139c

Tšatšatšaaaaa 1…2… kauaoodatud päev (7. detsember) oli pärast pikki tunde ja proove võimlasaalis lõpuks käes – TANTSUVÕISTLUS.

Meie tantsu teemaks oli suur depressioon ehk 1929. aastal Ameerika Ühendriike tabanud börsikrahh. Kava oli väiksemagi detailini läbi mõeldud ja mitu korda läbi harjutatud, kostüümid oli välja valitud, osad detailid oli isegi Mirjam meisterdanud ja nüüd jäi ainult suruda esinemisnärv alla ja õpitud tants rahvale esitada. Nagu traditsioonile omane, jäetakse magustoit viimaseks ja nii ka esinesime meie kõige viimasena, et kogu tantsuvõistlusele justkui kirss tordile panna. Ei möödunud kaua, kuni selguski võitja….. Otse loomulikult 139.c!!!! Nagu mainis ka Marko Mett, on raske esikohale saada, siis veelgi raskem on sellel püsida, kuid seda me tegime, sest võidu tõime koju ka eelmine aasta. Aitäh Hildegardile, kes oli kava autor ja imelise koreograafia tegi ning Antsule, kes võistlustantsu meile selgeks õpetas ja loomulikult ka tervele 139.c-le, sest teamwork makes the dream work!

TANTSUVIDEO: https://drive.google.com/file/d/1OYiMYPBcFGHdAI8tjCwZ3s8gbA3GizZJ/view?usp=drivesdk

Kirjutas Simone.

Väikese vahepalana otsustas Birgit ühel täiesti tavalisel koolipäeval kirjutada igas tunnis paar luulerida.

Esimese vaatuse esimene stseen tragöödiast “Olla või mitte kooliõpilane?”

KERLI KUPITS

Kui mul on kaks pikka sirget ja nad asuvad ühel tasandil nii vingelt

ning neil üks punkt ühine ainult, need sirged lõikuvateks nimetatut.

KERSTI VESKIMETS

Neerud siin, neerud seal, neerud iga nurga peal.

Päsmakeses esmasuriin. Mürgitus olla saab vaid piin.

MONIKA SIIM

Tundi teile annan nüüd,  teist targimad teha on mu püüd.

Johannes pärast veel räägib. Kuid minu kõht söögivahetundi näebki.

ANU KELL

            Kultuuripäevikud kõigil lauale laotud?

            Ega te ometi und endil kaotand?  

HAMLET

            Olla või mitte olla – see on küsimus. Mis oleks üllam – vaimus taluda

kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu,

vaev lõpetada? Surra, magada – muud midagi, sest nõnda uinudes

kaoks hinghepiin ja kõik need tuhat häiret,  mis meie liha pärib looduselt.