139c

10. novembril toimus abiturientide traditsiooniline märgipidu, mille peremeheks oli nimekirjast 139. õpilane Chris-Robin ja perenaiseks Hildegard. Õhtu möödus kiirelt hea muusika, mõnusa seltskonna ja Piret Otsa tantsude tuules.  Tantsulaule doseerinud bänd DB Fingers sai Reaali pere tantsusõlme lahti harutatud ning viisakas riietuses sai tantsitud, nii et pintsakud pidid lahkuma.Muy maravilloso’lt tantsisid Marie Kelder ja Jakob Aus. Saal sädeles imetlusest rõõmuhüüete taustal, kui see paar tantsulava vallutas.

„Välja-välja koolimaja seest, sest aeg on minna magama, kel märki pole ees!“

Kuigi meile öeldi, et see laulurida on eelkõige siiras meeldetuletus rebastele ja uurimistöölistele koju minemiseks, siis paratamatult oli hea tunne teha väiksema lennunumbriga klassidele selgeks, et aeg on Une-Mati juurde minna. Eelmine aasta oli muidugi veidi niru tunne juba kell üheksa peolt lahkuda – kriminaalselt vara –, sest 138. lennu liikmed laulsid meid samamoodi välja. Aga eks see üleolek olegi  abiturientide eelis, mis tuleb välja teenida läbi higi, vere, pisarate ja arvestuste nädalatega. Seejärel suundusid abituriendid sööklasse pidulikule õhtusöögile, mille oli korraldanud 11. klass. See oli lihtsalt suurepärane – kuulsime ka saladuskatte all, et peolauale andis vürtsi üks Eesti tipprestoranis töötanud noormees ning mitmed nimekad sponsorid. 

Tseremoniaalseid saladusi avaldamata võib öelda, et toostide ütlemine oli märgipeo kõige siiramaid ja emotsionaalsemaid hetki. Sellel hetkel oli tunda Reaalkooli pere südamete lõkendust. 

Siin ka valik mahlakamaid tooste:

„Ärgem üritagem võita, otsustagem võita.“

„¡Arriba, abajo, al centro, pa’ dentro!“

„Midagi pole parata, märk tahab rinda karata…“

„…Ei mina saa teda keelata, ta tuleb rinda keerata.“

Kirjutas Birgit

Pildistas Ingrid Kuusk

Jah, 139.c õpilased otsustasid ka lõpuks enda podcast’i ära teha!

Selle auväärt ettevõtmise saatejuhid on: mina ehk Johannes ja Monika. Lisaks on meiega ka meie kallis mänedžer Pipi ja meie taga seisab ka Karjääristuudio.

Põhimõtteliselt juhtus kõik väga kiiresti. Oli idülliline neljapäeva õhtu ja Monika küsis mult, et kas ma tahaksin ka meediaklubiga liituda. Algul ma küll kahtlesin, kuid kui ma kuulsin, et saan Meediaklubis Maria Rannaväljaga kohtuda, siis mõtlesin davai, teeme ära. Ja esimene kohtumine oligi juba reedel. Tegu oligi siis podcast’i koolitusega, mida juhtis Maria Rannaväli. Reedel tegi ta meile selgeks põhitõed ning seejärel moodustasime grupid ja saime ülesandeks enda podcast’i kontseptsioon paika panna. Lisaks minule ja Monikale liitus meiega ka Pipi. Monikal tuli koheselt ka suurepärane idee. Põhimõtteliselt, meie saatekontseptsioon ongi justkui väitlus/vaidlus podcast, kus me siis saame omavahel või saatekülalisega vaielda.

Laupäeval avaneski meil siis võimalus salvestada meie esimene näidisepisood. Ettevalmistus läks hästi ja ka saate filmimine läks imeliselt. Prooviepisoodi tegime gümnaasiumite ebavõrdsuse teemal. Peale salvestust juhtus tõeline ime. Meie juurde tuli karjääristuudio juht ja ütles, et kui me ise oleme huvitatud, siis nad paneksid ka omalt poolt meie podcast’ile õla alla. Olime lihtsalt vaimustuses ja sõitsime kodudesse esimest saadet ette valmistama. Õhtu jooksul selgus ka fakt, et Pipi meiega kahjuks ikkagi kaamera ees kaasa teha ei saa, kuna tal on praegu elus kiired ajad. Praeguseks olemegi jõudnud esimese saate ära salvestada ja teise saate plaan on välja töötamisel.

Teemade koha pealt me ise armastame öelda, et me väitleme teemadel, mis meie kuulajaid ka päriselt huvitavad. Teemad võivad olla väga abstraktsed, kuid ette võib tulla ka väga harivaid teemasid. Esimese teema kohta võin hetkel öelda nii palju, et tegemist on teemaga, millest pigem tahetakse vaikida ja millega väga tegeleda ei taheta. Aga eks te kuulete ise.

Esimene episood on meil hetkeseisuga meilil ja ootab üleslaadimist, mis juhtub niipea kui võimalik. Veelkord aitäh ka Karjääristuudiole, kes meie tegemisi toetab.

Meie podcast’i link: https://youtube.com/@ajuvaanajad

Head kuulamist!

Kirjutas Johannes.