145a

2. septembril oli meil koolis spordipäev. See spordipäev oli eriline, sest me orienteerusime. Kogunesime Pirita velodromi juures kl 9.20 ning juhendus algas 9.30. Jooksime mööda 106 kilomeetrilist Pirita jõge. Loomulikult me ei jooksnud seda pikka maad. Kui saime kaardi ja oma numbrid kätte, siis asusime orienteeruma. Kokku läbisime me kaksteist punkti. Jooksime mööda erinevaid maastike metsas ja tee ääres. Finishisse jõudes saime teada mitu punkti saavutasime ning pärast seda sõime ühe mõnusa piruka ja õuna. Lõpus kukkus välja veel üks tore päev, mille sai veeta oma sõpradega värskes õhus.

Nele Jässi

Vara hommikul kell 09.00 pidi 5.a jõudma kooli, kuna neil oli klassijuhatajatund ruumis 307. See ruum on tegelikult kunstiruum, kus me maalime ja joonistame kunsti tunnis. Kolmapäeviti kell 08.00 seal toimub ka matemaatika valik, mida meile annab meie matemaatika õpetaja Marge Kanne. Matemaatika valik ei ole kohustuslik, kuigi seal käib ikka pool klassi. Kõik pidid tulema piduliku koolivormiga kooli. Klassijuhataja tunnis rääkis meili meie uus klassijuhataja Ege Viil. Õpetaja tutvustas meile natuke koolimaja ning rääkis, mida me lähipäevadel hakkame tegema. Meie klassi sattusid ka 2 uut õpilast. Nende nimed on Markus Tristian Talgre ning Anita Uussalu. Nemad tulid meie klassi põhikoolist. Pärast klassijuhataja tundi järgnes 2-12 klasside aktus, mis toimus kooli staadionil. See hakkas kell 10.00 ning kestis umbes 45 minutit. Aktusel kõik laulsid Eesti Vabariigi hümni, kuulasid direktori kõnet ning mõned vanemad klassid tantsisid rahvatantsu. Aktuse lõpus kõige vanem ja kõige noorem õpilane pidid viima küünla Reaali poisile. 5.a klass kohtus isegi enda vanade õpetajatega, kellega mõned tegid pilti. Nüüdsest peabki 5.a klass hakkama harjuma suure majaga.

Milana Majerovitš

Jõululaada päevaks olid kõik 4. klassi õpilased enda toodetega hoolega vaeva näinud. Meie klass alustas inglise keele tunniga. Kõik ootasid klassi ukse ees õpetajat ja me tutvustasime üksteisele oma tooteid. Kui meie inglise keele tund lõppes, käisime me söömas ja läksime väiksesse majja. Kuna laat toimus õues, viisime lauad ja toolid õue. Sättisime tooted välja ja jäime ostjaid ootama. Kui ostjad tulid, hakkasid kõik enda asju reklaamima. Alguses, kui endalt ei oldud midagi ostetud ja näiteks kõrvalt oli, siis endal oli ikka tunne, et miks keegi meilt midagi ei osta. Väljas olid miinuskraadi,d nii et pidevalt joosti tuppa ennast soojendama ja siis tagasi õue. Mina ei ostnud midagi, aga kõigil olid ägedad asjad. Paljudel osteti asjad kiiresti ära ja hakkasime asju pool tundi varem kokku panema. Viisime kõik lauad ja toolid sisse, rääkisime õpetajaga kuidas läks ja muidu pidi meil olema klassijuhatajatund, aga kuna olime tund aega väljas külmetanud, lasti meid koju. Peaaegu kogu klass jäi plussi ja suurem osa asju müüdi ära. Lisaks toimus järgmisel päeval järelmüük, kus sai müüa asju mis sul üle olid jäänud.

Elin Lind

Jutu kirjutas Ingrid

Me tähistasime Tallinna Reaalkooli 140. sünnipäeva ja Tallinna Kesklinna Põhikooli 8. sünnipäeva 29.sep-tembril. Me kuulasime õues staadionil direktori kõne ja kui see oli läbi siis 4.a ja 4.b jäid õue Reaalkooli endist vilistlast Sten Aru kuulama. Sten rääkis kuidas tema ajal kool oli ja näitas meile pilte. Kui see oli kuulatud läksime tagasi tundidesse ja sõime jäätist.

1. septembril kogunesime klassis. Kell 09.15 oli meil oli klassijuhatajatund. Kõigepealt saime kätte oma õpikud, siis rääkisime meie uuest tunniplaanist. Meil on sellised uued tunnid nagu näiteks tehnoloogia ja käsitöö, lisaks veel klassijuhatajatund. Kui klassijuhatajatund oli läbi saanud, läksime staadionile. Alguses laulsime hümni ja siis pidas direktor kõnet. Rääkis ikka meie kooli arhitektuurist ja kui tore on, et saame siin koos olla. Endal oli päris uhke tunne, et olen juba 4. klassi õpilane. Siis saadeti meie kooli kõige väiksem ja suurem õpilane Reaali poisi juurde küünalt viima. Esines ka koor lauluga „Koolitee“. Siis hakkaski aktus läbi saama. Kõndisime sealt pudireas ära. Ära kõndides ja direktorist mööda minnes on mul alati uhke tunne. Mina jäin aktuse päevaga väga rahule.

Kooliaasta lõpuaktusel oli ilus ilm nagu tavaliselt. Hästi palju jagati mkiituskirju, meie klassis said need lausa 6 õpilast – järgmisel aastal lubasid poisid ka mõne vastu võtta.

Aktus lõppes kaerajaani tantsimise ning loomulikult pum-tšiga-pummi ja mütside viskamisega.

7. juunil oli Ohhoo!!! päev. Sel korral säästeti kodusid ja vanemaid leiutamisest, sest distantsõpe oli kuu aega tagasi alles läbi saanud.

Kõik võtsid kodudest kaasa materjale, mida saab taaskasutada, kuid mida ei pea kohe ära viskama ning millest saab midagi uut teha või uuesti kasutada.

Meie ehitasime kood b-klassiga torni. Hommikul tutuvusime erinevate tornidega (vaate-, tule-, tele-, vee- jpt) ja arutasime, miks inimesed ehitavad erinevaid torne ja miks neid vaja on. Leppisime kokku, et torn peab mõnda aega ka stabiilne olema e püsti seisma. Seejärel jagunesime rühmadesse, vaatasime üle oma ressursid: materjalid, vahendid ja tööriistad. Iga rühm leidis endale sobiva töökoha ja asusimegi tööle.

Esimene ülesanne oli välja mõelda, millist probleemi oma torniga lahendame.

Mõnel rühmal sujus töö kiiremini, mõnel aeglasemalt. Mõnes rühmas väsisid mõned noored mehed varem kui ülejäänud, mõni rühm panustas stabiilsusele, mitte kõrgusele. Igatahes said kõigil tornid valmis.

Tulemused:

Pikim torn “Pilvelõhkuja” oli 2 m 61 cm kõrge ja selle ehitasid  Jaagup, Nele ja Lennart M,Artur, Pirk Taniel,  kuigi viimased väsisid teistest varem.

Funktsionaalseim “Redeli veetorn”, sest seal oli päriselt paagis vesi sees, see oli stabiilne ja teda saab kasutada joogivee võtmiseks, tule kustutamiseks jm. Selle torni ehitasid Anni-Mari, Helin, Christofer, Mark Andreas ja Theodor.

Ägedaimaks hääletati “Hiltoni hotell”, millel oli mitu erinevat tasapinad, stabiilne ja hästi paljude läbimõeldud detailidega.

Sel aastal oli Ohhoo!!! päev teistsugune. Probleemiks sai valida, milleks on torni vaja. Ehitati mitmeid torne: vaatlus-, tule-, tele- ja veetorne ja üks hotell. Kasutati jäätmeid, isegi plakatid tegime taaskasutatavatele alustele.

Tornid pidid olema funktsionaalsed, ägedad ja stabiilsed. Üsna keeruline oli kõrget torni stabiilsena hoida ning selle pärast ehitasid mõned rühmad kohe kompaktsed, stabiilsed ja kindla funktsiooniga tornid.

Kõige kõrgem oli “Pilvelõhkuja” 2 m ja 61 sentimeetriga. Kõige ägedamaks hääletati “Hiltoni hotell”, mis nägi väga vahva välja, tal oli palju erinevaid tasapindu ja läbimõeldud detaile ning väga stabiilne. Kõige funktsionaalsemaks tunnistati veetorn “Redeli veetorn”, mis oli ka stabiilne ja mille funktsionaalsus seisnes veepaagis – sealt saab vett joomiseks, kustutamiseks ja kastmiseks.

Kõigil ei tulnud rühmatöö päris hästi välja, kuid päev sujus rõõmsalt ning oli tore.

jutu kirjutas Uku

Meie koolipäev algas niimoodi, et tulime kooli pidulikutes riietes . Tegime kaks esimest tundi ära ja siis
läksime staadionile. Seal rivistusime koolidirektor pidas kõne. Kui kõne oli läbi, siis me laulsime Eesti
hümni ja regilaulu. Direktor jagas kiituskirju ja auhindu parimatele peast arvutajatele. Lõpus me
laulsime real hümni ja algaski vaheaeg.