139c

ETV saate Rakett69 (2023/24 hooaja) pardale astus meie klassivanem Ants Erik!

Oma kogemustest ja teda inspireerinud õpetajatest räägib ta intervjuus Delfile.

Täismahus artikkel: https://forte.delfi.ee/artikkel/120275310/raketlane-ants-erik-nomper-onnelik-olemine-on-valik

Tallinna Reaalkooli abiturient Ants Erik Nõmper sattus Rakett69 võistlusele juhuslikult: ühes füüsikatunnis otsustati end koos klassivendadega kirja panna, kuid saatesse pääses vaid tema. Kuigi laupäeval tuli tal pardalt maha astuda, sai Ants Erik hindamatuid kogemusi – lisaks esinemisoskusele kasvas ka pingetaluvus. Noormees leiab, et keerulistest olukordadest välja tulles õpibki inimene kõige rohkem.

End kõige enam inspireerinud õpetajaks peab Ants Erik aga gümnaasiumiastme klassijuhatajat Madis Somelari. „Ta võtab oma klassi kui inimesi, mitte kui järjekordset tööülesannet. Lisaks meis õigete väärtuste kasvatamisele pühendub õpetaja Somelar ka meie maailmapildi avardamisele. Oleme käinud klassireisil Roomas ja Usbekistanis, külastanud Riigikogu ja Stenbocki maja, kohtunud erinevate poliitikutega ja saanud jõulukingiks raamatu „Tõde ja Õigus“. Samuti on ta meid õpetanud Ukraina eest seisma – iganädalaselt organiseerib ta kooli kogukonnale Ukraina-teemalisi videovestlusi erinevate ekspertidega.“

Noormees usub, et õpetajad ei ole lihtsalt lapsehoidjad – nad kujundavad meie tulevikku. „Tahan, et kõik Eesti lapsed (kunagi ka minu omad) saaksid õppida sama heade õpetajate käe all nagu mina. Praeguse karjäärimudeli ja töökoormusega me aga ainult peletame inimesi õpetajaametist eemale. Loodan, et muutus tuleb varsti, sest muidu variseb juba praegu pragunev haridussüsteem kokku. Aitäh kõigile minu senistele õpetajatele! Hindan Teid väga!“…

Jah, 139.c õpilased otsustasid ka lõpuks enda podcast’i ära teha!

Selle auväärt ettevõtmise saatejuhid on: mina ehk Johannes ja Monika. Lisaks on meiega ka meie kallis mänedžer Pipi ja meie taga seisab ka Karjääristuudio.

Põhimõtteliselt juhtus kõik väga kiiresti. Oli idülliline neljapäeva õhtu ja Monika küsis mult, et kas ma tahaksin ka meediaklubiga liituda. Algul ma küll kahtlesin, kuid kui ma kuulsin, et saan Meediaklubis Maria Rannaväljaga kohtuda, siis mõtlesin davai, teeme ära. Ja esimene kohtumine oligi juba reedel. Tegu oligi siis podcast’i koolitusega, mida juhtis Maria Rannaväli. Reedel tegi ta meile selgeks põhitõed ning seejärel moodustasime grupid ja saime ülesandeks enda podcast’i kontseptsioon paika panna. Lisaks minule ja Monikale liitus meiega ka Pipi. Monikal tuli koheselt ka suurepärane idee. Põhimõtteliselt, meie saatekontseptsioon ongi justkui väitlus/vaidlus podcast, kus me siis saame omavahel või saatekülalisega vaielda.

Laupäeval avaneski meil siis võimalus salvestada meie esimene näidisepisood. Ettevalmistus läks hästi ja ka saate filmimine läks imeliselt. Prooviepisoodi tegime gümnaasiumite ebavõrdsuse teemal. Peale salvestust juhtus tõeline ime. Meie juurde tuli karjääristuudio juht ja ütles, et kui me ise oleme huvitatud, siis nad paneksid ka omalt poolt meie podcast’ile õla alla. Olime lihtsalt vaimustuses ja sõitsime kodudesse esimest saadet ette valmistama. Õhtu jooksul selgus ka fakt, et Pipi meiega kahjuks ikkagi kaamera ees kaasa teha ei saa, kuna tal on praegu elus kiired ajad. Praeguseks olemegi jõudnud esimese saate ära salvestada ja teise saate plaan on välja töötamisel.

Teemade koha pealt me ise armastame öelda, et me väitleme teemadel, mis meie kuulajaid ka päriselt huvitavad. Teemad võivad olla väga abstraktsed, kuid ette võib tulla ka väga harivaid teemasid. Esimese teema kohta võin hetkel öelda nii palju, et tegemist on teemaga, millest pigem tahetakse vaikida ja millega väga tegeleda ei taheta. Aga eks te kuulete ise.

Esimene episood on meil hetkeseisuga meilil ja ootab üleslaadimist, mis juhtub niipea kui võimalik. Veelkord aitäh ka Karjääristuudiole, kes meie tegemisi toetab.

Meie podcast’i link: https://youtube.com/@ajuvaanajad

Head kuulamist!

Kirjutas Johannes

Nagu ka iga teine 11. klassi õpilane, siis oli minu selle õppeaasta suur katsumus uurimistöö koostamine.

Tegelikkuses võib öelda, et see katsumus veel käib, sest oma töö kaitsmine on meil kõigil veel ees. Ma võtsin juba uurimistöö koostamise alguses eesmärgi esitada oma töö Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. See on iga-aastane võistlus, kus parimad tol aastal kirjutatud (ja võistlusele esitatud tööd) saavad tunnustatud. Konkursi esimeseks vooruks pidin lihtsalt oma töö ära esitama ning lootma, et žüriile mu töö üldse meeldib. Õnneks vist meeldis, nii et märtsi kesksel sain teate, et mu töö on välja valitud teise vooru. Teine voor toimus Eesti Rahva Muuseumis Teadusfestivali raames, kus kõik õpilased pidid oma uurimistöid postri kaudu tutvustama. 

Postri koostamine oli suhteliselt vaevarikas, sest kuidas valida, millised mõtted sinu töös on olulisemad kui teised, samas kui sa oled need ise higi ja pisaratega kirjutanud.  Aga tehtud see sai ning pärast välja printimist oli ikka uhke tunne ka näha oma uurimistöö tulemusi. Mina ja Mirel asusime Tartusse teele juba õhtul enne võistluse algust, sest meil kummalgi polnud soovi minna kell 6 hommikul väljuvale rongile. Selle asemel nautisime oma iluund ning sõime hotelli hommikusööki. Hommikul ERMi jõudes oli seal juba sigin-sagin käimas – kõik panid oma postreid ülesse, vabatahtlikud tormasid paaniliselt ringi ning festivali külalised juba piilusid ukse tagant. Meile anti graafikud, mille alusel žürii liikmed meid külastavad ning meie töid hindavad. Lisaks käisid ilma graafikuta ringi erinevate ettevõtete esindajad, kes konkursil eripreemiaid jagasid. 

Esimesed paar korda oma uurimistöö tutvustamine oli päris keeruline, sest mul polnud aimugi, mis on teiste jaoks huvitav ning vajalik teada. Kuid päeva peale sai asi juba täitsa käppa. Õnneks olid kõik külalised ning ka žürii väga toredad ning vähemalt näiliselt väga huvitatud uurimistöö tutvustusi kuulama. Kuna päev oli pikk, siis anti meile vahepeal ka süüa. Lõunalauas selgus, et reaalikaid oli Tartusse jõudnud päris palju – lausa 10. Pärast lõunat jätkus agar töö presenteerimine. 

Pärast õhtusööki ERMis läksime hotelli ning kuna päev oli olnud pikk ning intensiivne, siis jäime kohe ka magama. Järgmisel päeval jätkus tööde esitamine lõunani ning pärast seda jõudis kätte iga võistluse tipphetk – autasustamine. Eripreemiaid oli välja pannud üle 30 erineva asutuse ning lisaks siis riiklikud preemiad. Mul õnnestus võita kolm eripreemiat – Kaitseministeeriumilt, TalTech-ilt ning ka võimaluse esindada Eestit Rahvusvahelisel Šveitsi talentide foorumil. Igal juhul soovitan kõigil oma töö järgmine aasta konkursile esitada, sest kogemus, mille see annab, on ülilahe.

Kirjutas Anett

21. märtsil kogunes Tallinna Reaalkooli ligi 60 noort kõnemeistrit üle Eesti.

 Kõnelejaid saabus koguni Võru- ja Valgamaalt. Nimelt toimus National Public Speaking Competition ehk vabariiklik inglisekeelne kõnevõistlus. Reaalkooli kaks esindajat olid 139.a klassi Richard Johan Kaup-Lapõnin ning 139.c klassi Johann Kristjan Laurits, kes olid saanud kaksikvõidu koolisisesel Reaal Cool kõnevõistlusel. 

Võistluse üldteemaks oli „Relations between nations are too important to be left to governments alone”, kuid kõned ise olid eri teemadel, nagu „What is culture”, „Can a society exist without laws?”, „Democracy is failing” ja „Sport has the power to change the world”, kusjuures viimane oli nii Richardi kui ka Johanni kõne teemaks.

Võistluspäeva algas avamistseremooniaga kooli aulas, kus pidas kõne ka direktor Ene Saar ning Mia-Marie Sukles (139.b) tõlkis inglise keelde. Pärast žürii tutvustamist tseremoonia lõppes ning gruppidesse jaotatud võistlejad liikusid eraldi klassiruumidesse — algas esimene voor. Esimeses voorus said kõik esitada oma ettevalmistatud kõnet ning igast grupist valiti kaks parimat, kes pääsesid edasi poolfinaali. Poolfinaalis hakkasid kõnelejad esitama impromptu kõnesid: ükshaaval lasti igal poolfinalistil valida teema. Kõne ettevalmistamiseks anti vaid 15 minutit, mille täissaamisel tuli seda kohe ka žüriile aulas esitada. 

Finaalis oli 12-st poolfinalistist järel vaid 6, sealhulgas meie realistid Richard ja Johann. Veel viimast korda esitasid kõnelejad oma algselt ettevalmistatud kõnesid. Žürii, millesse kuulusid muuhulgas USA suursaadik George P. Kent ja Suurbritannia suursaadik Ross Allen, langetasid lõpuks raske otsuse. Võitjaks valiti Sandra Näks 21. Koolist, kes kõneles seaduste vajalikkusest ühiskonnas ja teise koha pälvis Richard Kaup oma kõnega spordist. Sandra Näksi ootab järgmiseks ees Eesti esindamine rahvusvahelisel kõnevõistlusel.

Kirjutas Johann

ÕF MARIE POKAAL

Marie Pokaal on ainulaadne käsitöö- ja kristallklaas, millel on isikupärane disain ja roosa värvus. Pokaal on inspireeritud legendist, mille kohaselt imiteerib coupe pokaal Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette’ivasaku rinna kuju. Taaselustades seda legendi, pakume Eesti naistele uudse võimaluse äratada oma sisemine kuninganna ja see-läbi tähistada just iseennast! Meie teekond algas juba 2022. aasta veebruaris, kui esmakordselt omavahel ideid põrgatama hakkasime. Algusest peale oli meile väga oluline, et meie tootel oleks taga ka missioon.Märkasime nii ümberringi kui ka enda puhul pidevat kiirustamist ning kuidas selles sagimises tihti unustatakse tähelepanu pöörata iseendale ja enda heaolule. Sellepärast me lõimegi Marie Pokaali. Muidugi soovisime algselt koostööd teha just kohalike klaasimeistritega, kuid praeguste gaasihindade tõttu on enamik Eesti tegijatest oma uksed kahjuks sulgenud. Otsisime seejärel pikalt ja laialt Euroopast meistrit, kes meile otsitud kvaliteeti pakkuda suudaks. Lõpuks leidsime Tšehhist üle 300-aastase väärika ajalooga pereettevõtte, kellega on meil täna väga viljakas koostöö. Õpilasfirma Marie taga on neli ettevõtlikku noort Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tallinna Reaalkoolist ja EBS-st: Hedvig Kaing, Reti Eedra, Karl-Marten Kristenprun ja Tristan Tammis.

ÕF PELA

Meie klassivend Ants Erik Nõmper, koos Alexandra Elo, Patrik Roostfeldi ja Mihkel Ratassepaga lõi õpilasfirmaga PELA. Tegemist on huumoriga rikastatud seltskonnamänguga, kus peab kokku panema naljaka fraasi ja pildi. Nendemissiooniks on muuta noorte elu värvikamaks, tuues nad virtuaalmaailmast pärisellu, ning pakkuda lõbusaidvõimalusi sõpradega koos kvaliteetaja veetmiseks.

Õpilasfirma PELA tiimi liikmetena armastame lauamänge. Korraldame tihti lauamänguõhtuid ja armastame lauamänge nagu Dixit, Catan, Sabotöör ja Cards Against Humanity. Kuna aega on vähe, eriti seda, mida oma lähedaste ja sõpradega veedame, loeb iga hetk. Meie tahame tuua sinu ja su sõprade ellu palju rõõmu ja häid tundeid – hetki mida mäletada.Meie lauamängu on läbi testitud sadu tunde erinevate inimeste poot. Kõik laused ja pildid on valitud spetsiaalselt selleks, et eestlastel tekiks nii äratundmismomente kui ka jalust rabavaid hetki. Garanteerime, et “Mida MEEMI?!” suudab naerma ajada ka kõige tõrksamad pahurdajad ning mängu lõpus on kõigil kõhulihased kenasti valusad.

KODULEHED: www.mariepokaal.ee ; https://ofpela.ee

8.-9. veebruaril avanes kümnel gümnaasiumiõpilasel ja -õpetajal harukordne võimalus külastada Urmas Paedi kutsel  Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Reisil õpiti tundma Euroopa Liidu institutsioone, kõneleti päevapoliitikast, külastastati Euroopa Ajaloo Maja ning tutvuti kohalike vaatamisväärsustega. Meie klassist käisid reisil kaasas klassivanem Ants ja Hildegard. ELi parlamendisaadik Urmas Paet oli väga külalislahe ja hea huumorisoonega ning reis oli ütlemata tore. Lisaks ELi hoonetega tutvumisele külastasime ka Picasso näitust, vaatasime ära linna sümboli – pissiva poisi kuju ja sõime palju Belgia vahvleid. Reisi tippsündmus oli aga siiski Ukraina presidendi Zelenskiy nägemine ja talle lehvitamine. Suured tänud Paedile sellise võimaluse eest!

9. jaanuaril 2023 president Zelenskiy Euroopa Parlamendis peetud kõne on vaadatav siit: https://www.wsj.com/video/video-zelensky-addresses-eu-parliament-in-brussels-meets-leaders/955951AF-996C-40B4-B1B4-07D9E26381B4.html

26. jaanuaril toimus koolis vabalava!

Kohale sai tulla nii esinejana kui niisama publikuks, kuulama-vaatama. Oli meeleolukas õhtu, sai süüa, juua ja seinast-seina esitusi nautida. Žüriisse kuulusid Erik Mäe, Kalle Sepp (sest Ivo Linna ei saanud tulla) ja Jüri Mikk Udam (vil!128). Ka meie klassist oli kohal osalejate-esindus. Vabalava korraldasid Nora (12.c), Kadriann (12.c) ja meie oma klassist Hildegard, kes olid selle nimel viimased paar kuud kõvasti vaeva näinud ning leidnud ka läbi aastate suurimad sponsorid.Esiteks, koosseis TRELLID esitasid koos Mirjamiga oma kõige kuulsamat lugu “drillid” ning pälvisid sellega korraldajate lemmiku tiitli. Laul on reaalis kõvasti laineid löönud ja üle poole publikust laulsid sõnadega kaasa.Teiseks, Mirjam ise laulis Lenna lugu “Mina jään” ja kitarril saatis teda Jan 11.a klassist. See duo oli väga armas, Mirjami lauluhääl võimas ja lõppkokkuvõttes osutus ka publiku lemmikuks. 

Nii TRELLID kui Mirjam osalesid Vabalaval ka möödunud aastal seega kes teab, ehk võib neid ka järgmisel aastal lavalaudadel kohata…

Kirjutas Mirjam ja pildistas Erik.

fun fact: Halloween on 31. oktoobril peamiselt Põhja-Ameerikas peetav kõikide pühakute õhtu, mille juured on tõenäoliselt paganlikes ja keldi rituaalides.

Globaliseerumise ja peamiselt sotsiaalmeedia tõttu on Halloween viimastel aastatel ka Eestisse jõudnud ning selle puhul kuulutas REK välja klassidevahelise kostüümivõistluse. Madistajad otsustasid Maibriti eestvedamisel riietuda klounideks ja kuigi jäime võistlusel 12.b klassile alla, siis lõbus oli ikka. Tore oli näha kõiki klassikaaslasi peale vaheaega klounininade ja rõõmsate nägudega:) Õhtul korraldati keldrirave garderoobis, kus esinesid Velled 202 klassist ja Trellid. Erapooletult võib kinnitada, et Trellid olid parimad ja tõmbasid rahva käima, keda kahjuks liiga palju ei olnud.

Vaheaja peamiseks eesmärgiks oli paljudel kirjutada uurimistööd, kuid tundub, et selle tegemiseni jõudsid vähesed. Paljud meist käisid taaskord reisil: Kaisa ja Altroff Türgis (kahjuks mitte koos ;)), Anna-Liisa ja Brigitte Varssavis (koos :)), Hildergard Londonis (jälle) ning komraad Ants Kuubal. Kõige eksootilisem reis oli kindlasti neiu Urvetil Aafrikas Keenias!Koolis levisid kuuldused, et ta käis seal lõvisid taltustamas… Lisaks olümpiaadidele oleme esindatud ka teistel aladel: vaheaja kõrgsaavutused olid Johanni must vöö karates ning Nora tenniseturniiri karikas. Johann käis eraldi Itaalias eksameid tegemas – on ikka pühendumus (loodetavasti jõuab ka Rico kunagi musta vööni)!

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et vaheaeg läks igati korda, puhkust vajasid kõik ja uurimistööga jõuab tegeleda ka õhtu enne järgmist kollokviumit.

Kirjutas Ants

Pildid erakogust.