Gümnaasiumi eurovisioon

17. detsembril toimus gümnaasiumil jõulupidu eurovisiooni lauluvõistlusena. Igale klassile loositi üks riik, mille eurovisiooni laule nad esitama pidid. 10.a klass sai endale loosi tulemusena Kreeka. Me jagasime oma esituse kolmeks lauluks: Autostop (1980), Yassou Maria (2007), Alcohol is free (2013).

Tegelikult sai kõik alguse juba varem. Selleks, et meie esitus oleks kõige parem, pidime palju proove tegema. Iga päev tehti vähemalt üks proov, kus oma puusad lahti tantsisime ning mõni mimmuks valmistus. Enne esitust tegime klassis kiire peaproovi, kus nägid ka 10.a klassi pealtvaatajad meie imelisi töö vilju. 

Üritus algas, saal oli väga naiss, peo vaibiga. Õhtujuhid panid hullu ning korraldus oli väga hea, ka koroona suhtes ettevaatlik. Kahjuks käisime saalis lendude kaupa, ülejäänud nägid esitusi klassis tahvli pealt, kuid väga lõbus oli ikka.

Kui klasside esitused olid läbi, tuli õpetajate esitus, see oli kindel õhtu tipphetk. Rahvas moshis “Leto sveti” peale ning Getter Jaani “Rockefeller Street” tõi esile karmi mosh-piti. Igatahes õpetajate esitus oli kindlasti õhtu parim.

Hääletus toimus läbi Google Formsi, iga õpilane pidi valima oma top 3, pärast liideti kõik vastused kokku ning selguski võitja. Seekord oli võitjaks 11.a (scam?), teine koht 12.c ning kolmandaks tulid meie jumalad 12.a klassist. Hiljem saime teada, et 10.a tuli neljandaks, olime rahul, sest meil oli siiski väga lõbus. Jagati ka välja Oskar Pukki eriauhind, mille võitjaks oli 10.c, kelle poiste tants oli tõeliselt lahe. Järgmine aasta uuesti, siis paneme kinni!!

11.a main mimmud

Autor: Chris-Robin Talts

Klassi tehtud kirjanduse näidendid

Sai vaadatud mitmeid värvikaid esitusi klassi poolt. Sai naerdud ja toredalt aega veedetud. Sellele kõigele eelnes suur töö, kellel siis suurem ja kellel väiksem. 

Esitustes kasutati ka erilisi lampe, mida ei olnud niisama saada. See võimalus oli Jesperi meeskonnal, kellel oli huvitav näidend IKEA kohta. Klassijuhataja Helen Kaasik tuli ka vaatama esimesi esitusi. Kõiki klassikaaslasi sai kaasatud ja kedagi ei jäetud välja.

Autor: Johannes Pallon

Somelari moodne ja efektiivne õppemeetod

Ajaloo õppimine algab Tallinna Reaalkoolis Realica kursusega, mis annab sisuka ülevaate kooli ajaloost. Sellele pani aluse Gunnar Polma, kes juhtis Tallinna Reaalkooli 1998. aastast kuni 2014. aasta lõpuni. Reaalkooli õpilasel on hea tava kooli ajalugu hästi tunda, mõista ning väärtustada.

Õpetaja Madis Somelar peab väga oluliseks suurema pildi loomist ning seda, et me tegelikult ka asjadest aru saaksime, mitte lihtsalt ei tuubiks aastaarve pähe. Tema õppemeetodid on väga mitmekülgsed, meeldejäävad ning huvitavad. Madis toob peaaegu iga asja kohta elulise ja humoorika näite, mis aitab sündmusi ning isikuid kaugest minevikust paremini meelde jätta. 

Realica kursusel saime lähemalt tuttavaks kooli traditsioonidega, sümbolitega, legendaarsete õpetajatega ja koolijuhtidega. Somelar palus meil teha tunnis tutvutud suursuguste tegelaste monumentidega pilte. See oli suurepärane võimalus oma uute klassikaaslastega tutvusmiseks ja ka ajaloo efektiivseks õppimiseks.

Kõige lahedam pilt pidi minema kontrolltööle illustratsiooniks, kuid seda kirjalikku tööd ei tulnud :(( .

Meie armas Tõnis tahab kasvada sama suureks ja tugevaks kui Georg Lurich
Meie Markus sirutamas Voldemar Panso poole
Kalevlaste Maleva marmortahvel ja meie Kuldne Trio
Madise lemmikud 💗

Autor: Tuuli Teesalu

Gümnaasiumi korvpallivõistlus

Ühel päeval saabus e-kiri, milles oli teatatud, et on tulemas gümnaasiumi korvpallivõistlus. Muretsemiseks ja pabistamiseks aga polnud põhjust kuna teadsime, et vorm on hea ning olime kehalise kasvatuse tunnis head tööd teinud, mis tõttu meie klassi korvpalli oskused olid kõvasti lihvimist saanud. Vastasteks saime alagrupis endale 10.b, 11.b, 12.b ning 12.c. 

Esimesena nendest tuli rinda pista meie oma lennukaaslastega 10.b klassist. Esimesed mänguminutid olid pingelised ning päris tasavägised, vastane tegid head kaitsetööd ning me ei suutnud suurt edu kasvatada. Esimese pingelise poolaja lõpuks saime siiski viske paika ning saavutasime väikese edu. Poolaja lõpetasime seisuga 14 : 6 meie kasuks. Peale rabedat algust esimesel poolajal saime hoo sisse ning punkte hakkas aina rohkem tulema, samal ajal paranes ka kaitses tehtud töö. Mängu lõppskooriks jäi kindel 30 : 10 võit! Tegime tugeva alguse võistlusele. 

Järgmisena tuli vastu meile aasta võrra vanem 11.b. Esimesest mängust oli meie tiimil väga hea hoog sees ning see väljendus juba järgmises mängus. Saime kohe alguses oma surve peale ning esimese poolaja lõpuks saime korraliku eduseisu sisse. Teisel poolajal ei raugenud meie hooge mitte raasugi, vaid korve tuli aina juurde. Olime saanud väärt kogemust eelmisest mängust ning peale paari muudatust võrreldes eelmise mänguga, oli meil tiimitöö suurepärane, mängisime nagu 95/96 Chicago Bulls. Hea tiimitöö väljendus ka lõppskooris 41 : 7 – kindel võit. Tiimi arengut oli selgelt näha, lasime endale vähem visata ning viskasime ise rohkem. Olime võitnud 2/2, polnud üldse paha algus võistlusele. Aga nüüd tuli silmitsi seista 12.b ja 12.c klassiga, kaks aastat vanematega, meie jumalate lennuga. 

Esimesena nendest tuli vastu meile 12.b. Tulime mängule vastu hea tujuga, olime ju võitnud esimesed kaks mängu ning tiimitöö oli mäng-mängult aina paremaks minemas. Mäng algas tasavägiselt, kuid mida aeg edasi, seda raskemaks see läks. Kaitses lasime endale väga lihtsaid korve visata ning ise ei suutnud vastu visata. Isegi kui suutsime mõne punkti saada lasime me endale kohe vastu skoorida. Meie hea stardikiirendus oli lõppenud ning pidime tunnistama 12.b paremust seisuga 14 : 33. Vaatamata meie esimesele kaotusele, olime optimistlikud ees oleva mängu suhtes teise jumalate klassiga. Tegime omad järeldused eelmisest mängust, muutsime natuke strateegiat ning olime valmis jõudu katsuma 12.c klassiga. 

Teadsime, et mäng tuleb vaevarohke, kuid otsustasime endast ikkagi parima anda. Mäng möödus väga raskelt, vise ei olnud paigas ning kaitses lasime vastastel lihtsalt punkte teenida. Treeneri õpetussõnu kuulda võttes saime natuke mängu tagasi ning vahe hakkas vähenema. Vaatamata meie pingutustest, tuli lõpuvile ning pidime tunnistama 12.c paremust 24 : 35 kaotusega. Seisust hoolimata saime sellest mängust hea kogemuse tulevasteks aastateks. 

Meie jaoks oli klassidevaheline korvpalliturniir läbi, tulemuseks 2 võitu, 2 kaotust ning 3. koht oma alagrupis. Kindlasti oleksime tahtnud alagrupist edasi jõuda, kuid see aasta see eiõnnestunud. Treenime kehalise kasvatuse tunnis edasi ning näeme järgmine aasta klassidevahelisel korvpallivõistlusel. 

Meie klassi esindasid: Jan Sebastian Tammekun, Kaspar Hendrik Pajo, Johannes Tampere, Johannes Pallon, Jesper Korsen, Oskar Märtin, Oskar Pukk, Richard Johan-Kaup Lapõnin, Sven Erik Paavel ning treener Tõnis Ustav 

Autor: Jan Sebastian Tammekun

Kodanikupäeva viktoriin

Iga aasta toimub Tallinna Reaalkoolis kodanikupäeva viktoriin. 139a klassi jaoks oli see meie gümnaasiumiastme esimene. Meie klassist osalesid William, Karl Joosep, Jesper ja Tõnis. Viktoriini tulemuste järgi olime ühed viimaste seas, aga eks see esimene lähebki tavaliselt aia taha. Üritus oli lahe, sest saime uusi teadmisi: näiteks 1992. aastal krooniti Eestis kuningaks Kirill Teiter, kes oli Torgu kuningas valitsejanimega Kirill I. Muuseas on Kirill käinud ka Tallinna Reaalkoolis üritusel.

Autor: William Vodi

Dekameron

Kolmapäeval, 17. novembri õhtul, kui kool juba läbi, ei läinud meie klass koju. Ees ootas hoopis teatrietendus! Läksime Rahvusraamatukogusse VAT-teatrisse vaatama Giovanni Boccaccio komöödiat “Dekameron”. Pileteid ostma ja valmistuma hakkasime aga Kristi Koidu sõbralikul survel juba poolteist nädalat varem. Kusjuures, piletid saime me isegi mitte viimasele esitusele, vaid lisaetendusele. Draamateos räägib noortest inimestest, kes Itaalias 14. sajandil musta surma ajal on kokku tulnud ning räägivad üksteisele huvitavaid ja humoorikaid lugusid. Põhiliselt nende jutte me just laval näemegi. Etendus oli väga lahe, nauditav ja naljakas. Kasutati paljusid omapäraseid efekte ning tihti kaasati ka publikut. Kogu õhtu oli ülimõnus ja täname kollektiivselt õpetaja Kristi Koitu, kes meile teatriplaani tegi.

Autor: Karl-Ustav Kõlar

Esimene arvestuste nädal

Tulles põhikoolist olin alati kuulnud gümnaasiumi õpilastelt, et see, mida ma raskeks tööks pidasin, on kööme arvestuste nädala kõrval. Meie esimene arvestuste nädal möödus aga üpriski muretult ning me veetsime suure osa nädalast ekskursioonil.

Esmaspäeval oli kontrolltöö füüsikas ühtlaselt liikuvate kehade peale. See oli pisut närve sööv, kuna see oli meie esimene füüsika töö ja me ei saanud kindlad olla, mida tuleks sellest oodata ning kuidas selleks valmistuda.

Teisipäev hakkas tegelikku arvestuste nädalat meenutama. Kirjanduses kirjutasime analüüs utoopiast/düstoopiast. Nagu tavaliselt kirjandusega läheb, tegid mõned töö ära ilma silma pilgutamata ja teised ragistasid ajusid, et mõndagi mõtet paberile kirja saada. Pärast seda tegime keemias praktilist tööd hinde peale. Me arvutasime väävelhappe massiprotsendi lahuses tiitrimise teel. Praksi tegemiseks jaotati klass kahte gruppi, sest laborisse ei mahtunud rohkem inimesi. Kui töö käigus tekkis küsimusi vastas Martin Saar kähku või lasi sul katsetamise teel ise vastuseni jõuda.

Kolmapäeval tegime me suurema keemia kontrolltöö, milles võtsime läbi arvutusülesanded, reaktsioonide soojusefekti ja nende kiiruse. Kuna töö moodustas 50% kursuse hindest lisas see nädalale omast pinget. Ülejäänud päevast möödus lustlikult.

Neljapäeva hommikul sõitsime varakult välja Särghaua poole. Me jõudsime kella kümne paiku kohale ja asusime sisse. Sellele järgnes kahest töötoast osa võtmine. Meile räägiti puuraukudest ja nende kasulikkusest ning teises simuleerisime maavarade kaevandamist šokolaadi küpsiste hävitamisega. Pärast rasket tööd läksime me sööma. Söömine toimus tsirka 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Teel sinna rääkisime lustakaid lugusid ja lasime kõlarist hüva muusikat. Toit oli maitsev ja rasket teekonda väärt. Pärast lõunasööki jätkasime töötubade ja loengutega. Saime vaadelda mikroskoobi all erinevaid kivimeid ja kuulata toormete ringmajanduse kohta. Õhtusöögi ajaks oli hakanud korralikult vihma sadama. See meie meelt ei heidutanud ja ainult tegi tee huvitavamaks. Päeva viimaseks praktiliseks tööks oli valida kas töötuba ,,Kust tuleb kahvel?” või kiviõpikoda, kus õpetati kive töötlema. Lõpetasime õhtu ringtantsudega, koogi söömisega, jutu puhumisega ning erinevate mängudega.

Reede hommikul toimus söömine Särghaua enda hoones hämaras toas, kuna öösel oli elekter katkenud. Tegime võileibu ja nautisime elu. Kirjutasime tagasisidet väljasõidu kohta. Tagasiteel käisime läbi Vändra kalmistult ja mälestasime legendaarset õpetajat Anton Õunapuud ja asetasime tema hauale küünla. Järgmiseks käisime klaasimuuseumis ja -stuudios. Nägime, kuidas tegelt ka käib klaasi puhumine ja meil oli võimalik soetada erinevaid klaasist tooteid. Käisime seal lähedal Club Cinemas söömas. Kui söök söödud sai sõitsime bussiga koju ja läksime laiali.

Autor: Uku Oliver Ahven

Särghaua

Meie esimesele arvestuste nädalale pani punkti Piret Karu korraldatud praktikalaager Särghauale. Pärast peaaegu 2-tunnist bussisõitu algas meie laager esmalt c klassi järel nuhkimisega ning Särghaua aladel ringi uudistamisega. Nautisime ilusat jõeäärset loodust ning meie paralleelklassist alles jäänud leiva söömist. Meid jagati kahe maja vahel tubadesse, kuid oli ka kolmas maja, mille ligi ei kippunud keegi, peale c klassi eelneva õhtu lugude kuulmist. 

Meie klass jaotati keelerühmade järgi kaheks ning mõlemal rühmal toimusid samad loengud, kuid natuke erinevas järjekorras. Hommikul toimusid meil kaks erinevat õpituba. esimeses me õppisime, kui palju tekib ülejääki ning väärtuslikku materjali maavarade kaevandamisel, purustades küpsist ja sealt šokolaadi kätte saada proovides. Teises peeti meile loeng puuraukude ning Eesti kivimite teemal. Seejärel jalutasime paari kilomeetri kaugusel asuvasse kohvikusse, kus saime süüa kosutavat toitu, et vastu pidada ja värske püsida ka päeva teisel poolel. 

Pärastlõunal toimusid meil samuti kaks töötuba. Ühes õpetati meile ringmajandusest ning pidime ise koostama ka pastaka tootmise plaani. Teises räägiti meile maavaradest, mis tuli hiljem kasuks meie geograafiatunnis. Seal saime kasutada ka mikroskoopi, et uurida ja analüüsida nende kivimite ehitust. Õhtusöögiks läksime jälle samasse kohvikusse, et saaksime tagasi kõik need kalorid, mis meil sel väsitaval päeval kulunud olid. Pärast õhtusööki said kõik valida, kas minna töötuppa “Kust tuleb kahvel?” või panna proovile oma käelised oskused ja ise midagi luua kiviõpitoas. 

Kahjuks oli terve aja, mis me seal veetsime kohutav ilm ja õhtul muutus torm suisa nii hulluks, et meil katkes elekter ning saime veeta õhtu pimeduses, mis lõi meeldiva õhkkonna, kus saime nautida üksteise seltskonda ja üksteist paremini tundma õppida. Kahjuks oli ka tsipa külm 🙁

Hommikul ärkasime kõik hästi välja puhanult ning valmis uueks päevaks. Meil toimus veel üks kokkuvõttev loeng ja seejärel sõitsime juba Vändrale. Vändras külastasime meie kooli legendaarse kehalise kasvatuse õpetaja Anton Õunapuu hauda, kuid kahjuks ei olnud meil piisavalt aega, et külastada Markus Abeli vanavanemaid. Edasi läksime Järvakandi klaasimuuseumisse, kus meile näidati, kuidas käib klaasipuhumine ja räägiti klaasitehase ajaloost. Sõime kiiresti kõrval asuvas restoranis, kus oli natuke huvitava maitsega kurgivesi. Kõhud täis olime valmis peale kahte väsitavat päeva tagasi Tallinnasse sõitma.

Autor: Markus Maripuu

Koidu raadiosaated

Selle legendaarse neoklassitsistliku hoone kolmanda korruse 304 klassis saab vahel pealt näha ning ise arendada humoorikaid ja arukaid raadiosaateid, mis keskenduvad ei millelegi muule, kui kohustuslikule kirjandusele, kultuuriruumile ja sügavatele eksistentsiaalsetele kirjanduslikele küsimustele. 

Kristi Koidu geniaalne viis kaasata õpilased aktiivsesse arutelusse annab võimaluse erinevate perspektiivide esilekerkimiseks, mis aitab kaasa mitmekülgsele ja kriitilisele raamatu analüüsile.

Loovad lähenemised ülesandele, nagu heliefektide lisamine või teose lahkamine konservatiivse kristliku koguduse vaadete läbi, lisavad tunnile humoorika ja kaasahaarava õhkkonna. Õpilased, kes ei jõua igat raamatut soovitatud kirjanduse nimekirjast läbi lugeda, saavad ülevaate ka teiste raamatute teemadest. 

Sellisel viisil oleme tutvunud paari eesti kirjanduse teosega nagu Emil Tode „Piiririik“, Jaan Tätte  „Ristumine peateega”, Oskar Lutsu  „Kalevi kojutulek”, Juhan Liivi luulekogud ja teised teosed.

Autor: Anna Säkki

Rebaste nädal

Juba enne gümnaasiumit kuulsin küla pealt, et Reaali rets pidevat olevat “rets”. Nüüdseks saan kinnitada, et nii see tõepoolest oligi. See oli nädal täis toredaid üritusi, kiusamist, uute tutvuste loomisi, pikki, väsitavaid õhtuid ning kolmapäeval ja neljapäeval füüsika tunnis üleklassilist sügavat talveund. 

See kõik algas ühe instagrammi sõnumiga tundmatult kontolt, kes jagas veidraid korraldusi ning aitas jumala leidmisega. Kui jumalad ja grupid olid paigas, algas legendaarne retsinädal rahuliku tutvumispeoga, kus joodi mahla ja munavalget ning tutvuti toredate jumalatega. Õhus oli tunda kartlikkust ja intimidatsiooni. Alles kostüümi kätte saades saime aru, mis meid päriselt ees ootab.

Järgneval nädalal sai heal juhul kätte umbes kolmandik tavapärase nädala unetundidest. Hommikud kästi juba poole kaheksaks kooli end lohistada ning seejärel pandi tantsima. Retsitantsu laulust tuli ruttu kopp ette ning praegu ei suuda ma seda kuulatagi. Mõned hommikud algasid veel varem, põhjuseks see, et tantsu ajal ei olnud puusad piisavalt lahti ning vajalik oli teha hommikuvõimlemine, seda muidugi kell 6 hommikul. 

Teisipäeval kamandati meid garderoobi ning küsiti, kes soovib teibi abil inimketti moodustada. “Ei” ei kõlvanud vastuseks. Alustati paari inimese jalgade kokku teipimisega ning iga vahetund läks asi hullemaks. Neljandaks tunniks üritasime seitsmekesi, käed-jalad kokku teibitud, siseneda muusika tundi, kus me pidime puhvetitädile serenaadi kirjutama. Selle esitamine oli üks ilusamaid hetki sel nädalal.  Õhtul korraldati Vanalinnas juba järgmine tore üritus. Eriti meeldiv oli see, et järgmine hommik olime sunnitud juba kell 7.00 ennast Toompeale kohale ajama, et lipuheiskamist nautida. Kellel neid unetunde ikka vaja läheb! 

Õige reaalikas ei puhka ning täpselt nii mööduski meie järgmine päev. Hommikul külmusime toompeal, juuksed sassis, naeratused näol ning mütsikesed peas. Pärastlõunal nautisime Ivo Linna imelist häält ning peale seda asusime vanalinna orienteeruma. Orienteerumispunktides jagati ülesandeid. Põhimõte oli lihtne: anti käsk ja seda pidi täitma, ükskõik, mis hinna eest. Kõige toredamad neist olid muna praadimine keset Raekoja platsi ning võõra, kiilaka mehega “musirongi” tegemine. Sealt sündiski see legendaarne pilt. Peale orienteerumist saime kerge šoki kui teatati meile järjekordsest peost sel samal õhtul.

Järgmine hommik algas veel meeldivamalt kui eelmine. Taaskord oli meid kell 7.00 kooli ajatud. Mõtlesime, et kui peale kahte väsitavat õhtut aetakse meid nii vara kooli, peab selleks ka olema hea põhjus. Oi, kuidas me eksisime. Lonkasime hommikul auditooriumisse sisse, borjomid käes ning kuulasime tund aega, kuidas ja miks Reaalkooli õpilased ja õpetajad on sisalikud. Peo tagajärgi oli üle kooli näha. Rõõmsaid nägusid sel päeval ei eksisteerinud. Tundi sisenedes oli ainus eesmärk pea maha heita ning unevõlgu väikestviisi tasa teha. Õpetajatest hakkas natuke kahju, kuid oi kui hea see uni ikka oli. Sel päeval läks kõik õpitud materjal ühest kõrvast sisse ning teisest otse välja. Keegi ei tahtnud enam mingist peost kuuldagi ning õnneks ei pidanudki.

Järgmisel hommikul olime me üle pika aja lõpuks puhanud. Jumalad nautisid oma viimast päeva troonil ning õhtul esitasime Rotermannis retsitantsu. Seejärel saime koolis küünlavalges aulas lõpuks ristitud ning kandsime täisväärtusliku Reaalkooli gümnasisti tiitlit.

See nädal jääb kindlasti eluks ajaks meelde ning see “vaib”, mis kooli koridorides valitses, oli midagi erakordset. Ootame juba, millal saame ise oma vaeseid rebaseid ringi käsutada.

Autor: Richard Johan Kaup-Lapõnin