145a

Meil käisid kolm toredat 9. klassi poissi tutvustamas oma minifirmat ja nagu poisid ütlesid peame tegema sama projekti 7. klassis. Nad tutvustasid oma minifirmat mida nemad olid teinud, nende firma tootis asju lennukis katki läinud asjadest. Näiteks tegid nad lennukis olevatest rihmatest vöid ja veel üks tore toode oli päästevestist tehtud kott. Huvitav oli vaadata nende firma sissetulekuid, väljaminekuid ja nende kasumit. Poisid rääkisid, et on lihtsam teha mini firmat, kui huvid on samad. Tore oli teada saada, kes sai mis osa firmas, näiteks üks neist oli finantsjuht. Nad ütlesid, et on lihtsam, kui määrad, kes on mille juht ja millega tegeleb. Kokkuvõttes oli nende jutt huvitav ja tore ning oli vahva, et nad üldse tulid.

Anni Vili 4.A

Füüsikaõpetaja Mart Kuurme oli neljapäeval koolihoovis koos kahe teleskoobi ja mitme karbi flopiketastega – hakkasime vaatama päikesevarjutust. Jälgisime mitme tunni vältel, kuidas Kuu Päikese eest mööda liigub. Võrdlesime omavahel teleskoobi projektsiooni paberil, vaatasime teisest teleskoobist nähtavat pilti ning piilusime läbi flopiketaste. Kuu liikus aeglaselt, kuid kogu protsess oli ülipõnev!

Meil oli karjääripäev, kus lapsevanemad tutvustasid oma ameteid. See oli ülilahe, sest iga õpilane sai valida nelja ameti vahel ja vanemad olid vaeva näinud, et põnevalt oma erialast rääkida.

Saime valida advokaadi, saatejuhi, produtsendi, panga direktori, kaitseväelase, maksuametniku, noorsoopolitseiniku, keemiku, närviarsti jpm ametite vahel. Põnevaim oli vist Microsoftis töötava isa amet, kes tutvustas, kuidas saab helisalvestiselt ära kaotada taustamüra. Kuid rahule jäid kõik.

Meil on üliägedad lapsevanemad!

Theodori ema tutvustas meile maastikul orienteerumise põhitõdesid: tingmärke, kaadi ja kompassi kasutamist ning kaardi lugemist ja orienteeruja varustust.

Siis jäime meie plaani joonistama, pidime kasutama erinevaid tingmärke ja värve. Mõni suutis teha isegi lähiümbruse kaardi, aga enamik joonistas loovalt endale ühe kaardi.

Lõpuks pääsesime liikuma. Tegelikult ei olnud kerge õigesse punkti jõuda, kuigi igaühel oli oma kaart – selle lugemine pole nagu raamatu lugemine, et kohe saad aru, kus punkt on ja kuidas sinna pääseb. Õnneks jõudsid kõik sihtkohta tagasi.

Päev lõppes rikkaliku koolilõuna-piknikuga.

7. juunil oli Ohhoo!!! päev. Sel korral säästeti kodusid ja vanemaid leiutamisest, sest distantsõpe oli kuu aega tagasi alles läbi saanud.

Kõik võtsid kodudest kaasa materjale, mida saab taaskasutada, kuid mida ei pea kohe ära viskama ning millest saab midagi uut teha või uuesti kasutada.

Meie ehitasime kood b-klassiga torni. Hommikul tutuvusime erinevate tornidega (vaate-, tule-, tele-, vee- jpt) ja arutasime, miks inimesed ehitavad erinevaid torne ja miks neid vaja on. Leppisime kokku, et torn peab mõnda aega ka stabiilne olema e püsti seisma. Seejärel jagunesime rühmadesse, vaatasime üle oma ressursid: materjalid, vahendid ja tööriistad. Iga rühm leidis endale sobiva töökoha ja asusimegi tööle.

Esimene ülesanne oli välja mõelda, millist probleemi oma torniga lahendame.

Mõnel rühmal sujus töö kiiremini, mõnel aeglasemalt. Mõnes rühmas väsisid mõned noored mehed varem kui ülejäänud, mõni rühm panustas stabiilsusele, mitte kõrgusele. Igatahes said kõigil tornid valmis.

Tulemused:

Pikim torn “Pilvelõhkuja” oli 2 m 61 cm kõrge ja selle ehitasid  Jaagup, Nele ja Lennart M,Artur, Pirk Taniel,  kuigi viimased väsisid teistest varem.

Funktsionaalseim “Redeli veetorn”, sest seal oli päriselt paagis vesi sees, see oli stabiilne ja teda saab kasutada joogivee võtmiseks, tule kustutamiseks jm. Selle torni ehitasid Anni-Mari, Helin, Christofer, Mark Andreas ja Theodor.

Ägedaimaks hääletati “Hiltoni hotell”, millel oli mitu erinevat tasapinad, stabiilne ja hästi paljude läbimõeldud detailidega.

Õp. Ahti tutvustas meile, kuidas kraana abil on võimalik üles tõsta väga suuri raskusi ja neid liigutada. Saime teada, et kergemaks teevad töö rullikud, kuid kui võidame raskuse tõstmisel, siis kaotame teepikkuses e nöör, mille otsas on konks, muutub mitmeid kordi pikemaks. Lisaks kraana ehitamisele kaalusime erinevast puidust klotse ja saime teada, milline puit on raskem ja milline kergem.

 

Elekter on veidi hirmus, põnev ja väga vajalik. Käisime füüsikaklassis õp Mart Kuurme juures vooluringi ehitamas. Saime teada, et elektri avastamisel oli abiks merevaik ja staatiline elekter. Püüdsime pirni põlema saada ning selgus, et elektri tekkimiseks on vaja vooluallikat e akut, meil oli selleks patarei. Vaja läks ka juhtmeid, lambipirni ja lülitit, et vooluringi katkestada.

Saime ise katsetada, mis juhtub kui … Aga õpetaja hoiatas, et midagi hirmsat juhtuda ei saa, ainult lambipirn võib põlema süttida. Need olid ülipõnevad kaks tundi.

Me käisime klassiga vanalinnas seenenäitusel. Seenenäitus toimub Eesti Loodusmuuseumis. Seal oli väga tore. Me nägime väga toredaid seeni ja ühte väga suurt MURUMUNA. See oli tohutult suur. Seal oli palju mürgiseid seeni nagu näiteks punane kärbseseen, valgekärbseseen. Kõikidel seentel olid juures märgid, et kas nad on söödavad, mürgised, tapvad või neid peab enne söömist kupatama. Ma sain teada, et tindiseentest saadi vanasti tinti kirjutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli käik väga tore ja kasulik.

Loo kirjutas Milana

  

Loo kirjutas Maico