Suurpõgenemine 1944

19. septembril toimus Riigikogus rahvusvaheline konverents „Suurpõgenemine 1944 ja meie“ ja ka madistajad oli esindatud.

Veidi tausta ka (õige reaalikas peaks seda peast teadma): suurpõgenemine (peamiselt paadipõgenemine naaberriikidesse) oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest 1944. aasta suvel ja sügisel.

Anna-Liisa: Riigikokku minnes oli korralik turvakontroll (nagu oleks lennujaamast käinud). Kontrolliti ID-kaarti ning ka kotid valgustati läbi.  Konverents koosnes mitmest osast: kõigepealt esitlused, siis väike vahepaus ja siis jälle esitlused.  Osad ettekandjad olid meil ka tunnis varem rääkimas käinud (Jaak Rakfeldt ja Kristi Vuht Allpere) ja kuulsin mõnda esitlust mitmendat korda. Esinejaid oli nii Lätist, Leedust kui ka USAst. Mõni neist rääkis oma isiklikust kogemusest seoses põgenemisega. Lätist ja Leedust esinejad kirjeldasid nende riikide ajalugu ning millal lahkusid viimased paadid(1944 november). Sõna võtsid ka meie armsad õpetajad Madis Somelar ja Anu Kell. Somelar rääkis esitluses „Suur põgenemine ja Välis-Eesti meie õpikutes“ sellest, kui palju kajastatakse suurpõgenemist ajalootundides: hetkel pühendatakse sellele üks akadeemiline tund, kuid tema meelest tuleks seda põhjalikumalt käsitleda. Tegemist on siiski eestlastele väga tähtsa ajaloolise sündmusega, mis mõjutas paljusid ja pani aluse suurematele väliseesti kogukondadele. Anu kell rääkis kirjanduse tunnis õpetatavast väliseesti kirjandusest. Lisaks peatus ta eraldi Siuru rühmituse kirjanikel, kellest neli kuuest põgenesid. Tervest konverentsist jäi kõlama mõte, et Eestis peaks rohkem tähelepanu pöörama Suur põgenemisele ning väliseestlastele. Seda nii hariduses kui ka riiklikul tasandil. Konverents lõppes paneelvestlusega. Hiljem oli suurpõgenemise monumendi avamine Niguliste kiriku kõrval ning etendus põgenikest.

Konverentsi saab vaadata lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=pyIekaWe78E 

Kirjutas Anna-Liisa

Pildid erakogust.

Kommenteerimine on keelatud.