139c

2022. aasta viimasel märtsikuu päeval kutsuti meie klassist Monika Siim, Nora Parik, Henrik Johan Kitt ja Ants Erik Nõmper teaduste akadeemiasse. Esimese mulje jättis kohe akadeemia Kohtu tänava maja. Selle lasi endale ehitada 19. sajandil baltisakslane Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg.

Konverents ise oli väga hästi korraldatud. Akadeemia president Tarmo Soomere on imetlusväärselt osav kõneleja, tema mõtted kliimast olid selgelt sõnastatud ning väga huvitavad. Ta selgitas, kuidas peamised kliimasoojenemist põhjustavad tegurid oleme kindlasti ikkagi meie, inimesed. Lisaks ka, et merevee tase tõuseb pigem tänu soojuspaisumisele (mitte jääsulamisele) ja tõi võrdluse koroonakriisi ja kliimakriisi vahel. Nimelt on nad mõlemad ühiskonda polariseeriva toimega.

Teaduste Akadeemia nõuandev roll Eesti Vabariigile oli mulle samuti suureks üllatuseks. Ka akadeemia liikmeskond on tähelepanuväärne, kindlasti tahaks kunagi sinna kuuluda.

Teise paneeli kõnelejatelt sai mitmeid nippe uurimustöö tegemiseks, eriti just juhendaja vaatepunktist. Kaksikud Erkki ja Elmo Tempel on vastavalt füüsika ja keemia õpetaja ning atronoom. Nende ühiselt juhendatud uurimustööd on olnud mitmeti positiivsed, kuid tihti on esinenud ka ootustele mitte vastavaid töid. Seal juures on suurimaks pettumuseks tavaliselt õpilase enda vähene panus või liiga keerulise teema valik.

Päevajuhi eestveetud mõtlemisharjutused (küsimused) toetasid oluliselt isiklike ideede kujunemist. Kiidusõnad ka toitlustusmeeskonnale. Koha peal sai väga maitsvaid lihapirukad, smuutit ning borši. Üldiselt tekkisid konveretsiga seosas sügavalt positiivsed tunded, samuti mitmed uued ideed.

Kirjutas Ants

2. mail käisime enda eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kellaga Sakala tänava kunagises NO99 teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust “Faust”. “Fausti” mängitakse juba 2012. aastast. Teatrisse läksime seoses samanimelise kohustusliku kirjanduse lugemisega.  “Fausti” autor J. W. Goethe. Osades olid Katariina Libe, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ning Madis Muul klaveril. Etenduse nägemine toetas “Fausti” käsitlemist tunnis, tehes mõned loetud kohad õpilastele vaatemänguga arusaadavamaks. Laval kasutati huvitavat motiivi – tähelepanu keskmes olevad näitlejad maigutasid suud ning kõrvalseisvad näitlejad tegid laval olijatele hääle. Etendust illustreerisid filmikaadrid saksa filmikunstniku Friedrich Wilhelm Murnau filmist “Faust” (1926). Kõige enam jäi etendusest kõlama see, et armastus alati võidab kurjuse. 

PS. Kahjuks ei jõudnud Sten Martin Kalle isegi teatrisse kohale, sest ta magas. 🙂

Kirjutas Birgit

“Faust” VAT Teater

“Teil võib olla universum, kuid las Itaalia jääb minu omaks.” Nii ütles üks 19. sajandi tuntuimaid heliloojaid Giuseppe Verdi. Itaalia on lisaks Rooma impeeriumi ja selle legendaarsete tegelaste, nagu Julius Caesar ja Nero, kodule ka renessanssi sünnikoht ja paistab siiani välja enda võrratu arhitektuuripärandi poolest. Itaalial on üks jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloo edukamaid rahvuskoondisi, riik on saanud mitmeid Oscareid enda suurepäeraste filmide eest ning on sünnimaaks mitmetele silmapaistvatele kunstiinimestele, ajaloolastele ja teadlastele. Just sellepärast pidime ka meie selle riigi kohta rohkem teada saama.

21. aprilli õhtul kell 18.00 peale pikka koolipäeva toimus meie klassil ja 10.a klassil Vana-Rooma teemaline salongiõhtu ning kui hoolikalt vaadata, võis publiku seas näha ka meie klassijuhataja poega Sassi. Kuigi pidime alustama kella kuuest, siis Reaalkoolile kohaselt lükkus meie salongiõhtu algus natukene hilisemaks. Tähtsad küsimused kõigepealt läbi arutatud ja kerged kolmkümmend minutit graafikust maas, saimegi lõpuks alustada. Nagu me kõik teame, siis Itaalia ajalugu saab alguse etruskidega ja just etruskiteemaline oli esimene esitlus. Sellele järgnesid esitlused Palatinuse künkast, Colloseumist, Circus Maximusest, Rooma foorumist, Caracalla termidest ning esimese ploki lõpetas Traianuse sammas (või oli see triumfikaar, kes seda enam mäletab). Vahepeale tegime väikese pausi ning nautisime kringlit. Teise plokiga tegi algust esitlus Tituse ja Constantinuse triumfikaartest, millele järgnesid esitlused St. Angelo kindlusest, Rooma panteonist, Püha Peetruse basiilikast ja paavstist ning Kirikuriigist. Kaks kolmandikku olulisest tarkusest käes, tegime veel igaksjuhuks ühe pausi, et olulisi teadmisi koos tüki kringliga seedida. Kolmandas ning viimases plokis kuulsime Vatikani maalidest, Sixtuse kabelist, Hispaania treppidest, Itaalia ühendamisest, Mussoliini-aegsest Itaaliast ja jõudsime lõpuks kahe viimase esitlusega tänapäeva Itaaliani. Eriliseks lemmikuks paljude seas osutus kõige viimane esitlus, sest kuidas me muidu oleks teadnud, millised on kõige paremad söögikohad Roomas. Kuigi algselt pidime lõpetama kell üheksa, siis tegelik lõpp oli umbes kell kümme, sest tarkust oli lihtsalt nii palju, et varem lõpetada ei olnud võimalik. Peale salongiõhtu lõppu jäid paljud veel kooli, et teha viimaseid ettevalmistusi meie reisiks, kuid ülejäänute jaoks oli pikk koolipäev läbi saanud.

Kirjutas Mirtel

Talvine spordipäev toimus kõikidel kümnendatel klassidel 15. märtsil. Varasemalt pidime suusatama 9. veebruaril, kuid tuli ümber planeerida, sest paljud olid haiged. Kohale jõudes oli kohe näha, et täna saab olema ilus ja päikseline ilm (albeedo oli väga suur). Laenutasime suusad ja saapad ning sõitmine võis alata. Peaaegu kõik sõitsid kohustusliku 7,5 km ja oli ka neid, kes sõitsid rohkem.

Teatevõistlus oli päeva tipphetk meie klassile. Kõik paralleelid tegid meeskonna, kus oli kolm kiiret tüdrukut ja poissi. Meie klassi tiimis olid Kretel, Birgit, Hilde, Ants, Hugo, Johann. Tiim oli meil nii võimas, et teised ei olnud võidule lähedalgi. Pärast võitu otsustas Altroff õnnest Antsule külge hüpata ja nii nad koos ka kukkusid. Kukkudes oli kuulda ka suurt praksu, Altroff ja Ants maandusid koos suusakepi peale, mis läks nende all kolmeks.

Peale seda oli kõigil veidi vaba aega suusatamiseks enne lõunasööki ja mindi veel ringe suusatama. Kui lõuna oli ära söödud, hakkasime sõitmatagasi kooli juurde. Nii sai meie suusapäev läbi.

Kirjutas Stenar

Võitjad!

Sõbrapäeva puhul korraldati gümnaasiumile võrkpalliturniir. Iga klass pani välja oma võistkonna, milles pidi olema vähemalt kaks tüdrukut. Veel nädal enne võistlust oli pool meie klassi haige, kuid tasapisi tulid inimesed tagasi kooli ja lõpuks moodustasid tugeva meeskonna: Brigitte, Helen, Maibrit, Parts, Ikla, Kristenprun, Sten ja Johann (6 mängijat platsil pluss 2 vahetusmängijat). Reedel saime kehalises harjutada ning esmaspäeval kell 13.00 käis juba vile. Olime pandud ühte alagruppi 11.c ja 12.c klassiga. Esimesena läksime üheteistkümnendike vastu. Nagu korvpallis, olid neil nüüdki väga tugevad mängijad, nt Alexi ründelöökidele ei saanud keegi vastu. Paratamatult lahkusime sellest mängust kaotajatena, seisuga 2:0 (matšid käisid kahe geimi võiduni, 15 punktini iga geim). 12. klassiga oli juba tasavägisem mäng ja meie ässade Heleni ja Brigitte oskused paistsid eriti välja. Esimese kahe geimi järel olime viigis, seega jäi vaid otsustav kolmas geim. Võit! Polnud kahtlust, et 11. klass võidab 12. klassi, seega valmistusime veel kaheks mänguks 10.a ja 12.b klassiga, et selgitada välja 4., 5. ja 6. koht. 10.a, kes olid vaevu tiimi kokku saanud, oli meile tühiasi, aga 12.b pakkus natuke rohkem pinget. Vahepeal oli Oskar Pukk end meie treeneriks nimetanud — kui on raske oma tiimi kaotusega leppida, tuleb vist uus tiim leida. Matš läks jälle kolme geimini ning maksimaalse keskendumise ja pingutuse tulemusena võtsime turniirilt kaasa väärika 4. koha. Kohtunikud hindasid Heleni mänguoskusi meie võistkonna MVP vääriliseks ning teda autasustati raamatuga „Võrkpalliõpik”. Turniiri võitjaks osutus 11.a. Siiski suutis 139.c tervele gümnaasiumile tõestada oma võrkpallivõimekust.

Kirjutas Johann

Täna, 24. jaanuaril käis meile klassijuhatajatunnis hetke välispoliitikast rääkimas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Ta on olnud riigikogus juba ligi kakskümmend aastat ning ajakirjaniku ja poliitikuna käinud erinevates riikides.

Marko Mihkelsoni üheks põhisõnumiks oli see, et tänapäeval on maailmas väga oluline teadlikkus ning see, et inimesteni jõuaksid tõesed faktid. Murekohaks on näiteks Venemaa, mille propaganda kanaleid vaadates võibki uskuma jääda, et juba praegu ründab Lääs Venemaad ning Venemaa on sunnitud end kaitsma. Mihkelson ütles, et Venemaa on läbi aegade olnud kontinentaalne impeerium ehk tal on vajadus oma territooriume laiendada ning suurendada enda kontrolli osakaalu maailmas. Venemaa välispoliitika üheks osaks on peaaegu kogu aeg olnud sõda ja vägivald. Mihkelsoni sõnul on praegu Venemaa eesmärgiks, et Ukraina, Valgevene ja Kasahstan ei saaks täielikult demokraatlikuks ega teeks oma otsused ise. Samas on näiteks Ukrainas suurenenud inimeste hulk (paarikümne aasta jooksul u 20%-lt 60%-ni), kes sooviks, et Ukraina oleks Euroopa Liidu liikmesriik. Lähiajal peaksid Valgevenes toimuma suured õppused koostöös Venemaaga ning on väike võimalus, et kuna Ukraina pealinn Kiiev asub Valgevene lõunapiiri lähedal, kogub Venemaa vägesid Valgevenesse, et valmistuda rünnakuks. Väeüksuseid, mida Venemaa enda läänepiirile kogub tuuakse Ida-Venemaalt. Mihkelson rääkis, et Venemaa võimalikke rünnakuplaane Ukrainale on mitmeid, kuid tema arvab, et kui Venemaa Ukrainat ründab, ei ründa ta kohe vähemalt otseselt Eestit. Samas võib Venemaa Eestile korraldada küberrünnakuid või Eesti piirile tekitada migratsioonikriisi (nagu näiteks Poolas eelmisel aastal). Kokkuvõttes ei tohiks inimesed langeda hirmu lõksu, kuid peame olema olukorrast teadlikud. 

Marko Mihkelson sõidab juba kolmapäeval Kiievisse. Soovime talle edu ning aitäh.

Kirjutas Nora

Kätte oli jõudnud 3. jaanuar ja oli planeeritud järjekordne käik Pärnusse klassijuhataja juurde, aga seekord oli Madis kutsunud meid puid laduma. Jõudsime Madise juurde umbes poole kuue ajal ja seekord, mitte üllatusena, jõudsime meie jälle enne tema saabumist ja vastu võttis meid hoopis tema poeg. Kui Madis jõudis, siis hakkas ta veidi aja pärast meile süüa tegema. Osad abistasid Madist köögis ja teised vaatasid, kuidas Madise poeg ja naabri poeg mängivad Minecrafti. Õhtuöögiks pakuti kana, kartulit ja salatit. Pärast söömist mängiti kaarte, vaadati filme ning Adele’i kontserti ja mõned käisid ka saunas. Filmimaraton venis üpris pikale ja viimased läksid magama poole kuue paiku, kuigi ärgata oli vaja vara. Hommikul, kui hommikusöök söödud ja uuesti Adele’i kontsert vaadatud, läksime puid laduma. Puid oli päris suur hunnik ja kamba peale saime need tunni ajaga laotud. Pärast puude ladumist taastusime ja sõime lõunat ning siis saabus ka teine kuhi puid, mille samuti saime ära laotud. Pärast pikka ja rasket tööd hakkasime planeerima Tallinnase tagasi minemist ning kui plaanid tehtud, veetsime veel aega Madise juures, kuni oli aeg minna bussi peale, kuhu Madis meid nelja viie kaupa vedas.

Kirjutas Markus Ikla

Pildid erakogust.

Pärast jõule, 27. detsembril oli meil jõuluball. Enamik õpilasi tulid kaaslastega, kuid mõned tulid ka üksi. Lõpuks sai tantsukursustel omandatu ära kasutada, aga hakkama said ka need, kes tantsukursustel ei käinud. Ball oli meeleolukas: tantsida sai palju, vestelda sai palju, sai jälgida tantsivaid õpetajaid, süüa kringlit, mis keele alla viis ning mõne uue inimesega sai ka tuttavaks. Orkester, kelle muusika saatel tantsima pidime, oli suurepärane. Äärmiselt huvitav oli kuulata ka meisterliku tehnikaga mängitud klaveripala. Pärast ametlikku tantsuosa oli aeg diskolaadseks tantsimiseks, mis oli vabam ning ääretult lõbus. Kogu üritus oli vahva ning kõigile meeldis. Ootame juba järgmist balli!

Kirjutas Allar

Endel satsiga

Ball VS paralleelmaailm: 305 klassi ees ühel tavalisel esmaspäeval

Kenad ballilised! PS. Kontsadel tantsimine ehk ilu nõuab ohvreid.

19. detsembril oli meie lennul ühine jõuluõhtusöök. Õhtujuhid olid kõigi kolme paralleeli klassivanemad. Aulasse olid pandud valmis lauad ning igas lauas istus vähemalt üks õpetaja ning õpilased. Igal klassil oli ka oma meelelahutus etteaste. Õhtu keskel toimus ka Kahoot, mis oli hea meelelahutus. Pärast said lauad minema viidud ning natuke tantsitud. Õhtu sujus mõnusalt ning õhtujuhid tegid head tööd. Kokkuvõttes oli meeleolukas ja kõhtu täitev elamus.

Kirjutas Markus (Parts)

Pildistas meie Simone

Keerutame jalga

REBASTE NÄDALA IGATSUS 🙂

Kuldsete lokkidega megamees

Meie põrsanäidend. “Kas sa oled vesi? Sest ma ei suuda ilma sinuta elada.”

Johannes Tampere. (Ta ei käi meie klassis.)