Minister Tõnis Lukas ajalooõpetajana klassiruumis
Ajalootund haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega on kindlasti meeldejääv.
Juba vahetunnis levis kuuldus, et minister on kooli raamatukogust valinud mitu teost, mida ainetunnis kasutada. Tunni algus oli klassikaline – sai nimetatud õppetunni teema ja eesmärk. Algusest peale oli tunda, et tegu on inimesega, kel on kõrgharidus ja õpetajatöö kogemus. Kunagisele ajaloo õpetamisele viitas lisaks laialdastele teadmistele Rootsi ajast ka tema hoiak. Ta liikus klassis vabalt ringi, küsis vastuseid ka tagumiste pinkide õpilastelt ning otsis endale esimese asjana kaardikepi, et kõik vajalik Euroopa kaardilt näidata. Esmalt pandi paika 17. sajandi Rootsi riigipiir, selles elavad rahvad ning tol ajal kõneldud keeled. Seejärel rääkis Tõnis Lukas, et on olemas nii konna kui ka kure perspektiiv, millest esimene keskendub väiksemale alale ehk Eestile ning teine Euroopale. Sündmused Euroopas mõjutasid väga palju ka Eesti aladel toimuvat. Selleks, et ajastust kõige paremini aru saada, tuleb arvesse võtta mõlemat perspektiivi. Tunni põhiteemaks oli küsimus: „Kas vana head Rootsi aega saab nimetada vanaks heaks ajaks?” See, kas midagi saab nimetada heaks või mitte, sõltub alati taustsüsteemist. Rootsi ajal oli nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Näiteks kaotati reduktsiooni käigus riigimõisates pärisorjus, kuid korraldati aktiivselt nõiaprotsesse. Rootsi aega jääb Eesti vanima järjepidevalt tegutseva gümnaasiumi ning esimese ülikooli rajamine. Tõnis Lukaselt saime sellega seoses ühe uue ja väga huvitava teadmise. Nimelt sai 1632. aastal avatud Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks mitte Johan Skytte, vaid tema poeg Jakob Skytte, kes oli ise samal ajal ka üliõpilane. Johan Skytte ei saanud ise rektoriks saada, sest ta polnud otseselt osa ülikooliperest (ei üliõpilane ega professor). Võrreldes Rootsi aega sellele järgnenud Vene ajaga, kus maad laastasid Põhjasõja-aegsed rüüsteretked, katku- ja näljahädad, võib Rootsi aega nimetada vanaks heaks Rootsi ajaks. Siinkohal tõi Lukas paralleeli 1941. aastaga, kus pärast esimest Nõukogude okupatsiooniaastat nähti sakslasi sangaritena, kuigi veel 1919. aastal nähti neis mitu sajandit kestnud orjapõlve põhjustajaid.
Tunni lõpetas Tõnis Lukase poolt etteleotud lõik Boriss Šeremetjevi kuulsast tsitaadist Peeter I-le: „Mu härra, ei ole enam midagi hävitada…” See lause pani punkti meie tunnile nagu Põhjasõda „vanale heale Rootsi ajale“. Koondina võib öelda, et minister kõnetas õpilasi, sest ta teadis, millest ta kõneles ning suutis kaasata õppeprotsessi ka õppijaid.
Tekt on võetud Madis Somelari ja Nora Pariku poolt kirjutatud Õpetajate Lehes ilmunud artiklist, mida saab täismahus lugeda siit: Preview attachment Tõnis Lukas Tallinna Reaalkoolis.docxTõnis Lukas Tallinna Reaalkoolis.docx18 KB