145a

13. detsembril käis 7.a klass Rahvusooper Estonias vaatamas balletti “Pähklipureja”. Kaasas olid meiega direktor Ene Saar ja klassijuhataja Ege Viil. Etendus algas kell seitse õhtul, kestis natuke üle kahe tunni koos vaheajaga, mille ajal sai kohvikust endale midagi meeldivat osta. Terve meie klass oli pidulikult riides ja vaatas huviga etendust. “Pähklipureja” on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett. 2023. aastal tehti Gyula Harangozó poolt Rahvusooper Estonias uus versioon lavastusest, mis on eelnevatega võrreldes palju kaasaegsem. Etenduse taustapildid olid modernsed, kasutusel olid videomängud ja erinevate kuulsate tegelaste kostüümid. Eesmärgiks oli, et ka noored leiaksid midagi tuttavat ja põnevat etendusest. Samal ajal aga ikkagi oli säilitatud klassikalise “Pähklipureja” särav ja südantsoojendav jõulumuinasjutt.

“Pähklipureja” ballett räägib sellest, kuidas jõulupeol saab endale väike Klara kingituseks Pähklipureja nuku. Kui külalised on lahkunud saabub Klaral uneaeg, jõuab kätte salapärane kesköötund, kui maailm muutub ning miski pole võimatu. Urgudest tulevad välja rotid ja äratavad Pähklipureja nuku ellu ning algab sõda loomade ja Pähklipureja sõdurite vahel. Pärast sõda kasvavad Klara ja Pähklipureja suureks. Nad armuvad ja reisivad läbi Hispaania, Araabia, Venemaa ja Hiina. Etenduse lõpus selgub, et kõik see oli vaid väikese Klara unenäos ja miski ei toimunud päriselt.

Meie klassile meeldis see etendus väga ja me soovitaksime seda ka kõikidele teistele vaatamiseks. “Pähklipureja” ballett sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ja aitab luua jõulumeeleolu.

Tekst Ingrid Paakspuu

Pildid Markus-Robin Vahtrik ja Rebeka Hinno

Kolmapäeval 25. septembril käisime klassiga eesti keele tunni teema raames Tallinna Keskraamatukogus kuulamas soome-ugri keeltest ja rahvastest loengut. Enne minekut pidime viima kotid klassi 304 ning siis kogunema fuajees. Loeng toimus kell 12.00-12:50 ehk täpselt meie tunni ajal. Meile räägiti põhjalikult erinevatest soome-ugri keeltest, kui palju neid on, kui palju neid kõneldakse, kus neid kõneldaks jne. Kõige huvitavam fakt, mida me teada saime oli minu arust see, et eesti keelele kõige lähedasem keel on vadja keel. Saime kuulata ja vaadata ka ühte videot, kus lauldi erinevates soome-ugri keeltes. See aitas meil mõista, mis moodi kõlavad meie sugulaskeeled. Mõned nendest olid isegi natuke arusaadavad, paljusid ei mõistnud me aga üldse. Kõige lõpus saime panna oma oskused proovile ühe toreda mänguga, kus pidime arvame, mis soome-ugri keeles on erinevad sõnad kirjutatud. Me saime sellel loengul teada lahedaid fakte ning kuulata selle teema eksperti.

Tekst Mia Mirjam Januson

Pildid Anita Uussalu

Reedel 20. septembril käisime bioloogia tunni raames Harjumäe pargis tundi tegemas. Enne pargi poole suundumist kogunesime klassiruumis, et üle vaadata ülesanded, mida pargis täitma pidime. Pargis pidime kahekümne minuti jooksul tegema pilti kahest seene-, taime- ja loomariiki kuuluvatest organismidest, kirjeldama kahte protsessi ning korraldama vaatluse või katse. Kui ülesanded olid vaadatud hakkasime pargi poole kõndima. Ilm oli soe ja päikseline ning kõik nautisid värsket õhku. Tegime vajaliku pargis ära, et kodus määrata organismid, nende taksonoomia ja ladinakeelse nimetuse. Hiljem uurisime põnevaid fakte Harjumäe pargi kohta ja mis parke seal lähedal üldse asub. Kõik ülesanded ja lahendused kirjutasime google doci ülesse. See oli tore lõpp nädalale.

Tekst Rebeka Hinno

Pildid Anita Uussalu

Kolmapäeval 18. septembril seoses tulevena loovtöö tegemisega käisid meile klassijuhataja tunni ajal rääkimas 12. ja 8. klassi õpilased oma minifirmadest. Räägiti kuidas neid teostada, mida täpsemalt teha tuleb ning kust üldse alustada. Esimesena rääkisid meile 2020. aasta Eesti parima minifirma tiitli saanud abiturendid. Nad seletasid lahti, mida täpsemalt minifirma loomise juures meeles pidada, kuidas see üles ehitada ja miks on töö rollide jaotus tähtis. Saime ka pilgu peale visata nende koostatud minifirma aruandele, mis oli väga põhjalik ja detailne. Nende idee oli väga hea, originaalne ja keskkonda säästev. Ideeks oli teha lennukitest saadud enam mitte kasutus kõlbulikest esemetest, näiteks päästevestidest, turvavöödes jt, kotte, erinevaid võtmehoidjaid, nagisid jne. Keskkonda säästab see seetõttu, kuna iga aasta visatakse terve lennuki turvavarustus turvalisuse huvides ära, kuid jääkitega pole midagi peale hakatud. Mõte oli ka sellepärast väga hea, sest see ühendas kõigi tiimi liikmete huvi lennukite vastu.

Tunni teises pooles tutvustasid üheksandikud meile oma tervisešotte, rääkisid mida oleks võinud paremini teha ja mis läks hästi. Nende tervisešotid koosnesid õunamahlast, sidrunimahlast, ingverist ja meest. Meile rõhutasid nad, et on oluline septembri lõpuks idee välja mõelda, kuna oktoobrist hakkavad laadad ja mida rohkem laatadel käid, seda suurem on kasum ja kogemus. Ka nemad võtsid osa Eesti parim minifirma võistlusest, kuhu saavad terve Eesti peale kokku ainult 12 parimat minifirmat. Saime ka nende aruannet näha. Tund oli informatiivne, huvitav ja tore. Aitäh abiturientidele ja üheksandikele oma minifirmade tutvustamise eest.

Tekst Rebeka Hinno

Pildid Anita Uussalu

Teisipäeval (10.09) tegelesime esimeses kirjanduse tunnis sellel õppeaastal suvel loetud raamatutega ja nendega seoses tegime palju mitmekülgseid põnevaid ülesandeid. Suvel pidime lugema kolm raamatut, kuid paljud lugesid tublisti rohkem kui kolm raamatut, mida oli rõõm kuulda. Tunnis sai valida, kuidas sa oma raamatut tahad esitleda: kirjandusmess, väitlus või kirjanduse festivalist inspiratsiooni võetud esitlus pingil. Enamus valisid kirjandusmessi, sest me olime seda juba varem teinud ja see tundus meile kindel ja ka huvi äratav. Kirjandusmessi ajal saime klassis ringi käia ja kuulata teiste loetud raamatute tutvustusi, mis kindlasti andis mõtteid, mida ise tahaksid järgmisena lugeda. Aga valiti ka väitlust ja pingi esitlust. Need paistsid kohe kindlasti silma ja olid väga hästi tehtud ja naljakad.  Pärast neid huvitavaid ülesandeid pidime kirjutama ka väikse kontrolltöö,. Kokkuvõttes oli see väga huvitav viis kuidas raamatuid esitleda ning kindlasti tore pauk uude õppeaastasse. 

Tekst Hanna-Britt Laokse

Pildid Anita Uussalu

6. juuni algas meie 2-pävaline aastalõpu reis Roostale. Meie päev algas bussisõiduga kooli kõrvalt, mis kestis umbes 2h. Kohale jõudes oli meil natukene vabaaega, kuni algasid meie esimesed tegevused. Meid jagati kahte gruppi, et saaksime alustada meie tegevustega: vibulaskmine ja seikluspargi külastamine. Seikluspark oli kahjuks vihma tõttu väga märg ning ohtlikult libe, seega pidime me väga ettevaatlikult turnima puude latvades. Samas lisas see natuke põnevust meie päeva. Pärast seda oli meil kosutav lõunasöök ning vabaaeg, kuni meid oma majadesse jagati, kus me saime kuni õhtusöögini puhata või lõbutseda õues. Julgemad käisid isegi oma suve esimesel karastaval suplusel. Pärast õhtusööki vahetasid grupid oma tegevusi. Roostal pidasime maha ka vinge klassiõhtu, kus tunnustasime üksteisi erinevate auhindadega ning viisime läbi muusikamängu. Loomulikult oli meil klassiõhtu kõrvale üles seatud suur peolaud igasuguste suupistetega. Peo lõpupoole tehti väikene ukakas ning valmistuti öörahuks. Hommikul sõime kõik ühe hommikusöögi ning pakkisimegi asjad kokku. Meile märkamatult olimegi juba bussi peal, Tallinna poole teel.

Tekst Markus-Robin Vahtrik

Pildid Anita Uussalu

23. mai ei olnud meil enam ammugi tavaline koolipäev, sest varsti lõppev kooliaasta oli lähenemas. Meie jaoks koosnes see päev loodusõpetuse tasemetööst ning sellele järgnevast esmaabi loengust. Esmaabi loengus saime teada, kuidas abistada inimest, kes on hädas erinevates olukordades. Täpsemalt saime teada, mida peaks tegema, kui kellelgi on suur verejooks, vigastatud käsi või jalg, on teadvusetta ja palju muud. Saime läbi proovida neid võtteid ka üksteisi peal. Vahelduseks vaatasime harjutamis kõrvale  õpetlikke videosid, mis aitasid meil meelde jätta teadmiseid, mida omandasime. Esmaabi loengu lõpus oli meil väike Kahoot, millega said kõik minu meelest väga hästi hakkama. Ma arvan, et esmaabi loeng oli huvitav ja vajalik kogemus.

Tekst Konrad Kaarma

Pildid Anita Uussalu

20. mail käisime klassiga Poco AI labis, kus räägiti meile tehisintellektist ja selle kasutamisest. Räägiti tehisintellekti plussidest-miinustest, ohtudest ja vastutustundlikust kasutamisest. Õppisime ka ise pilte looma tehisintellektiga. Meile näidati ka raamatut, mille pildid olid loodud tehisintellektiga, kus toodi välja, et tehisintellekt võib eksida. Raamatus oli mitmeid pilte loomadest, kellel oli mõni kehaosa üleliia või puudu näiteks lind, kellel oli kolm jalga ja vikerkaarevärvilised suled, mille värvuse võtsid üle ka oksad. Õppisime, et tehisintellekt ei ole alati perfektne ja võib alati teha vigu, eriti näiteks piltmudelite tegemisel. Saime ka teada, millised sotsiaalmeedia platformid kasutavad tehisintellekti kasutajale parima sisu pakkumiseks. Pärast külastuskäiku said soovijad külastada Poco kunstimuuseumi, kus näidati mitmeid erinevaid modernse kunsti stiile. Mulle meeldis väga see õppekäik, kuna see tõstab teadlikkust ka tehisintellekti vigade suhtes ja soovitaksin käia kindlasti.

Tekst Albert Reinman

Pildid Anita Uussalu

17. mail, reedel oli meil pisut teistsugune matemaatika tund kui tavaliselt. Praegu me õpime matemaatikas koordinaattasandit ning reedel oli meil erakordne võimalus viia see teema kokku ühe kaasahaarava mänguga. Täpsemalt mängisime me kõik koos laevade pommitamist, kuid väikese nõksuga, et see sulanduks paremini kokku meie teemaga. Kõik leidsid endale paarilise ja hakkasid täiest jõust üksteist pommitama. Saime panna oma oskused proovile ja näha kes on parim laevade pommitamises. Meil oli väga lõbus, kuid samas sai meie uus teema selgemaks märkamatult. Aasta lõpu väsimusega on just sellised tunnid meie lemmikud ning aitavad meil ikka edasi lõpu poole tüürida pingutades.

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

Neljapäeval (16.05) esitasime kirjanduse tunnis oma viimast ülesannet ehk enda valitud luuletusi ning sai palju nalja. Valida võis ükskõik millise eesti keelse luuletuse, mida sa polnud varem pähe õppinud. Luuletus pidi olema vähemalt 8 rida ja pidi ka teadma paari fakti luuletuse autori kohta. Kõik olid sellega väga hästi hakkama saanud ja esitasid oma valitud luuletust väga hästi. Meie klassis oli kõige populaarsemaks luuletuste autoriks Liilia Järv. Tema luuletusi olid valinud umbes 10 õpilast. Kuulsime ära ka ühe räpi, mis pani kõigi näod naerule. Väga tore oli kuulata teiste luuletusi ja eriti naljakaks tegid selle tunni luuletuste teemad, mis olid jõuludest suveni. Kõik elasid väga toredasti klassikaaslastele kaasa ja see viimane kirjanduse tund see aasta jäi meile väga toredasti meelde.

Tekst Hanna-Britt Laokse

Pildid Anita Uussalu