145a

Laupäeval (19.11.22) käisime me eesti keele õpetajaga kinos. Tegelikult käisid ainult need
kes soovisid. Meie klassist oli 6 õpilast. Me pidime olema hiljemalt 14.30 coca cola plaza
juures. Seal andis õpetaja meile pileti ja siis võisime endale mingit näksi osta ja saali minna.
Kinos ikka komistatakse ja sellepärast läks nii minu kui ka Anita popkorn ümber (õnneks
mitte tervenisti). Lõpuks film algas. Filmi nimi oli ,,Erik Kivisüda“. See oli Eestis film ning esilinastus. Kui
film läbi sai ja popkorn otsas rääkisid filmi peategelased ja produtsent kuidas filmi tehti.
Seejärel võisime ära minna. Mulle väga meeldis see film ja soovitan seda ka teistele kes pole
seda veel näinud. See on kinodes kõigile vaatamiseks 09.12.

Hanna-Britt

Neljapäeval, 13. oktoobril 2022, oli suure maja tutvumispidu, mille korraldasid viiendikele meie kooli üheksandikud. Peo alguses kogunesime kõik aulasse. Meid pandi pikkuse järjekorda rivisse ning jagati kaheks tiimiks. Mina sattusin teise tiimi. Meie tiim hakkas liikuma Pärnu mnt maja poole. Kohale jõudes saime teade, et hakkame šokolaaditükkidega küpsiseid küpsetama. Nüüd jagati meid veel viieks rühmaks. Igasse rühma kuulus ka üks üheksandik. Tahvlile oli kirjutatud küpsiste retsept – seega midagi muud polnudki teha, kui hakata kokkama. Kokkamise ajal saime meie rühmas olnud ühksandikult küsida kõikvõimalikke küsimusi, mis meile seoses kooliga pähe tuli. Peale küpsetiste valmimist liikusime tagasi aulasse. Väikeste tehniliste viperuste tõttu aga maandusime hoopis ühte klassiruumi, kus tegime kahooti kooli ajaloo ja kooli kohta. Peale kahooti läksime tagasi aulasse, kus suures ringis jagasime oma mõtteid suurest majast.  Aeg lipsas omasoodu ja varsti liitus meiega aulas ka esimene rühm. Esimene rühm oli meie üllatuseks hoopis viineripirukaid küpsetanud. Õhtu suurimaks üllatuseks oli üheksandike poolt spetsiaalselt meie jaoks tehtud tants nagu rebastel. Nii me hakkasimegi õppima oma lennu tantsu, mille olid meile üheksandikud teinud. Meie tantsu saateks oli Katy Perry laul ,,Hot and cold’’. See meeldis kõigile väga. Õhtu lõpetuseks nautisime üheskoos ime maitsvaid viineripirukaid ja küpsiseid ning mängisime veel “toolimängu”. Olen veendunud, et see üritus meeldis kõigile väga. Nii oligi meie eriline õhtu selleks korraks läbi.

Anita Uussalu

Loodusmuuseumi päeval jalutasime läbi vanalinna sinna. Loodusmuuseumis räägiti meile maa arengust. Kõigepealt tutvustati meile, kuidas maa kunagi välja nägi ja kuidas loomad elasid. Meile näidati fossiile ja kuidas need tekivad. Fossiilid tekivad loomaluudest, kui luud kivistuvad. Järgmisena mängisime mängu, kus meid jagati tiimidesse ja igale tiimile anti paber, pliiats ja ühe looma fossiili tükk või terve loom. Siis pidime ruumis, kus me olime, ringi vaatama ja joonistama, mis looma fossiil meile anti. Siis esitasime teistele, millise fossiili me saime ja mis me arvame, et see on. Pärast täitsime töölehti ja meile näidati, kui suured on erinevad dinosaurused võrreldes inimesega. Lõpuks anti meile aega ise muuseumis ringi vaadata.

Koolipäeva alguses olid meil tavalised tunnid, aga pärast läksime Rakett 69 teadusstuudiosse. Seal hakkasime lahendama ülessandeid. Meie teema oli “heli” ja kuidas heli liigub. Enne ülesannete lahendamist küsiti meilt heli kohta küsimusi. Edasi jagati meid neljastesse rühmadesse. Esimene ülesanne oli teha heliredel klaasidega ja mängida nendel üks lugu. Meile olid antud 6 klaasi, pulgad, millega vastu klaase lüüa, et heli tekiks, mõõdunõu, plaat, kus peal olid noodid ja 2 plastikpudelit. Alguses tundus, et on raske, sest vaja on 8 nooti, aga meil oli 6 klaasi. Lugude jaoks oli õnneks vaja ainult 6 nooti. Selleks, et klaasid erinevat häält tegema panna, oli vaja panna klaaside sisse erinev kogus vett ja lüüa neid õrnalt puust pulgaga. Kui olime klaasid õigesti kõlama pannud, oli meil aega enda välja valitud laulu harjutada. Pärast esitasime teistele rühmadele oma laule. Teine ülesanne oli seotud heli liikumise ja helilainetega. Meile anti pildid, kuidas iga täht näeb välja helilainetena. Ülesande mõte oli saada kokku neli numbrit ja igal rühmal oli tabalukk, mis tuli nende nelja numbriga avada. Tabalukud avasid kirstu. Iga rühm sai sõna, mis oli kirjutatud helilainetega. Pidime vaatama teisi pilte, et aru saada, mis number on paberile kirjutatud. Lõpuks, kui oli neli numbrit olemas, pidime välja mõtlema loogilise järjekorra, et tabalukk avada. Kui tabalukud olid avatud, avasime kirstu, kus sees olid kommid ja kommid asusid kõlari peal. Kui kõlar tööle panna, oli näha, kuidas kommid hüppasid.

Uuel aastal oli meil palju tunde õues. Näiteks kunstitund, mil ehitasime lumeskulptuure ning värvisime neid.  Joonistasime kriitidega TKP hoovi betoonseintele.

Või matemaatika, kus iga rühm võttis loosiga mõne geomeetrilise kujundi ja siis pidi neid oma kehadega teistele tegema. Klassikaaslased arvasid, mis kujund loodi. Tund oli lõbus, kuid kujundite ära arvamine ei olnudki nii lihtne, sest ega keegi ei tahtnud, et need ilmselged oleksid.

Või eesti keel, mil tegime näidendeid või siis, kui Hardi, Konrad ja William oma õpimappe Eesti omariikluse taassünni kohta esitasid.

Või loodusõpetus, kus kordasime aasta jooksul õpitut ja joonistasime veeringlust. Ka kompassi kasutamist ja kaarti õppisime kooliõuel.

Koolis kunstitundides konstrueerisime ise prismasid, kolmnurkseid ja kuubikuid.

Distantsõppe ajal harjutasime hobuse joonistamist värviliste pliiatsitega, tagasi kooli tulles joonistasime suksusid juba guaššidega. Eks nüüd oli näha, kes oli oma hobuse ise joonistanud ja kellel olid pereliikmed oma andekust näidanud. Aga valmisid siiski ilusad tööd, ka tausta värvisime seekord pintsliga mitte edasi-tagasi maalides, vaid pintsliga täpitades.

Järgmisena joonistasime üksikut õitsevat õunapuud. Seekord oli küll nii, et õpetaja näitas tahvlil ette ja meie tegime järele. Toonisime värve ja tausta “plätserdasime” paksu pintsliga. Puu tüve ja oksad joonistasime alt üles liikudes imepeenete pintslitega. Valged õied täpitasime kolmekaupa ja võis mõne ka õrnalt roosaga teha. Lõpuks olid tööd imeilusad. Veel joonistasime harilikuga ja kasutasime kasetüvede maalimiseks maalriteipi. Kaunistasime kriitidega kooliõue.                                                       

Üsna kooliaasta lõpus punusime sõbrapaelu, või kaelaehteid või mida igaüks neist teha soovis, sest mõni õpilane läks nii hoogu, et 20 cm asemel punus mitu meetrit paela valmis.       

Tallinna linna parimad kirjanduse tundjad käivad reaalkooli 3.a ja 3. b klassis. Esikoha võistluselt tõid Helin, Ott ja Albert. Nad esindasid Tallinna linna ja ka meie kooli üle-eestilisel võistlusel. Hea saavutuse tagasid meekonnatöö, see, et kõigil oli loetud kõik 12 raamatud ja Helin, kes ei lubanud kirjavigadega vastuseid ära saata.

MÕK-tunnis tegime koostööd kogu klassiga. Kui muidu töötame üksi, paarilise või rühmaga, siis kogu klassiga rühmatöö tegemine ei ole igapäevane tegevus. 30-kesi koos töötamine ei osutunud üldse lihtsaks. Õpilased kujutasid endast tootmisliini ja õpetaja oli praak, ei tohtinud lasta õpetajal istuda tühjale toolile. Arutelud strateegia üle kujunesid lärmakaks ja pingeliseks, sest arvamuse avaldajaid oli rohkem kui tarvis. Lõpuks tuli leppida sellega, et praak sai iga kord omale istekoha.