139a
Just another Reaalkooli ajaveebid site

25. mail toimus kauaoodatud Reaalkooli kevadkontsert, mis on meie koolis juba traditsiooniliseks saanud. Õhtujuht, meie armas klassivanem Kaspar Pajo, juhatas kontserdi sisse ning seejärel saime kuulda kahte huvitavat koorilaulu. Edasi demonstreeris Siim Laane oma tõsist virtuoossust klaveril. Mängitud Rahmaninovi II klaverikontserdi I osa oli meile juba hiljutisest kuulamiskavast südamelähedaseks saanud!

Seejärel oli meil võimalus kuulata kõigi lemmikut, Patrick Maueri fagotti. Ta mängis “duuu-duu-DUUU-do-du” ja väga ilus oli. Õhtu jooksul õnnestus kuulda veel lisaks meisterlikku flöödimängu, puhkpillikvintetti, viiulit, keelpilliansamblit, Siimu omaloomingut ja ka Nora-Liisa hingematvat laulu. Kontserdi lõpupoole nautisime abiturientide kammerkoorilaulu ning maagilist Eriku ja Mirjami Pärlipüüdjat. Üritusele pani punkti gümnaasiumi segakoor ühe meeleoluka ja seejärel tuntud isamaalise lauluga.

Kontsert oli musikaalselt meisterlik ja samas ka lõbus. Usun, et kõik esinejad ja ka kuulajad lahkusid kevadkontserdilt naeratuse ja hea tujuga. Suur aitäh Eve Karbile.

Kuldar Zilensk ja Siim Laane sõud tegemas

Autor: Karl-Ustav Kõlar

Ühel ilusal teisipäeval saime klassiga tundidest varem ära ja muusika kontrolltööd kirjutama ei pidanud. Kuid see polnud mingi tavaline ilus teisipäev. See teisipäev oli 5. mai, Euroopa päev! Selle raames oli meil antud suurepärane võimalus külastada Stenbocki maja.

Sisenedes Stenbocki hoovi, tervitati meid juba väga kuninglikult. Saime tasuta komme, Eesti ja Euroopa lippe, rinnamärke ja kõige parem, teed ja pannkooke. Pannkoogid käes, saime väga mugavalt muru peale pikali heita, päikest nautida ja kuulata eri valdkondadest juttu.

Seejärel suundusime maja südamesse ja lõpuks jõudsime saali, kus meie peaminister Kaja Kallas isiklikult meile rääkis. Avanes ka hea võimalus temalt küsida, mida iganes tahtsime. 

Kuid isegi sellega ei lõppe päeva suurepärasus. Hoopis vastupidi. Nüüd algas pärast veel ühte pannkoogivooru debatt elektritõukerataste linna sobivuse teemal. Veenvaid argumente sai kuulda mõlemalt poolelt.

Igal juhul oli päev Stenbocki majas tore ja Euroopa päev sai väärikalt tähistatud. Võime Eesti ja Euroopa üle väga uhked olla!

Selfie peaminister Kaja Kallasega

 .

Autor: Karl-Ustav Kõlar

.

Iga eestlane on vähemalt korra elus kuulnud Tammsaare nime. Kuid kes ta täpsemalt on? Sellest said 11.a progejad kuulda 11. mail Tammsaare elumajast tehtud muuseumi külastusel ilusal Koidu tänaval. Külastus algas keskpäeval ligikaudu kell 12, kuid mõned kebabi-lembelised isikud suutsid siiski hilineda.

Algul räägiti Tammsaare lapse- ja nooruspõlvest. Siis räägiti autori tuntumatest teostest, näiteks “Kõrboja Peremees” ja “Tõde ja õigus”. Huvitav oli tuua paralleele Tammsaare enda eluloo ja raamatutes toimuvaga – neis on paljugi ühist. 

Läksime mööda suveniiripoest, kust sai kurikuulsaid ja auhinnatud pusasid tekstiga “VARGAMÄEL OLI ELU VEEL RASKEM”, seal leidus ka “Tõde ja õiguse” kõrvarõngaid ja muud stiilset. Jõudsime Tammsaare korteri ette, kust sai huvitava Goldbergi masina laadse uksekellaga endast märku anda. Toad olid väga hubased ja eeskojas oli näha isegi Tammsaare kuulsat jakikest. Köögist leidsime aastakümne vanust moosi ja muud huvitavat. Lisaks leidsime köögist ühe huvitava ruumi, kuhu Richardi lukku panime. 

Richard Tammsaare köögis luku taga

Tammsaarel oli lisaks ka suur elutuba ja paar magamistuba, millel olid rõdud. Kuid kõige huvitavam oli näha kirjtuslauda, mille taga Tammsaare sadu, võibolla isegi tuhandeid tunde veetis.

Tuur lõppes 10-küsimuselise Kahootiga, mis ei pakkunud vähimatki pinget. Võitjaks oli kõige kiirem, kuid seekord jääb ta anonüümseks.

Giid rääkimas Tammsaare elulugu

Autor: Urmas Akerman

Reedel, 14 aprillil, arvestuste nädala viimasel päeval oli kunstiajaloo tundi kutsutud rääkima Urmas Lüüs. Tegemist on eesti kunstnikuga, kelle loomingus moodustavad ühe suure hingava terviku installatsioon, performance, helikunst, sõnad, videod, fotograafia ning kaasaegne tarbekunst ja skulptuur. Teemaks oli läbi kunsti lugude rääkimine ja nii alustaski kunstnik enda loost, tutvustades oma tavapärasemast keerulisemat hariduskäiku. Sealt voolas jutt tuntud kirjandusteoste juurde, mille seas oli ka Tammsaare “Tõde ja õigus”, ja nende tõlgendusteni, mis inimese elu jooksul palju kordi muutuda võivad. Seejärel avas ta mõne oma sõbra, näiteks Anna Hintsi loomingu tagamaad ja lõpuks jõudis oma teosteni. Läbi Urmas Lüüsi seletuste tema töödele tõukeks olnud sündmustest, tööde sünnist, tegemisest ja lõpuks välja panemisest, omasid juba niigi paeluvad ja pilkupüüdvad teosed täiesti uue tähendusvälja. Lisaks tahvlile kuvatud videotele ja piltidele sai mitut teost ka enda kätte võtta, nendega pilti teha ning imetleda lähedalt meisterlikku teostust, mis olenevalt taiesest varieerus sepakunstist tikkimiseni. Peale rõkkavat aplausi jäi nii mõnigi veel klassi, et saada vastus tekkinud küsimusele ja uurida töid, mis polnud klassis ringi käies huvi tundjani jõudnud. 

Lüüsi valmistatud mask

Näide Urmas Lüüsi organiseeritud performance’ist

Autor: Roosi Värv

Ühel järjekordsel riigikaitseõpetuse tunnil tutvustas kolonelleitnant Tooming meile lähenevat Kaitseliidu Tallinna maleva avatud uste päeva. Ilm tõotas tulla päikesepaisteline ja boonusena lubati ka tulevane kontrolltöö ära arvestada, mistõttu ei jäänud muud üle kui sellel ettevõtmisel varrukast haarata. Kohale ilmus üle poole meie lennust, kes bussiga, kes rongiga, kes muu sõiduvahendiga. Et niivõrd suure grupiga toimetada oli keeruline, jaotati meid väiksemateks salkadeks, mis ühest punktist teise liikusid. 

Esmalt tutvusime kaitseliitlaste ja kaitseväe toidupakkide valikuga. Valik oli lai: erinevad road, soojad ja külmad, valmistoit ja küpsetamist ootavad produktid, üks eine või tagavara mitmeks päevaks. Ka leidus maitseid igale soovile maksapasteedist mangomaitselise kaerapudruni.

Teises punktis tehti soovijatele roheliselaigulist kaitseväe-stiilis näomaskeeringut. Enamus sellist harrastust pelgas, kuid mõni julgem sai rohelised triibud põsele. Küll aga osutus populaarsemaks kõrvalasuv fännimeenete väljapanek, millele tehti kõva reklaami. Kuumim kaup, kaitseliidu kirjaga bucket hatid, kadus loetud hetkega, samuti krabati pastakaid ja muud kasulikku.

Edasi liikudes ootas ees mõningate tulirelvade ja varustuse väljapanek. Kiiver peas, vest koos juurdekäiva varustusega seljas, automaat käes, transformeerus tavaline reaalikas harilikuks reameheks. Meeldiva üllatusena kohtasime reaali armastatud matemaatikaõpetaja Andres Taltsi tädipoega.

Et ei jääks kogemus puhtalt teoreetiliseks, oli võimalik oma oskused proovile panna õhupüssiga ja ka elektroonilise võistlusrelvaga. Seda võimalust paljud kasutasid ning selgus, et sihtimisoskused ei ole üldse mitte kehvemapoolsed. 

Ringkäigu lõpus avanes võimalus võtta üks kosutav amps viineripiruka, tee ja banaani näol ning uurida kõikvõimalike seni puudutamata küsimuste kohta. Maleva avatud uste päeval naasime kindlasti kogemuse võrra rikkamana ja siinkohal ei saa mainimata jätta, et Kaitseliidu Tallinna malev ootab suure innuga uusi särasilmseid liikmeid enda ridadesse.

Aitäh õpetaja Valjo Toomingule sellise ägeda ringkäigu eest!

Pärtel koos shoota’ga

Laur ja tema uhiuus koolivorm

Autor: Pärtel Arula

Selle aasta aprilli esimesel teisipäeval (04.04.2023) toimus Tallinna Reaalkoolis teaduspäev, mille raames saime kuulata ereinevaid loenguid, osaleda töötoas ja süüa torti. Päev algas TalTechis loenguga „Miks (mitte) õppida informaatikat”, mida viis läbi TalTechi informaatika programmijuht Ago Luberg. Saime ülevaate informaatika õppe headest ja halbadest külgedest ning sellest, kui suur puudus ITga tegelevatest inimestest jätkuvalt Eestis on ja millele ei ole näha ka positiivset tõusu trendi. 

Peale loengut anti meile võimalus kasutada keskkonda Sonic Pi, et programmeerimise abil luua muusikat. Valminud palad kõlasid kõigile klassis. Sealt liikusime edasi IT Kolledžisse,  kus saime küsimusi esitada ühele Reaalikooli vilistlasele, kes oli lõpetanud TalTechis bakalaureuse õppe Informaatika erialal. Peamisteks arutelu teemadeks oli tema ülikooli aeg ning tööle asumine. Seejärel sai sõna ITÜK esindaja, kes rääkis meile üliõpilaskogu vahvatest sündmustest. 

ITÜK-i loeng

Ago Lubergi loeng IT õppimisest TalTechis

Peale seiklust TalTechis liikusime kõik tagasi meie armsasse koolimajja. Koolis osalesime aktusel, kus esines president Toomas Hendrik Ilves ning tunnustati õpilasi, kes olid saavutanud piirkondlikel olümpiaadidel, ainevõistlustel, lahtistel võistlustel ja/või konkurssidel 1.-6. koha. Tunnustatud õpilased olid peale aktust oodatud tordi söömisele kooli sööklas. 

Toomas Hendrik Ilvese kõne aulas

Tasuta prillid on alati paremad kui tasulised prillid

Päeva lõpetas kohtumine TalTechi Äriinfotehnoloogia magistriõppekava programmijuhi Gunnar Pihoga. Saime teada, mis on äriinfotehnoloogia, kus seda saab õppida ning mis erinevus on gümnaasiumis ja ülikoolis õppimisel. Peale tunni lõppu tähistava kella helisemist saime esitada veel mõned küsimused Gunnar Pihole, mis lõpetas meie klassi teaduspäeva. Oli päev täis uusi teadmisi ja meeldejäävaid kogemusi!

Autor: Elisabeth Vallner

Iga aasta toimub Tallinna Reaalkooli 11. klassidel “Real Cool” kõnevõistlus, kus õpilased panevad proovile oma kõnevõime. Võistlus koosneb viiest etapist. Esimene etapp toimub poolrühmades. Iga õpilane peab ette valmistama viie minuti pikkuse kõne. Selle aasta üldteemaks oli ‘Relations between nations are too important to be left to governments alone’, eesti keeles “Riikidevahelised suhted on liiga olulised, et need jätta vaid valitsuse hooleks”. Kõik kõned esitatud, valisime mõlemast poolrühmast kaks parimat. Esimeses poolrühmas võitsid Lisette ja Oskar Pukk ning teises poolrühmas Roosi ja Richard. See nelik läks edasi järgmisesse vooru. Järgmine voor toimus terve lennu ees auditooriumis. Esinejaid oli kokku 12, igast klassist neli inimest. Kõik esinejad olid suurepärased, kuid võitjateks tulid Johann 11.c klassist ning meie oma Richard. Richard läbis oma hiilgava kõnega ka mitu järgmist üle-Eestilist vooru ning sai Eestis kokkuvõttes II koha. Palju Õnne!

Sport has the power to change the world

When we talk about changing the world, what do we mean by that? How do we change the world? When you think of that phrase, what comes to mind? Is it stopping wars, revolutionary discoveries, scientific breakthroughs, or something else?Whatever it may be, think of what allows these world changing breakthroughs to become a reality? Well, a lot of things, like resources, funding, teams of scientists, experts, etc.However, without one thing, funding a new research project or gathering the team of scientists required wouldn’t even be considered.

That thing is faith.

At the foundation of all breakthroughs is the belief that we can go beyond what we have at the moment and push past our current limits. For that, we need inspiration, and we must have faith that success is possible.Sport gives us faith. It makes what seems impossible at first glance seem very possible, with some hard work and determination. I think each and every one of us who has competed in a sport of some kind knows that feeling that winning a competition or setting a new personal best brings. A new kind of achievement, that makes the last ones that you one day considered insane now seem easy. But what’s important is that after reaching these new heights, we don’t just stop, we think of what comes next. And we think one very important thought… What if? What if I could win an even bigger tournament, what if I can run an even faster time, what if and what if. 

Just a few years ago, sports scientists thought that no human could run a marathon in under 2 hours until at least the year 2075. In 2017, Nike organized a project called Breaking2, in which they gathered 3 of the world’s most elite distance runners and set up the ideal race to dip under the 2 hour barrier. Unfortunately they didn’t succeed. The best of those runners, Eliud Kipchoge from Kenya, fell just 25 seconds short. Instead of dwelling on that race, Eliud continued training harder than ever and tried again 2 years later, because he knew it was possible. On the 12th of October 2019, Eliud made history by being the first man ever to go under 2 hours in the marathon. He did this over half a century before experts considered it possible. He showed the world that no human is limited, and gave millions of people around the world faith… and with that faith who knows how many what if’s he sparked in the minds of people around the world, including young kids that thanks to those what ifs may one day become olympic champions.

The next way sport changes the world is by uniting it, by bringing people from all different corners of the globe together. According to official data from fifa, an estimated 3.5 billion people watched matches of the 2018 world cup, with over 1.1 billion tuning in for the final, and the real number is probably much higher, because think of all the people gathered at sports bars, or the people in third world countries coming together at their local food shack. These numbers are truly impossible to accurately measure. There are only 5 billion people in the world who have access to the internet, and approximately a fifth of them were watching the same game on the same day at the same time. I can’t think of any other event that would bring unity of this magnitude. For just a brief moment, we forget our differences, we forget our conflicts, we forget our problems, our undone homework, and we just watch the game. 

This unity, the sense that we are one, is truly magnificent, because we can’t evolve if we are full of hate, we can’t evolve if we are at war. We can’t focus on making the world a better place if we have to expend energy and resources on conflict. Anything that brings us even just a little bit closer to peace, is definitely world changing.

In short, whatever you consider world change to be, it simply wouldn’t be possible if we didn’t have faith. Even when experts told him otherwise, and after having failed once, Eliud Kipchoge still believed that a sub 2 hour marathon was possible. If he had listened to the doubters, he would have mentally limited himself before he even tried, which would have negatively impacted his training and his performance.

And the next time you turn on the TV to watch a football game, think of all the people thousands of kilometers away, watching that same game at the same time, and appreciate just how much our love for sport truly unifies us.

Thank you.

17. märts oli 11.a klassile ajalooline päev. See on päev, mil meie klass sai endale uue klassiõe. Varahommikul tõi Lotta uue klassiõe 208-sse, seejärel tutvusime lühidalt. Pärast uue klassiõega tutvumist tegime hääletuse, et talle nimi panna. Valikuid oli neli: Reesusmakaak, Houard, Valter Valge ja Villemdrillem. Kuigi kõik nimevariandid olid hiilgavad, sai uue klassiõe nimeks suure häälteenamusega Valter Valge. 

Meie uusim klassiõde Valter Valge

Intervjuu Hedviguga

Mida sa arvad meie uusima klassiõe nimest? Tema nimi ei saaks olla parem.

Kui tema nimi ei oleks Valter Valge, siis mis oleks tema nimi?Ma arvan, et kui tema nimi ei oleks Valter Valge, oleks ta nimi Ronaldomar Messi. 

Mitu protsenti paremaks muutis külmkapp sinu elu?Uuuuhh, see on keeruline küsimus. Ma arvan, et ligikaudu 5,7 protsenti. 

Mida sa külmkapis hoiad? Banaane, banaanimaitselisi kohukesi ja mune. 

Mis sa arvad, kui palju energiat meie külmkapp tunnis keskmiselt võtab? Ma usun, et vähemalt 2000 džauli. 

Aitäh! Aga palun.

Autor: Johannes Tampere

21. märtsil anti meie klassile eriline võimalus kunstiajaloo tundide raames minna ekskursioonile prestiižsesse Eesti Kunstiakadeemiasse (EKA). Kohale jõudes juhatati meid võimsasse kaldauditooriumisse, kus toimus õppehoonet tutvustav loeng. Loengu käigus saime põneva ja sisuka ülevaate EKA erialadest, õppekavadest, sisseastumise tingimustest, koostööpartneritest ja tudengite sotsiaalsetest üritustest. Lisaks näidati meile ka pilte õpilaste tehtud töödest. 

Kolm kenat progepoissi kükitamas

Pärast loengut tutvusime kahe EKA tudengiga, kes tegid meile maja peal ekskursiooni. Ekskursiooni käigus nägime erinevaid kunsti- ja disainiprojekte, mis olid välja pandud üle terve maja. Meie giidid rääkisid meile kunstiteoste taustadest ja valmimisprotsessidest, vastasid meie küsimustele ning rääkisid lisaks juurde huvitavaid lugusid oma õpingutest ja tudengielust. Tutvusime lähemalt ka erinevate EKA õppeklasside ja töökodadega. Maja peal kõndides kohtasime paari Reaalkooli 137. lennu vilistlast, kes rääkisid lühidalt, mis erialal nad õpivad ning kuidas nad oma valikuga rahul on. Külastus oli väga põnev ning informatiivne. Saime hea ülevaate EKA õppevõimalustest ja tudengielust. Suur aitäh meie kunstiajaloo õpetajele Kai Kiudsoo-Värvile ning kohalikele asjatundjatele!

11.a versioon Daft Punk’ist

EKA koridoris dab’imas

Autor: Tuuli Teesalu

Kolmapäeval, 22. veebruaril käis meie koolis külas peaminister Kaja Kallas ja pidas kõnet. Kuna valimised on lähenemas, teeme me kiire ülevaate eesti suurimate erakondade programmidest.Aga kõigepealt tuleb teada seda, mida keskmine eestlane juba teab. Selle jaoks oleme intervjueerinud Keskmist Eesti Matsi (KEM), kelle teadmiste pealt saame ehitada hea arusaama iga partei lubadustest ja tegudest! Iga partei juures mainime nende kõige silmapaistvamaid lubadusi ja seda, millistest peatükkidest nende valimisprogrammid koosnevad.

Lotta ja Johannes austatud peaministriga

Eesti 200

KEM: “Eesti 200 on pulli tegemise osas teisel kohal – alati, kui mingi nali on, on algatajaks kas EKRE või nemad. Ma ei saa küll kunagi aru, mida nad tegid. Nad on mitte-radikaalsed… kuskil poliitspektrumi keskel. Nende nimi tuleb sellest, et võiks olla 200 aastat Eesti riiki, mis on päris hea mõte.”

Eesti 200 sai alguse EV-i 100. sünnipäeva kanti välja tulnud samanimelisest manifestist. Vikipeedia kohaselt on nad liberaalid, mis on küll parempoolne ideoloogia. Nende valimissloogan on imepärane “Meiega on võimalik!” (Mis on võimalik??? Mis???).E200 valimisprogrammil on sektsioon “viis vaala”, mis võtab tänuväärselt kokku kõik partei suurimad lubadused, nagu investeerida haridusse 250 miljonit lisaraha ja muuta Eesti taastuvenergiat eksportivaks riigiks. Kuna tähtsamate lubaduste siia kirjutamine oleks vaid selle teksti kordamine, siis mainime selles sektsioonis vaid huvitavamaid.

Valimisprogrammi algus on väga proosaline ja koos EKRE programmiga üks dramaatilisemaid. Ülejäänud sektsioonid on lihtsamini hoomatavad punktide kaupa loetletud lubaduste formaadis. E200 valimisprogrammis on 15 peatükki, millest esimesed viis tähtsat on haridus, julgeolek, valitsemine, energeetika ja kliima.Mitmeid asju lubatakse “välja töötada” ja “soosida”, nagu rahastusmudelit hajaasustusega omavalitsustele või energiasalvestuse lahenduste rajamist, lubatakse “leida raha” vähemalt 500 doktorandi vastuvõtmiseks aastas. Kohustuslik kooliaeg lubatakse tõsta 18. eluaastani, kooli algusaeg lükata kella 8.45-ni, luua Eestisse õhu- ja raketikaitsesüsteem ning e-riigi äpp, keelata kriminaalkorras karistada saanud erakondadel riigirahastuse saamise, anda juurde ressursse elamute renoveerimiseks, kiirendada ohustatud liikide kaitse alla võtmist, anda enne 1991. aastat valminud filmipärand vabakasutusse. Erakond lubab “rekordkiirusel” üles ehitada roheenergia tootmisvõimsused, menetledes planeeringuid 6 kuuga. Soovitakse digitaliseerida jäätmete kogumist ja defineerida abielu kui liit kahe inimese vahel.Üldiselt on valimisprogramm igasuguste regulatsioonide, avalduste ja bürokraatia vastu. Tööõiguse regulatsioone tahetakse lõdvendada. E200 on selle poolt, et valimiskampaaniate kulud kataksid erakonnad vaid liikmemaksudest ja annetustest (mida Eesti 200 sai 2022. aasta neljandas kvartalis ligi 200 000 eurot). E200 armastab väga ettevõtjaid. Nad tahavad, et iga inimese maksud maksaks tema ise, mitte tema tööandja. Partei ei toeta maksude tõstmist (vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil).

Tuleb ära märkida, et E200-l on “valimisprogramm” ja “valimisprogramm 2023”, millest teine on see õige ja esimene sisaldab lubadust anda igale lapsevanemale iga tema alaealise lapse kohta üks hääl valimistel juurde(!!). Nende veebilehtede andestamatul segiajamisel riskite sellega, et Eesti 200 liige kutsub teid pinnapealseks. Tervikprogramm on siin.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

KEM: “EKRE on see vastuoluline partei, need kõige paremad fašistid. Nende nimi on EKRE, mis tähendab “Eesti Konservatiivne Rahva misiganes”. Nad on tugevalt Vanamaa-vastased, nende slogan on “päästke Eesti”, aga ma ei tea, mida see tähendama peaks. Kuuendas klassis ma nägin poiste vetsu seinal haakristi sõnaga EKRE.”

Ahh, EKRE! Fašistide valimisreklaamidest šnitti võtja, Jevgeni Prigožini kavandatud (aga ilmselt mitte läbiviidud) käsi Eesti poliitikasse, geidele Rootsi laevapiletite ostja. EKRE ei ole vahest kõige Venamaa-vastasem partei, arvestades nende soovi mitte osaleda Ukraina sõjas. Nende slogan on täpsemalt “päästame Eesti”, mitte et see eriti tähendusrikkam oleks. Iga valimiskompassi järgi on nad tõepoolest kõige parempoolsem partei.EKRE valimisprogramm on ilmselt kõige dramaatilisem, iga alapunkt algab sõnaga päästame: “Päästame Eesti vaesusest!”, “Päästame Eesti sõjast!”. Programmi punktide teemad on vaesus, sõda, rahvusriik, inimeste tervis, õigussüsteem ja demokraatia. Rohepööret kutsutakse “hullumeelseks”, lubatakse vähendada fossiilkütustele mõjuvad maksud ja suurendada miinimumpalka. EKRE soovib suurendada sõjaväge ja selle kulutusi, samuti mitmelapseliste perede toetusi (muuhulgas soovitakse seostada inimese pension tema laste arvuga). Ülikoolid soovitakse teha täielikult eestikeelseks, soovitakse parandada arstiabi kättesaadavust. Nad on Euroopa Liidu institutsioonidele võimu andmise vastu, vaba turu poolt, kõige viimane punkt terves programmis on “Tühistame kooseluseaduse kui ühiskonda lõhestava ja ühiskonna enamuse hoiakutele vastanduva õigusakti.Päästame Eesti! [sic]”.Teiste valimisprogrammidega võrreldes on EKRE oma väga lühike ja lihtsasti loetav. Keskmise Eesti Matsina tunduks see programm ilmselt kõige arusaadavam. Tervikprogramm on siin.

Isamaa

KEM: “Isamaa on nagu EKRE, aga nad ei ole; nad on leebe EKRE nendele, kes ei taha öelda, et and toetavad EKREt. Nende logo on sinine ja ma ei tea, mida nad tahavad.”

Vikipeedia kohaselt on Isamaa rahvuslik konservatiivne partei, mis on tõesti pool EKRE nimest. Isamaa valimisprogramm kasutab unikaalse otsusena Seriifiga fonti. Neil on lühiprogramm, millel võiks olla häbi ennast nii kutsuda oma pikkuse tõttu (8 lehekülge). Lühiprogrammi teemad on rahvus (st rahvastik), eestlus (st haridus ja kultuur), riiklus (st julgeolek), majandus, heaolu (st sotsiaalhoolekanne ja tervis), keskkond ja kodanike riik (st riigivalitsemine).Kuna lühiprogramm on ise lubamatult pikk, võtame siin hoopis selle kokku. Lubatakse suurendada õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise programme, investeerida nelja või enama lapsega perede eluruumidesse, suurendada kaitsekulutusi, kehtestada Eestis elavatele Venemaa kodanikelelojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, viia haridusasutused üle mahetoidule, vähendada bürokraatiat. Partei on täielikult vastu uutele maksudele.Tervikprogramm on siin.

Keskerakond

KEM: “Keskerakond on matside partei. Nad on kaua aega olnud Tallinna linna omavalitsuses, nad tegid Tallinna liikluse halvemaks. Keskerakond meeldib venelastele, Jüri Ratas onänendega kuidagi seotud.”

Jüri Ratas on tõepoolest Keskerakonna esimees ja alates 2005. aastast on Tallinna linnapea olnud Keskerakonna liige. Ju siis jäävadki Tallinna kõik probleemid nende kaela. Mitte-eestlaste seas on Keskerakond vaieldamatu lemmik.Peatükke on Keskerakonna valimisplatvormil liiga palju, et kõiki nimetada (16 alapeatükki). Väljapaistvalt sai eraldi peatüki endale sport. Hariduses lubatakse suurendada rahastust ja teha riigikaitseõpe kohustuslikuks, lubatakse taastada kaitseväe orkester. Põlevkivisektori süsinikujalajälge soovitakse vähendada läbi “innovatsiooni”, aga lubatakse ka toetada rohenergiaallikaid. Soovitakse vähendada raamatute käibemaksumäära, toetada kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist (tsiteerides: “Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena”), anda Eesti ettevõtetele sihtotstarbeline miljardieurone abipakett, võõrandada osa riigiettevõtteid aktsiatena ja teha Tallinna ühistransport kõigile priiks. Energiamajanduse osas jätkab erakond põlevkiviga, samal ajal toetades LNG terminali ja tuuleparke.

Keskerakond soovib läbi viia kodanikupalga pilootprogrammi, kehtestada kolmeastmeline tulumaksusüsteem, vähendada ravimite ja toidu käibemaksu, suurendada alampalka 1000 euroni, ehitada Peipsi-äärne kergliiklustee, “vähendada alkoholismi ning uimastitega seotud kuritegude ja õnnetuste arvu” (ilma mingi selgituseta), suurendada piirivalvurite arvu ning tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetuseid ning keskmine vanaduspension 100 euroni. Nad soovivad teha Eestis presidendi otsevalimine ja suurendada kohaliku omavalitsuse võimu.Keskerakonna valimisplatvormi pdf-il on ilusti Jüri Ratase ja Tõnis Möldri näod peal. Kohati oli punktide kordamist, aga üldiselt oli see valimisprogramm suhteliselt loetav. Tervikprogramm on siin. 

Reformierakond

KEM: “Ju siis nad teevad palju reforme. Kaja Kallas on seal parteis.”

Reformide tegemine võiks olla kõigi parteide ülesanne. Kaja Kallas kuulub jah reformierakonda.RE valimisprogramm on pidev segu proosatekstist ja punktlubadustest. Programmi peatükid on julgeolek, energeetika, majandus, haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervis, keskkond ja kliima, maaelu, regionaalpoliitika ning Demokraatia ise.Erakond lubab tekitada mitmeid kaitserajatisi, kiirendada meretuuleparkide rajamist, toetada elamute renoveerimist (rahaga), lõdvendada tööturu regulatsioone, anda riigi kogutavad andmed masinloetavalt ettevõtjatele, ehitada põhimaanteedele sõiduradasid juurde ja Riia-Tartu rongiühendus, teha riigikaitseõpe kohustuslikuks, panna Netflixi eestikeelsed subtiitrid, tõsta pensioni, võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, vähendada palgalõhet (luues tööandjatele vastava digitaalse instrumendi(?)), maksustada ühekordsete plastpakendite kasutamist, suurendada põllumajandustoetusi, kaotada lasteaia kohatasud ja luua lobbistide register.Reformierakond soosib privatiseerimist ja peab oluliseks hoida maksukoormust (nii) madalana (kui võimalik). Eesti 200 kõrval teine ettevõtjaid armastav partei. Programmi kõige viimasel leheküljel on lühikokkuvõte, mis võiks olla kõige alguses.Reformierakonna programmi 3. leheküljel on väga ilus ja suur pilt Kaja Kallasest, juhuks kui keegi postrit tahab. Tervikprogramm on siin.

Rohelised

KEM: “Neile meeldib keskkond ja nad tegid need liikluse rohelised lained, mis tähendavad, et ei saa väga kiiresti sõita. Nad on tuumaenergia vastu, nende logol on jänku, nende seas on ilmselt palju veganeid.”

Kuna Rohelised virisesid Twitteris selle üle, et neid ei kaasatud Delfi valimiskompassi, peame neist ilmtingimata rääkima, kui me ei taha olla nende järgmised ohvrid. Ei, rohelised ei ole seotud liikluse roheliste lainetega ja nende logol on hoopis väikene taim. Samal ajal on nad tõepoolest keskkonna säästmise poolt ja hetkel olemasoleval tehnoloogial põhinevate tuumajaamade vastu.

Roheliste programmi esimene alapunkt on tõepoolest keskkonnahoid, teine energeetika, kus lubatakse üleminekut täielikult taastuvale ja hajutatud energiatootmisele. Kolmandas alapunktis, majandus ja maksud, lubatakse vähendada mitmes valdkonnas makse: mahetoit, innovatiivsed ettevõtted, ühistransport, ehitusjäätmete ümbertöötlemine.Suurendada lubatakse süsinikumakse ja lubatakse sisse viia Tobini maks. Samuti lubatakse üleminekut neljapäevasele töönädalale, mis on hiljutise uuringu kohaselt parem nii produktiivsusele kui ka töötajate vaimsele tervisele. Soovitakse lõpetada SKT kasutamise kui edu näitaja.

Teised programmi punktid on haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaal- ja rahvastikupoliitika, põllumajandus, transport, riigijuhtimine, riigikaitse ja välispoliitika. Nendest punktidest jäi silma lubadus Eestis luua kodanikupalk (või noh, 2025. aastast alates kaheaastane pilootprogramm). Samuti soovivad nad Prantsusmaa näitel keelustada poodides parim enne tähtajast üle läinud toidu äraviskamise. Tehakse rohkem rattateid ja rahvahääletuse võimalus. Silmapaistvalt on rohelistel ka eraldi programm Seto keeles. Tervikprogramm on siin.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

KEM: “Nad on EKRE vastased, EKRE teeb alati nende üle nalja. Sotsiaaldemokraadid on noored, värvitud juustega, neil on kõrvarõngad ja septum ninas, nad on väga liberaalsed. Selle erakonna logo on punane. Ükskord nägin ma bussipeatuses Ossinovski valimisreklaami ja mõtlesin, et ta nägu on ka väga punane”

Sotsiaaldemokraatia on liberaalne ideoloogia, pigem selle vasakul tiival. Keskmise sotsiaaldemokraadi nooruse kohta ei oska me kommenteerida, aga valimiskandidaadid tunduvad olevat normaalsetes poliitikuvanustes.Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis on lausa silmi paitav sektsioon “Lühidalt” (lk 4, esimene alapunkt). Tekst on veidi proosaline, aga sisaldab näiteks lubadust tõsta miinimumpalk 1200 euroni ja investeerida 1% SKP-st teadusesse. Kuna valimisprogrammihuviline saab sealt ise kõik tähtsama ära lugeda, mainime selles lõigus ainult huvitavamaid alapunkte täisprogrammist.

Täisprogrammi alapunktid on (ümbersõnastatult) majandus, perekond, haridus, kultuur, tervis, keskkond, keskuse-välised piirkonnad, riigikaitse, ühiskond, valitsemine. Erakond soovib teha töönädala 4-päevaseks (neile, kes ühe päeva nädalas õpivad), katta Eesti 5G internetiga, vähendada jalg- ja tõukerataste käibemaksu, rekonstrueerida Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid, sisse viia astmelise tulumaksusüsteemi ja ajutise riigikaitsemaksu, suurendada rahastust laste teraapiateenustele, keelustada veebiennustusmängude reklaamid, pikendada koolikohustust 18-aastaseks saamiseni/kutse omandamiseni, teha “tubakatooted lastele kättesaamatuks” (ilma selgituseta kuidas) ning viia läbi liikumispööre, mis on lihtsalt huvitav nimi spordi rahastamisele. Programmi järgi taastatakse turbamaardlatel sooalad ja vähendatakse metsaraiet (säilitades töökohti, muidugi), idapiir ehitatakse täielikult välja. SDE soovib vähendada annetuste mahtu, mis üks füüsiline isik võib aastas ühele erakonnale annetada, ning kärpida valimistele kulutatava raha mahtu.

Programm oli lihtsasti loetav, ehkki mõned punktid oleks vahest vajanud selgitust (“tööandjapension”?). Lühikokkuvõte kõige alguses on küll midagi, mille kõik parteid võiksid kasutusse võtta. Tervikprogramm on siin.

Aga mida arvavad naised ja kristlased?

Naiste austajate ja Eesti hümni lauljatena küsime siinkohal ka abi ühelt feministlikult ja ühelt kristlikult organisatsioonilt.

Feministeerium, ilmselt Eesti üks tähtsamaid feministlikke organisatsioone, on teinud valimisest mitmeid artikleid, nendest kõige üldisem ja lühem “Keda valida?”. Selles artiklis vaadeldi erakondade lubadusi organisatsioonile tähtsate teemade osas: nõusolekuseadus, abieluvõrdsus, võrdne kohtlemine, vaenukõne, sooline võrdsus. Kõige paremad tulemused said Sotsiaaldemokraadid, Rohelised, ja Eesti 200, kõige halvemad EKRE (muidugi) ja Isamaa.

Eesti evangeelse luterliku kiriku “Ristiinimese valimislabürint” ei andnud nii otseseid skoore (paistab, et 2019. aastal oldi autori hinnangute peale vihane). Paistab, et autorile on tähtsad kirikute rahastamine ja Jumala eest (pun intended) samasooliste abielu ja kooselu vastu olemine. Keskerakonna, EKRE ja eriti Isamaa sektsioonid on positiivsed, Eesti 200 ja Rohelised kaotavad palju punkte eutanaasia toetamise eest. Sotsiaaldemokraadid võidavad vaevu vähegi toetust oma lubadusega topelttasustada pühapäeval töötamine. Autorile ei meeldinud, et Reformierakonna valimisprogrammis ei räägitud väärtustest, vahest võiksid nad teinekord kõige ette lisada lause “Me toetame headust ja tõde”.

Juhul, kui me ei maininud sinu lemmikerakonna lemmiklubadust või jäi meil midagil kahe silma vahele, palun saata kõik hate mail aadressile Lossi plats 1a.

Lõpetuseks ka üks hea meem, et kogu see asi veidi lihtsamaks teha

Sobiva erakonna leidmine

Autor: Ingrid Mölder