Tõelised suusaässad
7. märstil käisime klassiga Kõrvemaal suuski kulutamas!
Olime siiani mõelnud, et kui märtsis suusapäev, siis lund enam küll ei ole ja saame hoopis matkale minna. Eesti ilm on aga nagu ta on ja õues oli perfektne külm suusailm. Meie päeva iseloomustab vanasõna – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Kehtib nii hommikul Kõrvemaale viiva bussi kui suusaraja tõusude kohta. Teatevõistluse panime juba esimese ringiga kinni, selles ei olnud üldse küsimust. Kretelil oli ring juba tehtud, kui teised alles suusaraja juurde jõudsid. Hirmuäratavad suusarajad ei olnud kokkuvõttes nii hirmsad. Vahepeal püüdis õpetaja Marko osad vastselt ringi lõpetanud suusatajad kinni ja üritas neid teisele ringile saata, kuid maapind tegi talle koheselt 1:0 ja üks suusakeppidest murdus pooleks. Marko tuju sellest ei langenud, sest “see pole niikuinii minu oma” ja pühkis minema. Sellele järgnes elamusterohke tuubisõit ja üllatavalt frikadellide rohke supp (ja kas peab end tõesti Kõrvemaale venitama, et head teed saada?). Igatahes soovime väga tänada kohalikke kokkasid! Koju jõudes sai suusad ilusti garaažinurka panna, et nad sealt siis uuesti aasta pärast välja võtta. Nüüd võiks lumi päriselt ära sulada. Aga oli tore, teeme teinekordki! juhhuu
Kirjutas Kaisa
© 2024, 139c