Esimene arvestuste nädal

Tulles põhikoolist olin alati kuulnud gümnaasiumi õpilastelt, et see, mida ma raskeks tööks pidasin, on kööme arvestuste nädala kõrval. Meie esimene arvestuste nädal möödus aga üpriski muretult ning me veetsime suure osa nädalast ekskursioonil.

Esmaspäeval oli kontrolltöö füüsikas ühtlaselt liikuvate kehade peale. See oli pisut närve sööv, kuna see oli meie esimene füüsika töö ja me ei saanud kindlad olla, mida tuleks sellest oodata ning kuidas selleks valmistuda.

Teisipäev hakkas tegelikku arvestuste nädalat meenutama. Kirjanduses kirjutasime analüüs utoopiast/düstoopiast. Nagu tavaliselt kirjandusega läheb, tegid mõned töö ära ilma silma pilgutamata ja teised ragistasid ajusid, et mõndagi mõtet paberile kirja saada. Pärast seda tegime keemias praktilist tööd hinde peale. Me arvutasime väävelhappe massiprotsendi lahuses tiitrimise teel. Praksi tegemiseks jaotati klass kahte gruppi, sest laborisse ei mahtunud rohkem inimesi. Kui töö käigus tekkis küsimusi vastas Martin Saar kähku või lasi sul katsetamise teel ise vastuseni jõuda.

Kolmapäeval tegime me suurema keemia kontrolltöö, milles võtsime läbi arvutusülesanded, reaktsioonide soojusefekti ja nende kiiruse. Kuna töö moodustas 50% kursuse hindest lisas see nädalale omast pinget. Ülejäänud päevast möödus lustlikult.

Neljapäeva hommikul sõitsime varakult välja Särghaua poole. Me jõudsime kella kümne paiku kohale ja asusime sisse. Sellele järgnes kahest töötoast osa võtmine. Meile räägiti puuraukudest ja nende kasulikkusest ning teises simuleerisime maavarade kaevandamist šokolaadi küpsiste hävitamisega. Pärast rasket tööd läksime me sööma. Söömine toimus tsirka 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Teel sinna rääkisime lustakaid lugusid ja lasime kõlarist hüva muusikat. Toit oli maitsev ja rasket teekonda väärt. Pärast lõunasööki jätkasime töötubade ja loengutega. Saime vaadelda mikroskoobi all erinevaid kivimeid ja kuulata toormete ringmajanduse kohta. Õhtusöögi ajaks oli hakanud korralikult vihma sadama. See meie meelt ei heidutanud ja ainult tegi tee huvitavamaks. Päeva viimaseks praktiliseks tööks oli valida kas töötuba ,,Kust tuleb kahvel?” või kiviõpikoda, kus õpetati kive töötlema. Lõpetasime õhtu ringtantsudega, koogi söömisega, jutu puhumisega ning erinevate mängudega.

Reede hommikul toimus söömine Särghaua enda hoones hämaras toas, kuna öösel oli elekter katkenud. Tegime võileibu ja nautisime elu. Kirjutasime tagasisidet väljasõidu kohta. Tagasiteel käisime läbi Vändra kalmistult ja mälestasime legendaarset õpetajat Anton Õunapuud ja asetasime tema hauale küünla. Järgmiseks käisime klaasimuuseumis ja -stuudios. Nägime, kuidas tegelt ka käib klaasi puhumine ja meil oli võimalik soetada erinevaid klaasist tooteid. Käisime seal lähedal Club Cinemas söömas. Kui söök söödud sai sõitsime bussiga koju ja läksime laiali.

Autor: Uku Oliver Ahven

Särghaua

Meie esimesele arvestuste nädalale pani punkti Piret Karu korraldatud praktikalaager Särghauale. Pärast peaaegu 2-tunnist bussisõitu algas meie laager esmalt c klassi järel nuhkimisega ning Särghaua aladel ringi uudistamisega. Nautisime ilusat jõeäärset loodust ning meie paralleelklassist alles jäänud leiva söömist. Meid jagati kahe maja vahel tubadesse, kuid oli ka kolmas maja, mille ligi ei kippunud keegi, peale c klassi eelneva õhtu lugude kuulmist. 

Meie klass jaotati keelerühmade järgi kaheks ning mõlemal rühmal toimusid samad loengud, kuid natuke erinevas järjekorras. Hommikul toimusid meil kaks erinevat õpituba. esimeses me õppisime, kui palju tekib ülejääki ning väärtuslikku materjali maavarade kaevandamisel, purustades küpsist ja sealt šokolaadi kätte saada proovides. Teises peeti meile loeng puuraukude ning Eesti kivimite teemal. Seejärel jalutasime paari kilomeetri kaugusel asuvasse kohvikusse, kus saime süüa kosutavat toitu, et vastu pidada ja värske püsida ka päeva teisel poolel. 

Pärastlõunal toimusid meil samuti kaks töötuba. Ühes õpetati meile ringmajandusest ning pidime ise koostama ka pastaka tootmise plaani. Teises räägiti meile maavaradest, mis tuli hiljem kasuks meie geograafiatunnis. Seal saime kasutada ka mikroskoopi, et uurida ja analüüsida nende kivimite ehitust. Õhtusöögiks läksime jälle samasse kohvikusse, et saaksime tagasi kõik need kalorid, mis meil sel väsitaval päeval kulunud olid. Pärast õhtusööki said kõik valida, kas minna töötuppa “Kust tuleb kahvel?” või panna proovile oma käelised oskused ja ise midagi luua kiviõpitoas. 

Kahjuks oli terve aja, mis me seal veetsime kohutav ilm ja õhtul muutus torm suisa nii hulluks, et meil katkes elekter ning saime veeta õhtu pimeduses, mis lõi meeldiva õhkkonna, kus saime nautida üksteise seltskonda ja üksteist paremini tundma õppida. Kahjuks oli ka tsipa külm 🙁

Hommikul ärkasime kõik hästi välja puhanult ning valmis uueks päevaks. Meil toimus veel üks kokkuvõttev loeng ja seejärel sõitsime juba Vändrale. Vändras külastasime meie kooli legendaarse kehalise kasvatuse õpetaja Anton Õunapuu hauda, kuid kahjuks ei olnud meil piisavalt aega, et külastada Markus Abeli vanavanemaid. Edasi läksime Järvakandi klaasimuuseumisse, kus meile näidati, kuidas käib klaasipuhumine ja räägiti klaasitehase ajaloost. Sõime kiiresti kõrval asuvas restoranis, kus oli natuke huvitava maitsega kurgivesi. Kõhud täis olime valmis peale kahte väsitavat päeva tagasi Tallinnasse sõitma.

Autor: Markus Maripuu

Koidu raadiosaated

Selle legendaarse neoklassitsistliku hoone kolmanda korruse 304 klassis saab vahel pealt näha ning ise arendada humoorikaid ja arukaid raadiosaateid, mis keskenduvad ei millelegi muule, kui kohustuslikule kirjandusele, kultuuriruumile ja sügavatele eksistentsiaalsetele kirjanduslikele küsimustele. 

Kristi Koidu geniaalne viis kaasata õpilased aktiivsesse arutelusse annab võimaluse erinevate perspektiivide esilekerkimiseks, mis aitab kaasa mitmekülgsele ja kriitilisele raamatu analüüsile.

Loovad lähenemised ülesandele, nagu heliefektide lisamine või teose lahkamine konservatiivse kristliku koguduse vaadete läbi, lisavad tunnile humoorika ja kaasahaarava õhkkonna. Õpilased, kes ei jõua igat raamatut soovitatud kirjanduse nimekirjast läbi lugeda, saavad ülevaate ka teiste raamatute teemadest. 

Sellisel viisil oleme tutvunud paari eesti kirjanduse teosega nagu Emil Tode „Piiririik“, Jaan Tätte  „Ristumine peateega”, Oskar Lutsu  „Kalevi kojutulek”, Juhan Liivi luulekogud ja teised teosed.

Autor: Anna Säkki