145a

Koolis kunstitundides konstrueerisime ise prismasid, kolmnurkseid ja kuubikuid.

Distantsõppe ajal harjutasime hobuse joonistamist värviliste pliiatsitega, tagasi kooli tulles joonistasime suksusid juba guaššidega. Eks nüüd oli näha, kes oli oma hobuse ise joonistanud ja kellel olid pereliikmed oma andekust näidanud. Aga valmisid siiski ilusad tööd, ka tausta värvisime seekord pintsliga mitte edasi-tagasi maalides, vaid pintsliga täpitades.

Järgmisena joonistasime üksikut õitsevat õunapuud. Seekord oli küll nii, et õpetaja näitas tahvlil ette ja meie tegime järele. Toonisime värve ja tausta “plätserdasime” paksu pintsliga. Puu tüve ja oksad joonistasime alt üles liikudes imepeenete pintslitega. Valged õied täpitasime kolmekaupa ja võis mõne ka õrnalt roosaga teha. Lõpuks olid tööd imeilusad. Veel joonistasime harilikuga ja kasutasime kasetüvede maalimiseks maalriteipi. Kaunistasime kriitidega kooliõue.                                                       

Üsna kooliaasta lõpus punusime sõbrapaelu, või kaelaehteid või mida igaüks neist teha soovis, sest mõni õpilane läks nii hoogu, et 20 cm asemel punus mitu meetrit paela valmis.       

Tallinna linna parimad kirjanduse tundjad käivad reaalkooli 3.a ja 3. b klassis. Esikoha võistluselt tõid Helin, Ott ja Albert. Nad esindasid Tallinna linna ja ka meie kooli üle-eestilisel võistlusel. Hea saavutuse tagasid meekonnatöö, see, et kõigil oli loetud kõik 12 raamatud ja Helin, kes ei lubanud kirjavigadega vastuseid ära saata.

Õp. Ahti tutvustas meile, kuidas kraana abil on võimalik üles tõsta väga suuri raskusi ja neid liigutada. Saime teada, et kergemaks teevad töö rullikud, kuid kui võidame raskuse tõstmisel, siis kaotame teepikkuses e nöör, mille otsas on konks, muutub mitmeid kordi pikemaks. Lisaks kraana ehitamisele kaalusime erinevast puidust klotse ja saime teada, milline puit on raskem ja milline kergem.

MÕK-tunnis tegime koostööd kogu klassiga. Kui muidu töötame üksi, paarilise või rühmaga, siis kogu klassiga rühmatöö tegemine ei ole igapäevane tegevus. 30-kesi koos töötamine ei osutunud üldse lihtsaks. Õpilased kujutasid endast tootmisliini ja õpetaja oli praak, ei tohtinud lasta õpetajal istuda tühjale toolile. Arutelud strateegia üle kujunesid lärmakaks ja pingeliseks, sest arvamuse avaldajaid oli rohkem kui tarvis. Lõpuks tuli leppida sellega, et praak sai iga kord omale istekoha.

 

Elekter on veidi hirmus, põnev ja väga vajalik. Käisime füüsikaklassis õp Mart Kuurme juures vooluringi ehitamas. Saime teada, et elektri avastamisel oli abiks merevaik ja staatiline elekter. Püüdsime pirni põlema saada ning selgus, et elektri tekkimiseks on vaja vooluallikat e akut, meil oli selleks patarei. Vaja läks ka juhtmeid, lambipirni ja lülitit, et vooluringi katkestada.

Saime ise katsetada, mis juhtub kui … Aga õpetaja hoiatas, et midagi hirmsat juhtuda ei saa, ainult lambipirn võib põlema süttida. Need olid ülipõnevad kaks tundi.