145a

Ühel päeval jalutasime läbi vanalinna Lastekirjanduse Kaskusesse, et kuulata, Hans Christian Anderseni muinasjutte. Kaks muinasjutuvestjat jutustasid kitarri saatel kaks muinasjuttu. Lõpuks said lapsed ise muinasjutus näidelda. Jutt räkis sellest, kuidas taat vahetas loomad laadateel üksteise vastu nii, et kaasas olnud hobusest tõi ta koju lõpuks kärbatanud õuna, ja tema eit ei pahandanudki. Jutu mõte oli selles, et inimesed, kes taadi vahetustest kuulsid, arvasid, et ta saab kodus eidelt riielda ja soovisid kotitäie kulla peale kihla vedada. Eit aga oli õnnelik, et temal nii tark taat on ja ei riielnudki ning nii nad kotitäie kulda omale saidki.

Sellel aastal lähenesid Tallinna Reaalkooli 1.-4. klassid teaduspäevale teisiti kui tavaliselt. Rõhk on leiutamisel.

2.-4. klasside õpilastele esinesid leiutajad, inimesed, kes oma töös on seotud leiutamisega või erinevatele probleemidele lahenduste otsimisega. Õpilastele tutvustati, miks üldse inimesed leiutama hakkasid,  leiutamise ajalugu, esimesi leiutisi ja praegusi leiutisi.  Saadi teada, et leiutaja võib töötada üksinda või koos meeskonnaga. Väga tore mõte, mis kõlama jäi, oli, et haridus annab vabaduse – vabaduse tegeleda tulevikus täpselt sellega, millega soovime.

1. klassidele tutvustasid oma leiutisi meie enda õpilasleiutajad. Noored selgitasid, milline probleem neil tekkis ning kuidas nad seda lahendada püüdsid, milliseid lahendusi leiti ja milline leiutis siis lõpuks välja tuli. Eriti tore oli näha, et mõnel lapsel oli idee ja kujutlus oma leiutisest, kuid mõnel oli valminud ka täiesti töötav prototüüp või masin. Tore oli mõistmine, et leiutis ei pea olema suur ja keeruline vaid see võib olla väike ja lihtne.

Järgmine osa päevast kulus leiutamiseks. Lastele tutvustati probleemi avastamist ja püstitamist. 1. ja 2. klass leiutasid koos. Probleem, mida lahendati, oli varjupaikade loomade igavuse peletamine. Arutleti, millised tingimused on varjupaiga loomadel, millised loomad on varjupaikades ja kui neid jalutama ei viida, siis on neil seal igav. Õpilased töötasid 4-liikmelistes rühmades. Kõigepealt vaadati üle „ehitusmaterjal“ ning siis hakati kujutlema, mida loomad varjupaikades teha tahaksid. Noorleiutajate ideed olid väga mitmekesised ja lennukad, loomadele mõeldi kohti peitu pugemiseks, võimlemiseks, jooksmiseks, ronimiseks, müramiseks, söömiseks ja ujumisekski. Oma töid tutvustati kaaslastele.

Päev lõppes leiutajate võistlusega. Igast klassist oli 4 võistlejat, võistkonnad moodustusid aga nii, et igas oli üks õpilane esimesest, üks teisest, üks kolmandast ja üks neljandast klassist. Võistkonnad pidid olemasolevate vahenditega lennumasina ehitama.

Käisime Reaalkooli puutööklasis õp Ahti juures geomeetrilisi kujundeid ja nende omadusi kordamas. Puidust klotsidest oli väga tore kolm-, neli- ja viisnurki või ruutu kokku panna.

Saime teada ka erinevate liideste nimetusi – ise kasutame iga päev koolis liimi, paljudele tuli tuttav ette ka nael ja kruvi. Põnevaimaks osutusid nöörliides ja tappliides. Pidime need järgmiseks aastaks meelde jätta.

Loodusõpetuse tunnis käisime õppekäigul kevadlillede näitusel. Käik ise oli väga lühike, sest juba mitu aastat korraldab bioloogiaõpetaja Tiina Talvi Tallinna Reaalkoolis sellist toredat näitust. 

Igal lapsel oli kaasas tööleht lillede piltidega ning nüüd oli vaja kindlaks teha, kas kõik lilled, mis töölehel, on ka näitusel. Koduste abiga oli vaja selgitada, millised neist taimedest on looduskaitse all, millised on mürgised ja mida saab kasutada ravimtaimena.

Väga tublid lapsed oskasid värviliste piltide järgi paljusid kevadlilli järgmisl tunnil nimetada.

Tallinna Reaalkool rändas ajas tagasi 150 aastat … taaslavastati esimene laulupidu koos simmaniga. Meie klass sai loosiga Ambla koori rolli. Kuna tol ajal laulupeole naisi ei lubatud, siis esinesid ainult meeskoorid. Rongkäigus ja peol võisid ikka tüdrukud ka osaleda. Ettevalmistus võttis päris pika aja. Lipu õmbles meile Koidu ema, kes kasutas hiljutise Ambla valla lipu ja vapi värve.  

Lapsed tõid fotosid laulupeo ajaloost ning oma lähedast või enda pilte pidulistena.

Päev algas gümnasistide Annika ja Elina esitlusega laulupidude ajaloost. Tüdrukutel olid seljas oma kodukoha rahvariideid.

Seejärel kogunesime saali, et koos üks laul laulda, pikniku pidasime koolihoovis ja siis tehti suurejooneline foto kõikidest reaalikatest kooli staadionil.

Rongkäigus kõndisime 4-kaupa läbi linna Kalevi Spordihalli. Ilmataat just ei hellitanud. Laulupidu oli vägev, koos ajalooliste isikute kõnede, pasunakoori ja meeskooriga. Pidu lõppes simmaniga, mille lõpuni ka meie klassi 10 õpilast vapralt vastu pidasid.

Tore on, et lapsed olid võimalikult ajastutruult riides ning paljudel oli toidukorv või -komps tänapäevase kilekoti asemel kaasas.