Kuu: aprill 2022

18. aprillil, ühel esmaspäevasel päeval kauaoodatud vaheajale eelneval nädalal toimus meie koolis Ukraina päev. Ukraina päev toimus iga-aastase Taani päeva asemel, et näidata solidaarsust Ukrainaga. Sellel päeval olid lisaks üritustele ka koolitunnid ühte või teist pidi seotud Ukrainaga. 

Füüsika tunnis pajatas Toomas meile ukraina päritolu loo mõisnikust ja talupojast, kes tema teenistusse kokaks sattus. Teise tunni ajal toimus aulas pidulik aktus, kus oli kohal meie klassi viieliikmeline esindus. Alustuseks tehti lühike ülevaade Ukraina ajaloost, milles selgus ootamatult, et ukrainlased on hoopiski oma juurte kaudu seotud kreeklastega. Enda kodumaa kurvast saatusest rääkis Ukraina suursaadik Eestis Marjana Betsa ja tänas Eestit senise toetuse eest, ärgitades meid seda jätkama ja omalt poolt õlga alla panema. Samuti kõneles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Muusikaliste vahenumbrite hulgas astusid üles Reaali värsked ukrainlastest õpilased emakeelse luuletusega. Järgmise tunni ajal oli tervel klassil võimalus kuulata 117. lennu vilistlase ja Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi loengut. Praeguste sõjaliste sündmuste kõrval tutvustas ta Kaitseväe juurdehangitavat relvastust ja seletas lahti NATO toimimise kaitseolukorras.Neljas tund oli legofännide tähetund. Meie klassi suurimad legoentusiastid Sven, Tuuli ja Richard panid püsti vägeva vene sõjalaeva Moskva uppumist kujutava maketi. Paralleelselt tutvustas Kristi Koit meile telesarja “Rahva teener”, kus mängib Ukraina presidenti praegune päris Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Viimast koos filmiga “Maa kui sinine apelsin” näidati pärast tunde toimuval filmiõhtul. Ei puudunud ka tooli pealt tõusmist nõudvad tegevused. Selle eest kandi hoolt Piret otsa, kes õpetas kõigile huvilistele aulas ukraina tantse. Ukraina päeval pakuti sööklas traditsioonilist ukrainapärast borši. Hoidkem Ukraina lipp kõrgel ka edaspidi.

Slava Ukraini!

Autor: Pärtel Arula

2021/2022 õppeaastal füüsikaolümpiaadi koolivoor toimus 17.jaanuaril. Koolivooru ülesannete teemad olid väga varieeruvad – elektri- ja soojusõpetusest taevamehaanikani. Suurepäraste füüsikateadmistega 10.a klassist sai piirkonnavooru edasi lausa 11 õpilast.

Olümpiaadi piirkonnavoor toimus sel aastal Tallinna Reaalkoolis 12.veebruaril. Piirkonnavoorus pidi 10. klass võistlema kogu gümnaasiumiga, kuid sellele vaatamata andis meie klass endast maksimumi ning saavutas ka häid tulemusi. Meie klassi parimad olid Lisette-Liis Loorits (4.koht), Karl Joosep Onoper (5.koht) ning Siim Ilison (6.koht). Lõppvooru oli edasi kutsutud meie klassist 5 füüsikut.

Füüsikaolümpiaadi lõppvoor toimus 9. aprillil, Tartu ülikooli Physicumis. Lõppvoorus oli 10 teoreetilist ülesannet ning 2 praktilist ülesannet, millest arvesse läksid 5 parimat teooriaülesannet ning parim praktiline ülesanne. Koostatud teooriaülesanded oli otse elust enesest. Näiteks sai lahendada veeuputuse ülesannet, jalgratta ülesannet või hoopis kiireima koolitee leidmise ülesannet. Praktilisteks ülesanneteks olid sel aastal mustas kastis olevate takistite väärtuste leidmine ning pingpongi palli ja puitjoonlaua vahelise hõõrdeteguri leidmine. Meie klassi õpilased saavutasid füüsika lõppvoorus suurepäraseid tulemusi. Parimateks osutusid Siim Ilison (7.koht), Lisette-Liis Loorits (9.koht), Arthur Harri Jaakko Antila (11.koht) ja Karl Joosep Onoper (15.koht).

Järgmisel päeval, 10.aprillil, oli võimalus ka osaleda astronoomia lahtisel võistlusel. Meie klassist võtsid osa Arthur Harri Jaakko Antila, Laur Matthias Matzen ja Siim Ilison. Kõige silmapaistvama tulemuse saavutas Arthur Harri Jaakko Antila (4.koht), kuid kõik võistlesid oma koha esikümnesse.

Samuti toimus sel aastal ka palju füüsikaalaseid ainevõistlusi: Physics Brawl, füüsika lahtine võistlus ja  füüsikavõistlus Kajakas, kus samuti saavutasid 10.a klassi õpilased väga häid tulemusi. 

Suur tänu ja palju kummardusi meie kallile füüsikaõpetajale, Toomas Reimannile, kes on meid aidanud nii kooli füüsika tundides kui ka olümpiaadil ja erinevatel ainevõistlustel.

Autor: Siim Ilison

Kes on see loom, kes hüppab kahel jalal ja tegutseb pea alaspidi maal? Eks matemaatikahuvilised kooliõpilased kohe tea, et tegu on känguruga. 

Ülemaailmne nuputamisvõistlus on juba ammu oma käpad ka armsale Eestile sirutanud. Sel aastal osales juuniorite vanuseklassis 2375 õpilast ja on teada, et 10.a klass moodustas märkimisväärse osa sellest arvust. Siinkohal pöörame tähelepanu ühele algaja känguristile. Anonüümsuse huvides nimetame seda õpilast Markuseks. Markus oli suurvõistluseks valmistanud kaua ja arvas, et teab känguruist kõike. Eluiga, pesakonna suurus, liigi klassifikatsioon… Kujutage tema üllatust, kui huvipakkuva eluka nimelisel võistlusel jagati talle zooloogia küsimuste asemel pakk 9. klassi matemaatika kodutööd.

Känguru tulemused ei üllatanud- oli ju ammugi teada, et 10.a klassi õpilased on võistlusmatemaatika koorekiht. Seekord pani end täispunktidega esikohale Karl-Ustav Kõlar. Tema klassikaaslased polnud sugugi kehvemad ja nii mõnigi jõudis parima 50 hulgas äramainitute hulka. Sellega taandub karvane elukas tagasi talveunne- küll aga ei maga kunagi 10.a matemaatikahimu.

Autor: Lisette-Liis Loorits

Teaduspäev 2022 toimus teisipäeval, 5.04 aprillil. 10. a klassi jaoks oli see päev justkui pidupäev, sest meie seas on teadushuvilisi õpilasi väga palju. Hommik algas juba 8.00, mis meile kui hilisematele ärkajatele oli kui külm dušš, sest tavaliselt algavad tunnid kell 8.10. Kõik progejad oli otsinud riidekapist välja kõige viisakamad riided, mis kodus leidus, nii et nägime päeva jooksul välja nagu tõelised ülikooliprofessorid.Esimene loeng oli aulas, kus kuulasime, kuidas Rebekka Lotman kõneles meile realistist-sürrealist Ilmar Laabanist. Saime aimu tema kuulsamate teoste sisust (nt „Sürrealismi perspektiive“) ning tema saavutustest kultuurimaailmas.

Teaduspäevale kohaselt saime loomulikult õppida meie klassijuhataja, Helen Kaasikuga ka matemaatikat 2. ja 8. tunni ajal. Kolmandas tunnis saime kuulata loengut „Keemia ja teised teadused“, mis osutus õpilaste seas üheks lemmikloenguks. Mihkel Kaljurand, kes on muideks töötanud ka NASAs, rääkis meile oma karjäärist keemiamaailmas ning pani meid mõtlema selle üle, kas oleme pigem romantikud või realistid. Arutades keemia teemadel, jõudsime lõpuks arusaamale, et kõige keerulisemad keemilised olendid maailmas on professorid. Kokkuvõttes oli loeng väga huvitav ja kaasahaarav, saime naerda ning samas ka sügavalt mõtiskleda.

Järgmisena saime kuulata meie klassikaaslase Urmase ema, Riina Aava, kes kõneles meile rohepöördest ja rohekeemiast. Rääkisime ringmajanduse olulisusest, supermolekulaarsest keemiast ning keemikute panusest rohepöördesse.

Kella ühest läksid mitmed meie klassi õpilased aulasse aktusele, kus tunnustati edukaid tulemusi ainevõistlustel ja olümpiaadidel. Meie klassist olid üritusele kutsutud Arthur, Siim, Hedvig, Karl-Ustav, Lisette, Markus, Ingrid, Karl Joosep, Ardi, Anna ja Kasparid (Kubu ja Pajo). Aktus algas miniloenguga rohepöördest ning edasi jagati välja tänukirjad. Tänukirjade jagamise vahel saime kuulata 11. klassi Jakobi klaveripala ning 12. klassi Epu ilusat lauluhäält. 10. klasside arvestuses võime kuulutada ennast kõige edukamaks klassiks ainevõistlustel! Siinkohal tuleb teha suur kummardus meie professionaalsetele juhendajatele, kes on meid alati toetanud ja vajadusel abistanud!

Need, kes aga aktusele ei läinud, said kuulata Päärn Paistet rääkimas geokeemiast. Saime teada, et Salme viikingid olid rootslased. Kõige põnevamaks osutus lugu politsei koostööst geokeemikutega. Geokeemikud pidid tõestama, et kala, mida kalurid kell 1 öösel jõe ääres sõid, oli pärit jõest, mitte poest.

Autor: Oskar Märtin

Esmaspäeva hommikul kohe peale esimest tundi kell 9.00 ajati kõik aulasse ja algas Riigikohtuniku ja endise Euroopa Inimõiguste kohtuniku loeng. Kohe esitas riigikohtunik Somelarile küsimuse “Kas teie koolis on relvastatud kaitse?” ja tutvustas 2004 aasta Beslani pantvangikriisi, kus oli kooli sisse murtud ja koolipere kinni võetud. Kahjuks hukkus nende vabastamisel 300. Venemaa (riik, kus too sündmus toimus) rikkus sellega Euroopa Inimõgiuste seadust, kuna ei saanud seda ära hoida ja kasutas pantvangide vabastamisel surmavaid relvi. Hiljuti (16.03) on Venemaa isegi Euroopa Nõukogust välja visatud agressiooni tõttu. Seetõttu ei saa kuue kuu pärast Venemaa Euroopat kohtusse mõista (16.09).

Õigus on inimese ja riigi vahel. Igaüks saab riiki kohtusse kutsuda inimõiguste rikkumisel. Mõned tähtsamatest on õigus elule ja haridusele. Nagu Stephen Hawking on öelnud: “Me oleme kõik erinevad. Pole standardile vastavat inimest olemas, aga meil on kõik ühine inimvaim.”, mis väljendubki meie usus õigusesse ja ühisele arusaamisele, mis on inimlik. Riik peab tagama hariduse, inimese julgeoleku ja toimetuleku ning poliitika peab kohandama õigusele, aga kahjuks on seda teha väga raske ja kulukas, kuid igati hädavajalik. President Lennart Meri sõnad “Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.” võtavad põhimõtte imeilusalt kokku. Usk õigusesse algab koolist ja mentaliteedist, mille eelduseks on selle arusaadavus ja selgus. 

Autor: Urmas Akerman