Kuu: aprill 2023

Reedel, 14 aprillil, arvestuste nädala viimasel päeval oli kunstiajaloo tundi kutsutud rääkima Urmas Lüüs. Tegemist on eesti kunstnikuga, kelle loomingus moodustavad ühe suure hingava terviku installatsioon, performance, helikunst, sõnad, videod, fotograafia ning kaasaegne tarbekunst ja skulptuur. Teemaks oli läbi kunsti lugude rääkimine ja nii alustaski kunstnik enda loost, tutvustades oma tavapärasemast keerulisemat hariduskäiku. Sealt voolas jutt tuntud kirjandusteoste juurde, mille seas oli ka Tammsaare “Tõde ja õigus”, ja nende tõlgendusteni, mis inimese elu jooksul palju kordi muutuda võivad. Seejärel avas ta mõne oma sõbra, näiteks Anna Hintsi loomingu tagamaad ja lõpuks jõudis oma teosteni. Läbi Urmas Lüüsi seletuste tema töödele tõukeks olnud sündmustest, tööde sünnist, tegemisest ja lõpuks välja panemisest, omasid juba niigi paeluvad ja pilkupüüdvad teosed täiesti uue tähendusvälja. Lisaks tahvlile kuvatud videotele ja piltidele sai mitut teost ka enda kätte võtta, nendega pilti teha ning imetleda lähedalt meisterlikku teostust, mis olenevalt taiesest varieerus sepakunstist tikkimiseni. Peale rõkkavat aplausi jäi nii mõnigi veel klassi, et saada vastus tekkinud küsimusele ja uurida töid, mis polnud klassis ringi käies huvi tundjani jõudnud. 

Autor: Roosi Värv

Ühel järjekordsel riigikaitseõpetuse tunnil tutvustas kolonelleitnant Tooming meile lähenevat Kaitseliidu Tallinna maleva avatud uste päeva. Ilm tõotas tulla päikesepaisteline ja boonusena lubati ka tulevane kontrolltöö ära arvestada, mistõttu ei jäänud muud üle kui sellel ettevõtmisel varrukast haarata. Kohale ilmus üle poole meie lennust, kes bussiga, kes rongiga, kes muu sõiduvahendiga. Et niivõrd suure grupiga toimetada oli keeruline, jaotati meid väiksemateks salkadeks, mis ühest punktist teise liikusid. 

Esmalt tutvusime kaitseliitlaste ja kaitseväe toidupakkide valikuga. Valik oli lai: erinevad road, soojad ja külmad, valmistoit ja küpsetamist ootavad produktid, üks eine või tagavara mitmeks päevaks. Ka leidus maitseid igale soovile maksapasteedist mangomaitselise kaerapudruni.

Teises punktis tehti soovijatele roheliselaigulist kaitseväe-stiilis näomaskeeringut. Enamus sellist harrastust pelgas, kuid mõni julgem sai rohelised triibud põsele. Küll aga osutus populaarsemaks kõrvalasuv fännimeenete väljapanek, millele tehti kõva reklaami. Kuumim kaup, kaitseliidu kirjaga bucket hatid, kadus loetud hetkega, samuti krabati pastakaid ja muud kasulikku.

Edasi liikudes ootas ees mõningate tulirelvade ja varustuse väljapanek. Kiiver peas, vest koos juurdekäiva varustusega seljas, automaat käes, transformeerus tavaline reaalikas harilikuks reameheks. Meeldiva üllatusena kohtasime reaali armastatud matemaatikaõpetaja Andres Taltsi tädipoega.

Et ei jääks kogemus puhtalt teoreetiliseks, oli võimalik oma oskused proovile panna õhupüssiga ja ka elektroonilise võistlusrelvaga. Seda võimalust paljud kasutasid ning selgus, et sihtimisoskused ei ole üldse mitte kehvemapoolsed. 

Ringkäigu lõpus avanes võimalus võtta üks kosutav amps viineripiruka, tee ja banaani näol ning uurida kõikvõimalike seni puudutamata küsimuste kohta. Maleva avatud uste päeval naasime kindlasti kogemuse võrra rikkamana ja siinkohal ei saa mainimata jätta, et Kaitseliidu Tallinna malev ootab suure innuga uusi särasilmseid liikmeid enda ridadesse.

Aitäh õpetaja Valjo Toomingule sellise ägeda ringkäigu eest!

Autor: Pärtel Arula

Päev, mida paljud absoluutselt ei oodanud, päev, mis võttis silma vesiseks! 14. aprillil oli meie viimane keemia tund gümnaasiumis!🥲 Meie teekond õpetaja Martin Saarega on olnud väga seikluslik, tunnid on olnud superlõbusad ning nüüdseks oleme veendunud, et meist on tänu õpetajale saanud keemikud! Suur osa meist on õppinud õpetaja Martin Saare käe all juba alates 8. klassist. Kui põhikooli lõpus saime teada, et saame õpetajaga jätkata, olime selle üle tohutult rõõmsad, siis nüüd ei suuda väljendada oma kurbust, et pidime sellises koosseisus pidama oma kõige viimase keemia tunni. Muidugi on võimalus järgmisel aastal osaleda näiteks elu keemia valiktundides ning seeläbi jätkata oma viimast gümnaasiumi aastat õpetajaga. Viimases tunnis kinkisime õpetajale “Breaking badi” teemalise pusa (siiski maailma parim keemia õpetaja) ning väikse kaardikese. Jagasime oma tänusõnu, muljeid, emotsioone. Lisaks tegime tunnis ka keemiateemalise kahooti! Õpetaja Martin, olete meile väga-väga armas! Suur-suur tänu! Loodame, et Su tulevased klassid on vähemalt natukenegi sama lahedad!😃

19. aprillil toimus meie 1884. aastal avatud neoklassitsistliku hoone aulas traditsionaalne lõpukell, kus jätsime pidulikult hüvasti 12. klassidega. Kõnet pidasid Jaan-Peeter Viljamaa 12.b klassist ning 12.b klassi klassijuhataja Tatjana Truuväärt. Mõlemad kõned tõid nii mõnelegi pisara silma. Siis laulsime koos esimese klassi õpilastega hüvastijätulaulu ning lõpuks kõlas kolmandal korrusel rippuv koolikell. 

Jääme teid igatsema!

Selle aasta aprilli esimesel teisipäeval (04.04.2023) toimus Tallinna Reaalkoolis teaduspäev, mille raames saime kuulata ereinevaid loenguid, osaleda töötoas ja süüa torti. Päev algas TalTechis loenguga „Miks (mitte) õppida informaatikat”, mida viis läbi TalTechi informaatika programmijuht Ago Luberg. Saime ülevaate informaatika õppe headest ja halbadest külgedest ning sellest, kui suur puudus ITga tegelevatest inimestest jätkuvalt Eestis on ja millele ei ole näha ka positiivset tõusu trendi. 

Peale loengut anti meile võimalus kasutada keskkonda Sonic Pi, et programmeerimise abil luua muusikat. Valminud palad kõlasid kõigile klassis. Sealt liikusime edasi IT Kolledžisse,  kus saime küsimusi esitada ühele Reaalikooli vilistlasele, kes oli lõpetanud TalTechis bakalaureuse õppe Informaatika erialal. Peamisteks arutelu teemadeks oli tema ülikooli aeg ning tööle asumine. Seejärel sai sõna ITÜK esindaja, kes rääkis meile üliõpilaskogu vahvatest sündmustest. 

Peale seiklust TalTechis liikusime kõik tagasi meie armsasse koolimajja. Koolis osalesime aktusel, kus esines president Toomas Hendrik Ilves ning tunnustati õpilasi, kes olid saavutanud piirkondlikel olümpiaadidel, ainevõistlustel, lahtistel võistlustel ja/või konkurssidel 1.-6. koha. Tunnustatud õpilased olid peale aktust oodatud tordi söömisele kooli sööklas. 

Päeva lõpetas kohtumine TalTechi Äriinfotehnoloogia magistriõppekava programmijuhi Gunnar Pihoga. Saime teada, mis on äriinfotehnoloogia, kus seda saab õppida ning mis erinevus on gümnaasiumis ja ülikoolis õppimisel. Peale tunni lõppu tähistava kella helisemist saime esitada veel mõned küsimused Gunnar Pihole, mis lõpetas meie klassi teaduspäeva. Oli päev täis uusi teadmisi ja meeldejäävaid kogemusi!

Autor: Elisabeth Vallner

Sellel õppeaastal oli füüsikaolümpiaadi avapauk 16. jaanuaril, kui toimus koolivoor. 11.a klassist osales koolivoorus väga mitu füüsikahuvilist õpilast ning piirkonnavooru sai edasi 5 tarka füüsikafänni.

Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor, nagu ka teiste olümpiaadide piirkonnavoorud, toimus Tallinna Tehnikaülikooli suures auditooriumis. Piirkonnavooru ülesannete komplektis oli kümme ülesannet, mis olid järjestatud raskustaseme järjekorras, ja kaks praktilist ülesannet. Teoreetilised ülesanded oli väga varieeruvad – mehaanika, elektri, soojus ja optika ülesanded. Kahes praktilises ülesandes tuli leida võimalikult täpselt pliiatsi tihedus ning pliiatsi veerehõõrdetegur laua ja pliiatsi vahel. 11.a klasis piirkonnavooru parimad olid Siim Ilison (3.-4.koht), Karl Joosep Onoper (8.koht) ja Arthur Harri Jaakko Antila (9.koht), kusjuures kõik nimetatud õpilased pääsesid füüsikaolümpiaadi lõppvooru.

2022/2023 õppeaasta füüsikaolümpiaadi lõppvoor toimus 1.-2. aprillil Tartus Physicumis. Analoogselt piirkonnavooruga oli ka lõppvoorus 10 teoreetilist ja 2 praktilist ülesannet. Nagu füüsikaolümpiaadile omane oli taas kord ülesanded otse elust enesest – näiteks pidi arvutama optimaalseima kuulitõuke heite nurga, leidma kui suure jõuga peavad puksiirlaevad tõmbama, et Suessi kanalisse kinni jäänud laev lahti pääseks ja leidma missuguse kiirusega peaks sundventilatsioon töötama, vahetades toas õhku ning arvestades küllastunud aururõhuga kindlal temperatuuril. Praktilisteks ülesanneteks tuli sel aastal määrata hõõglambi pirni hõõgniidi pikkus ja leida kogu töö, mis on vajalik pesupulga otste kokkusurumiseks. Peale suurt lahendamist said tulevased füüsikud nautida õhtusööki ning ärevalt oodata esialgseid tulemusi. 11.a klassist saavutas kõrgeima koha Siim Ilison, kes saavutas kogu gümnaasiumi arvestuses 14. koha ja III järgu (11.klassi arvestuses 2. koht) ning pääses edasi Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadile.

Järgmisel päeval oli võimalus peale esialgsete tulemuste apelleerimist osaleda ka astronoomia lahtisel võistlusel. Meie klassist osales tänavu kaks inimest, kellest Arthur Harri Jaakko Antila saavutas 5. koha.

Käesoleval õppeaastal toimus ka teisi füüsikaalaseid võistlusi (füüsikavõistlus Kajakas, Physics Brawl, füüsika lahtine võistlus ja tehnoloogia olümpiaad), kus tublid 11.a õpilased saavutasid suurepäraseid tulemusi.

Autor: Siim Ilison