139c

Selle aasta viimaseks koolipäevaks oli projektipäev.

Hommikut (või pigem lõunat, esimene tund algas 11.30) alustasime digimikroskoopia jõulueriga! Õp Tiina Talvi energilisel juhendamisel uuriti digimikroskoobiga kuuseokast ja -seemet, mandariini ning nelki (mõned ka oma küünealuseid). Eesmärgiks oli teha nii ilus digimikroskoobifoto, mida võiks lausa tuttavatele kinkida. Kõige parem kink on ikka isetehtud, kuid tihtilugu kingitakse üksteisele mõttetuid asju, mida tegelikult vaja pole. Järgmiseks kuulasime imestunult Kersti Veskimetsa lugusid matkamisest. 1970. aastatel käis ta tudengina Hibiinides ja teistes Venemaa mägedes oma matkaklubi sõpradega suusatamas. Nad veetsid uskumatud 8-10 päeva täiesti eraldatult lumistes mägedes, kus vahepeal polnud võimalik isegi maad ja taevast eristada. Siis arutleti turismi keskkonnasõbralikkuse üle. Tunni lõpetas lugu Kersti kõige eluohtlikumast hetkest, kus surm tundus kõigest käega puudutav- kõikidel tekkis väike hirm sisse. Kuna matkajutud kestsid arvatust kauem, jäi meil järgmiseks tunniks aega vaid 20 minutit. Selle lühikese aja sisustas väga tihedalt Kai Kiudsoo-Värv, kes hakkab meile 4. perioodil kunstiajalugu õpetama. Saime teada jõulustseeni ajaloost ja kujutusviisidest läbi aegade. Eriti huvitavad olid Austraalia aborigeenide ja tänapäevased minimalistlikud lahendused. Siis suundusime aulasse jõulukontserdile, kus esinesid segakoor, keelpillikvartett (vioolat mängis meisterlikult meie klassist Tuule), puhkpillid ning muidugi Siim Laane. Siim ei väsi meid oma klaverioskustega üllatamast, ta esines täna lausa kuuel korral ning sealhulgas paaril korral isekirjutatud looga. Kontsert tekitas väga mõnusa jõulumeeleolu, kuid juba pidimegi kiirustama Stenbocki majja.

Stenbocki majja jõudes ootas meid ees kõigepealt turvakontroll- õnneks keegi ei jäänud ukse taha. Algul liikusime tuntud pressiruumi ja riigipitsati ruumi ning sealt edasi juba kiirustasime peaministri Kaja Kallase kabinetti, kus ta meid ka ootas ning seda tutvustas. Kaja Kallas oli ääretult siiras ja sümpaatne ning jättis kõigile väga sooja mulje. Nagu alati on peaministritel kiire ning ka Kaja pidi meie seast lahkuma, et jõuda juba järgmisele kohtumisele. Edasi tutvustati meile Rohelist ja Sinist tuba, kiiruga veetsime ka aega Riigivanemate saalis, kus seintel seisid kunagised Eesti riigivanemad alates Ants Piibust lõpetades Konstantin Pätsiga. Viimaks jõudsime ka tutvuda istungite saaliga, kus ministrid tähtsaid nõupidamisi peavad. 

Kõhud tühjad, liikusime kiirel sammul kooli suunas, kus ootas meid ees jõuluõhtusöök. Enne aga andsime Madisele üle meie klassi poolt jõulukingi- vinüülimängija. Vinüülilt ABBA ,,Dancing Queeni’’ laulu kuuldes kippus Madise silma pisar, sest tuli välja, et tegemist oli asjaga, mida Some alati tahtnud on aga kunagi raatsinud endale soetada. Edasi jooksime juba aulasse, kus lauad olid kaetud ja söögilaud pungil piparkookidest ja glögist. Enne sööki luges Johann ette püha Issanda palve ning õhtusöök võis alata. Õhtujuhtideks olid see kord Marii ja Robin Juul. Õhtu jooksul esinesid Mirjam oma suurepärase häälega ja Ingrid oma osava ukulele mängimisega. Steni loodud jõuluteemaline viktoriin pani kõigi ajud ragisema ja suurest naeruhoost olid peaaegu et kõigil kõhud kõveras. Õhtu lõppedes ilmunud jõuluvana pani vahvale jõuluõhtusöömale kirsi tordile. Oli kiire ja teguderohke päev, mida mäletada.

Kirjutas Erik

Selfie peaministri seljaga:

Selfie rõõmsa peaministriga:

Ajalootund haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega on kindlasti meeldejääv.

Juba vahetunnis levis kuuldus, et minister on kooli raamatukogust valinud mitu teost, mida ainetunnis kasutada. Tunni algus oli klassikaline – sai nimetatud õppetunni teema ja eesmärk. Algusest peale oli tunda, et tegu on inimesega, kel on kõrgharidus ja õpetajatöö kogemus. Kunagisele ajaloo õpetamisele viitas lisaks laialdastele teadmistele Rootsi ajast ka tema hoiak. Ta liikus klassis vabalt ringi, küsis vastuseid ka tagumiste pinkide õpilastelt ning otsis endale esimese asjana kaardikepi, et kõik vajalik Euroopa kaardilt näidata. Esmalt pandi paika 17. sajandi Rootsi riigipiir, selles elavad rahvad ning tol ajal kõneldud keeled. Seejärel rääkis Tõnis Lukas, et on olemas nii konna kui ka kure perspektiiv, millest esimene keskendub väiksemale alale ehk Eestile ning teine Euroopale. Sündmused Euroopas mõjutasid väga palju ka Eesti aladel toimuvat. Selleks, et ajastust kõige paremini aru saada, tuleb arvesse võtta mõlemat perspektiivi. Tunni põhiteemaks oli küsimus: „Kas vana head Rootsi aega saab nimetada vanaks heaks ajaks?” See, kas midagi saab nimetada heaks või mitte, sõltub alati taustsüsteemist. Rootsi ajal oli nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Näiteks kaotati reduktsiooni käigus riigimõisates pärisorjus, kuid korraldati aktiivselt nõiaprotsesse. Rootsi aega jääb Eesti vanima järjepidevalt tegutseva gümnaasiumi ning esimese ülikooli rajamine. Tõnis Lukaselt saime sellega seoses ühe uue ja väga huvitava teadmise. Nimelt sai 1632. aastal avatud Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks mitte Johan Skytte, vaid tema poeg Jakob Skytte, kes oli ise samal ajal ka üliõpilane. Johan Skytte ei saanud ise rektoriks saada, sest ta polnud otseselt osa ülikooliperest (ei üliõpilane ega professor). Võrreldes Rootsi aega sellele järgnenud Vene ajaga, kus maad laastasid Põhjasõja-aegsed rüüsteretked, katku- ja näljahädad, võib Rootsi aega nimetada vanaks heaks Rootsi ajaks. Siinkohal tõi Lukas paralleeli 1941. aastaga, kus pärast esimest Nõukogude okupatsiooniaastat nähti sakslasi sangaritena, kuigi veel 1919. aastal nähti neis mitu sajandit kestnud orjapõlve põhjustajaid. 

Tunni lõpetas Tõnis Lukase poolt etteleotud lõik Boriss Šeremetjevi kuulsast tsitaadist Peeter I-le: „Mu härra, ei ole enam midagi hävitada…” See lause pani punkti meie tunnile nagu Põhjasõda „vanale heale Rootsi ajale“. Koondina võib öelda, et minister kõnetas õpilasi, sest ta teadis, millest ta kõneles ning suutis kaasata õppeprotsessi ka õppijaid.

Tekt on võetud Madis Somelari ja Nora Pariku poolt kirjutatud Õpetajate Lehes ilmunud artiklist, mida saab täismahus lugeda siit: Preview attachment Tõnis Lukas Tallinna Reaalkoolis.docxTõnis Lukas Tallinna Reaalkoolis.docx18 KB

Arvestuste nädal sai kõva avapaugu võimlemispeoga Kalevi spordihallis.

Kogu gümnaasium oli end kella kaheksaks hommikul tantsimise tippvormi viinud ja pingeline võistlus sai alata. Madistajatele on ette heidetud, et me pole palju võistlusi võitnud, kuid seekord naeratas õnn meilegi (või meie klassil liiguvad lihtsalt puusad kõige vabamalt) ja me tõime koju ESIKOHA!!!! Eks me olime palju vaeva ka ikka näinud – Hildegard ja Birgit õpetasid tantse ning me tegime proove veel reede õhtu peale üheksandat tundi. Kostüümivalik oli väga classy, meie tantsu teemaks oli uhke pulm. Kogu klass oli väga väga tubli ja keegi ei virisenud proove tehes. Oleme ikka tublid tantsulõvid küll!

Meie tantsuvideo on vaadatav siit:))

https://drive.google.com/file/d/1RMsc1TSpsGuJoYNoxauSRINjr3gYRQYw/view?usp=sharing