145a

Lõpuks jõudis esmaspäeval kätte viiendate ja kuuendate klasside jõulupidu. Klassi kaunistamine ja jõulukinkide üle arutlemine olid muutnud kõiki juba ootusärevaks ja jõulumeeleollu. Kooli saalis ootas ehitud kuusk peolisi. Peo õhtujuht oli meie inimeseõpetuse õpetaja Piret Otsa, direktor Ene Saar oli kutsunud erikülaliseks jõuluvana ja kõik klassijuhatajad olid kohal oma klassidega. Kõik klassid pidid tegema etteaste, et saada kätte oma lunastatud kingikotid. Meie klassi etteastega olid see aasta tegelenud tüdrukute grupp, kes esinesid looga ,,Aisakell” Nele ja Anita klaveril, Mia viiulil, Anni flöödil ja Mirjam oboel. Suur tänu neile selle eest! Lisaks esinesid teised klassid veel tantsukavadega ja teiste pillide mängimisega. Sellele lisaks oli õp Piret Otsa üllatanud meid põnevate tegevustega, mille alla kuulus väike tantsukava õppimine, tore liikumis mäng ja meile esines koolikoor ilusate jõululauludega. Toredate võtetega oli tantsimine ja liikumis mäng muudetud kõigi jaoks lihtsaks. Kui suur jõulupidu läbi sai läksid kinkide jaotamiseks õpilased aulast oma koduklassidesse. Meie klassis oli sel korral jõuluvana abiliseks Artur, kes jagas kingitusi laiali ning kuulas kõikide salme ja laule. Kõigil klassikaaslastel olid salmid hästi selged ning osadel isegi harjutatud ühiseks esitamiseks. Meid üllatasid ka päkapikud magusate piparkookidega. Kõik olid rõõmsad oma kingi üle ja proovisid nuputada, kes neile oli salajase kingi teinud. Sel õhtul oli meil veel planeeritud huvitavad tegevused: piparkookide kaunistamine, kahoot ja lauamängud. Õhtu lõppes klassiruumi koristamisega. Nii mindi rõõmsalt jõuluvaheajale.

Tekst Lennart Mällo

Pildid Anita Uussalu

Tallinna Reaalkoolis toimus 4-6 klasside stiilipidu see aasta 27. novembril. Selle aasta teemaks olid riigid ning nii saigi iga klass endale riigi teemaks. Meie klassil teemaks oli Prantsusmaa. Pidu algas kell 18.00 ja pärast kogunemist jagati kõik osalejad erinevatesse grupitesse. Kui kõik grupid valmis olid, läksid kõik oma grupi vanemaga erinevatesse töötubadesse. Töötoad olid tehtud kõik erinevate riikide järgi. Esimene töötuba oli minul origami voltimine, mis seostus Jaapaniga. Seal voltisime õpetuse järgi kõik endale krabi. Järgmised kaks töötuba olid kahootid. Kahootid olid tehtud maailma keelte ja maailma lippude tundmise järgi. Kui kahootid said läbi, läksime neljandale korrusele spiooni töötuppa. Spiooni töötoas räägiti meile lugu, kuidas üks riik on varastanud, kelleltki tähtsad dokumendid, millega saab algatada tuumasõda. Meie pidime tegema erinevaid ülesandeid, et välistada riigid, kes seda dokumenti kindlasti varastanud ei ole. Lõpuks jõudsimegi vastuseni ning meie viimane töötuba oli aulas. Aulas tantsisime erinevaid huvitavaid tantse ja mängisime mitmeid mänge. Kui kõik töötoad olid läbitud edukalt lõppeski stiilipidu.

Tekst Linda Lipstok

Pilt: S.Kopp (2005) Prantsusmaa lipp. Vaadatud:                                                                                                                        https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#/media/Fail:Flag_of_France.svg 27.11.2023.

Kodanikupäev on tähtpäev Eesti Vabariigis, mida tähistatakse igal 26. novembril ja mis on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Kodanikupäeva tähistatakse alates 1998. aastast. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Reaalkoolis pandi sel päeval õpilased proovile põnevate, kuid pead murdvate viktoriinidega igale vanuse astmele. Viktoriinis sai osaleda igast klassist 4-5 liikmeline võistkond. Viktoriini küsimuste teemad olid nii Eesti Vabariigi presidendid, Eesti rahatähed läbi aegade kui ka 2023. aasta kodanik ja viktoriine viisid läbi vanemate klasside õpilaste. Nad parandasid vastuseid, esitlesid küsimusi ning ergutasid meid lõpuni. Meie klassil läks viktoriinil väga hästi, sest poolajal olime taganud koostööga esimese koha, aga lõpetasime teisena 4-6 klassid arvestuses rõõmsa tujuga.

Tekst Anita Uussalu

Pilt Anita Uussalu

Halloween on üle maailma tuntud püha, mille juured ulatuvad kaugele ajalukku umbes 2000 aasta kaugusele. Halloween on väljarändajate iirlaste ja šotlaste poolt Põhja-Ameerikas juurutatud traditsioon. Aga mis juhtus Reaalkoolis sel päeval?

Sõna Halloween on lühendatud ja mugandatud versioon ingliskeelsest sõnast All Hallows’ Eve ehk kõigi pühakute õhtu, kuid tuntud ka Allhalloween nime all. Püha tähistamine on aja jooksul muutunud, näiteks traditsioonilised kõrvitsad said Halloweeni sümboliks alles Ameerikas, sest kõrvits on Ameerika päritolu taim ja varem neid Euroopas ei tuntud. Laterna valmistamise komme ise on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhaini ühislõkkelt koju süsi õõnestatud naeri sees. Kõrvitsatest laternate tegemine viitab iiri rahvajutule Stingy Jack, kus jutu peategelane just 31. oktoobri õhtul ringi liigub ning keda majaomanikud oma kodudest isevalmistatud laternatega eemale püüavad peletada. Halloweeni jooksmine ehk trick-or-treating toimub 31. oktoobril.

Meie oma koolis tähistasime Halloweeni natuke teistmoodi, kuid peamiselt on meil samad traditsioonid. 31. oktoobril tulid paljud õpilased kooli oma vägevates kostüümides. Koolimaja oli juba ära kaunistatud ämblikuvõrkude, ämblike, kõrvitsate ja seintele oli kirjutatud õudusfilmidest erinevaid laused punase värviga, mis meenutas verd. Koolimaja peal võis kohata nunne, vange, nõidu ja muid hirmsaid tegelasi. Osad PEK-i õpilased olid korraldanud teisele korrusele laada, kust sai osta küpsiseid, muffineid, pirukaid ja muud huvitavat ning maitsvat. Aulas toimus põhikoolile valmistatud Kahoot. Koolimajas käis ringi ennustaja, kes ennustas kaartidega kõigile soovijatele nende tulevikku. Mõned teised õpilased proovisid samuti ennustada tulevikku, aga see ei õnnestunud neil nii hästi. Kohata võis ka mõnda õpetajat kostüümis. Puhvetisse oli tulnud eriline Halloweeni kook, mis oli kaunistatud söödavate Halloweeni teemaliste kaunistustega.

Tekst Ingrid Paakspuu

Pilt Rebeka Hinno

Viiendal oktoobril, neljapäeval võttis aset õpetajate päev. Päev algas täiesti tavaliselt matemaatika, inglise keelega ja isegi jõudsime kokkata ja puuga töödelda, aga sel päeval andisid õpilased õpilastele viimaseid tunde õpetajate asemel. Meie kirjanduse tunni ajal asendasid õpetajat kolm lahket gümnaasiumi neiut. Tunni lõime käima laulu ja tantsuga ning hiljem tegime oma kirjanduse plakateid. Gümnaasiumi õpilased said väga hästi hakkama oma tööga ja toetasid ja aitasid meid ja meie  töö tegemist. Meid külastasid ka väga huvitavad kooli töötajad, kes olid täna õpilased. Paljud meie klassist saadeti direktori kabinetti tänase direktori poolt, kus ei saanud märkust, vaid pidi end füüsiliselt katsetama ehk pidi tegema kümme kätekõverdust. Sellega lõppes meie jaoks õpetajate päev. Meie klass tunnustas veel lisaks oma õpetajaid sooja üllatusega ning me soovime kõigile õpetajatele head õpetajate päeva ja täname neid nende imelise töö eest.

Tekst Uku Vili

Pildid Anita Uussalu

Reedel tähistasime kõik üheskoos meie kooli sünnipäeva. Sel aastal sai Tallinna Reaalkool 142 aastaseks. Aga enne aktust käis meil külas endine vilistlane rääkimas enda kooliajast ja arutasime milleks me üldse koolis käime. Juurde rääkis meile vilistlane oma praegusest tööst ja tutvustas meile, mida ta seal teeb ja üritab teha. Lisaks saime teha grupitöid huvitaval viisil lego klotsidega ning palju huvitavaid mänge. Kui tund sai läbi olid juba meie klassi lauakatjad rutanud lauda sättima, et see uhkel päeval imeline välja näeks. Seekord tähistasime kooli sünnipäeva teistmoodi. Meil oli sünnipäev kooliparklas, mitte staadionil nagu tavaliselt, kuna staadion on üles kaevatud arheloogilistel põhjustel kooli juurde ehitus plaani tõttu. Aga aktus algas direktori kõnega ja ilusa sünnipäevalauluga Tallinna Reaalkooli auks. Loomulikult tunnustati tublide olümpiaadi tulemustega õpilasi. Ning siis alustasime kaua oodatud tordi söömisega. Meie olime endale sünnipäeva puhul valmistanud maitsvad küpsisetordid ja muretsenud kõrvale  kõrremahlad.  Natukese aja pärast esinesid meile uued rebased oma uue tantsuga ning neile järgnesid vanad rebased oma vanade tantsudega. Pärast kõiki põnevaid esitusi oli koristamis aeg kätte jõudnud. Tegime ilusasti kõik korda ja sammusime kõik jälle oma kodude poole maitsva tordi maitsega suus.

Tekst Mia Liinsoo

Pildid Anita Uussalu

15. september toimus Tallinna Reaalkooli põhikooli spordipäev Kalevi staadionil. Alustasime spordipäeva poiste klasside vaheliste jalgpalliga. Võistlesime 6.b ja 5.a- ga. 6.b- le me kahjuks kaotasime, aga 5. a võitsime. Jalgpallile järgnes tüdrukute klasside vaheline rahvastepall. Meie klassi türukud võitsid 5.a- d, aga kaotasime 6.b- le. Peale seda toimus teatejooks, kus me jooksime end võiduni. Järgnevalt toimusid hootekaugushüppe, 400m jooks ja 60m jooks. Peale mõnusalt sportliku päeva saime me süüa singi-juustu pirukat ja õuna. Siis oli autasustamine ja meie klassist kaks tublit sportlast Mia ja Mark toodi esile eriti heade tulemustega.  Spordipäev oli tore sportik vaheldus koolipinkides istumisest.

Tekst Nele Jässi

Pildid Anita Uussalu

On jälle algamas uus ja põnev kooliaasta! Meie võtsime, seda vastu hommikusel aktusel, mis seekord toimus aulas. Kandsime nagu ikka pidulikku koolivormi ja nii nagu tavaks pidas direktor kõne, kuid ka sellel aastal ühines meie kooliperre mitmeid uusi õpetajaid, kes said direktori käest oma Reaali mütsi. Pärast aktust liikusime edasi klassijuhataja tundi, kus saime kätte oma päevikud, arutasime mida see aasta teeme, mis valikained me valisime, millal ja kuhu me ekskursioonile lähme ja mis suured kokkuvõtvad tööd meid aasta lõpus ootavad. Pärast seda saime varem ära ning läksime oma peredega tähistama septembri algust. Ning 6.a soovib kõigile head uut õppeaastat ja ilusat septembrit!

Tekst Rebeka Hinno

Õppeaasta viimane koolipäev oligi kohale jõudnud. Kolmapäeval, 14. juuni pärastlõunal, olime kõik seadnud end sisse 405 klassiruumi. Alustasime klassijuhataja tundi suve soovidega klassile. Igaüks tõusis püsti ja ütles oma suve soovi klassile. Peale seda jätkasime erinevate auhindade, kiituste ja tunnistuste jagamisega. Kõige lõpus rääkisime üldse möödunud kooliaastast ja ka järgmisest õppeaastast ning sellest, mis hakkab muutuma. Siis oli juba kell nii palju saanud, et liikusime viimast korda meie armsale staadionile. Seal peeti kõnet, tantsiti, lauldi ja loomulikult jagati tunnustusi. Vähem kui tunni aja pärast heitsime pilgu viimast korda staadionile ja koolimajale ning olimegi juba teel kodu poole suvevaheaega nautima.

Anita Uussalu