Kirjanduse tunnid koos kohustusliku (siia täiesti sobimatu sõna!) kirjandusega on meie klassis alati väga oodatud. Pisut üllatav oli õppeaasta alguses teada saada, et ka ajaloos on kohustuslik kirjandus koos lugemiskontrolliga arvestustel.

Karastunud realist teab, et kui peab, siis peab! Julgelt asusime kursust toetava esimese Mesopotaamiateemalise teose kallale, näiteks V. Zamarovsky “Alguses oli sumer”. Linnriigid, tsikuraadid, tahvlimajad ehk koolid, maailma esimese teadaoleva muusikariistana Sumeri harf, kiilkiri, Hammurapi seaduskoodeks (“silm silma, hammas hamba vastu”), maailma esimesed eeposed, epohhiloova leiutisena ratas – lahti rullub ülimalt põnev maailm 3500 eKr, kus  lugejal on võimalus kild killu haaval koos sumertega nende rikkalikku kultuuripärandit luua.

Loomulikult ootas meid ka järgmisel kursusel kohustuslik lugemisvara, sedapuhku vennad Stephanidesed ja nende “Iidsete aegade lood”. Vana-Kreeka müütide ja legendide puhul unustab lugeja end paratamatult Kreeka jumalate, titaanide ja teisete ajaloo koidiku müütiliste olendite sekka seiklema.

Järgnes Hardi Tiiduse “ Vana hõbe”. Autorist oleme kõik kuulnud, kuid raamatut lugedes tulevad kasuks eelteadmised Vana-Kreekast ja Vana-Roomast, sest tekst on faktirohke ning lendleb kiiresti ühelt teemalt teisele.

Ilmselt poleks me ilma sõnata “kohustuslik” neid konkreetseid teoseid raamaturiiulil märganud. Vahva, et neid lugesime, sest tänu loetule muutusid õpitud teemad elavaks, emotsionaalseks ja jäid hästi meelde.

Autor: Ardi Raag

Stiilinädalal oli väga huvitav näha erinevate inimeste loovaid ja naljakaid riietusi. Näiteks, oli minu arust kõige huvitavam kolmapäev, kui kõik olid ennast õpetajateks riietanud. Mõni oli Helen Kaasik, teine Andrus Kangro, kolmas Toomas Reimann. Samuti oli lahe neljapäev, siis sai näha inimesi enda pidžaamades, kimonodes, jne. Teisipäeval olid muutunud õpilased filmitegelasteks. Men In Black rebaste grupil oli lihtne – nad olid lihtsalt mehed mustas. Saades teada inimestelt, mis filmitegelane keegi oli, sain teada mitmest heast filmist, mida ma polnud varem näinud. Stiilinädal oli üldiselt väga lahe ja mulle meeldis.

Autor: Jesper Korsen

Kolmas arvestuste nädal, 10.a on endiselt elu ja tervise juures. Põlve võtavad kergelt nõrgaks nädala lõpus terendavad eesti keele morfoloogia arvestus ja kolmandat kursust kokku võttev keemia arvestus. Vaid loetud päevadega said meie klassist õigekirja ja käänamise eksperdid. Lühikese mitmuse osastava moodustamine, palatalisatsioon ja kokku-lahkukirjutamine ei paku enam pinget. Armuaega ei andnud ka isand Saar. Alkaanid, nukleofiilid ning katalüütiline hüdraatimine broneerisid endale koha kümnendike kupli all.  Aga sellega kogu lugu ei piirdunud. Poolel klassil ootas juba järgmise nädala esmaspäeval ees ajaloo suuline arvestus terve teise kursuse materjalide peale. Kõik kolm arvestust õnnestusid otseloomulikult suurepäraselt. Seejärel sai püksirihma lõdvemaks lasta ja suunduda nautima väljateenitud vaheaega.

Autor: Pärtel Arula

Üks sellel aastal toimuvatest olümpiaadidest oli geograafiaolümpiaad. Erinevalt enamustest olümpiaadidest võib selle ainevõistluse ajal otsida internetist küsimustele vastuseid.

Küsimusi oli mitmeid ja erinevaid, nendele vastamisel aitasid nii faktiteadmised kui ka loov mõtlemine (pildifaili alla laadimisel võib selle nimes nii mõnigi tahtmatu vihje olla). Suureks abiks olid ka geograafia õpetaja Piret Karu Moodle’i keskkonda üles pandud materjalid, kust võis vaid paari kliki kauguselt leida vastuseid raskeimatele küsimustele.

25. jaanuaril toimus koolivoor, kust Reaalkooli 10. klassidest pääses edasi 17 õpilast, nende seas meie klassi õpilased Markus, Karl Joosep, Ingrid, Ardi, Kaspar Hendrik ja Märten Erik.

Lõppvooru saajaid määrav piirkonnavoor toimus 15. veebruaril.

Reaalkoolist pääses gümnaasiumi tasemel edasi 12 inimest, nendest 3 tükki kümnendikud. Kaks kümnenda klassi edasisaajat olid meie klassist: Ingrid ja Karl-Joosep.

Sellel aastal toimub ka geograafiaolümpiaadi lõppvoor, mille tulemus on veel teadmata. Lõppvoorus on tulemas nii teooria kui ka praktiline osa – praktilises osas kaardistavad võistlejad maastikku.

Täname imelist juhendajat Piret Karu, kes motiveeris õpilasi osa võtma ja tegi sellised tulemused võimalikuks!

Autor: Ingrid Mölder

3. veebruaril said osa meie klassikaaslastest imelise võimaluse nautida Noorsooteatri etendust “Sihtisid pole sel sillal”. Käisime seda etendust vaatamas oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristi Koiduga. Teos on EMTA lavakunstikooli 30. lennu bakalaureuselavastus ning räägib Juhan Liivi elust ja loomingust. Lavastaja Mirko Rajas oli ka etenduse stsenaariumi autor koos Indrek Koffiga. 

Oma neljapäeva õhtust saime veeta kolm tundi ja viis minutit nautides suurepärast kultuurielamust. Läbi teose esitatakse erinevaid Liivi luuletusi, mis vahelduvad muusikaliste etteastete ja aruteludega. Lavastuse kesksel kohal on nukk, mis kujutab kuulsat luuletajat, ning ma arvan, et see oli väga hästi ära kasutatud. Esimene vaatus keskendub Liivi karjääri algusajale luuletajana ning tema loomingule. Teine vaatus aga näitab meile Juhan Liivi traagilist elu Tartu vaimuhaiglas. 

Etendust vaatama minnes, ei teadnud, mida oodata, ning olin väga positiivselt üllatunud, kui väga mulle see tükk meeldis. Etenduse teemad on kohati sünged ning ei pruugi sobida kõigile, kindlasti ei ole tükk sobilik lastele.  Soovitan seda etendust vaatama minna igaühele, kes on kasvõi natukene huvituvad luulest või Juhan Liivist. Isegi, kui varem pole kokku puutunud luuletaja eluloo ja loominguga, on teos nauditav. 

Autor: Elisabeth Vallner

Tundub et isegi jõulupühad, pidusöökidest nuumatud ja roidunud keha, ega koolivaheaeg, mis tavaliselt paneb koolist ettevaatliku sammuga ringi ümber kõndima, et jumala eest varem sinna tagasi ei tõmmataks, ei suutnud tantsu rahutusest värisevate liigestega realiste eemal hoida tollest neoklassitsistlikust hoonest, kust hõngus vastupandamatut balli lõhna. Ustest sisenejate pühalikust olekust ning ebatavalisest püüdlikkusest viisakas paista oli kohe tunda, et sel 27. detsembril oli toimumas midagi erilist. 

Salalike ilmetega, aeglasel sammul kogunesid mantlitesse mähitud, tuisust valged, kössis õpilased tuttavasse halli garderoobi ning nagu saates “Su nägu kõlab tuttavalt” väljusid ettekujutletava aplausi saatel kes viikides, kes säravas printsessikleidis, silmad värvitud, mütsi rikutud soengud kiirelt korrastatud, arematel isa kapis lipsu raksus käimisest endiselt puna palgeil. 

Kontsa klõbin viis trepist üles, kuid peatus kahtlevalt saali ees. Mis nüüd? Ehk klaas näppu, julgem?  Ega me viimati liiga vara tulnud? Kas ikka astuda saali? Vahest oodata veel veidi? Hirmus on uurivate pilkude all tantsupõrandal laiutav tühjus rikkuda. Lühtrid tunnistajaks, sai see siiski tehtud. 

Hoolimata püüdlikult üle korratud Somelari õpetustest ja veel viimasel minutil teistelt kinnituse saamiseks närviliselt üle küsimisest, jäi siiski nii mõnigi käsi kaaslase käevangu panemata, mõni daam jäi paarilise südamest valele poole (*õudusest kukuvad lahti lugejate suud*) ja mõni pokaali kõlin värisevast käest katkendlikuks. Avavalsi alguseks oli saal pungil täis, hoiatussõnad unustatud, asetati tühjaks joodud nõud aknalaudadele ja asuti otsima tantsupartneri käsi ja jalgu, et kaardistada, kui kallid kingad varbale astumisega ära rikutakse. 

Orkester oli esmaklassiline, kringel ja piparkoogid kadusid kui mitte valguskiirusel, siis jala keerutamisest energiapuuduses sööki silmanud laste kiirusel (teadlased keelduvad veel andmast selget vastust nende kiiruste võrdluse kohta, kuid on kostunud sosinaid, et võistlus on tasavägine ning tugevamad teoreetikud väidavad lausa, et tulemusi varjatakse püüdmaks peita karmi tõdemust, et valguskiirus peab alla vanduma) ning jutuvadina saatel jälgiti kolmandalt korruselt keerulisemaid või hoopis võõraid meistritükke tegevaid õpetajaid ja julgemaid tantsulõvisid. Partnerite vahetamise keerdkäikudes oli võimalus kohtuda uute imeliste inimestega ja hoolimata segasest sammu mustrist, erinevatest tantsukursusel käidud tundide arvudest või kõrval oleva paariga arvutust kokkupõrkamisest, säras nägudel lai naeratus, mis mõnel juhul rõõmsasse naeru purskus. 

Aeg läks kiiresti ja märkamatult jõudis pärale viimane lugu. Vahepeal pisut ära väsinud ja pragudesse pugenud ballilised ruttasid jälle põrandale kokku, et kasutada ära viimane võimalus näidata oma samme, lehvivad sabasid ja läikimalöödud karvkatet. Linnukesed kirjas, võis alata disko. Vähem oskajatele õpetasid kaaslased selgeks “YMCA” liigutused, suuremad oskajad leidsid tee tantsuringide keskmesse ning etteastujaid saatsid joovastunud aplausid. 

Kuid kõigele sellele lõbule pidi ometi tulema punkt. Seina äärde jäetud kontsakingad tuli taas jalga panna, pintsakud üles korjata, ridikülid kaenla alla suruda. Naaseti garderoobi, taas suruti pähe müts, nööbiti kurguni mantlid, otsiti jalavarjud põrandaid katvast saapamerest ja tõugati end läbi ränkraskete välisuste välja tuisu kätte. 

Läbi lume teed koju otsides kerisid peas filmilindi kombel õhtu mõnusamad hetked, paremad naljad, muljet avaldavamad kostüümid, ülevoolavad emotsioonid. Rahulolu ja rõõm et sai mindud ja oldud.

Autor: Roosi Katarina Värv

Fotode autor: Ott Rõngas

Üheteistkümnendal oktoobril oli esimene tantsukursuse tund. Kokku oli kuus tundi, mille käigus õppisime populaarsete tantsude põhiliigutusi. Õpetajad näitasid liigutusi ja jutustasid tantsudest. Proovisime erinevaid tantse ja saime palju uut teada. Oli väga huvitav ja tore ajaveetmine.

Autor: Alina Vassiljeva

Koos külmade ilmadega kaasneb detsembris alati ka suurte ja väikeste rõõmuaeg – jõulud. Seetõttu korraldasid 10ndad klassid 19. detsembril oma jõuluõhtusöögi. Kuna koormatud õpilased ja õpetajad olid nõnda vaeva näinud aasta lõpus, ei hoitud ühegi aspektiga tagasi ning tehti üks pidulik ja ütlemata vinge õhtusöök. Söömise kõrvale oli korraldatud ka meelelahutust, mida andsid edasi ühed ajaloo sarmikamad õhtujuhid. Nimelt oli igal klassil oma etteaste vaja koostada ning meie klassi carrysid megastaarid Ingrid ja Karl Joosep. Peale selle koguti tagasisidet rahva käest, peeti maha üks kõva Kahoot ja üks veelgi kõvem tantsupidu. Oleme õnnelikud, et kooliaasta lõppu midagi nii vinget jäi ning et Reaalkooli aula põrand sisse ei kukkunud.

Autor: Hans Robert Kannukene

17. detsembril toimus gümnaasiumil jõulupidu eurovisiooni lauluvõistlusena. Igale klassile loositi üks riik, mille eurovisiooni laule nad esitama pidid. 10.a klass sai endale loosi tulemusena Kreeka. Me jagasime oma esituse kolmeks lauluks: Autostop (1980), Yassou Maria (2007), Alcohol is free (2013).

Tegelikult sai kõik alguse juba varem. Selleks, et meie esitus oleks kõige parem, pidime palju proove tegema. Iga päev tehti vähemalt üks proov, kus oma puusad lahti tantsisime ning mõni mimmuks valmistus. Enne esitust tegime klassis kiire peaproovi, kus nägid ka 10.a klassi pealtvaatajad meie imelisi töö vilju. 

Üritus algas, saal oli väga naiss, peo vaibiga. Õhtujuhid panid hullu ning korraldus oli väga hea, ka koroona suhtes ettevaatlik. Kahjuks käisime saalis lendude kaupa, ülejäänud nägid esitusi klassis tahvli pealt, kuid väga lõbus oli ikka.

Kui klasside esitused olid läbi, tuli õpetajate esitus, see oli kindel õhtu tipphetk. Rahvas moshis “Leto sveti” peale ning Getter Jaani “Rockefeller Street” tõi esile karmi mosh-piti. Igatahes õpetajate esitus oli kindlasti õhtu parim.

Hääletus toimus läbi Google Formsi, iga õpilane pidi valima oma top 3, pärast liideti kõik vastused kokku ning selguski võitja. Seekord oli võitjaks 11.a (scam?), teine koht 12.c ning kolmandaks tulid meie jumalad 12.a klassist. Hiljem saime teada, et 10.a tuli neljandaks, olime rahul, sest meil oli siiski väga lõbus. Jagati ka välja Oskar Pukki eriauhind, mille võitjaks oli 10.c, kelle poiste tants oli tõeliselt lahe. Järgmine aasta uuesti, siis paneme kinni!!

Autor: Chris-Robin Talts

Sai vaadatud mitmeid värvikaid esitusi klassi poolt. Sai naerdud ja toredalt aega veedetud. Sellele kõigele eelnes suur töö, kellel siis suurem ja kellel väiksem. 

Esitustes kasutati ka erilisi lampe, mida ei olnud niisama saada. See võimalus oli Jesperi meeskonnal, kellel oli huvitav näidend IKEA kohta. Klassijuhataja Helen Kaasik tuli ka vaatama esimesi esitusi. Kõiki klassikaaslasi sai kaasatud ja kedagi ei jäetud välja.

Autor: Johannes Pallon