Sügisel toimunud programmeerimise valikkursusel oli meil veel viimane võimalus õppida oma imelise 10. klassi programmeerimisõpetaja Hanna Britt Sootsi käe all, kuid seekord andmeteadust. Kursusel osalejad said veeta oma reedesed õhtupoolikud meile armsas arvutiklassis, õppides kõike, alates clusterdamisest kuni otsustepuuni. Me olime küll väsinud, kuid pidasime vapralt vastu ning saime kõik Jupyter’i ülesanded valmis. Lisaks pakkus see kursus ka hea võimaluse neile, kes olid Hanna Britti oma juhendajaks valinud, et rääkida temaga oma UT-st. Kursuse lõpus valisid kõik tiimid ühe kaheksast töölehest ning koostasid selle põhjal väikse esitluse. Viimasel kahel tunnil esitlesime klassikaaslastele ja õpetajale oma tehtud tööd ning seejärel pidime kahjuks hüvasti jätma Hanna Britt Sootsiga (või vähemalt tema tundidega). 139.a soovib sügavalt tänada õpetaja Hanna Britt Sootsi kõige selle raske töö eest, mis ta meiega läbi on teinud, ning toreda seltskonna eest kõigil 10. klassi ja 11. klassi reedetel.
Progevaliku piipelid viimasel tunnil. Allikas: Erakogu.
Tõnis, mis sa nädalavahetusel tegid? Äääääää…. tavaliselt ma iga laupäev puhkan, ma ei tee laupäeviti eriti mitte midagi. Mmmmm magan kella… ma magan kella… mingitel põhjustel umbes kella kaheni. Siis ma ärkan üles, ma teen endale ühe kohvi. Äääää… siis ma söön, siis ma olen voodis ja siis on juba õhtu ja siis ma lähen magama. Pühapäeval ma mõtlen alati, et ma ärkan hästi vara üles ja hakkan õppima, aga… ma ei tee seda. Ma ärkan ikka kell üks üles ja siis ma hakkan võibolla õppima kelllll seitse õhtul. Siis ma saan õpitud.
Kas sa midagi lõbusat ka tegid? Ei.
Kas sa sünnipäeval ei käinud? Haahaahaa… kelle sünnipäeval? Mind ei kutsutud.
Anna hinnang oma nädalavahetusele 1-10? Selline solid 7.
26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke. Kodanikupäeva puhul on Reaalkoolis saanud tavaks korraldada kodanikupäeva viktoriini, mille küsimuste koostamise juures oli see aasta ka meie oma Pärtel. 11.a koosseisu tähtsal võistlusel kuulusid: Roosi, Elisabeth, Helena, William ja Karl-Ustav. Koju toodi auväärt 4. koht, mis peatreener Maripuu sõnul on järgmine: “Pole paha, keskpärane, tegelt saaks paremini, järgmine kord pingutame rohkem! Tublid olid!”. Sellega ei olnud veel progejate jaoks kodanikupäev lõppenud. Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja ajalooõpetaja Madis Somelar kutsus kooli aulasse kõnelema härra Rainer Saksa, kes on ka ise ajalooõpetaja ametit pidanud, hetkel töötab ta ettevõttes nimega CybExer Technologies. Rainer Saks rääkis meiega Ukrainast: kuidas Ukraina sõjavägi vapralt ülekaaluka vastase vastu võitleb, kuidas Ukraina rahvas teeb ühiseid pingutusi oma riikliku territoriaalse terviku taastamiseks ning kuidas meie Eestist aidata saaksime. Kodanikupäeva lõpetasime kõik oma kodudes Integratsiooni Sihtasutuse poolt koostatud viktoriini lahendades, mis õnnestus kõigil väga hästi. Tublidele osalejatele andis õpetaja Madis eKooli hinde 5. Mõtlesime koolipäeva jooksul mitmeid kordi, et kui peaksime oma klassis andma välja auhinna Aasta Kodanik 2022 11.a klassis, siis kes peaks selle võitjaks saama. Jõudsime ühisele arvamusele, et kuna meie klassis on kõik õpilased töökad, hoolivad ja vastutustundlikud, siis võiks selle võita igaüks. Kokkuvõtteks progejad nautisid kodanikupäeva täiel rinnal ning sõnum, mida soovime teistele edasi anda on järgmine: “Märkame, hoolime ja aitame üksteist! Ainult nii saame jagu kõikidest takistustest, mis meile ette tulevad, ning saame elada õnnelike inimestena!”
Esmaspäeval, 14. novembril tähistasime suure pidulikkusega Reaali Poisi 95. aastapäeva. Reaali Poiss ehk ausammas vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele avati 1927. aastal. Okupatsiooniperioodil kuju hävitati ning taasavamine toimus 1993. aastal.
Kogu gümnaasium saabus sellel päeval kooli pidulikus riietuses, ei puudunud ka koolimütsid, sõrmused ja 12. klassil värskelt kätte saadud märgid. Toimusid esimesed neli koolitundi. Meid külastasid NATO liitlasvägede raames Eestis viibivad Taani sõdurid. Saime lähemalt tutvuda Taani-Eesti omavahelise seotusega ja sõdurite argipäevaeluga – sellist võimalust juba iga päev ei avane.
Kell 11 toimus pidulik aktus Poisi juures. Kohal olid gümnaasium ja 9. klass, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi esindused, linnapea Mihhail Kõlvart ja Kalevi Jalaväepataljoni rooduülem. Peeti kõned, asetati pärjad – Reaali Poiss sai tähelepanuväärse austusavalduse osaliseks.
Richard ja Laur teel Poisi ees toimuvale aktusele. Allikas: Erakogu.
Edasi oli võimalik tutvuda kooli aulas üles seatud vabadussõjaaegse relva- ja fotonäitusega, pakkuda oli kõike saksa kiivrist ja jaapani vintpüssist Jaan Poska portreepildini. Meie kõhud täitsid hernesupi, moosipallide ja kuuma teega Kalevi Jalaväepataljoni reamehed.
Pärast lõunasööki suunduti Vene teatrisse, kus toimus ajalookonverents. Meie mälu värskendati Reaali Poisi ja kooli ajaloo osas, samuti saime näha vabadussõda teiste koolide vaatevinklist. Meie klassi lippu hoidis kõrgel meie kallis Pajo-Poiss, kes avas konverentsi ettekandega Reaali Poisi ajaloost. Tema ettekandest jäi silma üks särtsakalt esitatud nali: “Tulnud kord Kentmanni tänaval elav vanamutt turult ning just mälestussamba kohal tundub talle äkki, et midagi on turult ostmata jäänud. Korvi sisu üle vaadates püüab mutt selgusele jõuda, mis siis ikka ununenud on: „Porgandid on, kapsad, kartulid ka,“ loeb ta kraami üle, „liha, munad…“ ja tõstab hajameelselt pilgu üles. Seal aga otse ta ees põlvitab postamendil alasti nooruk, käsi taeva poole püsti. Samas lööbki eide nägu särama: „No muidugi, tilli unustasin!“ ja paneb turule tagasi.”.
Palju õnne, Poiss!
Reaali poistekoor esinemas Vene teatris toimuval ajalookonverentsil. Allikas: Erakogu.
