Klassiga uisutamine

9. detsembril kĂ€isime esimest korda klassiga uisutamas. KĂ”igil oli vĂ€ga hea tuju kui peale matemaatika valiktundi Ă”ue sai, ka karmid miinuskraadid ei seganud kedagi. Klassivanem Ants nĂ€itas eeskuju, olles silmapaistvaim isik jÀÀl oma neoonoranĆŸi jope ja siniste tunkedega. Monika uisutas algul ilma jopeta, vĂ€ites, et tal pole kĂŒlm, kuid siis kukkus ja kaotas korraks oma nĂ€gemise ja kuulmise (kĂ”ik on hĂ€sti!). Ricot ja Hans Joosepit nĂ€gi jÀÀl rohkem siruli kui pĂŒsti. KĂ”igil oli vĂ€ga hea tuju ning vaieldamatult oli see parim osa kĂ”igi pĂ€evast. Ketikull haaras endaga kaasa terve klassi ning suur 139C mĂŒĂŒr blokeeris nii mĂ”negi juhusliku uisutaja teed (siiski tundus see ka neile nalja tegevat). Peale uisutamist lĂ€ks kolmandik klassist punaste pĂ”skedega Caffeine’i ja tegi tasa selle jupikese vaba aega, mis peale uisutamist tekkinud oli. 

Kirjutas Meriliis

Lisas: lend139c 29.12.2021 11:08

Poiste klassidevaheline korvpall

Novembrikuus toimusid poiste klassidevahelised korvpallimĂ€ngud. Meie klassi tiimi koostamiseks lĂ€ks vĂ€ga kaua aega, sest konkurents klassis oli vĂ€ga suur ning pidime nii mĂ”negi Ă€ssa kahjuks vĂ€lja jĂ€tma. Peale pikka testimist ĂŒhel söögivahetunnil vĂ”imlas, otsustasime meie klassi esindama panna Rico, Altroffi, Kalle, Kristenpruni, Antsu, Partsi, Johanni ja Otto, kes kĂ”ik tegid vĂ€ga head tööd ning nĂ€itasid oma tugevat vaimu. Meie esimesel mĂ€ngul 11.a klassi vastu osales ka VĂ€ljari (seekord pĂ€riselt trenniriietes), kuid edaspidistel mĂ€ngudel otsustasime VĂ€ljarist teha hoopis massööri vĂ”i fĂŒsioterapeudi, kus korvpalliga tal tegemist polnud. Tol mĂ€ngul puudus muide meie suurim staar Lebron James (Altroff), mille tĂ”ttu pidime lĂ”puks vĂ”tma vastu kaotuse paarislennult. Piinlik. Mis kĂ”ige parem, meid loositi “juhuslikult” 11.c klassiga samasse alagruppi, kus iga poiss onkossusEesti tulevik. Aga see meid ei heidutanud, lĂ€ksime vapralt, sirge seljaga sĂ”tta, aga vĂ”tsime ikkagi vastu napi kaotuse, 6:50. Ei, Ă€rge minge segadusse, see pole mingi Ă€ratus, vaid ikkagi lĂ”ppskoor. Pidime midagi ette vĂ”tma poistega, nii ei tohtinud enam kunagi juhtuda. Isegi kehalise kasvatuse tundides hakkasime pingsalt harjutama, et  oleksime meie viimaseks mĂ€nguks 12.a vastu valmis. Oleks ikka hea lĂ”petada raske turniir ĂŒhe uhke vĂ”iduga, kas pole? MĂ€ngu ajal olid poisid vĂ€ga keskendunud, suutsime isegi sebida meile kaks legendaarset kossuĂ€ssa, Kaspar Pajo (10.a) ja Robin Juuli (10.b) treeneriteks, kes aitasid meie mĂ€ngu korrigeerida ning paremaks teha. Suutsime realiseerida umbes kaks viset korvi alt umbes kolmekĂŒmne viiest viskest. Poisid panid hullu. LĂ”puks lĂ€ks isegi mĂŒramiseks, Antsu prillid lendasid siia ja sinna. Rico ei saanud kordagi korvile ega lauale pihta. Kristenprun, kes mĂ€ngis  leiukastist leitud riietega, otsustas lihtsalt keset mĂ€ngu Ă€ra kaduda. Kalle lihtsalt vĂ€ga ei tajunud. Õnneks Altroff lammutas ja tassis meie tiimi, visates pooled meie punktidest ja isegi ĂŒhe kolmese, mille tĂ”ttu ta ei suutnud Ă”htul magama jÀÀda. Tol pĂ€eval andsime endast kĂ”ik selles vĂ€ikeses vĂ”imlas, kuid ikkagi jĂ€i seis 30:19, abiturientide kasuks. Pidime kurbusega koju minema, sest turniiritabelis oli 10.c taga ĂŒks ĂŒmar 0. See-eest, oleme ikkagi uhked meie poiste ĂŒle, kes andsid endast parima iga mĂ€ng ning toetasid ja motiveerisid ĂŒksteist.

Piff, mis su number on? 10!!!

Kirjutas Joosep

Lisas: lend139c 29.12.2021 10:54

Viva España!!!

17. detsembril oli oodata midagi vĂ€gevat – “Eurovisioon” Tallinna Reaalkoolis. NĂ€dal aega kestnud arvestuste nĂ€dal, tantsuproovid, nĂ€idendiproovid ja jĂ”uluĂ”htusöögi korraldamine olid jĂ€tnud reaalikatesse oma jĂ€lje, kuid reedeĂ”htune jĂ”ulupidu tekitas kĂ”igis ootusĂ€revust. Õnneks lĂ”ppes sellel reedel meie koolipĂ€ev peale kuuendat tundi ja saime aeroobikasaalis veel kolmveerand tundi Ă”htuseid tantse harjutada ja kostĂŒĂŒme selga proovida. Peale meid tulid saali ĂŒheteistkĂŒmnendikud, kes krimpsutasid nĂ€gusid aeroobikasaalis nĂŒĂŒd sisalduva higi- ja vĂ”idulĂ”hna peale (vĂ”idulĂ”hn sellepĂ€rast, et meie tantsuliigutused olid vĂ”idule mÀÀratud).

Kella kuue paiku hakkas koolimaja tĂ€ituma esinemislembeliste eurooplastega. 10.c hispaanlased kogunesid 303 klassiruumi, kus lauad kattusid vaikselt suupistetega. Klassiruumi tĂ€itis macho chilli con carne hermosa energĂ­a. Viimaste tantsuproovide kĂ”rvalt ei unustanud mĂ”elda oma klassijuhataja Madise peale, kes sellel Ă”htul otsustas meiega mitte viibida, sest me ei olnud sellel nĂ€dalal just kĂ”ige akadeemilisemalt kĂ€itunud. See-eest toetas klassikollektiivi ĂŒllatuslikult Jako, keda tavaliselt vabatahtlikelt kooliĂŒritustelt leida ei vĂ”i.  

Esimesena astusid lavale verinoored ehk kĂŒmnendikud. Avapaugu andis 10.a klassi ĂŒldse mitte nii kehv esitlus! Neis leidus sĂ€rtsu kĂŒll. Siis oli meie kord lavale sĂ€rama minna. KĂ”igepealt vaatasime ekraanilt Rico antud intervjuud, mis tĂ”i naerupisarad palgeile, ning seejĂ€rel vaheklippe meie klassist oma loomulikus keskkonnas (Martin kuulamas ÄripĂ€eva taskuhÀÀlingut vĂ”i kpopi vĂ”i mĂ”tle ise, mida ta sinu arvates kuulab). LĂ”puks oli etteaste algamas. Esimesena tĂ€itsid lava suvemeeleoluga “The Ketchup Song” tantsijad, teisena imiteerisid Martin VĂ€ljari ja Erik Saue malbete hÀÀltega kuraasikaid naislauljaid, kolmandana vuntside ja nokamĂŒtsidega poistebĂ€ndiks transformeerunud “I Love You Mi Vida” tantsijad, neljandana bikiinides kutid ja sĂ€rtsakas hĂ€rra roosa ukulelega. Etteaste lĂ”ppes sellega, et kĂ”ik tantsijad olid korraga laval, Rico tehtud remix mĂ€ngis, vĂ”imsad tantsuliigutused ja tĂ”stmised said tehtud ning bikiinidega tantsijate kĂ”htudele kirjutati suurelt ESPAÑA. Tehtud ja timmis (@juksaar)! EsitusejĂ€rgset intervjuut kutsuti tegema Altroff ning ta ĂŒtles kohtunikule ĂŒpris krĂ”bedad sĂ”nad – “ei taju biiti”. 

Teistel esitlustel polnud vĂ€ga viga, aga kui aus olla siis meie klassi ĂŒldsusele jĂ€ttis paarislend kĂ”ige kuivema mulje, see-eest meie jumalad, 12.c klassi liikmed, said pĂ€ris hĂ€sti hakkama. HÀÀletus toimus lĂ€bi Google Formsi, kuid selle hÀÀletuse miinus oli see, et enda poolt sai hÀÀletada ning Formsi oli vĂ”imalik edastada ka pĂ”hikoolile. Meie klass pĂ€lvis Oskar Puki eriauhinna, mille andis ĂŒle Oskar isiklikult. Suureks ĂŒllatuseks osutus vĂ”itjaks 11.a, aga kui seda asja lĂ€hemalt uurida, siis mĂ€rkame, et see on ikkagi progeklass, kes vĂ”ib enda sellealaseid oskusi Ă€ra kasutada. 

Üritus oli vĂ”imas, kĂ”las koolihĂŒĂŒd, toimus mosh-pit ning esitused olid vapustavad. Loodan, et jĂ€rgmine aasta vihume sama usinasti tantsu ning et meie klassijuhataja viibib meiega koos. 

Kirjutas Birgit

Pilidistas Paul Nurk

Ketchup Song

Martin ja Erik puusi keerutamas

vuntsid, nokatsid ja professionaalsed tantsuliigutused = parim poistebÀnd

HISPAANIAAAAA

Marii, Oskar Puki eriauhind kÀes, surumas Oskar Pukiga kÀtt

Lisas: lend139c 27.12.2021 18:44

Reaalkool VS minu eelmine kool

Esimesel pĂ€eval kui Reaalkooli tulin, olin ma veidi ebakindel. Kuna tulin Tallinna Muusikakeskkoolist, siis tegelesin pigem muusikaga ja vĂ€hem muude Ă”ppeainetega. SellepĂ€rast kartsin, et ma ei saa nii hĂ€sti hakkama ning mul oli ettekujutus, et Ă”petajad on vĂ€ga ranged ja Ă”pilased minust palju targemad. Tuli aga vĂ€lja, et kĂ”ik Ă”petajad on imelised – nad siiralt hoolivad noorte Ă”pingutest ja on vĂ€ga abivalmid. Mu vanas koolis olid samuti toredad Ă”petajad, kuid ma ei tajunud sellist pĂŒhendumust oma Ă”ppeainele ja Ă”pilastele nii palju kui Reaalis. Veel rohkem ĂŒllatasid mind Ă”pilased – sellist abivalmidust ja pĂŒhendumust mis Reaalkooli noortel on, ei ole ma mujal nĂ€inud. Nad on valmis tohutult vaeva nĂ€gema, et saada hĂ€id tulemusi ning nĂ”us rÔÔmuga ka teisi aitama. Mu eelmises koolis olid paljud sarnaselt pĂŒhendunud muusikale, kuid Reaalis on seda veelgi rohkem nĂ€ha. KĂ”ige suurem erinevus mu vana kooli ja nĂŒĂŒdse vahel on kooli lisategevuste hulk. Minu jaoks teebki see Reaalkooli eriliseks, et siin tehakse koolikogemus nii mitmekĂŒlgseks ja lahedaks. Õpilased ja Ă”petajad nĂ€evad palju vaeva erinevate ĂŒrituste ja vĂ€ljasĂ”itudega, mis teeb neil osalemise vĂ€ga toredaks. Reaalis ei ole kindlasti lihtne, kuna tase on palju kĂ”rgem kui mu eelmises koolis, aga saan aru, et kĂ”ik millega praegu vaeva nĂ€en, tuleb mulle ĂŒlejÀÀnud elus kasuks.

Kirjutas Liis

Lisas: lend139c 18.12.2021 18:12

Kes ei tantsi, on politsei!

Septembrist novembrini kĂ€isime klassiga tantsukurustel – valss, samba, tĆĄa-tĆĄa-tĆĄaa, dĆŸaiv, rumba – teate kĂŒll.

Julgen vĂ€ita, et meie kallid tantsuĂ”petajad Ryszard ja Maia pugesid meile ilusti sĂŒdamesse. Ei olnud kedagi, kellele nad ei oleks meeldinud… Ühelt poolt kasulik ja igati produktiivne, teiselt poolt mĂ”nus ja rahustav tegevus esmaspĂ€eva Ă”htusse.

Tantsida oskab igaĂŒks, kuid teha seda elegantselt, vot see on juba teine tase. Õnneks meie tantsuĂ”petajatega polnud see mingi probleem. NĂŒĂŒd suudame me kĂ”ik taskupĂ”hjast vĂ€lja tĂ”mmata samba, rumba vĂ”i mis iganes muu puusaliigutusoskuse. PS! Meie klassi poiste puusad liikusid isegi LIIGA hĂ€sti. Maia pidi neid pidevalt korrale kutsuma: „Puusi liigutavad ainult tĂŒdrukud!!!“

Lisaks sellele, et terve meie klass oskab nĂŒĂŒd vĂ€hemalt kĂŒmmet tantsu, suudame me imeliselt lĂ€bi viia ka Ryszardi hingerahuotsingut. PĂ”lved lukust lahti, tunne end mĂ”nusalt, hinga sĂŒgavalt sisse, vii oma kĂ€ed ĂŒles/alla/paremale/vasakule – vĂ”i noh, mida iganes me tegema pidime (oli see jooga, meditatsioon vĂ”i mis iganes muu asi) tĂ”i see meie hinge tĂ”elise rahu ja peletas minema kĂ”ik halvad emotsioonid. NĂŒĂŒdsest oleme me klassikaaslased, kes on leidnud oma sisemise rahu.

Kirjutas Kristenprun

Lisas: lend139c 22.11.2021 18:04

VÔrkpalliturniir

11. septembril sammusid madistajad Ă”ppimisest tekkinud pingeid vĂ”rkpalliplatsile leevendama. Meeskondi oli neli ja kui teha umbkaudne arvutus (38:4=9,5), siis selgub, et ĂŒhes meeskonnas oli rahvast pĂ€ris tihedalt. Sellest hoolimata sai mĂ€ngida kĂŒll. KĂ”ige vahvam moment mĂ€ngudest oli see, kui Allar lĂ”i palli jalaga hĂ€sti kĂ”rgele, aga siis ta suss lendas kaasa.

Video madistajatest vÔrku mÀngimas (0.25 on natuke nÀha Allari sussi lendamas!)

Lisas: lend139c 14.11.2021 16:02

Muljeid ĂŒhiskatsetest

Ma ei teinud katseid, sorry. – Rico

 

Ma kĂ€isin samal ajal trennis. – Anett 

 

Ärkasin kell 9 ĂŒles, soovisin teistele edu ja lĂ€ksin magama tagasi. – Martin

 

Ma ei teinud katseid. – Henrik 

 

Ärkasin ĂŒles, kĂŒsisin oma vanas klassigrupis, kes katseid teevad ning siis jĂ€tkasin oma tavapĂ€raste tegevustega.- Johannes Lokotar

 

Ma ei teinud katseid. – Sarah

 

Ärkasin suure Ă€revusega ĂŒles ning sĂ”in hommikusööki tohutult nĂ€rveerides. JĂ”in 2 tassi kanget kohvi ja lĂ€ks katsete tegemiseks. Alustades katsete tegemist oli veriff juba omadega lukus ja sinna lĂ€ks ligikaudu 6-7 minutit. KĂ”igi katsete jaoks oli aega vĂ€he ja eesti keeles jĂ”udsin tehtud ligikaudu pooled ĂŒlesanded, matemaatika sain valmis ja fĂŒĂŒsika jĂ€i ka poolikuks. PĂ€rast lĂ”petamist tegin ca pooleteisetunnise jalutuskĂ€igu, sest pinge oli laes ja sellest oli vaja toibuda. – Erik

 

Ärkasin hommikul varem, et mingeid teemasid veel viimast korda ĂŒle kontrollida. Ma olin vĂ€ga nĂ€rvis, oksendasin korduvalt- see vĂ”is tulla ka sellest, et olin hommikusöögi vahele jĂ€tnud ja mitu ĆĄokolaadi söönud.. Veriff jamas veidi, aga sain lĂ”puks sisse. Olin katsete jaoks ainult eesti keelt Ă”ppinud ja peale ĂŒlesannete lahendamist tundus kogu Ă”ppimine tĂŒhja tööna. Peale eesti keelt olin suhteliselt leppinud sellega, et reaalikat minust ei saa. Õnneks oli matemaatika lihtsam. Peale tööd jĂ”udis kohale ĂŒhe ĂŒlesande Ă”ige vastus, aga selleks oli juba hilja. FĂŒĂŒsika oli samuti palju kergem, kui ma olin oodanud. Inglise keelt tehes kartsin, et on sama jama nagu eesti keelega ja kiirustasin. Olin viimase ĂŒlesande juures ja jÀÀnud oli veel ĂŒle 15 minuti. Kahetsesin, et lugemise ja teiste ĂŒlesannetega kiirustasin ja veetsin ĂŒlejÀÀnud 15 minutit viimast ĂŒlesannet kontrollides. Peale katseid nĂ€gin, et matemaatikaĂ”petaja oli mulle kirjutanud, et katsetel osalemine ei vabanda matemaatika töö Ă”igel ajal mitte sooritamist. Katseid lĂ”petades oli piiratud ajaga töös 60 minutist alles jÀÀnud 5 ja ĂŒritasin lootusetult ĂŒlesandeid lahendada. Mul Ă”nnestus 30% saada ja kui ma jĂ€reltöö 100% sain keeldus Ă”petaja seda vĂ€lja panemast ja pani hoopis kahe töö keskmise. Sain matemaatikas enda esimese kahe, aga Ă”nneks Ă”nnestus mul Reaalkooli sisse saada. – Monika

 

Veits nĂ€rveerisin aga muidu no pressure. – Sten

 

NĂ€dalaid enne katseid vaatasin, mida umbes kĂŒsitakse ning kasutasin ka vĂ”imalust end proovile panna harjutustestidel. Avastasin, et fĂŒĂŒsikaga vĂ”ib probleeme tekkida, sest meie Ă”petaja oli sĂŒgisel alustanud elektriĂ”petusega ning tundus, et mĂ”ned nĂ€dalad enne pĂ€ris teste pidi meil see Ă”pik lĂ€bi saama. Lootsin, et jĂ”uame midagi soojusest ka Ă”ppida. Siiski kĂŒsisin ĂŒle igaks juhuks, et kas me hakkame varsti ka soojusĂ”petusega tegelema, mille peale ta vastas umbes midagi sellist, et jĂ€tab selle praegu kĂ”rvale ning vĂ”ib-olla rÀÀgib sellest midagi kevadel . See ehmatas, sest fĂŒĂŒsikatest koosnes peamiselt soojusĂ”petusest ja elektriĂ”petusest kĂŒsiti mĂ€rkimisvÀÀrselt vĂ€hem. Seega sain ma iseseisvalt ĂŒhe-kahe nĂ€dalaga lugeda lĂ€bi terve Ă”piku, teha konspekte, lahendada ĂŒlesandeid ja muudki, kuid siiski ei saanud ma kĂ”igest aru. Sellegipoolest olen endaga ja tulemusega rahul, sest kooli vĂ”eti vastu. SeetĂ”ttu tegelesin muude teemadega vĂ€hem, kuid ĂŒldiselt kordasin kĂ”ike. Testide tegemine oli natuke Ă€rev, sest seal oli Veriff’iga probleeme ning kartsin, et aega jÀÀb puudu. Eesti keel tĂ”estas seda nii, et lĂ”pus unustasin isegi suvaliselt vastata valikvastustega kĂŒsimustele, mille eest saaks mĂ”nedki punktid Ă”nnega. Ka inglise keelt alustasin harjumuspĂ€raselt kiirustades, kuid seal oli ĂŒlesandeid vĂ€hem ning lĂ”petasin selle testi enne aja tĂ€itumist. – Helen

Lisas: lend139c 18.10.2021 18:27

Madistajate tutvustused

Siit vĂ”id lugeda meie klassi iga liikme kohta midagi uut ja huvitavat!  IgaĂŒks kirjutas enda kohta ise.

 

1. Hildegard Kivisaar

Pikkus: 177 cm

SilmavÀrv: roheline

Jalanumber: 39

Algul vĂ”ib tunduda veidi tagasihoidlik, kuid tegelikult vĂ€ga hea suhtleja. Armastab vĂ€ga tantsida ning jĂ€tab harva tantsutrenni vahele. Lemmiktegevus on mĂ€esuusatamine Alpides. KĂ”igi vastu sĂ”bralik, abivalmis ja naerusuine. Klassi kĂ”ige noorem tĂŒdruk.

 

2. Helen Haljasorg

Pikkus: 167 cm

SilmavÀrv: rohekashall

Jalanumber: 39

Ta tuli Tallinna Reaalkooli 10. klassi Kohila GĂŒmnaasiumist. LĂ€bi aastate on ta tegelenud mitmete hobidega: vĂ”rkpall, rahvatants, male, koorilaul ja bĂ€nd (akustiline kitarr, vokaal). Vabal ajal meeldib tegeleda kĂ€sitöö ja kunsti erinevate vormidega: nĂ€iteks meeldib talle kudumine, heegeldamine, meisterdamine, joonistamine ja maalimine. Tema kohta vĂ”ib öelda, et ta on töökas, kohusetundlik ja heatahtlik.

 

3. Meriliis TĂ€ht

Pikkus: 178,4 cm

SilmavÀrv: hallikassinine

Jalanumber: 41,5

Meriliis on lahtise peaga, sĂ”bralik ja aus inimene ning kui tal vĂ€hegi energiat on, ta naeratab. Stiilitunnetus suurel mÀÀral puudub. Hingelt matemaatik. Kella patareide vahetamise asemel harjub Ă€ra, et kell on kogu aeg 9.15. Pole hommikut, kus Meriliisil poleks kiire, aga tundi ta igal juhul hiljaks ei jÀÀ. KĂ€ib tihti rattaga koolis, rattaparklas vahetab kohusetundlikult kiivri koolimĂŒtsi vastu.

 

4. Johannes Lokotar

Pikkus 189,5 cm

SilmavÀrv: pruun

Jalanumber: 44

Talle meeldib vĂ€ga tegeleda kergejĂ”ustikuga. Tegeleb peamiselt keskmaajooksuga, mis tal enda arvates aga vĂ€ga hĂ€sti vĂ€lja ei tule. Ta on energiline ja alati motiveeritud oma eesmĂ€rke tĂ€itma. Abivalmis ja heatahtlik. Tema lemmikained on matemaatika ja ĂŒhiskonnaĂ”petus.

5. Hugo Bert Virro

Pikkus: 174 cm

SilmavÀrv: sinised

Jalanumber: 42

Hugo on vÀga hea matemaatikas. Kui ta ei ole koolis hÀid hindeid saamas, siis vÔib leida ta Tabasalust, kus ta on platsil palli tagumas. Palli on ta tagunud juba lasteaiast saati. Hugot kirjeldaksid jÀrgmised sÔnad: viisakas, intelligentne, sÔbralik ja abivalmis.

 

6. Rico Jakob Kask

Pikkus: 183 cm

SilmavÀrv: roheline/hall

Jalanumber: 44

Rico on vĂ€ga swag. Ta kannab prille (-4), kuid need teevad ta ilusamaks. Ta on humoorikas ja mitmekesine. On tegelenud karatega 8 aastat ja keegi ei taha temaga tĂŒlli minna. Selle abil sĂ€ilitab ta head suhted kĂ”igiga ning on vĂ€ga sĂ”bralik ja seltsiv (ta ei ole vĂ€givaldne). Ta on andekas pĂ”himĂ”tteliselt kĂ”iges (olĂŒmpiaadid keemias, fĂŒĂŒsikas, sport, sotsiaalselt vĂ”imekas). Tuli GAG-ist, et saada uusi kontakte ning tarkust. Tuli koos 2 sĂ”braga, kuid Madis lahutas nad 🙁 . Ta ei oska laulda, kuid on vĂ€ga musikaalne (kuulab ja loob palju muusikat). Tunnis ei ole ta vĂ€ga aktiivne kĂ€etĂ”stja, kuid lobisema on kĂ”va mees.

 

7. Maibrit Kaur

Pikkus: 166 cm

SilmavÀrv: helesinine

Jalanumber: 39

On vahel vaikne, vahel lĂ€rmakas tĂŒdruk. Tuleb vĂ€iksest kohast nimega Noarootsi ja alustas Ă”pinguid Reaalkoolis 10.c klassis. Talle meeldib tegeleda kunstiga, vaadata animet ja netflixi, lugeda, vahel sportida ja sĂ”pradega aega veeta. Lisaks meeldivad talle vĂ€ga ausad ja avatud inimesed, kellelt saab midagi uut Ă”ppida 🙂 . Talle maitsevad vĂ€ga ananass, maasikad, (mandli)piim, makaronid juustu ja ketĆĄupiga, suĆĄi ja ema tehtud porganikook. Ta ei tea kelleks ta saada tahab vĂ”i mida tulevikus teha tahab, aga bucket listis on kindlasti Jaapanis Ă€ra kĂ€imine, langevarjuhĂŒpe ja Lana Del Rey kontserdil kĂ€imine.

 

8. Mirtel Merila

Pikkus: 175 cm

SilmavÀrv: pruun

Jalanumber: 40/41

SĂ”bralik, rÔÔmsameelne ja uudishimulik tĂŒdruk. VĂ”ib esmapilgul tunduda vaikne, aga tegelikult vĂ€ga energiline ja ei suuda sageli vait jÀÀda. VĂ”ib kĂ”ikide asjade kohta mĂ”elda vĂ€lja absurdseid teooriaid. Armastab vĂ€ga reisida. Naerab kĂ”ikide asjade peale, ka siis kui ei ole sobiv aeg naermiseks.

 

9. Tuule Lintrop

Pikkus: 177 cm

SilmavÀrv: roheline

Jalanumber: 41/42

Tuule ei lÀhe nÀrvi. Tuule ei kasuta pinalit. Tuule on sarmikas ja tegelikult lÔbus. Propageerib antijobu olemist. Vahel mÀngib vioolat ka.

 

10. Anett VeskimÀgi

Pikkus: 171 cm

SilmavÀrv: roheline

Jalanumber: 40

Kui on vaja head nÔu vÔi abi vahva kordamislehe jaoks, siis on vaja ilmselgelt pöörduda Anetti poole. Ta on alati valmis kÔikidel teemadel rÀÀkima ning tal on suure tÔenÀosusega ka nende kÔikide teemade puhul suured arvamused. Anettile meeldib vÀga lugeda ning arvab, et sarjad on palju paremad kui filmid. Kui tal on veidi rohkem vaba aega meeldib talle vÀga pÀeval magada. Anetti lemmikvÀrv on sinine.

 

11.Sarah Elisabeth Tihvan

Pikkus: 164 cm

SilmavÀrv: sinakashall

Jalanumber: 40

MĂ”ni ĂŒtleks, et Sarah on vĂ”rdlemisi vaikne ja tagasihoidlik tĂŒdruk, kuid Ă”igete inimeste seltsis vĂ”ib ta jutustada maast ja ilmast. Teda vĂ”ib leida laulmast WAF kooli seinte vahelt vĂ”i kodust peegli eest tantsimast, seega Ă€rge pange pahaks, kui ta mĂ”nikord unustab ennast ĂŒmisema vĂ”i teeb suvalisel hetkel paar (imelikku) tantsuliigutust 🙂 . Tema suured lemmikud on Korea ja Itaalia, lisaks Ă”pib ta korea keelt hetkel juba kolmandat aastat. Ta on tĂ€helepanelik ja kaastundlik (mĂ”ne jaoks on ta isegi vĂ€ikest viisi psĂŒhholoog), temas peitub vĂ€ike moelooja ja kirglik raamatulugeja ning ta ĂŒritab kodus ka vĂ€ikestviisi trenni teha (kui aega jÀÀb).

 

12. Markus Parts

Pikkus: 183 cm

SilmavÀrv: sinakashallikas

Jalanumber: 43

Parts on kahtluseta klassi parim jalgpallur. Madis Somelar tunneb Partsi kui NÔmme Kaljut. Teda vÔib vahetunnis leida sÔpradega lobisemas. Partsil pole probleemi vene keele ja matematikaga. Ta vihkab kaotamist.

 

13. Erik VÔrklaev

Pikkus: 181 cm

SilmavÀrv: Roheline

Jalanumber: 46

Erik (Saue) on poiss nagu poiss ikka, pruunid lokkis juuksed ning tumerohelised silmad. Loomult on ta ĂŒsnagi rahulik ning ratsionaalne. Ta vĂ”ib matemaatikat mĂ”ista, kuid on hetki, kus ta mĂ”istus on ĂŒsna aeglane ja ebapĂ€dev. Sellest hoolimata teab kĂ”ikide klassikaaslaste nimesid from day 1. Nagu nime pĂ”hjal vĂ”ib eeldada, siis eelmine kool oli tal Saue gĂŒmnaasium ning Erik Saueks ristis teda Madis Somelar isiklikult. Erikul ei ole Ă”rna aimugi kuidas ta Tallinna Reaalkooli sisse sai, kuid ta on vĂ€ga Ă”nnelik et tal on avanenud vĂ”imalus siin Ă”ppida. Kui Erikul on vaba aega siis ta kĂ€ib kas jooksmas, magab vĂ”i vaatab Netflixi. Üldiselt peab ta ennast toredaks ja seltsivaks klassivennaks, kuid eks selle tĂ”esuses veendugu igaĂŒks ise.

 

14. Liis Maria Simm

Pikkus: 173 cm

SilmavÀrv: sinine

Jalanumber: 41

Liis on seltskonnas suhteliselt rahulik ja vaikne tĂŒdruk, aga avatud oma heade sĂ”pradega. Ta armastab kuulata ja teha muusikat. MĂ€ngib klassikalist-, elektri- ja basskitarri ning klaverit. Liisile meeldib ka vĂ€ga trenni teha ning ta kĂ€ib regulaarselt jĂ”usaalis. Õpilasena on ta Ă”pihimuline ja kohusetundlik.

 

15. Karl Marten Kristenprun

Pikkus: 182 cm

SilmavÀrv: sinine, vahepeal rohekassinine

Jalanumber: 45

VĂ€rske ja energiline lokilammas, kes pidevalt rÀÀgib liiga palju. Talle meeldib teha igasuguseid erinvaid asju, eriti kĂŒsida lolle kĂŒsimusi ning tundi hilineda. Eriti suureks hobiks on lollide naljade tegemine. 1/3 meie klassi vahetusaasta trupist ning 1/38 meie klassist. JĂ€tab vahest natuke „mind ei huvita“ mulje, kuid on tegelikult töökas ning nutikas poiss. Kui kuskil on 7.00 kogunemine, siis tavaliselt 7.10 on alati Ă”hus kĂŒsimus:„Kus on Kristenprun?“

 

16. Johann Kristjan Laurits

Pikkus: 179 cm

SilmavÀrv: sinihall

Jalanumber: 45

Johann toob veidike VHK verd sellesse klassi. Ta on lakkamatult heatujuline, alati muie nĂ€ol, kusjuures Johanni on isegi kirjeldatud kui suure sĂŒdamega karu. Johann on juba pikaaegne karateka — ta lööb telliskivi ka pooleks kui vaja — ja ĂŒks pĂ”hilisi tegevusi vabal ajal on ruubiku kuubikute lahendamine. Lahendab kohe Ă€ra sinu kuubiku, kui ainult pakud. Praegu on sihikule vĂ”etud klassi keemiakunni tiitel, aga veel on veidi vara seda omaks kuulutada.

 

17.Katarina Urvet

Pikkus: 174,5 cm

SilmavÀrv: hallikasroheline

Jalanumber: 40 œ

Katarina, kĂ”igile hĂŒĂŒdnimega Kata, teeb sulle sĂŒnnipĂ€evaks mitmekorruselise tordi. Vabal ajal vĂ”ib Katat leida midagi uut sĂŒĂŒa tegemas, sĂ”pradega vĂ€ljas vĂ”i jĂ”usaalis. Katale meeldib olla aktiivne ja sporti teha, kui ta just mĂ”ne jĂ€rjekordse vigastuse pĂ€rast ei liigu. Ta on igal kooliĂŒritusel ja ka mujal valmis tantsuga esinema vĂ”i niisama tantsu lööma. Ta annab sulle imelist nĂ”u asjadest, millest tal pole Ă”rna aimugi. Kata kĂ€ib igal pool veepudel kĂ€es ringi, enamasti kuna see tema pisikesse koolikotti ei mahu, isegi kui mahub, on see tal kĂ€es. Enamasti kannab Kata spordiriideid vĂ”i dresse, seega oma söögiraha kulutab ta Sportlandis.

 

18. Nora Parik

Jalanumber: 41

SilmavÀrv: hallikas

Nora on sportlik ja tegus klassiĂ”de. Ta mĂ€ngib vĂ€ga palju tennist ja vĂ”ib tennisest tunde rÀÀkida. Puudus paljudelt rebaste nĂ€dala ĂŒritustelt trenni tĂ”ttu. NĂ€dalavahetustel kĂ€ib vĂ”istlustel (omavanuste edetabelis on top 25 hulgas). VĂ€idetavalt on tema lemmikuteks (nagu mĂ”nedel teistelgi) Ă”p Martin Saare keemiatunnid. Veel meeldib Norale raamatuid lugeda, eriti fantaasia- ja ulmekirjandust, aga ka kohustuslikule kirjandusele pole tal etteheiteid (veel). Koolisööklas on tema lemmikuteks bolognese kaste makaronidega ja kĂ”rvitsapĂŒreesupp. Üldiselt on Nora sĂ”bralik ja abivalmis.

 

19. Hans Joosep Altroff

Pikkus: 182 cm

SilmavĂ€rv: roheline, aga ĂŒks silm pool pruun

Jalanumber: 45

Kupitsa tundi hilinemisi siiamaani: 4. Popsmoke: “yeye”. Tunnis oleks hea tede ettepinki tĂ”sta, muidu tagapingis seletab terve tunni otsast lĂ”puni. 405 klassis on tavaks Some tunnis Ă”petaja laua taga istuda. Muidu on chill ja vahva poiss ning veedab vahetunnid klassikaaslastega ringi tĂ”mmeldes vĂ”i oma vanade lennukaaslastega lobisedes. VĂ€ga vĂ”imalik, et tuleb peale igat tundi su juurde ja kĂŒsib: “Eu, puhvi viitsid?” On ka muusikakooli lĂ”petanud kitarriga, kuid vabal ajal pilli kĂ€tte ei vĂ”ta ja musa tunnis mitte muhvigi ei taju. Koos NĂ”mperi ja Kristenpruniga on nad klassi vanimad ehk peavad kĂ”igile head eeskuju nĂ€itama ning Somele tĂ”estama, et ta ei valinud ĂŒhtegi jobu oma klassi. Enamuse ajast veedab ta oma aega jĂ”mmis, kuhu kohe peale kooli vudinal rauda tĂ”stma lĂ€heb, mida vĂ”ib ka kutsuda biitsa pumpamiseks. Tegelt tajub fĂŒsat ja matat, kĂŒsimus on lihtsalt selles – kus ta eelnev pĂ€ev kĂ€is, ja millal koju jĂ”udis?

 

20. Ants Erik NÔmper

Pikkus: 193 cm

SilmavÀrv: Rohe-hall

Jalanumber: 47

SĂŒndinud: 18.12.2003

Ants (Erik) on meie klassivanem. Ta on ka peaaegu klassi vanim, selle au vĂ”tab endale siiski Kristenprun (nad kĂ€isid mĂ”lemad vahetusaastal). Ants on ĂŒsna chill tĂŒĂŒp ja saab enamasti oma asjadega hakkama (v.a vene keel, sellega ta ei saa). Kui on mingi mure, siis tema poole vĂ”ib ikka pöörduda ja enamasti saab mure ka lahenduse. Ants huvitub vabal ajal tehnikast, tegeleb vahel kaardimĂ€nguga “Magic: the Gathering” ning korraldab pokkeriĂ”htuid. Jutud rÀÀgivad, et Ants ajab ka Ă”pilasfirma asja, kuid see pole veel avalik. Muidu kĂ€ib Ants ka ĂŒsna palju jooksmas, vaatamata millele ta Kitile ikkagi vastu ei saa, ja jĂ”usaalis. Antsul on pidevalt nohu ja seega alati salvrĂ€tik kaasas. Ants on hea klassikaaslane.

 

21. Simone Saar

Pikkus: 171,5 cm ≈ 172cm

Jalnumber: 40,5

SilmavÀrv: sinakasrohelised

ParemkĂ€eline, kes sĂŒndis vasakukĂ€elisena. Vabal ajal veedab aega tantsusaalis vĂ”i laulutundides. Iseloomult on ĂŒpriski chill inimene, kes naudib alati seltskonda. Multitasker ja igal vabal hetkel tahab langevarjuga minna hĂŒppama. Iga kell istuks Martin Saare keemias.

 

22. Martin VĂ€ljari

Pikkus: 184 cm

Jala nr: 45

Ta on suhteliselt igav inimene, veedab enamus oma pÀevast kas koolis, magades vÔi arvutis. Tunnis tavaliselt ei vasta Ôpetajale kunagi (v.a Somelarile). On ajaloos veidi andekas ja oskab ka matemaatikas mÔnd vÔrrandit. JÀÀb magama kÔige vÔimatumates olukordades.

 

23. Birgit Reintam

Pikkus: 168 cm

SilmavÀrv: lilla

Jalanumber: 39

Kui sul on klatĆĄijutte, mida rÀÀkida, siis Birgit kuulab huviga. Peale kooli vĂ”ib teda nĂ€ha sulgpallivĂ€ljakul. Tema vanaisa nimi on Enrico Kuuba, isa nimi Ülmar Vasar. Suunamudija? Kui ta kunagi peaks Ă€ra kaduma, siis otsi teda Kambjast. Lemmikartist on NĂ€dalavahetus.

 

24. Marii Raasuke

Pikkus: 175 cm

SilmavÀrv: Sinine

Jalanumber: 40

Raasuke juunior. Norm jutupaunik, kellele saad sööklajĂ€rjekorras kĂ”ik oma mured kurta. Lisaks jagab igal vĂ”imalusel kallisid ja kĂŒsib kuidas lĂ€heb. VĂ”ib arvata, et Marii on kartmatu, kuna suutis retsinĂ€dalal Some tunni esimeses pingis silma looja lasta. KĂ€is juba enne kooliaasta algust klassi esindamas mitmel 6+ tunnisel ĂŒritusel ja Eestimaa Ă”petajatega Estonias kohvitamas. Ühtlasi on ka klassivanema parem kĂ€si ja veits  carryb. Heal pĂ€eval jĂ”uab ka tegeleda kergejĂ”ustikuga, lugeda ja magada. Juba esimese kuu jooksul on Marii enamus paaritute lendude Ă”pilastega nukid pannud. NĂ€eb Ă”ppimisega vaeva, kuid töös suudab ikka paar lolli viga teha. KĂ”ik on siiski hĂ€ndel.

 

25. Stenar Niinemets

Pikkus: 184 cm

SilmavÀrv: roheline

Jalanumber: 43,5

Ma olen inimene. Üpris ebapĂ€dev nende hulgast. Asjad lihtsalt juhtuvad kĂ”ikjal ja ma vĂ€ga ei mĂ”tle miks. Vasakule vaadates nĂ€en ma valget ust. Viimaseks, mis on muusikateooria?

 

26. Markus Ikla

Pikkus: 186 cm

Kaal: 64 kg

Silmad: rohekashallid

Jalanumber: 42

Markus on meie klassi ankrumees ja Madis suutis juba lubada, et ta lÔpetab medaliga, kuid seda pigem ei juhtu. Ajaloo ja keelte kohta mÀlu tal ei ole, aga selle asemel on tal palju taipu mÔttemÀngudes. Ta on ka suur motospordientusiast ning ta mÀngib liiga palju videomÀnge, aga head seltskonda ta selle nimel ei ohverda.

 

27. Jako TÔmai Ahven

Pikkus: 183 cm

Jalanumber: 43

SilmavÀrv: tumeroheline

On Ă”rnalt autistlik/asperger. On tugevalt vastumeelne suhtlusele ja osalemisele (ei kĂ€inud kohal oma pĂ”hikooli lĂ”puaktusel). Tal on iga vĂ”imalik antisotsiaalne huvi ja hobi. Kohmakas inimene nii sotsiaalses kui ka fĂŒĂŒsilises mĂ”ttes. ÄÀrmiselt huvitatud ajaloost ja mitmest sotsiaalteadusest ning mÔÔdukalt talendikas reaalainetes.

 

28. Monika Siim

Pikkus: 173 cm

SimavÀrv: pruun

LemmikvÀrv: roheline

Jalanumber: 37

1.septembril kooli astudes oli Monika jaoks vÔÔras nii kool kui ka inimesed tema ĂŒmber. PĂ”hikooli lĂ”petas ta Tallinna 32. Keskkoolis. Kuu aega hiljem on vÔÔrastest nĂ€gudest saanud ta head sĂ”brad ja majas suudab ta juba peaaegu vabalt orienteeruda. Monika on energiline ja teda on vĂ€ga lihtne naerma ajada :)) . Ta on suur magusasĂ”ber. Kui Monika parasjagu tunnis vĂ”i mĂ”nda klassikaaslast tĂŒĂŒtamas ei ole, siis vĂ”ite ta kooli peal tavaliselt puhvetijĂ€rjekorrast Kirjut Kiisut ostmas leida. Ta lemmik tund on fĂŒĂŒsika. Vaba aja veedab Monika koos enda vĂ€ikevennaga maailma avastades vĂ”i mĂ”nes huviringis. Sarahiga kĂ€ivad nad astronoomias, kus vahepeal saab teineteisele nĂ”utult otsa vaadatud, teinekord on aga vĂ€ga tore.

 

29. Tim Mattias Juksaar

Pikkus: 180 cm

SilmavÀrv: hallikasssinine

Jalanumber: 43

Ta harrastab tennist ja mĂ€ngib saksofoni. KĂ€is eelkoolis Reaalkoolis, kuid seejĂ€rel jĂ€tkas Tallinna 21. Koolis. Vabal ajal jookseb, suusatab vĂ”i vaatab “Aktuaalset kaamerat”. Elab Pirital ning on vĂ”rdlemisi edukas inglise keeles. Omab 0.00045418 Bitcoini.

30. Sten Martin Kalle

Pikkus: 196 cm

SilmavÀrv: rohekaspruun

Jalanumber: 47 2/3

Suhteliselt tark naturaalsete lokkidega poiss aga see-eest vĂ€ga vĂ€ga laisk. Tunnis eriti tĂ€hele ei pane ja ĂŒldiselt ka vĂ€ga udu, kuid kuidagi saab enamus asjade ja ĂŒlesannetega hakkama. Ricoga couple material ja ballooni ei tee.

31. Henrik Johan Kitt

Pikkus: 175 cm

Jala Nr: 42

SilmavÀrv: sinine

Suhteliselt optimistlik ja rÔÔmsameelne tegelane. VĂ€ga motiveeritud kuni selle hetkeni, kui peab tegelikult ka tööd tegema hakkama. Vist saab fĂŒĂŒsikast ja matast aru, aga pole pĂ€ris kindel. Speedrunnib Kupitsa tunde. Teab mis sagedused VĂ€ljari klappidest tulevad. Suhteliselt patriootlik. Keeltes kohutav. On tegelenud spordiga juba 9 aastat, kuid ei ole saavutanud midagi. Talle ei meeldi jalgpall.

32. Otto Markus VeskimÀgi

Pikkus: 188 cm

SilmavÀrv: sinakashall

Jalanumber: 46

Ottot on tabanud looduseĂ”nn – ta on pikka kasvu. Sauekas. Ta ei ole suurem sportlane, kuid spordivĂ”istlustelt Ă€ra ei ĂŒtle. Oskab vajutada klaveriklahve sellises jĂ€rjekorras, et tekiks meloodia. Keeletunnid on ta suurim nĂ”rkus, eriti vene keel. Vabal ajal ta kas loeb kohustuslikku kirjandust vĂ”i vaatab totally not pirated filme.

33. Margaret Tsahkna

Pikkus: 160cm

Jalanumber: 37,5

SilmavÀrv: sinakashallikad

Margaret on perfektsionist, kes jĂ€lgib vĂ€ga tĂ€pselt enda pĂ€evarutiini. Magamiseks mĂ”eldud 9 tundi on talle pĂŒha ning ta on igas kohas pool tundi varem. Muidu on Margaret sĂ”bralik, alati valmis aitama ja proovib endast parima anda. Enamus ajast viibib ta kodus.

34. Mirjam Koppel

Pikkus: 164 cm

SilmavÀrv: roheline

Jalanumber: 37/38

Mirjam on kohusetundlik, kuid samas laisk maksimalist, kes teeb tĂ€pselt nii palju kui vaja, ja mitte rohkem, et varem magama saada. Unetunnid on tema jaoks rohkem kui lihtsalt numbrid. Julge ja hakkaja neiu. Mirjam on rÔÔmsameelne ja ĂŒkski koolipĂ€ev ei möödu tal midagi ĂŒmisemata vĂ”i laulukest laulmata. Ta on elav kĂ”vaketas, kes mĂ€letab palju (pigem ebavajalikku).

35. Allar-Joel Möldre

Pikkus: 187 cm

Jalanumber: 45

SilmavÀrv: Hallikassinine

Uudishimulik indiviid, kellele meeldib ennast mitmekĂŒlgselt arendada. Huvialadeks on ruubiku kuubikute kokkupanemine, male mĂ€ngimine, kitarri mĂ€ngimine ja erinevate teoste – olgu selleks film, raamat vms – nautimine ning analĂŒĂŒsimine. On suurepĂ€raste vĂ”imetega igas aines ning unistuseks on minna kohapeale mĂ”nda oma lemmikvĂ”itlejat (MMA, poks) vaatama. Tahab saada inseneriks ning maailma revolutsiooniliselt muuta.

36. Kretel KaljumÀe

Pikkus 172cm

SilmavÀrv: sinakashall

Jalanumber: 40

Ta on lĂ”putu suhtlemisvajadusega rÔÔmsameelne neiu. JuuksevĂ€rv reedab, et suhteliselt blondiin. Tema jaoks on naeratamine vĂ€hemalt sama oluline kui hingamine. Armastab ĂŒle kĂ”ige sporti ja loodust. Kirglik suusaqueen.

37. Anna-Liisa Saar

Pikkus: 178cm

SilmavÀrv: rohekashallikas

Jalanumber: 40

Üldiselt on ta vaba hing, kellel on tĂ”sisena olemisega suuri probleeme. Ta on vĂ€ga suur gurmaan. Hea söök suudab ka kĂ”ige koledama pĂ€eva ilusaks muuta. Ta on kunstilembeline hobikeraamik. Magada tuleb nĂ€dala sees ja elada nĂ€dalavahetusel.

38. Brigitte PĂ€rn

Jalanumber: 40

SilmavÀrv: roheline/sinine

Pikkus: 171cm

Tegeles 7 aastat ujumisega, nĂŒĂŒd mĂ€ngib vĂ”rkpalli (mistĂ”ttu enamus suve veedab rannas sĂ”pradega palliplatsil). Jookseb aastas neli paari tosse ribadeks. Ainuke liige peres, kes ei oska prantsuse keelt (ei kavatse olukorda muuta ka). Ajaplaneerimine on alla arvestust.

Lisas: lend139c 17.10.2021 15:06

Surnuaiatiir

28. septembril kĂ€isid gĂŒmnaasiumiĂ”pilased realistide haudadel kĂŒĂŒnlaid sĂŒĂŒtamas. Üritus toimus peale kooli, kuid meie klass oli sellele vaatamata suure koosseisuga minemas! Kuna hauad asusid kahel surnuaial, siis tehti meie klass pooleks ja osad sĂ”itsid RahumĂ€e kalmistule ja teised PĂ€rnamĂ€e kalmistule. Esimene bussisĂ”it klassiga oli omaette tore kogemus ning ilm oli ilus sĂŒgisene ja pĂ€ike paistis eredalt.  KĂ€isime haualt haulale ja tundsime Ă€ra ajaloo Realica kursusel Ă”pitud realistide nimed. KĂ€isime nĂ€iteks direktorite Wilhem Peterseni ja Emilie Pertelsi ning Ă”petajate Linda Visnapuu ja Voldemar Tominga haudadel. 12. klassi Ă”pilased lugesid meile realistide lugusid ja tutvusime ka uute nimedega. Samuti pajatasid sĂ”na sekka ka ajalooĂ”petaja ja direkor Ene Saar. Haudade leidmine ostus vahepeal aga keerukaks ja Madis Somelar lubas panna viie inimsele, kes esimesena haua ĂŒles leiab. Selle peale hakkasid kĂ”ik vĂ”idu haudasid otsima, aga seda, kas viis ka pĂ€evikusse ilmus, on siiani teadmata. Kuna haudadel ei kĂ€ida iga aasta, siis oli hea meel, et oli vĂ”imalus neid Reaalkooli auvÀÀrseid tegijaid kĂŒlastada. Igati hariv ning huvitav Ă”htune kĂŒlastuskĂ€ik.
Kirjutas Maibrit

Lisas: lend139c 29.09.2021 18:05

Reaalkool 140

TĂ€na kĂ€is Reaalkooli 140. sĂŒnnipĂ€eva puhul meil kĂŒlas Mihkel Kama. Mihkel on astrofĂŒĂŒsik, kes on Reaalkooli vilistlane 118. lennust. Mihkel jagas meile elutarkusi ning rÀÀkis oma astrofĂŒĂŒsiku tegemistest ja ka koolielust.MĂ”ned meeldejÀÀvamad elutarkused olid nĂ€iteks: Ă€ra ole perfektsionist ja oska projekti vĂ”i mĂ”nd muud tegevust lĂ”petada; “tee sidrunitest limpsi” ehk leia head igas olukorras ja kasuta see enda heaks Ă€ra; ning tee, mida armastad, ja armasta, mida teed. 

Lisaks saime teada, mida astrofĂŒĂŒsikud tegelikult igapĂ€evaselt teevad, sest nad ei vaatagi pĂ€ev lĂ€bi lĂ€bi teleskoobi. Mihkel rÀÀkis, et peamiselt veedab ta aega mĂ”eldes, midagi arvutis analĂŒĂŒsides, arvutades, veidi teleskoobiga taevast uurides ja natuke ka programmeerides. Mihkli enda peamine tööeesmĂ€rk on uurida Maa koostist ja miks on Maal just selline koostis nagu tal on.

Kuulsime veel Mihkli tegevustest peale Reaalkooli lĂ”petamist. RPeale Reaalkooli lĂ”petamist lĂ€ks ta Tartu Ülikooli ning elas seal mĂ”ne sĂ”braga koos ĂŒhes korteris. Talvel kui vĂ€ljas oli -30 kraadi köeti korter nii kuumaks, et enne magama jÀÀmist oli toas 30 kraadi kuuma ja hommikul Ă€rgates oli aga ainult 13 soojakraadi veel alles jÀÀnud. Edasi lĂ€ks Mihkel Ă”ppima Cambridge’i ĂŒlikooli, kus ta hakkas esimest korda spordis vĂ”istlema ja avastas enda jaoks sĂ”udmise.

Üldiselt saime kĂ”ik inspiratsiooni Mihkli teekonnast ja endale oma eesmĂ€rkide juures kindlaksjÀÀmisel.

Kirjutas Katarina

Lisas: lend139c 28.09.2021 18:56