Tuut-tuut, kes on pruut? ehk uhke klassipulm

11. mail 2024 toimus midagi erakordset.

Nimelt tulid kaks enneolematult lahedat klassi, 139.c ja 139.a kokku, et siduda need kaks klassi omavahel veel tihedamalt kui kunagi varem. Olime tunnistajateks suursugusele pulmale. Abiellus kaks Ă”pilast. Kummasti klassist ĂŒks. Meie klassist Hildegard ning 139.a klassist Chris-Robin Talts (nĂŒĂŒdseks Chris-Robin Kivisaar). 

PulmapĂ€ev algas laulatusega PĂ€rnu jĂ”e kaldal. Kuna pulma vĂ€rvideks olid roosa ja valge, vĂ”is neid toone peaaegu kĂ”igi osaliste outfiti juures mĂ€rgata. Üheks erandiks oli muidugi Jako, kes ei lahku nii lihtsalt oma full black outfitist. Igatahes kuulati Ă€ra Madis Somelari ilusad sĂ”nad ja libistati ĂŒksteisele sĂ”rmused sĂ”rme. Asi oli ametlik. SeejĂ€rel liikusid kĂ”ik osalised autodesse ning aeg oli eepiliseks PULMARONGIKS. Pruutpaaril oli au sĂ”ita vana, kuid see-eest uhke punase Ladaga, mis nĂ”udis kĂ€ivitamiseks natuke meeste julgustust. VĂ€hemalt jĂ€rgmised pool tundi kumisesid PĂ€rnu elanike kĂ”rvus reaalikate autosignaalid ja lustist tulvil hĂ”iked. Muidugi ei pidanud nad seda ĂŒldse pahaks, vaid pigem olid meelitatud mĂ”ttest, et just praegusel hetkel on keegi abiellumas. Ilus mĂ”te, kas pole? Niisiis saime ka nende heakskiidu, mis vĂ€ljendus laia naeratuse ja entusiastliku lehvitamisena. Üks tore rattaga mees jĂ€i lausa ringteel seisma ja tegi kindlaks, et ĂŒkski pulmarongi “vagun” ei jÀÀks armastuseta. Tee peal peatati meid aga mitmeid kordi. NĂ€od tundusid kĂŒll kogu aeg samad, aga mine sa ka tea. Esimesena peatusime talurahva juures, kus pruudil ja pruudi emal oli au mĂ€hkida beebit. Peigmees pidi nĂ€itama oma kirve talitlemise oskusi ning ka mĂ”lema poole isad ei saanud lihtsalt kĂ€ed rĂŒpes seista. Nendel tuli kĂ”verat naela taguda ja siis see uuesti vĂ€lja vĂ”tta. JĂ€rgmises peatuspunktis tuli paaril otsustada, kumb perenimi upub ja kumb jÀÀb pinnale. Kivi viis endaga pĂ”hja seekord nime Talts, sest pruut on meil vist pĂŒkstega. Viimases peatuses oli edasipÀÀsuks vaja miilitsale endast ette kanda kĂ”igil pereliikmetel ja nende lĂ€hedastel sugulastel. LĂ”puks jĂ”udsime peopaika, kus ĂŒsna pea saime alustada uute seltskonnamĂ€ngudega. Poisid vs. tĂŒdrukud ja kiiruse peale rivide moodustamine – mis vĂ”iks veel lĂ”busam olla?! KĂ”ik said ka keele mĂ€rjaks (kes soovisid loomulikult) ning hularĂ”ngast lĂ€bi hĂŒpata. Siis oli aeg vĂ€lja selgitada jĂ€rgmine tulevane abielunaine ehk pruut heitis ĂŒhe ilusa kimbu lilli taeva poole. KĂ”ik vallalised naised vist siiski lihtsalt vaatasid pealt, sest kimbu nĂ€ppas hoopis Markus Abel. Hiljem sattus see kuidagi ikkagi naissoost isiku kĂ€tte, kelleks osutus Simone Saar, niiet Kristenprun hoia alt! Selleks ajaks olid kĂ”ik juba nĂ€ljast roheliseks minemas, seega liikusime siseruumidesse, kus peeti kĂ”ne nii pruudile (kĂ”ne pidas Birgit Reintam) kui ka peiule (kĂ”ne pidas William Vodi) ning siis alustasime kĂ”ige oodatuma punktiga tegevuskavas – SÖÖMINE. Ka Madisel polnud sĂ”nade pĂ”ue. Just vastupidi: neid lausa sadas ja sadas, kuni hiljem tantsupĂ”randale sattunud noored ka jala niiskeks said. ÜhesĂ”naga tĂ”mmati pidu ikka korralikult kĂ€ima. DJ-puldi tagant kĂ€isid lĂ”puks lĂ€bi mitmed andekad plaadikeerutajad ja muusika varieerus tehnost ABBAni. Eks igaĂŒks meenutab ise, kuidas Ă”htu kellegi jaoks lĂ”ppes ja kellel ei saanud sellest kohast piisavalt naasis paar pĂ€eva hiljem :). 

AitÀh selle Ôhtu eest, korraldajad ja muidugi Madis, Anu, Martin, Helen, Betty, Chris ja Hilde !

Kirjutas Rico.



Kommenteerimine on keelatud.