Arhiveeritud - kuu 02.2022

Eesti vabariigi aastapäev

Aastapäeva tähistasime koolis 23. veebruaril. Päev hakkas lipu heiskamisega staadioni kõrval enne esimese tunni algust. Koolipäev läks tavaliselt edasi, kuid koolipäev lõpus oli staadionil aktus, kus direktor Ene Saar pidas kõne ja tublidele õpilastele jagati auhindu ja diplomeid sh ka paar meie klassi tublimat õpilast. Päev möödus kõrges meeleolus. Kahjuks ei kandunud see meeleolu edasi õigele aastapäeva kuupäevale, sest hommik algas kohe uudisega, et sõda Ukrainas on alanud ja Venemaa on vägedega sisse tunginud. Oleme kogu klassiga sõja vastu ja oleme mõtete, südamete ja tegudega ukrainlaste juures. Slava ukraini! Gerojam slava!

Autor: Märten Erik Loor

24.02.2022

10. klasside vaheline korvpall

Pärast terve gümnaasiumi üleseid korvpallivõistluseid otsustasid kümnendad klassid teha ka 139. lennu korvpalliturniiri, et selgitada välja, millises 10. klassis need suurimad kossuässad ikkagi on. 23. veebruaril pärast aktust otsustasime vajalikud lahingud maha pidada. Esimese mängu vaatas meie klass kõrvalt, kuidas 10B ja 10C omavahel madistasid. Teine mäng toimus meie klassi ja 10.B vahel. Meie jaoks oli plaan väga selge: kindel võit ja suurem punktivahe, kui c-klass suutis meedikutele ära visata. B-klassi vastu kulges kõik plaanipäraselt ning avapoolaja lõpuks juhtisime 28:2, nii et võtsime rahulikult käigu välja võtta ja hoida jõuvarusid majanduslaste-inseneride vastu võitlemiseks. Lõpuks võitsime mängu 48:15. Mõni minut pausi ning väljakule meie vastu sammusid tugevad madistajad, kuid meie neid ei kartnud ning mängu alustasime kena spurdiga ja läksime 8:2 juhtima. Madistajaid see ei heidutanud ning mäng kiskus tasavägiseks. 2 minutit enne lõppu vaatas tabloolt vastu seis 18:18. Olulistel hetkedel suutsime peatada vastaste rünnaku ning see tasus ennast ära, sest minut ja nelikümmend sekundit enne lõppu tabasime kolmepunktiviske ja asusime juhtima, mille peale meie kogenud peatreenerid Siim ja Sven Erik timeout’i võtsid. Saime hetkeks hinge tõmmata ning meile jagati õpetussõnu, kuidas edukalt vastu pidada. Treenerite nõuanded olid lausa kulda väärt, sest tänu neile suutsime veel ühe korvi visata ning juhtisime juba 5 punktiga. Lõppseisuks jäi 23:18 ning võisime ennast kuulutada kümnendate klasside korvpalli tšempionideks.

Meie meeskonnas olid järgmised liikmed: Oskar Pukk, Johannes Pallon, Jesper Korsen, Jan Sebastian Tammekun, Kaspar Pajo, Johannes Tampere.

Kõik sportlased tänavad meie fänne ja sponsoreid, kes meisse uskusid!

HALA @paaritulend!!

Autor: Kaspar Pajo

139a klassi korvpallurid peale meedikute võitmist seisuga 48 : 15

139a klassi kossuässad peale turniiri teise mängu võitmist 139c vastu

139c ja 139a korvpallurid

 

23.02.2022

Hardi Tiiduse “Vana Hõbe”

Vana hõbe on Hardi Tiiduse poolt kirjutatud raamat, mille kirjutas meile ette ajalooõpetaja Madis Somelar. See räägib nii Kreeka kui ka Rooma ajaloost. Kuigi vahel tundus, et tegu on nimede kogumikuga, oli see siiski huvitav lugemine. Kreeka osa andis palju sisevaadet tolleaegsele ühiskonnale ja filosoofia rollile selles. Rooma osas oli ka juttu ühiskonnast, kuid vahepeal läks asi veidi igavaks. Keisrid leidsid ühel ja teisel viisil oma otsa ja uus pandi asemele, kes samuti varsti jälle vägivaldselt asendati. Selles kohas kippus mõte rändama ja tekkis mõte, kuidas keegi üldse julges keisritiitlit vastu võtta, kui oli teada, et sellest samast hetkest hakatakse sinu mõrva plaane hauduma. Üldjoontes oli väga huvitav ja hariv raamat. Huvitav fakt- Caligula oli tegelikult keisri hüüdnimi ja see tähendab tõlkes saapakest.

Autor: Laur Matthias Matzen

21.02.2022

Kohustuslik kirjandus… ajaloos!

Kirjanduse tunnid koos kohustusliku (siia täiesti sobimatu sõna!) kirjandusega on meie klassis alati väga oodatud. Pisut üllatav oli õppeaasta alguses teada saada, et ka ajaloos on kohustuslik kirjandus koos lugemiskontrolliga arvestustel.

Karastunud realist teab, et kui peab, siis peab! Julgelt asusime kursust toetava esimese Mesopotaamiateemalise teose kallale, näiteks V. Zamarovsky “Alguses oli sumer”. Linnriigid, tsikuraadid, tahvlimajad ehk koolid, maailma esimese teadaoleva muusikariistana Sumeri harf, kiilkiri, Hammurapi seaduskoodeks (“silm silma, hammas hamba vastu”), maailma esimesed eeposed, epohhiloova leiutisena ratas – lahti rullub ĂĽlimalt põnev maailm 3500 eKr, kus  lugejal on võimalus kild killu haaval koos sumertega nende rikkalikku kultuuripärandit luua.

Loomulikult ootas meid ka järgmisel kursusel kohustuslik lugemisvara, sedapuhku vennad Stephanidesed ja nende “Iidsete aegade lood”. Vana-Kreeka müütide ja legendide puhul unustab lugeja end paratamatult Kreeka jumalate, titaanide ja teisete ajaloo koidiku müütiliste olendite sekka seiklema.

Järgnes Hardi Tiiduse “ Vana hõbe”. Autorist oleme kõik kuulnud, kuid raamatut lugedes tulevad kasuks eelteadmised Vana-Kreekast ja Vana-Roomast, sest tekst on faktirohke ning lendleb kiiresti ühelt teemalt teisele.

Ilmselt poleks me ilma sõnata “kohustuslik” neid konkreetseid teoseid raamaturiiulil märganud. Vahva, et neid lugesime, sest tänu loetule muutusid õpitud teemad elavaks, emotsionaalseks ja jäid hästi meelde.

Õpetaja tunnustab tublit lugejat Tõnist

Autor: Ardi Raag

19.02.2022

Stiilinädal

Stiilinädalal oli väga huvitav näha erinevate inimeste loovaid ja naljakaid riietusi. Näiteks, oli minu arust kõige huvitavam kolmapäev, kui kõik olid ennast õpetajateks riietanud. Mõni oli Helen Kaasik, teine Andrus Kangro, kolmas Toomas Reimann. Samuti oli lahe neljapäev, siis sai näha inimesi enda pidĹľaamades, kimonodes, jne. Teisipäeval olid muutunud õpilased filmitegelasteks. Men In Black rebaste grupil oli lihtne – nad olid lihtsalt mehed mustas. Saades teada inimestelt, mis filmitegelane keegi oli, sain teada mitmest heast filmist, mida ma polnud varem näinud. Stiilinädal oli ĂĽldiselt väga lahe ja mulle meeldis.

Autor: Jesper Korsen

19.02.2022

Kolmas nädal arvestuste kĂĽĂĽsis (14.02 – 18.02)

Kolmas arvestuste nädal, 10.a on endiselt elu ja tervise juures. Põlve võtavad kergelt nõrgaks nädala lõpus terendavad eesti keele morfoloogia arvestus ja kolmandat kursust kokku võttev keemia arvestus. Vaid loetud päevadega said meie klassist õigekirja ja käänamise eksperdid. Lühikese mitmuse osastava moodustamine, palatalisatsioon ja kokku-lahkukirjutamine ei paku enam pinget. Armuaega ei andnud ka isand Saar. Alkaanid, nukleofiilid ning katalüütiline hüdraatimine broneerisid endale koha kümnendike kupli all.  Aga sellega kogu lugu ei piirdunud. Poolel klassil ootas juba järgmise nädala esmaspäeval ees ajaloo suuline arvestus terve teise kursuse materjalide peale. Kõik kolm arvestust õnnestusid otseloomulikult suurepäraselt. Seejärel sai püksirihma lõdvemaks lasta ja suunduda nautima väljateenitud vaheaega.

Autor: Pärtel Arula

18.02.2022

GeograafiaolĂĽmpiaad

Üks sellel aastal toimuvatest olümpiaadidest oli geograafiaolümpiaad. Erinevalt enamustest olümpiaadidest võib selle ainevõistluse ajal otsida internetist küsimustele vastuseid.

Küsimusi oli mitmeid ja erinevaid, nendele vastamisel aitasid nii faktiteadmised kui ka loov mõtlemine (pildifaili alla laadimisel võib selle nimes nii mõnigi tahtmatu vihje olla). Suureks abiks olid ka geograafia õpetaja Piret Karu Moodle’i keskkonda üles pandud materjalid, kust võis vaid paari kliki kauguselt leida vastuseid raskeimatele küsimustele.

25. jaanuaril toimus koolivoor, kust Reaalkooli 10. klassidest pääses edasi 17 õpilast, nende seas meie klassi õpilased Markus, Karl Joosep, Ingrid, Ardi, Kaspar Hendrik ja Märten Erik.

Lõppvooru saajaid määrav piirkonnavoor toimus 15. veebruaril.

Reaalkoolist pääses gümnaasiumi tasemel edasi 12 inimest, nendest 3 tükki kümnendikud. Kaks kümnenda klassi edasisaajat olid meie klassist: Ingrid ja Karl-Joosep.

Sellel aastal toimub ka geograafiaolĂĽmpiaadi lõppvoor, mille tulemus on veel teadmata. Lõppvoorus on tulemas nii teooria kui ka praktiline osa – praktilises osas kaardistavad võistlejad maastikku.

Täname imelist juhendajat Piret Karu, kes motiveeris õpilasi osa võtma ja tegi sellised tulemused võimalikuks!

Autor: Ingrid Mölder

16.02.2022

Etendus “Sihtisid pole sel sillal”

3. veebruaril said osa meie klassikaaslastest imelise võimaluse nautida Noorsooteatri etendust “Sihtisid pole sel sillal”. Käisime seda etendust vaatamas oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristi Koiduga. Teos on EMTA lavakunstikooli 30. lennu bakalaureuselavastus ning räägib Juhan Liivi elust ja loomingust. Lavastaja Mirko Rajas oli ka etenduse stsenaariumi autor koos Indrek Koffiga. 

Oma neljapäeva õhtust saime veeta kolm tundi ja viis minutit nautides suurepärast kultuurielamust. Läbi teose esitatakse erinevaid Liivi luuletusi, mis vahelduvad muusikaliste etteastete ja aruteludega. Lavastuse kesksel kohal on nukk, mis kujutab kuulsat luuletajat, ning ma arvan, et see oli väga hästi ära kasutatud. Esimene vaatus keskendub Liivi karjääri algusajale luuletajana ning tema loomingule. Teine vaatus aga näitab meile Juhan Liivi traagilist elu Tartu vaimuhaiglas. 

Etendust vaatama minnes, ei teadnud, mida oodata, ning olin väga positiivselt üllatunud, kui väga mulle see tükk meeldis. Etenduse teemad on kohati sünged ning ei pruugi sobida kõigile, kindlasti ei ole tükk sobilik lastele.  Soovitan seda etendust vaatama minna igaühele, kes on kasvõi natukene huvituvad luulest või Juhan Liivist. Isegi, kui varem pole kokku puutunud luuletaja eluloo ja loominguga, on teos nauditav. 

Autor: Elisabeth Vallner

03.02.2022