Somelari moodne ja efektiivne õppemeetod

Ajaloo õppimine algab Tallinna Reaalkoolis Realica kursusega, mis annab sisuka ülevaate kooli ajaloost. Sellele pani aluse Gunnar Polma, kes juhtis Tallinna Reaalkooli 1998. aastast kuni 2014. aasta lõpuni. Reaalkooli õpilasel on hea tava kooli ajalugu hästi tunda, mõista ning väärtustada.

Õpetaja Madis Somelar peab väga oluliseks suurema pildi loomist ning seda, et me tegelikult ka asjadest aru saaksime, mitte lihtsalt ei tuubiks aastaarve pähe. Tema õppemeetodid on väga mitmekülgsed, meeldejäävad ning huvitavad. Madis toob peaaegu iga asja kohta elulise ja humoorika näite, mis aitab sündmusi ning isikuid kaugest minevikust paremini meelde jätta. 

Realica kursusel saime lähemalt tuttavaks kooli traditsioonidega, sümbolitega, legendaarsete õpetajatega ja koolijuhtidega. Somelar palus meil teha tunnis tutvutud suursuguste tegelaste monumentidega pilte. See oli suurepärane võimalus oma uute klassikaaslastega tutvusmiseks ja ka ajaloo efektiivseks õppimiseks.

Kõige lahedam pilt pidi minema kontrolltööle illustratsiooniks, kuid seda kirjalikku tööd ei tulnud :(( .

Meie armas Tõnis tahab kasvada sama suureks ja tugevaks kui Georg Lurich
Meie Markus sirutamas Voldemar Panso poole
Kalevlaste Maleva marmortahvel ja meie Kuldne Trio
Madise lemmikud 💗

Autor: Tuuli Teesalu

Gümnaasiumi korvpallivõistlus

Ühel päeval saabus e-kiri, milles oli teatatud, et on tulemas gümnaasiumi korvpallivõistlus. Muretsemiseks ja pabistamiseks aga polnud põhjust kuna teadsime, et vorm on hea ning olime kehalise kasvatuse tunnis head tööd teinud, mis tõttu meie klassi korvpalli oskused olid kõvasti lihvimist saanud. Vastasteks saime alagrupis endale 10.b, 11.b, 12.b ning 12.c. 

Esimesena nendest tuli rinda pista meie oma lennukaaslastega 10.b klassist. Esimesed mänguminutid olid pingelised ning päris tasavägised, vastane tegid head kaitsetööd ning me ei suutnud suurt edu kasvatada. Esimese pingelise poolaja lõpuks saime siiski viske paika ning saavutasime väikese edu. Poolaja lõpetasime seisuga 14 : 6 meie kasuks. Peale rabedat algust esimesel poolajal saime hoo sisse ning punkte hakkas aina rohkem tulema, samal ajal paranes ka kaitses tehtud töö. Mängu lõppskooriks jäi kindel 30 : 10 võit! Tegime tugeva alguse võistlusele. 

Järgmisena tuli vastu meile aasta võrra vanem 11.b. Esimesest mängust oli meie tiimil väga hea hoog sees ning see väljendus juba järgmises mängus. Saime kohe alguses oma surve peale ning esimese poolaja lõpuks saime korraliku eduseisu sisse. Teisel poolajal ei raugenud meie hooge mitte raasugi, vaid korve tuli aina juurde. Olime saanud väärt kogemust eelmisest mängust ning peale paari muudatust võrreldes eelmise mänguga, oli meil tiimitöö suurepärane, mängisime nagu 95/96 Chicago Bulls. Hea tiimitöö väljendus ka lõppskooris 41 : 7 – kindel võit. Tiimi arengut oli selgelt näha, lasime endale vähem visata ning viskasime ise rohkem. Olime võitnud 2/2, polnud üldse paha algus võistlusele. Aga nüüd tuli silmitsi seista 12.b ja 12.c klassiga, kaks aastat vanematega, meie jumalate lennuga. 

Esimesena nendest tuli vastu meile 12.b. Tulime mängule vastu hea tujuga, olime ju võitnud esimesed kaks mängu ning tiimitöö oli mäng-mängult aina paremaks minemas. Mäng algas tasavägiselt, kuid mida aeg edasi, seda raskemaks see läks. Kaitses lasime endale väga lihtsaid korve visata ning ise ei suutnud vastu visata. Isegi kui suutsime mõne punkti saada lasime me endale kohe vastu skoorida. Meie hea stardikiirendus oli lõppenud ning pidime tunnistama 12.b paremust seisuga 14 : 33. Vaatamata meie esimesele kaotusele, olime optimistlikud ees oleva mängu suhtes teise jumalate klassiga. Tegime omad järeldused eelmisest mängust, muutsime natuke strateegiat ning olime valmis jõudu katsuma 12.c klassiga. 

Teadsime, et mäng tuleb vaevarohke, kuid otsustasime endast ikkagi parima anda. Mäng möödus väga raskelt, vise ei olnud paigas ning kaitses lasime vastastel lihtsalt punkte teenida. Treeneri õpetussõnu kuulda võttes saime natuke mängu tagasi ning vahe hakkas vähenema. Vaatamata meie pingutustest, tuli lõpuvile ning pidime tunnistama 12.c paremust 24 : 35 kaotusega. Seisust hoolimata saime sellest mängust hea kogemuse tulevasteks aastateks. 

Meie jaoks oli klassidevaheline korvpalliturniir läbi, tulemuseks 2 võitu, 2 kaotust ning 3. koht oma alagrupis. Kindlasti oleksime tahtnud alagrupist edasi jõuda, kuid see aasta see eiõnnestunud. Treenime kehalise kasvatuse tunnis edasi ning näeme järgmine aasta klassidevahelisel korvpallivõistlusel. 

Meie klassi esindasid: Jan Sebastian Tammekun, Kaspar Hendrik Pajo, Johannes Tampere, Johannes Pallon, Jesper Korsen, Oskar Märtin, Oskar Pukk, Richard Johan-Kaup Lapõnin, Sven Erik Paavel ning treener Tõnis Ustav 

Autor: Jan Sebastian Tammekun

Kodanikupäeva viktoriin

Iga aasta toimub Tallinna Reaalkoolis kodanikupäeva viktoriin. 139a klassi jaoks oli see meie gümnaasiumiastme esimene. Meie klassist osalesid William, Karl Joosep, Jesper ja Tõnis. Viktoriini tulemuste järgi olime ühed viimaste seas, aga eks see esimene lähebki tavaliselt aia taha. Üritus oli lahe, sest saime uusi teadmisi: näiteks 1992. aastal krooniti Eestis kuningaks Kirill Teiter, kes oli Torgu kuningas valitsejanimega Kirill I. Muuseas on Kirill käinud ka Tallinna Reaalkoolis üritusel.

Autor: William Vodi

Dekameron

Kolmapäeval, 17. novembri õhtul, kui kool juba läbi, ei läinud meie klass koju. Ees ootas hoopis teatrietendus! Läksime Rahvusraamatukogusse VAT-teatrisse vaatama Giovanni Boccaccio komöödiat “Dekameron”. Pileteid ostma ja valmistuma hakkasime aga Kristi Koidu sõbralikul survel juba poolteist nädalat varem. Kusjuures, piletid saime me isegi mitte viimasele esitusele, vaid lisaetendusele. Draamateos räägib noortest inimestest, kes Itaalias 14. sajandil musta surma ajal on kokku tulnud ning räägivad üksteisele huvitavaid ja humoorikaid lugusid. Põhiliselt nende jutte me just laval näemegi. Etendus oli väga lahe, nauditav ja naljakas. Kasutati paljusid omapäraseid efekte ning tihti kaasati ka publikut. Kogu õhtu oli ülimõnus ja täname kollektiivselt õpetaja Kristi Koitu, kes meile teatriplaani tegi.

Autor: Karl-Ustav Kõlar