139c

Täna, 24. jaanuaril käis meile klassijuhatajatunnis hetke välispoliitikast rääkimas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Ta on olnud riigikogus juba ligi kakskümmend aastat ning ajakirjaniku ja poliitikuna käinud erinevates riikides.

Marko Mihkelsoni üheks põhisõnumiks oli see, et tänapäeval on maailmas väga oluline teadlikkus ning see, et inimesteni jõuaksid tõesed faktid. Murekohaks on näiteks Venemaa, mille propaganda kanaleid vaadates võibki uskuma jääda, et juba praegu ründab Lääs Venemaad ning Venemaa on sunnitud end kaitsma. Mihkelson ütles, et Venemaa on läbi aegade olnud kontinentaalne impeerium ehk tal on vajadus oma territooriume laiendada ning suurendada enda kontrolli osakaalu maailmas. Venemaa välispoliitika üheks osaks on peaaegu kogu aeg olnud sõda ja vägivald. Mihkelsoni sõnul on praegu Venemaa eesmärgiks, et Ukraina, Valgevene ja Kasahstan ei saaks täielikult demokraatlikuks ega teeks oma otsused ise. Samas on näiteks Ukrainas suurenenud inimeste hulk (paarikümne aasta jooksul u 20%-lt 60%-ni), kes sooviks, et Ukraina oleks Euroopa Liidu liikmesriik. Lähiajal peaksid Valgevenes toimuma suured õppused koostöös Venemaaga ning on väike võimalus, et kuna Ukraina pealinn Kiiev asub Valgevene lõunapiiri lähedal, kogub Venemaa vägesid Valgevenesse, et valmistuda rünnakuks. Väeüksuseid, mida Venemaa enda läänepiirile kogub tuuakse Ida-Venemaalt. Mihkelson rääkis, et Venemaa võimalikke rünnakuplaane Ukrainale on mitmeid, kuid tema arvab, et kui Venemaa Ukrainat ründab, ei ründa ta kohe vähemalt otseselt Eestit. Samas võib Venemaa Eestile korraldada küberrünnakuid või Eesti piirile tekitada migratsioonikriisi (nagu näiteks Poolas eelmisel aastal). Kokkuvõttes ei tohiks inimesed langeda hirmu lõksu, kuid peame olema olukorrast teadlikud. 

Marko Mihkelson sõidab juba kolmapäeval Kiievisse. Soovime talle edu ning aitäh.

Kirjutas Nora

Kätte oli jõudnud 3. jaanuar ja oli planeeritud järjekordne käik Pärnusse klassijuhataja juurde, aga seekord oli Madis kutsunud meid puid laduma. Jõudsime Madise juurde umbes poole kuue ajal ja seekord, mitte üllatusena, jõudsime meie jälle enne tema saabumist ja vastu võttis meid hoopis tema poeg. Kui Madis jõudis, siis hakkas ta veidi aja pärast meile süüa tegema. Osad abistasid Madist köögis ja teised vaatasid, kuidas Madise poeg ja naabri poeg mängivad Minecrafti. Õhtuöögiks pakuti kana, kartulit ja salatit. Pärast söömist mängiti kaarte, vaadati filme ning Adele’i kontserti ja mõned käisid ka saunas. Filmimaraton venis üpris pikale ja viimased läksid magama poole kuue paiku, kuigi ärgata oli vaja vara. Hommikul, kui hommikusöök söödud ja uuesti Adele’i kontsert vaadatud, läksime puid laduma. Puid oli päris suur hunnik ja kamba peale saime need tunni ajaga laotud. Pärast puude ladumist taastusime ja sõime lõunat ning siis saabus ka teine kuhi puid, mille samuti saime ära laotud. Pärast pikka ja rasket tööd hakkasime planeerima Tallinnase tagasi minemist ning kui plaanid tehtud, veetsime veel aega Madise juures, kuni oli aeg minna bussi peale, kuhu Madis meid nelja viie kaupa vedas.

Kirjutas Markus Ikla

Pildid erakogust.

Pärast jõule, 27. detsembril oli meil jõuluball. Enamik õpilasi tulid kaaslastega, kuid mõned tulid ka üksi. Lõpuks sai tantsukursustel omandatu ära kasutada, aga hakkama said ka need, kes tantsukursustel ei käinud. Ball oli meeleolukas: tantsida sai palju, vestelda sai palju, sai jälgida tantsivaid õpetajaid, süüa kringlit, mis keele alla viis ning mõne uue inimesega sai ka tuttavaks. Orkester, kelle muusika saatel tantsima pidime, oli suurepärane. Äärmiselt huvitav oli kuulata ka meisterliku tehnikaga mängitud klaveripala. Pärast ametlikku tantsuosa oli aeg diskolaadseks tantsimiseks, mis oli vabam ning ääretult lõbus. Kogu üritus oli vahva ning kõigile meeldis. Ootame juba järgmist balli!

Kirjutas Allar

Endel satsiga

Ball VS paralleelmaailm: 305 klassi ees ühel tavalisel esmaspäeval

Kenad ballilised! PS. Kontsadel tantsimine ehk ilu nõuab ohvreid.

19. detsembril oli meie lennul ühine jõuluõhtusöök. Õhtujuhid olid kõigi kolme paralleeli klassivanemad. Aulasse olid pandud valmis lauad ning igas lauas istus vähemalt üks õpetaja ning õpilased. Igal klassil oli ka oma meelelahutus etteaste. Õhtu keskel toimus ka Kahoot, mis oli hea meelelahutus. Pärast said lauad minema viidud ning natuke tantsitud. Õhtu sujus mõnusalt ning õhtujuhid tegid head tööd. Kokkuvõttes oli meeleolukas ja kõhtu täitev elamus.

Kirjutas Markus (Parts)

Pildistas meie Simone

Keerutame jalga

REBASTE NÄDALA IGATSUS 🙂

Kuldsete lokkidega megamees

Meie põrsanäidend. “Kas sa oled vesi? Sest ma ei suuda ilma sinuta elada.”

Johannes Tampere. (Ta ei käi meie klassis.)