Poiste klassidevaheline korvpall

Novembrikuus toimusid poiste klassidevahelised korvpallimängud. Meie klassi tiimi koostamiseks läks väga kaua aega, sest konkurents klassis oli väga suur ning pidime nii mõnegi ässa kahjuks välja jätma. Peale pikka testimist ühel söögivahetunnil võimlas, otsustasime meie klassi esindama panna Rico, Altroffi, Kalle, Kristenpruni, Antsu, Partsi, Johanni ja Otto, kes kõik tegid väga head tööd ning näitasid oma tugevat vaimu. Meie esimesel mängul 11.a klassi vastu osales ka Väljari (seekord päriselt trenniriietes), kuid edaspidistel mängudel otsustasime Väljarist teha hoopis massööri või füsioterapeudi, kus korvpalliga tal tegemist polnud. Tol mängul puudus muide meie suurim staar Lebron James (Altroff), mille tõttu pidime lõpuks võtma vastu kaotuse paarislennult. Piinlik. Mis kõige parem, meid loositi “juhuslikult” 11.c klassiga samasse alagruppi, kus iga poiss onkossusEesti tulevik. Aga see meid ei heidutanud, läksime vapralt, sirge seljaga sõtta, aga võtsime ikkagi vastu napi kaotuse, 6:50. Ei, ärge minge segadusse, see pole mingi äratus, vaid ikkagi lõppskoor. Pidime midagi ette võtma poistega, nii ei tohtinud enam kunagi juhtuda. Isegi kehalise kasvatuse tundides hakkasime pingsalt harjutama, et  oleksime meie viimaseks mänguks 12.a vastu valmis. Oleks ikka hea lõpetada raske turniir ühe uhke võiduga, kas pole? Mängu ajal olid poisid väga keskendunud, suutsime isegi sebida meile kaks legendaarset kossuässa, Kaspar Pajo (10.a) ja Robin Juuli (10.b) treeneriteks, kes aitasid meie mängu korrigeerida ning paremaks teha. Suutsime realiseerida umbes kaks viset korvi alt umbes kolmekümne viiest viskest. Poisid panid hullu. Lõpuks läks isegi müramiseks, Antsu prillid lendasid siia ja sinna. Rico ei saanud kordagi korvile ega lauale pihta. Kristenprun, kes mängis  leiukastist leitud riietega, otsustas lihtsalt keset mängu ära kaduda. Kalle lihtsalt väga ei tajunud. Õnneks Altroff lammutas ja tassis meie tiimi, visates pooled meie punktidest ja isegi ühe kolmese, mille tõttu ta ei suutnud õhtul magama jääda. Tol päeval andsime endast kõik selles väikeses võimlas, kuid ikkagi jäi seis 30:19, abiturientide kasuks. Pidime kurbusega koju minema, sest turniiritabelis oli 10.c taga üks ümar 0. See-eest, oleme ikkagi uhked meie poiste üle, kes andsid endast parima iga mäng ning toetasid ja motiveerisid üksteist.

Piff, mis su number on? 10!!!

Kirjutas Joosep

Kommenteerimine on keelatud.