139a
Just another Reaalkooli ajaveebid site

Tõnis, mis sa nädalavahetusel tegid? Äääääää…. tavaliselt ma iga laupäev puhkan, ma ei tee laupäeviti eriti mitte midagi. Mmmmm magan kella… ma magan kella… mingitel põhjustel umbes kella kaheni. Siis ma ärkan üles, ma teen endale ühe kohvi. Äääää… siis ma söön, siis ma olen voodis ja siis on juba õhtu ja siis ma lähen magama. Pühapäeval ma mõtlen alati, et ma ärkan hästi vara üles ja hakkan õppima, aga… ma ei tee seda. Ma ärkan ikka kell üks üles ja siis ma hakkan võibolla õppima kelllll seitse õhtul. Siis ma saan õpitud.

Kas sa midagi lõbusat ka tegid? Ei.

Kas sa sünnipäeval ei käinud? Haahaahaa… kelle sünnipäeval? Mind ei kutsutud.

Anna hinnang oma nädalavahetusele 1-10? Selline solid 7.

Esmaspäeval, 14. novembril tähistasime suure pidulikkusega Reaali Poisi 95. aastapäeva. Reaali Poiss ehk ausammas vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele avati 1927. aastal. Okupatsiooniperioodil kuju hävitati ning taasavamine toimus 1993. aastal.

Kogu gümnaasium saabus sellel päeval kooli pidulikus riietuses, ei puudunud ka koolimütsid, sõrmused ja 12. klassil värskelt kätte saadud märgid. Toimusid esimesed neli koolitundi. Meid külastasid NATO liitlasvägede raames Eestis viibivad Taani sõdurid. Saime lähemalt tutvuda Taani-Eesti omavahelise seotusega ja sõdurite argipäevaeluga – sellist võimalust juba iga päev ei avane.

Kell 11 toimus pidulik aktus Poisi juures. Kohal olid gümnaasium ja 9. Klass, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi esindused, linnapea Mihhail Kõlvart ja Kalevi jalaväepataljoni rooduülem. Peeti kõned, asetati pärjad – Reaali Poiss sai tähelepanuväärse austusavalduse osaliseks.

Edasi oli võimalik tutvuda kooli aulas üles seatud vabadussõjaaegse relva- ja fotonäitusega, pakkuda oli kõike saksa kiivrist ja jaapani vintpüssist Jaan Poska portreepildini. Meie kõhud täitsid hernesupi, moosipallide ja kuuma teega Kalevi pataljoni reamehed.

Pärast lõunasööki suunduti Vene teatrisse, kus toimus ajalookonverents. Meie mälu värskendati Reaali Poisi ja kooli ajaloo osas, samuti saime näha vabadussõda teiste koolide vaatevinklist. Meie klassi lippu hoidis kõrgel meie kallis Pajo-Poiss, kes avas konverentsi ettekandega Reaali Poisi ajaloost. Tema ettekandest jäi silma üks särtsakalt esitatud nali: “Tulnud kord Kentmanni tänaval elav vanamutt turult ning just mälestussamba kohal tundub talle äkki, et midagi on turult ostmata jäänud. Korvi sisu üle vaadates püüab mutt selgusele jõuda, mis siis ikka ununenud on: „Porgandid on, kapsad, kartulid ka,“ loeb ta kraami üle, „liha, munad…“ ja tõstab hajameelselt pilgu üles. Seal aga otse ta ees põlvitab postamendil alasti nooruk, käsi taeva poole püsti. Samas lööbki eide nägu särama: „No muidugi, tilli unustasin!“ ja paneb turule tagasi.”.

Palju õnne, Poiss!

Autor: Pärtel Arula