139c

9. detsembril käisime esimest korda klassiga uisutamas. Kõigil oli väga hea tuju kui peale matemaatika valiktundi õue sai, ka karmid miinuskraadid ei seganud kedagi. Klassivanem Ants näitas eeskuju, olles silmapaistvaim isik jääl oma neoonoranži jope ja siniste tunkedega. Monika uisutas algul ilma jopeta, väites, et tal pole külm, kuid siis kukkus ja kaotas korraks oma nägemise ja kuulmise (kõik on hästi!). Ricot ja Hans Joosepit nägi jääl rohkem siruli kui püsti. Kõigil oli väga hea tuju ning vaieldamatult oli see parim osa kõigi päevast. Ketikull haaras endaga kaasa terve klassi ning suur 139C müür blokeeris nii mõnegi juhusliku uisutaja teed (siiski tundus see ka neile nalja tegevat). Peale uisutamist läks kolmandik klassist punaste põskedega Caffeine’i ja tegi tasa selle jupikese vaba aega, mis peale uisutamist tekkinud oli. 

Kirjutas Meriliis

Novembrikuus toimusid poiste klassidevahelised korvpallimängud. Meie klassi tiimi koostamiseks läks väga kaua aega, sest konkurents klassis oli väga suur ning pidime nii mõnegi ässa kahjuks välja jätma. Peale pikka testimist ühel söögivahetunnil võimlas, otsustasime meie klassi esindama panna Rico, Altroffi, Kalle, Kristenpruni, Antsu, Partsi, Johanni ja Otto, kes kõik tegid väga head tööd ning näitasid oma tugevat vaimu. Meie esimesel mängul 11.a klassi vastu osales ka Väljari (seekord päriselt trenniriietes), kuid edaspidistel mängudel otsustasime Väljarist teha hoopis massööri või füsioterapeudi, kus korvpalliga tal tegemist polnud. Tol mängul puudus muide meie suurim staar Lebron James (Altroff), mille tõttu pidime lõpuks võtma vastu kaotuse paarislennult. Piinlik. Mis kõige parem, meid loositi “juhuslikult” 11.c klassiga samasse alagruppi, kus iga poiss onkossusEesti tulevik. Aga see meid ei heidutanud, läksime vapralt, sirge seljaga sõtta, aga võtsime ikkagi vastu napi kaotuse, 6:50. Ei, ärge minge segadusse, see pole mingi äratus, vaid ikkagi lõppskoor. Pidime midagi ette võtma poistega, nii ei tohtinud enam kunagi juhtuda. Isegi kehalise kasvatuse tundides hakkasime pingsalt harjutama, et  oleksime meie viimaseks mänguks 12.a vastu valmis. Oleks ikka hea lõpetada raske turniir ühe uhke võiduga, kas pole? Mängu ajal olid poisid väga keskendunud, suutsime isegi sebida meile kaks legendaarset kossuässa, Kaspar Pajo (10.a) ja Robin Juuli (10.b) treeneriteks, kes aitasid meie mängu korrigeerida ning paremaks teha. Suutsime realiseerida umbes kaks viset korvi alt umbes kolmekümne viiest viskest. Poisid panid hullu. Lõpuks läks isegi müramiseks, Antsu prillid lendasid siia ja sinna. Rico ei saanud kordagi korvile ega lauale pihta. Kristenprun, kes mängis  leiukastist leitud riietega, otsustas lihtsalt keset mängu ära kaduda. Kalle lihtsalt väga ei tajunud. Õnneks Altroff lammutas ja tassis meie tiimi, visates pooled meie punktidest ja isegi ühe kolmese, mille tõttu ta ei suutnud õhtul magama jääda. Tol päeval andsime endast kõik selles väikeses võimlas, kuid ikkagi jäi seis 30:19, abiturientide kasuks. Pidime kurbusega koju minema, sest turniiritabelis oli 10.c taga üks ümar 0. See-eest, oleme ikkagi uhked meie poiste üle, kes andsid endast parima iga mäng ning toetasid ja motiveerisid üksteist.

Piff, mis su number on? 10!!!

Kirjutas Joosep

17. detsembril oli oodata midagi vägevat – “Eurovisioon” Tallinna Reaalkoolis. Nädal aega kestnud arvestuste nädal, tantsuproovid, näidendiproovid ja jõuluõhtusöögi korraldamine olid jätnud reaalikatesse oma jälje, kuid reedeõhtune jõulupidu tekitas kõigis ootusärevust. Õnneks lõppes sellel reedel meie koolipäev peale kuuendat tundi ja saime aeroobikasaalis veel kolmveerand tundi õhtuseid tantse harjutada ja kostüüme selga proovida. Peale meid tulid saali üheteistkümnendikud, kes krimpsutasid nägusid aeroobikasaalis nüüd sisalduva higi- ja võidulõhna peale (võidulõhn sellepärast, et meie tantsuliigutused olid võidule määratud).

Kella kuue paiku hakkas koolimaja täituma esinemislembeliste eurooplastega. 10.c hispaanlased kogunesid 303 klassiruumi, kus lauad kattusid vaikselt suupistetega. Klassiruumi täitis macho chilli con carne hermosa energía. Viimaste tantsuproovide kõrvalt ei unustanud mõelda oma klassijuhataja Madise peale, kes sellel õhtul otsustas meiega mitte viibida, sest me ei olnud sellel nädalal just kõige akadeemilisemalt käitunud. See-eest toetas klassikollektiivi üllatuslikult Jako, keda tavaliselt vabatahtlikelt kooliüritustelt leida ei või.  

Esimesena astusid lavale verinoored ehk kümnendikud. Avapaugu andis 10.a klassi üldse mitte nii kehv esitlus! Neis leidus särtsu küll. Siis oli meie kord lavale särama minna. Kõigepealt vaatasime ekraanilt Rico antud intervjuud, mis tõi naerupisarad palgeile, ning seejärel vaheklippe meie klassist oma loomulikus keskkonnas (Martin kuulamas Äripäeva taskuhäälingut või kpopi või mõtle ise, mida ta sinu arvates kuulab). Lõpuks oli etteaste algamas. Esimesena täitsid lava suvemeeleoluga “The Ketchup Song” tantsijad, teisena imiteerisid Martin Väljari ja Erik Saue malbete häältega kuraasikaid naislauljaid, kolmandana vuntside ja nokamütsidega poistebändiks transformeerunud “I Love You Mi Vida” tantsijad, neljandana bikiinides kutid ja särtsakas härra roosa ukulelega. Etteaste lõppes sellega, et kõik tantsijad olid korraga laval, Rico tehtud remix mängis, võimsad tantsuliigutused ja tõstmised said tehtud ning bikiinidega tantsijate kõhtudele kirjutati suurelt ESPAÑA. Tehtud ja timmis (@juksaar)! Esitusejärgset intervjuut kutsuti tegema Altroff ning ta ütles kohtunikule üpris krõbedad sõnad – “ei taju biiti”. 

Teistel esitlustel polnud väga viga, aga kui aus olla siis meie klassi üldsusele jättis paarislend kõige kuivema mulje, see-eest meie jumalad, 12.c klassi liikmed, said päris hästi hakkama. Hääletus toimus läbi Google Formsi, kuid selle hääletuse miinus oli see, et enda poolt sai hääletada ning Formsi oli võimalik edastada ka põhikoolile. Meie klass pälvis Oskar Puki eriauhinna, mille andis üle Oskar isiklikult. Suureks üllatuseks osutus võitjaks 11.a, aga kui seda asja lähemalt uurida, siis märkame, et see on ikkagi progeklass, kes võib enda sellealaseid oskusi ära kasutada. 

Üritus oli võimas, kõlas koolihüüd, toimus mosh-pit ning esitused olid vapustavad. Loodan, et järgmine aasta vihume sama usinasti tantsu ning et meie klassijuhataja viibib meiega koos. 

Kirjutas Birgit

Pilidistas Paul Nurk

Ketchup Song

Martin ja Erik puusi keerutamas

vuntsid, nokatsid ja professionaalsed tantsuliigutused = parim poistebänd

HISPAANIAAAAA

Marii, Oskar Puki eriauhind käes, surumas Oskar Pukiga kätt

Esimesel päeval kui Reaalkooli tulin, olin ma veidi ebakindel. Kuna tulin Tallinna Muusikakeskkoolist, siis tegelesin pigem muusikaga ja vähem muude õppeainetega. Sellepärast kartsin, et ma ei saa nii hästi hakkama ning mul oli ettekujutus, et õpetajad on väga ranged ja õpilased minust palju targemad. Tuli aga välja, et kõik õpetajad on imelised – nad siiralt hoolivad noorte õpingutest ja on väga abivalmid. Mu vanas koolis olid samuti toredad õpetajad, kuid ma ei tajunud sellist pühendumust oma õppeainele ja õpilastele nii palju kui Reaalis. Veel rohkem üllatasid mind õpilased – sellist abivalmidust ja pühendumust mis Reaalkooli noortel on, ei ole ma mujal näinud. Nad on valmis tohutult vaeva nägema, et saada häid tulemusi ning nõus rõõmuga ka teisi aitama. Mu eelmises koolis olid paljud sarnaselt pühendunud muusikale, kuid Reaalis on seda veelgi rohkem näha. Kõige suurem erinevus mu vana kooli ja nüüdse vahel on kooli lisategevuste hulk. Minu jaoks teebki see Reaalkooli eriliseks, et siin tehakse koolikogemus nii mitmekülgseks ja lahedaks. Õpilased ja õpetajad näevad palju vaeva erinevate ürituste ja väljasõitudega, mis teeb neil osalemise väga toredaks. Reaalis ei ole kindlasti lihtne, kuna tase on palju kõrgem kui mu eelmises koolis, aga saan aru, et kõik millega praegu vaeva näen, tuleb mulle ülejäänud elus kasuks.

Kirjutas Liis

Septembrist novembrini käisime klassiga tantsukurustel – valss, samba, tša-tša-tšaa, džaiv, rumba – teate küll.

Julgen väita, et meie kallid tantsuõpetajad Ryszard ja Maia pugesid meile ilusti südamesse. Ei olnud kedagi, kellele nad ei oleks meeldinud… Ühelt poolt kasulik ja igati produktiivne, teiselt poolt mõnus ja rahustav tegevus esmaspäeva õhtusse.

Tantsida oskab igaüks, kuid teha seda elegantselt, vot see on juba teine tase. Õnneks meie tantsuõpetajatega polnud see mingi probleem. Nüüd suudame me kõik taskupõhjast välja tõmmata samba, rumba või mis iganes muu puusaliigutusoskuse. PS! Meie klassi poiste puusad liikusid isegi LIIGA hästi. Maia pidi neid pidevalt korrale kutsuma: „Puusi liigutavad ainult tüdrukud!!!“

Lisaks sellele, et terve meie klass oskab nüüd vähemalt kümmet tantsu, suudame me imeliselt läbi viia ka Ryszardi hingerahuotsingut. Põlved lukust lahti, tunne end mõnusalt, hinga sügavalt sisse, vii oma käed üles/alla/paremale/vasakule – või noh, mida iganes me tegema pidime (oli see jooga, meditatsioon või mis iganes muu asi) tõi see meie hinge tõelise rahu ja peletas minema kõik halvad emotsioonid. Nüüdsest oleme me klassikaaslased, kes on leidnud oma sisemise rahu.

Kirjutas Kristenprun

11. septembril sammusid madistajad õppimisest tekkinud pingeid võrkpalliplatsile leevendama. Meeskondi oli neli ja kui teha umbkaudne arvutus (38:4=9,5), siis selgub, et ühes meeskonnas oli rahvast päris tihedalt. Sellest hoolimata sai mängida küll. Kõige vahvam moment mängudest oli see, kui Allar lõi palli jalaga hästi kõrgele, aga siis ta suss lendas kaasa.

Video madistajatest võrku mängimas (0.25 on natuke näha Allari sussi lendamas!)

Ma ei teinud katseid, sorry. – Rico

Ma käisin samal ajal trennis. – Anett 

Ärkasin kell 9 üles, soovisin teistele edu ja läksin magama tagasi. – Martin

Ma ei teinud katseid. – Henrik 

Ärkasin üles, küsisin oma vanas klassigrupis, kes katseid teevad ning siis jätkasin oma tavapäraste tegevustega.- Johannes Lokotar

Ma ei teinud katseid. – Sarah

Ärkasin suure ärevusega üles ning sõin hommikusööki tohutult närveerides. Jõin 2 tassi kanget kohvi ja läks katsete tegemiseks. Alustades katsete tegemist oli veriff juba omadega lukus ja sinna läks ligikaudu 6-7 minutit. Kõigi katsete jaoks oli aega vähe ja eesti keeles jõudsin tehtud ligikaudu pooled ülesanded, matemaatika sain valmis ja füüsika jäi ka poolikuks. Pärast lõpetamist tegin ca pooleteisetunnise jalutuskäigu, sest pinge oli laes ja sellest oli vaja toibuda. – Erik

Ärkasin hommikul varem, et mingeid teemasid veel viimast korda üle kontrollida. Ma olin väga närvis, oksendasin korduvalt- see võis tulla ka sellest, et olin hommikusöögi vahele jätnud ja mitu šokolaadi söönud.. Veriff jamas veidi, aga sain lõpuks sisse. Olin katsete jaoks ainult eesti keelt õppinud ja peale ülesannete lahendamist tundus kogu õppimine tühja tööna. Peale eesti keelt olin suhteliselt leppinud sellega, et reaalikat minust ei saa. Õnneks oli matemaatika lihtsam. Peale tööd jõudis kohale ühe ülesande õige vastus, aga selleks oli juba hilja. Füüsika oli samuti palju kergem, kui ma olin oodanud. Inglise keelt tehes kartsin, et on sama jama nagu eesti keelega ja kiirustasin. Olin viimase ülesande juures ja jäänud oli veel üle 15 minuti. Kahetsesin, et lugemise ja teiste ülesannetega kiirustasin ja veetsin ülejäänud 15 minutit viimast ülesannet kontrollides. Peale katseid nägin, et matemaatikaõpetaja oli mulle kirjutanud, et katsetel osalemine ei vabanda matemaatika töö õigel ajal mitte sooritamist. Katseid lõpetades oli piiratud ajaga töös 60 minutist alles jäänud 5 ja üritasin lootusetult ülesandeid lahendada. Mul õnnestus 30% saada ja kui ma järeltöö 100% sain keeldus õpetaja seda välja panemast ja pani hoopis kahe töö keskmise. Sain matemaatikas enda esimese kahe, aga õnneks õnnestus mul Reaalkooli sisse saada. – Monika

Veits närveerisin aga muidu no pressure. – Sten

Nädalaid enne katseid vaatasin, mida umbes küsitakse ning kasutasin ka võimalust end proovile panna harjutustestidel. Avastasin, et füüsikaga võib probleeme tekkida, sest meie õpetaja oli sügisel alustanud elektriõpetusega ning tundus, et mõned nädalad enne päris teste pidi meil see õpik läbi saama. Lootsin, et jõuame midagi soojusest ka õppida. Siiski küsisin üle igaks juhuks, et kas me hakkame varsti ka soojusõpetusega tegelema, mille peale ta vastas umbes midagi sellist, et jätab selle praegu kõrvale ning võib-olla räägib sellest midagi kevadel . See ehmatas, sest füüsikatest koosnes peamiselt soojusõpetusest ja elektriõpetusest küsiti märkimisväärselt vähem. Seega sain ma iseseisvalt ühe-kahe nädalaga lugeda läbi terve õpiku, teha konspekte, lahendada ülesandeid ja muudki, kuid siiski ei saanud ma kõigest aru. Sellegipoolest olen endaga ja tulemusega rahul, sest kooli võeti vastu. Seetõttu tegelesin muude teemadega vähem, kuid üldiselt kordasin kõike. Testide tegemine oli natuke ärev, sest seal oli Veriff’iga probleeme ning kartsin, et aega jääb puudu. Eesti keel tõestas seda nii, et lõpus unustasin isegi suvaliselt vastata valikvastustega küsimustele, mille eest saaks mõnedki punktid õnnega. Ka inglise keelt alustasin harjumuspäraselt kiirustades, kuid seal oli ülesandeid vähem ning lõpetasin selle testi enne aja täitumist. – Helen

Siit võid lugeda meie klassi iga liikme kohta midagi uut ja huvitavat!  Igaüks kirjutas enda kohta ise.

1. Hildegard Kivisaar

Pikkus: 177 cm

Silmavärv: roheline

Jalanumber: 39

Algul võib tunduda veidi tagasihoidlik, kuid tegelikult väga hea suhtleja. Armastab väga tantsida ning jätab harva tantsutrenni vahele. Lemmiktegevus on mäesuusatamine Alpides. Kõigi vastu sõbralik, abivalmis ja naerusuine. Klassi kõige noorem tüdruk.

3. Meriliis Täht

Pikkus: 178,4 cm

Silmavärv: hallikassinine

Jalanumber: 41,5

Meriliis on lahtise peaga, sõbralik ja aus inimene ning kui tal vähegi energiat on, ta naeratab. Stiilitunnetus suurel määral puudub. Hingelt matemaatik. Kella patareide vahetamise asemel harjub ära, et kell on kogu aeg 9.15. Pole hommikut, kus Meriliisil poleks kiire, aga tundi ta igal juhul hiljaks ei jää. Käib tihti rattaga koolis, rattaparklas vahetab kohusetundlikult kiivri koolimütsi vastu.

4. Johannes Lokotar

Pikkus 189,5 cm

Silmavärv: pruun

Jalanumber: 44

Talle meeldib väga tegeleda kergejõustikuga. Tegeleb peamiselt keskmaajooksuga, mis tal enda arvates aga väga hästi välja ei tule. Ta on energiline ja alati motiveeritud oma eesmärke täitma. Abivalmis ja heatahtlik. Tema lemmikained on matemaatika ja ühiskonnaõpetus.

5. Hugo Bert Virro

Pikkus: 174 cm

Silmavärv: sinised

Jalanumber: 42

Hugo on väga hea matemaatikas. Kui ta ei ole koolis häid hindeid saamas, siis võib leida ta Tabasalust, kus ta on platsil palli tagumas. Palli on ta tagunud juba lasteaiast saati. Hugot kirjeldaksid järgmised sõnad: viisakas, intelligentne, sõbralik ja abivalmis.

6. Rico Jakob Kask

Pikkus: 183 cm

Silmavärv: roheline/hall

Jalanumber: 44

Rico on väga swag. Ta kannab prille (-4), kuid need teevad ta ilusamaks. Ta on humoorikas ja mitmekesine. On tegelenud karatega 8 aastat ja keegi ei taha temaga tülli minna. Selle abil säilitab ta head suhted kõigiga ning on väga sõbralik ja seltsiv (ta ei ole vägivaldne). Ta on andekas põhimõtteliselt kõiges (olümpiaadid keemias, füüsikas, sport, sotsiaalselt võimekas). Tuli GAG-ist, et saada uusi kontakte ning tarkust. Tuli koos 2 sõbraga, kuid Madis lahutas nad 🙁 . Ta ei oska laulda, kuid on väga musikaalne (kuulab ja loob palju muusikat). Tunnis ei ole ta väga aktiivne käetõstja, kuid lobisema on kõva mees.

7. Maibrit Kaur

Pikkus: 166 cm

Silmavärv: helesinine

Jalanumber: 39

On vahel vaikne, vahel lärmakas tüdruk. Tuleb väiksest kohast nimega Noarootsi ja alustas õpinguid Reaalkoolis 10.c klassis. Talle meeldib tegeleda kunstiga, vaadata animet ja netflixi, lugeda, vahel sportida ja sõpradega aega veeta. Lisaks meeldivad talle väga ausad ja avatud inimesed, kellelt saab midagi uut õppida 🙂 . Talle maitsevad väga ananass, maasikad, (mandli)piim, makaronid juustu ja ketšupiga, suši ja ema tehtud porganikook. Ta ei tea kelleks ta saada tahab või mida tulevikus teha tahab, aga bucket listis on kindlasti Jaapanis ära käimine, langevarjuhüpe ja Lana Del Rey kontserdil käimine.

8. Mirtel Merila

Pikkus: 175 cm

Silmavärv: pruun

Jalanumber: 40/41

Sõbralik, rõõmsameelne ja uudishimulik tüdruk. Võib esmapilgul tunduda vaikne, aga tegelikult väga energiline ja ei suuda sageli vait jääda. Võib kõikide asjade kohta mõelda välja absurdseid teooriaid. Armastab väga reisida. Naerab kõikide asjade peale, ka siis kui ei ole sobiv aeg naermiseks.

9. Tuule Lintrop

Pikkus: 177 cm

Silmavärv: roheline

Jalanumber: 41/42

Tuule ei lähe närvi. Tuule ei kasuta pinalit. Tuule on sarmikas ja tegelikult lõbus. Propageerib antijobu olemist. Vahel mängib vioolat ka.

10. Anett Veskimägi

Pikkus: 171 cm

Silmavärv: roheline

Jalanumber: 40

Kui on vaja head nõu või abi vahva kordamislehe jaoks, siis on vaja ilmselgelt pöörduda Anetti poole. Ta on alati valmis kõikidel teemadel rääkima ning tal on suure tõenäosusega ka nende kõikide teemade puhul suured arvamused. Anettile meeldib väga lugeda ning arvab, et sarjad on palju paremad kui filmid. Kui tal on veidi rohkem vaba aega meeldib talle väga päeval magada. Anetti lemmikvärv on sinine.

11.Sarah Elisabeth Tihvan

Pikkus: 164 cm

Silmavärv: sinakashall

Jalanumber: 40

Mõni ütleks, et Sarah on võrdlemisi vaikne ja tagasihoidlik tüdruk, kuid õigete inimeste seltsis võib ta jutustada maast ja ilmast. Teda võib leida laulmast WAF kooli seinte vahelt või kodust peegli eest tantsimast, seega ärge pange pahaks, kui ta mõnikord unustab ennast ümisema või teeb suvalisel hetkel paar (imelikku) tantsuliigutust 🙂 . Tema suured lemmikud on Korea ja Itaalia, lisaks õpib ta korea keelt hetkel juba kolmandat aastat. Ta on tähelepanelik ja kaastundlik (mõne jaoks on ta isegi väikest viisi psühholoog), temas peitub väike moelooja ja kirglik raamatulugeja ning ta üritab kodus ka väikestviisi trenni teha (kui aega jääb).

12. Markus Parts

Pikkus: 183 cm

Silmavärv: sinakashallikas

Jalanumber: 43

Parts on kahtluseta klassi parim jalgpallur. Madis Somelar tunneb Partsi kui Nõmme Kaljut. Teda võib vahetunnis leida sõpradega lobisemas. Partsil pole probleemi vene keele ja matematikaga. Ta vihkab kaotamist.

13. Erik Võrklaev

Pikkus: 181 cm

Silmavärv: Roheline

Jalanumber: 46

Erik (Saue) on poiss nagu poiss ikka, pruunid lokkis juuksed ning tumerohelised silmad. Loomult on ta üsnagi rahulik ning ratsionaalne. Ta võib matemaatikat mõista, kuid on hetki, kus ta mõistus on üsna aeglane ja ebapädev. Sellest hoolimata teab kõikide klassikaaslaste nimesid from day 1. Nagu nime põhjal võib eeldada, siis eelmine kool oli tal Saue gümnaasium ning Erik Saueks ristis teda Madis Somelar isiklikult. Erikul ei ole õrna aimugi kuidas ta Tallinna Reaalkooli sisse sai, kuid ta on väga õnnelik et tal on avanenud võimalus siin õppida. Kui Erikul on vaba aega siis ta käib kas jooksmas, magab või vaatab Netflixi. Üldiselt peab ta ennast toredaks ja seltsivaks klassivennaks, kuid eks selle tõesuses veendugu igaüks ise.

14. Liis Maria Simm

Pikkus: 173 cm

Silmavärv: sinine

Jalanumber: 41

Liis on seltskonnas suhteliselt rahulik ja vaikne tüdruk, aga avatud oma heade sõpradega. Ta armastab kuulata ja teha muusikat. Mängib klassikalist-, elektri- ja basskitarri ning klaverit. Liisile meeldib ka väga trenni teha ning ta käib regulaarselt jõusaalis. Õpilasena on ta õpihimuline ja kohusetundlik.

15. Karl Marten Kristenprun

Pikkus: 182 cm

Silmavärv: sinine, vahepeal rohekassinine

Jalanumber: 45

Värske ja energiline lokilammas, kes pidevalt räägib liiga palju. Talle meeldib teha igasuguseid erinvaid asju, eriti küsida lolle küsimusi ning tundi hilineda. Eriti suureks hobiks on lollide naljade tegemine. 1/3 meie klassi vahetusaasta trupist ning 1/38 meie klassist. Jätab vahest natuke „mind ei huvita“ mulje, kuid on tegelikult töökas ning nutikas poiss. Kui kuskil on 7.00 kogunemine, siis tavaliselt 7.10 on alati õhus küsimus:„Kus on Kristenprun?“

16. Johann Kristjan Laurits

Pikkus: 179 cm

Silmavärv: sinihall

Jalanumber: 45

Johann toob veidike VHK verd sellesse klassi. Ta on lakkamatult heatujuline, alati muie näol, kusjuures Johanni on isegi kirjeldatud kui suure südamega karu. Johann on juba pikaaegne karateka — ta lööb telliskivi ka pooleks kui vaja — ja üks põhilisi tegevusi vabal ajal on ruubiku kuubikute lahendamine. Lahendab kohe ära sinu kuubiku, kui ainult pakud. Praegu on sihikule võetud klassi keemiakunni tiitel, aga veel on veidi vara seda omaks kuulutada.

17.Katarina Urvet

Pikkus: 174,5 cm

Silmavärv: hallikasroheline

Jalanumber: 40 ½

Katarina, kõigile hüüdnimega Kata, teeb sulle sünnipäevaks mitmekorruselise tordi. Vabal ajal võib Katat leida midagi uut süüa tegemas, sõpradega väljas või jõusaalis. Katale meeldib olla aktiivne ja sporti teha, kui ta just mõne järjekordse vigastuse pärast ei liigu. Ta on igal kooliüritusel ja ka mujal valmis tantsuga esinema või niisama tantsu lööma. Ta annab sulle imelist nõu asjadest, millest tal pole õrna aimugi. Kata käib igal pool veepudel käes ringi, enamasti kuna see tema pisikesse koolikotti ei mahu, isegi kui mahub, on see tal käes. Enamasti kannab Kata spordiriideid või dresse, seega oma söögiraha kulutab ta Sportlandis.

18. Nora Parik

Jalanumber: 41

Silmavärv: hallikas

Nora on sportlik ja tegus klassiõde. Ta mängib väga palju tennist ja võib tennisest tunde rääkida. Puudus paljudelt rebaste nädala üritustelt trenni tõttu. Nädalavahetustel käib võistlustel (omavanuste edetabelis on top 25 hulgas). Väidetavalt on tema lemmikuteks (nagu mõnedel teistelgi) õp Martin Saare keemiatunnid. Veel meeldib Norale raamatuid lugeda, eriti fantaasia- ja ulmekirjandust, aga ka kohustuslikule kirjandusele pole tal etteheiteid (veel). Koolisööklas on tema lemmikuteks bolognese kaste makaronidega ja kõrvitsapüreesupp. Üldiselt on Nora sõbralik ja abivalmis.

19. Hans Joosep Altroff

Pikkus: 182 cm

Silmavärv: roheline, aga üks silm pool pruun

Jalanumber: 45

Kupitsa tundi hilinemisi siiamaani: 4. Popsmoke: “yeye”. Tunnis oleks hea tede ettepinki tõsta, muidu tagapingis seletab terve tunni otsast lõpuni. 405 klassis on tavaks Some tunnis õpetaja laua taga istuda. Muidu on chill ja vahva poiss ning veedab vahetunnid klassikaaslastega ringi tõmmeldes või oma vanade lennukaaslastega lobisedes. Väga võimalik, et tuleb peale igat tundi su juurde ja küsib: “Eu, puhvi viitsid?” On ka muusikakooli lõpetanud kitarriga, kuid vabal ajal pilli kätte ei võta ja musa tunnis mitte muhvigi ei taju. Koos Nõmperi ja Kristenpruniga on nad klassi vanimad ehk peavad kõigile head eeskuju näitama ning Somele tõestama, et ta ei valinud ühtegi jobu oma klassi. Enamuse ajast veedab ta oma aega jõmmis, kuhu kohe peale kooli vudinal rauda tõstma läheb, mida võib ka kutsuda biitsa pumpamiseks. Tegelt tajub füsat ja matat, küsimus on lihtsalt selles – kus ta eelnev päev käis, ja millal koju jõudis?

20. Ants Erik Nõmper

Pikkus: 193 cm

Silmavärv: Rohe-hall

Jalanumber: 47

Sündinud: 18.12.2003

Ants (Erik) on meie klassivanem. Ta on ka peaaegu klassi vanim, selle au võtab endale siiski Kristenprun (nad käisid mõlemad vahetusaastal). Ants on üsna chill tüüp ja saab enamasti oma asjadega hakkama (v.a vene keel, sellega ta ei saa). Kui on mingi mure, siis tema poole võib ikka pöörduda ja enamasti saab mure ka lahenduse. Ants huvitub vabal ajal tehnikast, tegeleb vahel kaardimänguga “Magic: the Gathering” ning korraldab pokkeriõhtuid. Jutud räägivad, et Ants ajab ka õpilasfirma asja, kuid see pole veel avalik. Muidu käib Ants ka üsna palju jooksmas, vaatamata millele ta Kitile ikkagi vastu ei saa, ja jõusaalis. Antsul on pidevalt nohu ja seega alati salvrätik kaasas. Ants on hea klassikaaslane.

21. Simone Saar

Pikkus: 171,5 cm ≈ 172cm

Jalnumber: 40,5

Silmavärv: sinakasrohelised

Paremkäeline, kes sündis vasakukäelisena. Vabal ajal veedab aega tantsusaalis või laulutundides. Iseloomult on üpriski chill inimene, kes naudib alati seltskonda. Multitasker ja igal vabal hetkel tahab langevarjuga minna hüppama. Iga kell istuks Martin Saare keemias.

22. Martin Väljari

Pikkus: 184 cm

Jala nr: 45

Ta on suhteliselt igav inimene, veedab enamus oma päevast kas koolis, magades või arvutis. Tunnis tavaliselt ei vasta õpetajale kunagi (v.a Somelarile). On ajaloos veidi andekas ja oskab ka matemaatikas mõnd võrrandit. Jääb magama kõige võimatumates olukordades.

23. Birgit Reintam

Pikkus: 168 cm

Silmavärv: lilla

Jalanumber: 39

Kui sul on klatšijutte, mida rääkida, siis Birgit kuulab huviga. Peale kooli võib teda näha sulgpalliväljakul. Tema vanaisa nimi on Enrico Kuuba, isa nimi Ülmar Vasar. Suunamudija? Kui ta kunagi peaks ära kaduma, siis otsi teda Kambjast. Lemmikartist on Nädalavahetus.

24. Marii Raasuke

Pikkus: 175 cm

Silmavärv: Sinine

Jalanumber: 40

Raasuke juunior. Norm jutupaunik, kellele saad sööklajärjekorras kõik oma mured kurta. Lisaks jagab igal võimalusel kallisid ja küsib kuidas läheb. Võib arvata, et Marii on kartmatu, kuna suutis retsinädalal Some tunni esimeses pingis silma looja lasta. Käis juba enne kooliaasta algust klassi esindamas mitmel 6+ tunnisel üritusel ja Eestimaa õpetajatega Estonias kohvitamas. Ühtlasi on ka klassivanema parem käsi ja veits  carryb. Heal päeval jõuab ka tegeleda kergejõustikuga, lugeda ja magada. Juba esimese kuu jooksul on Marii enamus paaritute lendude õpilastega nukid pannud. Näeb õppimisega vaeva, kuid töös suudab ikka paar lolli viga teha. Kõik on siiski händel.

25. Stenar Niinemets

Pikkus: 184 cm

Silmavärv: roheline

Jalanumber: 43,5

Ma olen inimene. Üpris ebapädev nende hulgast. Asjad lihtsalt juhtuvad kõikjal ja ma väga ei mõtle miks. Vasakule vaadates näen ma valget ust. Viimaseks, mis on muusikateooria?

26. Markus Ikla

Pikkus: 186 cm

Kaal: 64 kg

Silmad: rohekashallid

Jalanumber: 42

Markus on meie klassi ankrumees ja Madis suutis juba lubada, et ta lõpetab medaliga, kuid seda pigem ei juhtu. Ajaloo ja keelte kohta mälu tal ei ole, aga selle asemel on tal palju taipu mõttemängudes. Ta on ka suur motospordientusiast ning ta mängib liiga palju videomänge, aga head seltskonda ta selle nimel ei ohverda.

27. Jako Tõmai Ahven

Pikkus: 183 cm

Jalanumber: 43

Silmavärv: tumeroheline

On õrnalt autistlik/asperger. On tugevalt vastumeelne suhtlusele ja osalemisele (ei käinud kohal oma põhikooli lõpuaktusel). Tal on iga võimalik antisotsiaalne huvi ja hobi. Kohmakas inimene nii sotsiaalses kui ka füüsilises mõttes. Äärmiselt huvitatud ajaloost ja mitmest sotsiaalteadusest ning mõõdukalt talendikas reaalainetes.

28. Monika Siim

Pikkus: 173 cm

Simavärv: pruun

Lemmikvärv: roheline

Jalanumber: 37

1.septembril kooli astudes oli Monika jaoks võõras nii kool kui ka inimesed tema ümber. Põhikooli lõpetas ta Tallinna 32. Keskkoolis. Kuu aega hiljem on võõrastest nägudest saanud ta head sõbrad ja majas suudab ta juba peaaegu vabalt orienteeruda. Monika on energiline ja teda on väga lihtne naerma ajada :)) . Ta on suur magusasõber. Kui Monika parasjagu tunnis või mõnda klassikaaslast tüütamas ei ole, siis võite ta kooli peal tavaliselt puhvetijärjekorrast Kirjut Kiisut ostmas leida. Ta lemmik tund on füüsika. Vaba aja veedab Monika koos enda väikevennaga maailma avastades või mõnes huviringis. Sarahiga käivad nad astronoomias, kus vahepeal saab teineteisele nõutult otsa vaadatud, teinekord on aga väga tore.

29. Tim Mattias Juksaar

Pikkus: 180 cm

Silmavärv: hallikasssinine

Jalanumber: 43

Ta harrastab tennist ja mängib saksofoni. Käis eelkoolis Reaalkoolis, kuid seejärel jätkas Tallinna 21. Koolis. Vabal ajal jookseb, suusatab või vaatab “Aktuaalset kaamerat”. Elab Pirital ning on võrdlemisi edukas inglise keeles. Omab 0.00045418 Bitcoini.

30. Sten Martin Kalle

Pikkus: 196 cm

Silmavärv: rohekaspruun

Jalanumber: 47 2/3

Suhteliselt tark naturaalsete lokkidega poiss aga see-eest väga väga laisk. Tunnis eriti tähele ei pane ja üldiselt ka väga udu, kuid kuidagi saab enamus asjade ja ülesannetega hakkama. Ricoga couple material ja ballooni ei tee.

31. Henrik Johan Kitt

Pikkus: 175 cm

Jala Nr: 42

Silmavärv: sinine

Suhteliselt optimistlik ja rõõmsameelne tegelane. Väga motiveeritud kuni selle hetkeni, kui peab tegelikult ka tööd tegema hakkama. Vist saab füüsikast ja matast aru, aga pole päris kindel. Speedrunnib Kupitsa tunde. Teab mis sagedused Väljari klappidest tulevad. Suhteliselt patriootlik. Keeltes kohutav. On tegelenud spordiga juba 9 aastat, kuid ei ole saavutanud midagi. Talle ei meeldi jalgpall.

32. Otto Markus Veskimägi

Pikkus: 188 cm

Silmavärv: sinakashall

Jalanumber: 46

Ottot on tabanud looduseõnn – ta on pikka kasvu. Sauekas. Ta ei ole suurem sportlane, kuid spordivõistlustelt ära ei ütle. Oskab vajutada klaveriklahve sellises järjekorras, et tekiks meloodia. Keeletunnid on ta suurim nõrkus, eriti vene keel. Vabal ajal ta kas loeb kohustuslikku kirjandust või vaatab totally not pirated filme.

33. Margaret Tsahkna

Pikkus: 160cm

Jalanumber: 37,5

Silmavärv: sinakashallikad

Margaret on perfektsionist, kes jälgib väga täpselt enda päevarutiini. Magamiseks mõeldud 9 tundi on talle püha ning ta on igas kohas pool tundi varem. Muidu on Margaret sõbralik, alati valmis aitama ja proovib endast parima anda. Enamus ajast viibib ta kodus.

34. Mirjam Koppel

Pikkus: 164 cm

Silmavärv: roheline

Jalanumber: 37/38

Mirjam on kohusetundlik, kuid samas laisk maksimalist, kes teeb täpselt nii palju kui vaja, ja mitte rohkem, et varem magama saada. Unetunnid on tema jaoks rohkem kui lihtsalt numbrid. Julge ja hakkaja neiu. Mirjam on rõõmsameelne ja ükski koolipäev ei möödu tal midagi ümisemata või laulukest laulmata. Ta on elav kõvaketas, kes mäletab palju (pigem ebavajalikku).

35. Allar-Joel Möldre

Pikkus: 187 cm

Jalanumber: 45

Silmavärv: Hallikassinine

Uudishimulik indiviid, kellele meeldib ennast mitmekülgselt arendada. Huvialadeks on ruubiku kuubikute kokkupanemine, male mängimine, kitarri mängimine ja erinevate teoste – olgu selleks film, raamat vms – nautimine ning analüüsimine. On suurepäraste võimetega igas aines ning unistuseks on minna kohapeale mõnda oma lemmikvõitlejat (MMA, poks) vaatama. Tahab saada inseneriks ning maailma revolutsiooniliselt muuta.

36. Kretel Kaljumäe

Pikkus 172cm

Silmavärv: sinakashall

Jalanumber: 40

Ta on lõputu suhtlemisvajadusega rõõmsameelne neiu. Juuksevärv reedab, et suhteliselt blondiin. Tema jaoks on naeratamine vähemalt sama oluline kui hingamine. Armastab üle kõige sporti ja loodust. Kirglik suusaqueen.

37. Anna-Liisa Saar

Pikkus: 178cm

Silmavärv: rohekashallikas

Jalanumber: 40

Üldiselt on ta vaba hing, kellel on tõsisena olemisega suuri probleeme. Ta on väga suur gurmaan. Hea söök suudab ka kõige koledama päeva ilusaks muuta. Ta on kunstilembeline hobikeraamik. Magada tuleb nädala sees ja elada nädalavahetusel.

38. Brigitte Pärn

Jalanumber: 40

Silmavärv: roheline/sinine

Pikkus: 171cm

Tegeles 7 aastat ujumisega, nüüd mängib võrkpalli (mistõttu enamus suve veedab rannas sõpradega palliplatsil). Jookseb aastas neli paari tosse ribadeks. Ainuke liige peres, kes ei oska prantsuse keelt (ei kavatse olukorda muuta ka). Ajaplaneerimine on alla arvestust.

Täna käis Reaalkooli 140. sünnipäeva puhul meil külas Mihkel Kama. Mihkel on astrofüüsik, kes on Reaalkooli vilistlane 118. lennust. Mihkel jagas meile elutarkusi ning rääkis oma astrofüüsiku tegemistest ja ka koolielust.Mõned meeldejäävamad elutarkused olid näiteks: ära ole perfektsionist ja oska projekti või mõnd muud tegevust lõpetada; “tee sidrunitest limpsi” ehk leia head igas olukorras ja kasuta see enda heaks ära; ning tee, mida armastad, ja armasta, mida teed. 

Lisaks saime teada, mida astrofüüsikud tegelikult igapäevaselt teevad, sest nad ei vaatagi päev läbi läbi teleskoobi. Mihkel rääkis, et peamiselt veedab ta aega mõeldes, midagi arvutis analüüsides, arvutades, veidi teleskoobiga taevast uurides ja natuke ka programmeerides. Mihkli enda peamine tööeesmärk on uurida Maa koostist ja miks on Maal just selline koostis nagu tal on.

Kuulsime veel Mihkli tegevustest peale Reaalkooli lõpetamist. RPeale Reaalkooli lõpetamist läks ta Tartu Ülikooli ning elas seal mõne sõbraga koos ühes korteris. Talvel kui väljas oli -30 kraadi köeti korter nii kuumaks, et enne magama jäämist oli toas 30 kraadi kuuma ja hommikul ärgates oli aga ainult 13 soojakraadi veel alles jäänud. Edasi läks Mihkel õppima Cambridge’i ülikooli, kus ta hakkas esimest korda spordis võistlema ja avastas enda jaoks sõudmise.

Üldiselt saime kõik inspiratsiooni Mihkli teekonnast ja endale oma eesmärkide juures kindlaksjäämisel.

Kirjutas Katarina