ€he CO2, et muuta neljanda korruse ruumid umbseks ja ĂŒhtlasi ka soojemaks.
Soe radiaator

Soe radiaator

TeisipĂ€eval sai meie klass kergendatult hingata. Nimelt oli keegi 8.a klassis andnud positiivse koroonaproovi ja nemad saadeti koju eneseisolatsiooni. Ukse peal kĂŒsis valvelauatĂ€di sisenejatelt nende klassi numbrit, et 8.a Ă”pilastele teavitada kojuminekust. 9.a aga istus vaikselt 208 klassis matemaatikaĂŒlesannete kallal pusides. Siis hakkas meie klassijuhataja Helen Kaasik puudujaid ĂŒles mĂ€rkima. Meriliisi puudumise tĂ”ttu kĂŒsis Ă”petaja Mirtelilt, et kas tema teab, miks Meriliis puudub. Üle klassi polnud eriti kuulda, mida Mirtel vastas, kuid kuuleme sĂ”nu nagu Meriliis, koroona, test. Õpetaja lubas Mirtelile, et vahetunni saabudes lĂ€heb uurib asja. Ärevil olekus lahendame ĂŒlesandeid edasi. Üsna pea astus uksest sisse Meriliis. Oh seda ĂŒllatust! Meriliis selgitas, et peauksest sisse jĂ”udes kĂŒsis valvetĂ€di, mis klassist ta on. Meriliis vastas kĂŒll 9.a, aga ta saadeti koju ja öeldi, et tema klassis avastati koroona. Meriliis istus juba trollis, kui Mirtel talle sĂ”numi saatis. Meriliisi ĂŒllatuseks istus terve 9.a koolis matemaatikatunnis. Seekord meil vedas, sest kes tahaks eneseisolatsiooni jÀÀda…

KolmapĂ€eval saabus seitsme maa ja mere tagant eneseisolatsioonist Otto taas kooli. Segastel asjaoludel polnud Otto eelmine öö ĂŒldse sĂ”ba silmale saanud, kuid otsustas siiski kooli tulla.

Siis jĂ”udis kĂ€tte oodatud neljapĂ€ev. Peale mĂ”ningaid koolitunde algas bioloogiaolĂŒmpiaadi koolivoor. Meie klassist vĂ”ttis osa rekordiliselt 30 Ă”pilast!!! Meile jĂ€i selline mulje, nagu oleks selle ĂŒle Ă”petajate toas muheletud, sest vĂ€hemalt 6 Ă”petajat mainisid meile meie suurt osavĂ”tjate arvu. Tehke jĂ€rgi ;).

Reede, 4. detsember sai meile saatuslikuks. Viimaseks tunniks koolimajas (see aasta) jĂ€i meile keemia. Õpetaja Martin Saar tĂ€heldas tunnis:”Te olete tĂ€na kuidagi eriliselt vaiksed.” Vaiksed olime sellepĂ€rast et meie seas oli midagi erilist, mida me veel tol hetkel ei teadnud. See midagi erilist oli viirus. Mis eriline viirus meie seas oli, see jÀÀb lugejatel endal vĂ€lja mĂ”elda.

Lisas: 139a 10.12.2020 15:43

AuvÀÀrne 139. sĂŒnnipĂ€ev

TeisipĂ€eval, 29. septembril tĂ€histasime enda armsa kooli sĂŒnnipĂ€eva. Õpilased olid riietatud pidurĂ”ivaisse ning meie klassi Ă”pilaste rinnus vĂ”is nĂ€ha eelmisel Ă”ppeaastal saadud pĂ”hikooli lĂ”pumĂ€rke. Staadionil toimus sĂŒnnipĂ€eva ametlikum pidu, kus kuulasime direktori kĂ”net, aplodeerisime koolikaaslastele heade Ă”ppetulemuste eest ning sĂ”ime pitsat.

Palju Ă”nne sĂŒnnipĂ€evaks!

PS. See Ôppeaasta on kooli vanus sama, mis meie lennu number!

Lisas: 139a 29.09.2020 17:41

Matemaatikalaager KurgjÀrvel

Meie klassijuhataja Helen Kaasik organiseeris meie klassile 10.-12. septembril toimunud matemaatikalaagri KurgjĂ€rvel. 10. septembril peale tavapĂ€rasest lĂŒhemat keemiatundi ootas meid G.Otsa tĂ€naval buss. Kell pool neli hakkasid nĂ€ljased matemaatikahuvilised bussiga KurgjĂ€rve poole sĂ”itma. Laagrisse sĂ”itis meid ainult 21 inimest 31-st. Kella kuue paiku olime jĂ”udnud LĂ”unakeskusesse, kus me enda moonakotte tĂ€iendasime. Oskar hoolitses ka saunajookide eest (loe: ostis kalja nagu Ă”igele eestlasele kohane). Peale seitset jĂ”udsime KurgjĂ€rvele, kus paljud enda KurgjĂ€rvel veedetud spordilaagritest heietama hakkasid. Taas kord olime nĂ€ljased ja lĂ€ksime Ă”htust sööma. Õhtu hakul lĂ€ksid poisid korvpalli mĂ€ngima ja osad tĂŒdrukud lĂ€ksid ĂŒmber VĂ€ikjĂ€rve jalutama. SĂŒgise algusele kohaselt kasvas jĂ€rve ĂŒmbruses mitmesuguseid seeni, mida me enda mĂŒkoloogiaalaste teadmistega mÀÀrata proovisime. Poiste korvpalli oli tĂ”siselt huvitav jĂ€lgida, sest nad mĂ€ngisid pooleldi pimedas, enamik kandis sileda tallaga linnajalanĂ”usid ning plĂ€tusid (!) ja puitlaudadest korvpalliplats oli tĂ€iesti libe. Kuigi tingimused mĂ€ngimiseks polnud suurepĂ€rased, olid poisid emotsioonidega asja juures.

Reede hommikul kell kĂŒmme vĂ”is meid leida Ă”ppeklassist, kus peagi pidi hakkama matemaatikatund. Tunde andis meile Tartu ĂŒlikooli Ă”ppejĂ”ud Raili Vilt. Ennast kirjeldas ta nii: “Ma ARMASTAN matemaatikat, aga see ei tĂ€henda, et ma seda oskaksin.” Tema tunnid olid vĂ€ga huvitavad, aga kindlasti mitte lihtsad. Ta jagas meile kĂ”igile töölehed, kus oli kokku peaaegu sada olĂŒmpiaadiĂŒlesannet. Tund kestis vĂ€ikse vaheajaga kuni lĂ”unasöögini. Peale lĂ”unasööki saatsime Anni jalgsi Haanjasse bussi peale, kus paljud ka kĂŒlapoes kĂ€isid. Haanjas mĂ€rkasime vĂ€ga vahvat bussipeatust, mis oli kaunistatud erinevate suuskadega.

PĂ€rastlĂ”unases tunnis tegime arvutusĂŒlesandeid lahendades jĂ€llegi suurt ajutööd. Tunni lĂ”pupoole nĂ€itas Ă”petaja meile matemaatilist kaarditrikki ning seletas ka, kuidas isikukoodi viimast numbrit arvutada. KokkuvĂ”tteks vĂ”ib öelda, et need matemaatikatunnid avardasid meie matemaatilist mĂ”ttepilti ĂŒpris palju. Kui senikaua oli meie klassiekskursiooni nimetus matemaatikalaager, siis peale tunde kutsus meie klassijuhataja seda spordilaagriks ja soovitas meil soojalt sporti teha.

Kell pool viis oli tĂŒdrukutel aeg sauna minna. MĂ”ned tĂŒdrukud ei riskinud sellisel nohu- ja köhaperioodil sauna minemisega (eriti kui iga haigus vĂ”rdub teiste silmis koroonaga), seega sauna lĂ€ks ainult kuus tĂŒdrukut. Sauna minejatest kĂŒlmavares polnud keegi, seega kĂ”ik peale Mirteli (kellel oli siiski vĂ€ike nohu) hĂŒppasid ka vette. Kui tĂŒdrukud olid saunatamise lĂ”petanud, oli aeg poistel sauna minna. Poisid said tĂ€nu Oskarile saunas isegi kalja juua!

PĂ€rast Ă”htusööki kogunes enamus klassist tennisevĂ€ljakutele tennist mĂ€ngima, vaatama vĂ”i pallipoisiks. Kaspari eestvedamisel said vĂ€ljakul kokku meie klassi Anett Kontaveit (Nora) ja Rafael Nadal (Johannes) ning nende paarilised. Selgelt öeldes mĂ€ngisid Nora ja Birgit Johannese ja Kaspari vastu paarismĂ€ngu. MatĆĄ oli ÀÀrmiselt tasavĂ€gine ja pingeid pakkuv. Öö hakkas Ă”htut juba enda embusesse vĂ”tma, kuid viigiseisust 5:5 oli vaja edasi mĂ€ngida, et vĂ”itja selgitada. LĂ”puks otsustasid tĂŒdrukud enda varutrumbid mĂ€ngu panna ja mĂ€ngu lĂ”petada seisuga 7:5. Kasparile see aga ei sobinud ning ta esitas Norale ja Birgitile jĂ€rgneval hommikul vĂ€ljakutse: mĂ€ngida uus matĆĄ. Peab veel mainima, et mĂ€ng poleks saanud toimuda ilma kiirete pallipoistete, pealtvaatajate ja kĂ”rvalvĂ€ljakul olevate mĂ€ngijateta, kes on kĂ”ik 139. a klassil olemas!


Kes ei vaadanud, see ei tea, aga 11. septembri Ă”htul tuli telekast ĂŒks vĂ€ga hea film. Nimelt just “Kariibi mere piraatide” pĂ€rast kogunesid kĂ”ik tĂŒdrukud Mila ja Tuule tuppa teleekraani ette. Vaatasime filmi senikaua, kuni tulid poisid taskulampidega ja kutsusid ĂŒmber jĂ€rve jalutama. Osad tĂŒdrukud jĂ€id tuppa filmi vaatama. Kokku lĂ€ksid pimedas jalutama umbes pool esialgsest 9.a klassist. Peale jaltuskĂ€iku jagas meie klassijuhataja kĂ”igile parandatud matemaatika kontrolltööd kĂ€tte ning arutati koroonaviirusest, sisseastumiskatsetest ja muudestki asjadest. Lisaks oli huvitav jĂ€lgida, kuidas MĂ€rten ja Tristan ĂŒritasid WIFI-t kinni pĂŒĂŒda.

MĂ€rten ĂŒritamas WIFI-t pĂŒĂŒda

“Kariibi mere piraatide” lĂ”puks oli vĂ€iksesse tuppa kogunenud juba 14 inimest. Peale filmi vaadati nii jĂ€rgmist filmi kui ka vesteldi maast ja ilmast. Kaspar vaatas hoolikalt tennist ja analĂŒĂŒsis seda, et homseks matĆĄiks paremini valmis olla. Poole ĂŒhe paiku saatis Helen Kaasik meid laiali ja igaĂŒks lĂ€ks oma koikusse iluund magama.

LaupĂ€eva hommikul jĂ€tkus tennis. Seekord polnud Nora ja Birgit Johannese ja Kaspari vastu sugugi halvemad, olgugi et Kaspar terve öö otsa teooriat harjutas. MĂ€ng oli taas kord tasavĂ€gine, kuid ikkagi jĂ€id peale tĂŒdrukud 6:4. Kuna mitte sugugi ei tahetud mĂ€ngimist lĂ”petada, siis tehti veel segapaari ning kĂ”ige lĂ”ppu tegid Johannes ja Nora ĂŒhe ĂŒksikmĂ€ngu. Helen Kaasik oli vĂ€ga Ă”nnelik, et ta lĂ”puks ometi nĂ€gi, kuidas Johannes ja Nora tennist mĂ€ngivad, sest ega ta ju klassi ees Ă”petades seda ei nĂ€e :).

Juba pool kaksteist sĂ”ime varajast lĂ”unat, sest meil oli tarvis Tallinna poole ajama hakata. Enne kella nelja saabusime Reaalkooli ette. Suurimad tĂ€nud Helen Kaasikule, kes andis meile vĂ”imaluse klassiga aega veeta sellisel keerulisel ajal (koroona). Laager KurgjĂ€rvel oli lĂ€bi ja lĂ”hki imeline! PĂŒsige terved!

Birgit

Lisas: 139a 12.09.2020 18:41

Loovtööde kaitsmine internetis

Tere!
8.klassi oluline osa on loovtööd. Meie klassis on juba enamus enda loovtöö valmis saanud, kuid 12-Ă”pilasel on see veel teha! Eriolukorraga seoses ei saa me enam loovtöid kaitsta koolis, vaid peame seda tegema Google Meeti vahendusel. Eelmisel teisipĂ€eval toimus esimene selline kaitsmine, meie klassist esines ĂŒks Ă”pilane. VĂ€ga huvitav oli ning plaanin ise ka jĂ€rgmistel teisipĂ€evadel vaadata, mida teised teinud on!

Mila


Birgiti esitlus

Lisas: 139a 04.05.2020 08:26

Kirjanduse loomingulised tööd

Lugesime kirjanduses Andrus KivirĂ€ha teoseid ning pidime 2-5liikmelistes gruppides tegema ĂŒhe loomingulise töö. NĂ€iteks: filmi, kuuldemĂ€ngu, laulu, nĂ€idendi vms
Tööd tulid vÀga lahedad!

Tiim 1, luule (Mila, Birgit, Anni, Tuule ja Katarina) https://docs.google.com/document/d/1KR9YNoyG1JigYjPm4OnS1msq-cuc9rhbsx6D6eQMBro/edit
Tiim 2, treiler (Kaspar, Markus M., Sten L.) https://drive.google.com/file/d/1_e06lhrIIiG5rza_xuT-dYo1q7CHQtqt/view
Tiim 3, kiirintervjuu (Markus O. A. , Joonas K. , Oskar) https://docs.google.com/document/d/14hPokQyS9m0k2yzveg_31JaAR2kN8B2uLB4wHNOUk4g/edit?usp=sharing
Tiim 4, ajaleht (Karl-Ustav, Ardi, Rohan, Eke) https://docs.google.com/document/d/1eF-saqwpPk71n3q-aLbbBKdG5CgOYzm4BgZpTVDpY3w/edit?usp=sharing
Tiim 5, taskuhÀÀling (Sven, Mathias, Uku, Tristan, MÀrten) https://drive.google.com/file/d/1Zi3JbBSyWhOO0LCiKzYgm9QgIst7-gUM/view?usp=sharing
Tiim 6, koomiks (Renate, Mirtel K. , Nora) https://docs.google.com/document/d/1YO7oeCE5dLcgUiIGtR4DAyoIjwz1B9lsoTjhr1vjliw/edit?usp=sharing
Tiim 7, video (Jan, Chris, Otto) https://drive.google.com/file/d/1kZV6GPtHGe96C-HewwrB2UZHz_PN4246/view?usp=sharing

Mila

 

Lisas: 139a 28.04.2020 10:27

Karantiin

Tere!
Eelmisest postitusest on möödas pikk aeg, juhtunud on palju. Eesti Vabariigis on seoses COVID-19 levikuga eriolukord ning koolis me kĂ€ia ei saa:(( See on kestnud 6-nĂ€dalat ning ma kardan, et koolimajja me sellel aastal ei saa. Kurb, sest mu sisejalanĂ”ud on seal ning muidugi igatsen Ă”petajaid ja klassikaaslasi. Samas kui unustada tossud, Ă”petajad ja semud, siis on mul olnud imeline aeg. On olnud vĂ€ga huvitav, sain palju treenida ja nautida ning Ă”ppida. KĂ€isin isegi hommikuti meres ujumas… Teised klassikaaslased saavad ka hĂ€sti hakkama, suutsime klassijuhataja Helen Kaasiku isegi Google Meeti kĂ”net tegema saada:D Alguses ei uskunud me, et ta seda teha oskab, aga see tuli tal hĂ€sti vĂ€lja ning nĂŒĂŒd annab ta meile ka matemaatika tunde kĂ”nes. Imeline! Kahjuks ei lĂ€inud minu jaoks kĂ”ik hĂ€sti, ma murdsin oma kĂ€e, sest kukkusin hobuse seljast. Teisi vigastusi/haigusi meie klassis olnud ei ole! Hetkel on pĂŒhapĂ€eva Ă”htu ning vaheaeg on lĂ”ppemas 1-tunni ja 16-minuti pĂ€rast. Loodan, et kĂ”ik on loodusesse saanud ja perega olnud. Mina olen pĂŒsinud toas ja plaanin seda teha kuni suveni! Hetkel ei meenu mulle rohkem midagi olulist.
Liikuge Ă”ues ja Ă”ppige hĂ€sti! Kooliaasta on lĂ”ppemas…
Mila

Lisas: 139a 27.04.2020 07:33

139. lennu mÀrgiaktus

TeisipĂ€eva Ă”htul, 18. veebruaril kell kuus algas 139. lennu mĂ€rgipidu. See oli ĂŒks eriline sĂŒndmus, sest see toimus teist korda terves Reaalkooli ajaloos! Kui abituuriumi esimene lĂ”pumĂ€rk valmis aastal 1916, siis esimesed pĂ”hikoolimĂ€rgid said ĂŒheksandikud alles olnud sĂŒgisel. PĂ”hikooliĂ”pilastele mĂ€rkide jagamise idee oli Ă”petajatel mĂ”tteis mĂ”lkunud juba mĂ”nda aega. MĂ”te oli tekkinud sellest, et pĂ”hikooliĂ”pilastel ĂŒhtekuuluvustunne suureneks. Samuti jÀÀb neile Ă”pilastele, kes gĂŒmnaasiumisse Ă”ppima ei jÀÀ, pĂ”hikooliaega meenutav hĂ”bedast tehtud ringikujuline Reaalkooli mĂ€rk.

Koolis pidime olema enne kella kuut, et rivid klasside kaupa Ă”ueminekuks valmis seada. Rivid said valmis seatud, aga midagi oli justkui valesti… KoolimĂŒts! Ei saa ju ometi ilma koolimĂŒtsita nii pidulikul sĂŒndmusel olla! Õpilased, kellel  koolimĂŒts oli koju unustatud, pidid kahest suurest kastist endale ajutise koolimĂŒtsi valima. AitĂ€h 2.b klassi Ă”pilasele Juhanile, kelle kadunud mĂŒts kaunistas mĂ€rgiaktusel ĂŒhe 139. lennu Ă”pilase pead! MĂŒtsid peas, pudireas – nii kĂ”ndisime Reaali Poisi juurde, kus kuulasime Kaspari kĂ”net. MĂŒtsid ikka veel peas, sammusime tagasi koolimajja. Meile anti hetk peeglisse vaadata ning aktus oli peagi algamas. Peale lennukaaslase ja direktori kĂ”net, oli aeg mĂ€rgid saada. Kui kĂ”ik olid mĂ€rgid kĂ€tte saanud, tuli mĂ€rgid rinda panna. SeejĂ€rel algas tĂ”eline fiesta ĂŒheskoos kringli, koogi ja Piret Otsa tantsudega. 

Lisas: 139a 18.02.2020 22:51

JÔelahtme ÔppekÀik

8. mail ootas meid buss kell 11:15 kooli kÔrval, et minna JÔelÀhtmele ÔppekÀigule. JÔelÀhtmel rÀÀgiti meile kivikirstkalmetest ning saime neid nÀha ka. Samuti rÀÀgiti meile veest ja vee olulisusest ning me nÀgime JÔelÀhtme karstiala. Kella poole kolmeks olime kooli juures tagasi uute teadmistega.

Karstiala

Lisas: 139a 08.05.2019 09:18

Vene muuseumis

MĂ€rtsi keskel kĂ€isid mĂ”lemad meie klassi poolrĂŒhmad Vene muuseumis teed joomas. Muuseumi kĂŒlastus toimus vene keele tundide ajal. 

Huvitavaid fakte teest:

  • tee leiutati Hiinas
  • Inglismaal juuakse kĂ”ige rohkem teed maailmas
  • vene keelde tuli sĂ”na чаĐč PĂ”hja-Hiinast, sest Venemaale toodi sealt teed
  • maailma suurim samovar asub Ukrainas, 10 000-le inimesele jagub ĂŒhest samovarist teed
  • kaupmehed ei joonud ĂŒksteise seltsis teed viisakalt tassist, vaid alustassist
  • Peeter I vanaisa Mihhail oli esimene venelane, kes jĂ”i teed
  • ĂŒhte suhkrutĂŒkki kasutati kuus korda, enne kui see otsa sai (seda hoiti hammaste vahel teed juues), sest suhkur oli kallis

PĂ€rast seda kui me olime teega tutvunud, saime ka ise teed juua. Lauale oli pandud lisaks teele  ka сушĐșĐž. Neid kivikĂ”vasid miniatuurseid barankasid kastetakse tee sisse, et need pehmemaks muutuks ja hammast ei murraks. 

Teed ĂŒritati juua suhkruga hammaste vahel, kuid see oli raske. MĂ”ned pistsid suhkrutĂŒkke niisama nahka. 

Muuseumi kĂŒlastus tegi meid igatahes targemaks ning lahkusime sealt rÔÔmsate nĂ€gudega tĂ€nu soojale teele, mis sisemust soojendas. 

 

 

Pildid tegi Ôp Sinjukina.

 PS. Arvuti pani pildid viltu :/

Lisas: 139a 22.03.2019 10:38

SuusapÀev tuhamÀel

Reedel 25. jaanuaril pidi kogu Reaalkool kĂŒll vĂ€ga kurvastama, sest koolis polnud mitte ĂŒhtegi seitsmendat klassi. Nad kĂ”ik, nii A-, B- kui C-klass sĂ”itsid hoopis mĂ€esuusatama KiviĂ”li tuhamĂ€gedele.

PĂ€ev algas poole ĂŒheksa paiku kui Tallinna Reaalkooli eest startis kaks bussi teel KiviĂ”li poole. Muidugi oli A-klass see, kes targemana jĂ€rele andes end ohverdas ja kahe bussi vahel Ă€ra jagas. Pool klassi sĂ”itis koos B-klassiga ja ĂŒlejÀÀnud pool C-klassiga. SĂ”it lĂ€ks hĂ€sti ja juba kell kĂŒmme olime kohal ja valmis mĂ€ele minema. Puudu oli vaid vajaminev varustus. MĂ”nel ĂŒksikul oli siiski ka oma varustus kaasa vĂ”etud, kuid kĂ”igil kellel vaja lĂ€ksid sisse, et endale kas mĂ€esuusad vĂ”i lumelaud laenutada. Laenutamine lĂ€ks sujuvalt ja varsti oligi kĂ”igil vajalik olemas ja kooli poolt kaasa antud vĂ”ileivad enamuses laiali jagatud. Need, kes olid end kirja pannud treeneri juurde lĂ€ksid algĂ”pet saama ja teised, kes juba osavad mĂ€esuusatajad (lauatajad) suundusid otse mĂ€ele. Nendega lĂ€ksid kaasa ka mĂ”ned esimest korda olijad, kes end piisavalt julgena tundsid, et kohe alla lasta. Siiski jĂ€id ĂŒle veel need, kes polnud ennast treeneri juurde kirja pannud ja tundsid, et oleks vist parem lastemĂ€el enne jĂ€rgi proovida. Lumelaudurite treenerit ei tulnudki kohale, sest neid olevat liiga vĂ€he olnud. Õnneks leidus kĂ”igile, kes veel nii osavad polnud, keegi osavam nĂ€punĂ€iteid jagama.

LÔpuks olid igatahes kÔik Ôpilased vÀhemasti nii julged, et kordki mÀest alla lasta ja mÀesuusatamist nautida ja nii mÔnigi avastas (taasavastas) enda jaoks mÀesuusatamise vÔlud. Kui juba piisavalt mÀel oldud saabus aeg anda varustus tagasi ja minna sööma. Meie jaoks oli valmis pandud kena lÔuna ja kui kÔigil kÔhud tÀis, oligi aeg minema hakata. Viimasel hetkel tuli Ôpetajatele veel mÔte grupipilte teha ja siis sÀtiti end bussidesse ja tagasisÔit Tallinnasse vÔis alata. Kella viie paiku jÔudsime tagasi kooli juurde ja kÔik vÔisid tervelt oma koju suunduda. Selleaastane suusapÀev oli igatahes hÀsti korda lÀinud.


Tuule

Lisas: 139a 25.01.2019 18:00