Salongiõhtu “Vana-Rooma” 21.04.2021

“Teil võib olla universum, kuid las Itaalia jääb minu omaks.” Nii ütles üks 19. sajandi tuntuimaid heliloojaid Giuseppe Verdi. Itaalia on lisaks Rooma impeeriumi ja selle legendaarsete tegelaste, nagu Julius Caesar ja Nero, kodule ka renessanssi sünnikoht ja paistab siiani välja enda võrratu arhitektuuripärandi poolest. Itaalial on üks jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloo edukamaid rahvuskoondisi, riik on saanud mitmeid Oscareid enda suurepäeraste filmide eest ning on sünnimaaks mitmetele silmapaistvatele kunstiinimestele, ajaloolastele ja teadlastele. Just sellepärast pidime ka meie selle riigi kohta rohkem teada saama.

21. aprilli õhtul kell 18.00 peale pikka koolipäeva toimus meie klassil ja 10.a klassil Vana-Rooma teemaline salongiõhtu ning kui hoolikalt vaadata, võis publiku seas näha ka meie klassijuhataja poega Sassi. Kuigi pidime alustama kella kuuest, siis Reaalkoolile kohaselt lükkus meie salongiõhtu algus natukene hilisemaks. Tähtsad küsimused kõigepealt läbi arutatud ja kerged kolmkümmend minutit graafikust maas, saimegi lõpuks alustada. Nagu me kõik teame, siis Itaalia ajalugu saab alguse etruskidega ja just etruskiteemaline oli esimene esitlus. Sellele järgnesid esitlused Palatinuse künkast, Colloseumist, Circus Maximusest, Rooma foorumist, Caracalla termidest ning esimese ploki lõpetas Traianuse sammas (või oli see triumfikaar, kes seda enam mäletab). Vahepeale tegime väikese pausi ning nautisime kringlit. Teise plokiga tegi algust esitlus Tituse ja Constantinuse triumfikaartest, millele järgnesid esitlused St. Angelo kindlusest, Rooma panteonist, Püha Peetruse basiilikast ja paavstist ning Kirikuriigist. Kaks kolmandikku olulisest tarkusest käes, tegime veel igaksjuhuks ühe pausi, et olulisi teadmisi koos tüki kringliga seedida. Kolmandas ning viimases plokis kuulsime Vatikani maalidest, Sixtuse kabelist, Hispaania treppidest, Itaalia ühendamisest, Mussoliini-aegsest Itaaliast ja jõudsime lõpuks kahe viimase esitlusega tänapäeva Itaaliani. Eriliseks lemmikuks paljude seas osutus kõige viimane esitlus, sest kuidas me muidu oleks teadnud, millised on kõige paremad söögikohad Roomas. Kuigi algselt pidime lõpetama kell üheksa, siis tegelik lõpp oli umbes kell kümme, sest tarkust oli lihtsalt nii palju, et varem lõpetada ei olnud võimalik. Peale salongiõhtu lõppu jäid paljud veel kooli, et teha viimaseid ettevalmistusi meie reisiks, kuid ülejäänute jaoks oli pikk koolipäev läbi saanud.

Kirjutas Mirtel

Kommenteerimine on keelatud.