145a

04.05 neljapäev sõitsime ringi ida-Eestis ja käisime Kostivere karstialadel, Jägala joa, Jõelähtme jõe ja Linnamäe hüdroelektrijaama juures koos viienda b-ga. Reis algas sissejuhatusega karstialade kõrval, kus sai palju nalja. Kostivere karstialadel saime teada ,et praod maa sisse tekivad kolmel põhjusel. Need tekivad happelise vihma, maa aluse jää murenemise ja lubjakivi lahustumise tõttu. Saime ronida ja hüpata üle pragude ning isegi maitsta imelist vett. Pärast seda istusime bussi ja sõitsime Jägala joa juurde. Kõndisime seal ringi ja nägime, kuidas Jägala juga ja Jõelähtme jõgi kokku saavad. Jägala joa juures viskasid mõned ka lutsu. Järgmiseks sõitsime bussiga Linnamäe hüdroelektrijaama. Seal tegime palju pilte ja nägime elektrijaama. Peatuste vahel tehti meile palju teste, et kas ikka on midagi meelde jäänud. Kokkuvõttes oli reis väga tore ja saime palju teada. Poonuseks oli meie tore giid teinud meist ilusa kokkuvõtva video reisist.

Linda Lipstok

Link meie videole: https://fb.watch/kkwWcOaZEG/

Neljapäeval, 2. veebruaril, käis 5.a klass Kiviõlis suusatamas. Hommikul kooli ees kell kolmveerand kümme kohtudes olime kõik elevil ning pikaks reisiks valmis. Bussisõit kestis 2 tundi. Sõidu ajal tekkis vaikne elevuse sahin, sest kõigil oli jagade oma sõbrale toredaid jutte või mänge, millega aega veeta. Peale kohale jõudmist läks kohe kiireks varustuse proovimiseks. Saime mäekaardi, kiivri, suusad ja suusasaapad. Suusasõit ja lumelauasõit võis alata… Pooled läksid kohe mäele ja mõned ootasid veel õppemäel koolitust või katsetasid juba ise väiksemal mäel oma oskusi. Kõrgel mäe otsas olles oli imeline vaade erinevatest põldudest, majadest ning otseloomulikult meie kaunist Eestimaa loodusest. Lund langes suure hooga taevast alla juba niigi valgele mäele. Keskuses oli kokku neli rada, kus saime kolm tundi suure hoo ja rõõmuga sõita. Kui kõik olid suusatamise lõpetanud andsime oma suusad ära, võtsime kotid ning sammusime kohviku poole. Seal anti meile süüa ime häid lihapalle, ahjukartuleid ning magustoiduks pannkooke moosiga. Peale sööki hakkasime tasapisi kõik bussi poole lonkima. Bussis loeti lapsed jälle üle, et keegi kogemata maha ei jääks, ning võtsime suuna Tallinna Reaalkooli poole. Nii mõnigi jäi bussis tukkuma peale pikka päeva värskes õhus ning avas silmad alles Tallinnas kui olime jõudnud oma armsa kooli ette täpselt kell kuus. Aeglaselt lahkusid 5.a õpilased, õpetajad ja abilised oma kodude poole nautima viimaseid tunde Tartu rahu päevast selja taga ohtrasti toredaid mälestusi mõnusast suusapäevast.

Anita Uussalu

Paar kokkuvõtvat luuletust, mis tehti ka suusareisist

Suusapäev                                                                                                                                    

Jõudsime kord bussi
kuulasime valjult mussi
bussis ei tohtinud süüa
veel vähem võis üldse lüüa

Siis oli bussijuhi kord
järsku meie ees oli Ford
bussijuht niimoodi kihutas 
Ford meie ees  virutas

Ja siis olime kohal 
mõned meist võtsid õppe 
teised aga hüppasid üle lõkke
jõudsime lõpuks üle tõkke

Mõni hoopis kukkus maha
teistel hakkas järsku  paha 
Hardi aga väänas oma käe 
jutt jõudis üle terve mäe

Lõpuks saime kõhu täis 
millal jälle? seda näis

Ott Tooming

Suusareis

Viienda A Tartu rahu päev
oli suusareis Kiviõli mäel
bussisõit juba elevust täis
jutt ja sahin veel kaks tundi käis

Kohal olles suuski vaja ju oli
pikk rivi ukse taha ronis
suusad käes, mäepilet taskus
ilus vaade meile rõõmu pakkus

Kolme tunni pärast kõigil isu sai täis 
rõõmust, valust ja lumisest käist
ning varsti oli kohvikus kõik
lihapalli, kartuli ja pannkoogi lõik

Bussi me jooksime, üle meid loeti
taskusse komm magusasti poeti
ning jälle kahe tunni pärast
saime kodus rahu suusapäeva kärast

Anita Uussalu

Viimase koolipäeva puhul enne vaheaega käisime me klassiga Suurgildi hoones. Kogunesime kõik kooli fuajeesse ja sealt hakkasime kell 9.00 Suurgildi hoone poole liikuma, kui kohale jõudsime jagati meid kahte gruppi. Esimene grupp läks alla keldrikorrusele ja teine grupp jäi üles saali ningmina olin ise teises grupis. Saalis tutvusime erinevate riikide jõuluvanadega ja päris vanade kuuseehetega, ning siis ehtisime väikeseid kuuski. Pärast kuuskede ehtimist õppisime me ära ühe väga toreda tantsu ning pärast igasugust karglemist ja pöörlemist asusime enda sammud söögisaali poole. Söögi saalis rääkisime toitudest vanal ajal ja üritasime ära arvata,mis toit mis oli nt: jäätis, kartul, šokolaad jms, midasöödi vanal ajal. Pärast arvamist uurisime natuke pille näiteks oboed ning siis tuli meie grupil seada sammud keldrisse ja teisel grupil söögisaali. Kõndisime siis keldri korrusele   ja seal pakkusime lõhna ja välimuse järgi maitseaineid. Kõige lõpuks läks meie grupp kõigepealt relvadega tutvuma ja viimaks tegime vanaaja piparkooke ehk pätsi moodi magusaid palle, mida ei pidanud ahjus küpsetama ja mille sai kohe kaasa võtta ning süüa. Viimane kooli päev enne vaheaega oli nii lahe ja piparkoogid tulid ka maitsvad välja!

Mirjam Lina

11.oktoobril 2022 keset matemaatika tundi (10:20) hakkasime teatri poole liikuma vaatama imelist nukuteatrit, mida meie kirjanduse õpetaja oli planeerinud tulevase draamaprojekti pärast. Meie teekond algas ja võtsime sammud eatri poole. Oli väga hea vaheldusek hingata värsket õhku! Kui jõudsime teatrisse, riputasime riided nagisse, liikusime saali ja hakkasime ootama esitluse algust. Kui tulime sisse olid  näitlejad laval, tantsisid ja tegid naljakaid hääli. Umbes viie minuti pärast algas esitlus ,,Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest´´. Oli väga palju koostööd vaatajatega. Mind taheti kutsuda lavale, kuid millegi pärast ei kutsutud. Esitlus ise oli väga hea ja rohke koostööd publikuga meeldis mulle ja teistele. Mind üllatas, kuidas näitlejad nii väiksel laval nii head esitlust tegid. Oli lihtsalt hämmastav! Pärast tegid ka teine inglise keele rühm inglise keeles näidendit järgi, mis tuli väga naljakas. 

Georg Baitala

Jutu kirjutas Rebeka

Päev algas sellega, et klass jaotati kaheks grupiks. Mina olin esimeses grupis ja alustasime sellega, et läksime Lastekirjanduse keskusesse. Seal uurisime läbi teekonna mille teeb raamat. Mängisime vahvaid mänge, tegime oma reklaami, vaatasime filmi üksikust saarest ja olime väikesed kirjanikud, kes kirjutasid üksikust saarest. Seal saime endale lauamängu millele lisasime käike igas keskuses/muuseumis. Järgmisena suundusime Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse. Seal anti pilt ühest asjast ja pidime leidma terve näituse peale ühe eseme. Leidsime eseme ja saime endale probleemi mille lahenduseks pidime vaatama, kas see ese mille olime välja valinud sobis või ei sobinud probleemi lahenduseks. Kui ei sobinud saime uue eseme valida. Lõpuks saime ka paberlipikul kliendi N: kodukontoris töötav ema. Kes seda toodet vajab ja mõtlesime juurde sellise asja, et seda veel paremaks teha. Meisterdasime ka väikestest tükkidest lisaasja. Täiendasime oma lauamängu. Vahepeal käisime söömas ja kõndisime Nukuteatrisse. Nukuteatris käisime natuke aega muuseumi osas ringi ja siis mängisime mängu. Mäng käis niimoodi. Meile anti pilt kohast kuhu pidime minema, et kokku koguda varjunuku osade tükid. Lõpuks meisterdasime tükkidest mille leidsime varjunuku ja kaunistasime selle. Saime ühe jäseme ka liikuma panna. Lõpetasime oma lauamängu ja päev sai läbi.

Käisime klassiga Päästeametis tutvumas tuleohutusega. Kõik, mis puudutab klassi või kooli, on meil selge, kuid keeruliseks läks lugu siis, kui samu asju küsiti oma kodu kohta.

Õnneks oli päästjatel palju näitmaterjale ja kuidas tuleohtu vältida, sai hästi arusaadavaks ja selgeks.

Loo kirjutas William

Meile tuli bioloogia õpetaja rääkima seentest. Kuid mitte tavalistest vaid hallitus,
parasiit ja puu seentest. Saime teada kes leiutas pentitsiilini ja palju muud
põnevat. Nende seas Erinevate seente nimetused nagu majavamm. Sain teada et
seene teadus on Mükoloogia ja Eestis on 4000-5000 liiki seeni ja et Yungi
tähendab seen.
Minu meelest oli tund väga huvitav ja bioloogia õpetajat ma tänan selle eest.

Me käisime klassiga vanalinnas seenenäitusel. Seenenäitus toimub Eesti Loodusmuuseumis. Seal oli väga tore. Me nägime väga toredaid seeni ja ühte väga suurt MURUMUNA. See oli tohutult suur. Seal oli palju mürgiseid seeni nagu näiteks punane kärbseseen, valgekärbseseen. Kõikidel seentel olid juures märgid, et kas nad on söödavad, mürgised, tapvad või neid peab enne söömist kupatama. Ma sain teada, et tindiseentest saadi vanasti tinti kirjutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli käik väga tore ja kasulik.

Loo kirjutas Albert

Me käisime klassiga Sõjamuuseumis. Me läksime sinna kahe bussiga, vahepeal kohtasime B-klassi. Siis jõudsime kohale ja meile tehti seal ekskursioon.

Üks Laidoneri sõber “varastas” Venemaa käest tema olulised medalid ja andis need üle USAle. Muuseum sai pärast iseseisvumist ja natukest aega omale need medalid (kui muuseum avati).

Näidati kuulipildujaid, kust saab tulistada 20-30 km kaugusele. Näidati relvi, seal oli mõõku, automaate, revolvereid (püsse) ja muid relvi. Siis saime veel teada, et sama pere vennad võisid sõdida erinevatel pooltel. Meile näidati Laidoneri ja varasemate sõjavägede ülemjuhatajate portreesi. Me saime teada, et Laidoneri poeg suri lasketiirus nende maja all, aga keegi ei tea, kas meelega või kogemata.

Laidoneri naine (poolakas) Maria Kruzewska sugulased said lapse. Maria ja Laidoner võtsid ta kasulapseks, kuid tema suri rongi peal loomavagunis.

Laidoner suri vangilaagris, tema naine Kruzewska asutas Siberis muusikakooli enne kui lahkus.

Viktoriin oli väga huvitav ja kõik said lõpus šokolaadi.