145a

18.-22. märts toimus Reaalkoolis tervisenädal. Tervisenädalat korraldati, et julgustada lapsi rohkem liikuma ja tervislikumalt toituma. Selle raames toimusid jooga- ja tantsuvahetunnid, vahvad bingod ning puhvetis sai see nädal osta tervislikumaid ampse. Ka meie klass aitas kaasa tervisenädala korraldamisele tehes kunstitunnis erinevad värvikaid plakateid, mis andsid edasi infot tervislikuma eluviisi kohta. 25. märtsil toimus vahetunni ajal 5.-9. klasside tervisenädalat kokkuvõttev viktoriin. Viktoriini küsimusteks olid erinevad faktid inimese keha kohta, mis olid eelnevalt olnud ka koolimaja seinte peal kirjas. Igast A ja B klassist oli esindama tulnud kaks õpilast. Meie klassi esindasid mina ja Hardi. Kahjuks me just ei võitnud, kuigi mõnda aega püsisime poodiumil, kuid siiski saime palju targemaks. Selline viktoriini mõte on minu arvates väga lahe, õpilased saavad targemaks ning proovivad fakte meelde jätta. Loodan et järgmine aasta saavad ka teised viktoriinil osaleda ning kogeda uusi kogemusi.

Tekst Paul Johann Mere

Pildid Anita Uussalu ja Anni Vili

14. märtsil toimus riiklik tähtpäev emakeelepäev ning sel päeval panid üle terve Eesti inimesed ennast proovile oma eesti keele oskustega. Meie klass pani ka end proovile kirjanduse tunnis kahootiga, kus küsiti põnevaid teemasi emakeele kohta alates Kristjan Jaak Petersonist ehk ühest esimesest eestikeelsest kirjanikust kuni Karl-Erik Taukari välja mõeldud sõnast. Samal ajal kui terve klass nuputas kahooti kallal olid kolm meie klassi õpilast saadetud emakeelepäeva viktoriinile klassi esindama. Selles viktoriinis võtsid osa 5.-12. klassi õpilased, kes omakorda olid jaotatud kolmeks vanusegrupiks: 5.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Meie klassist saadeti Artur, Nele ja Anita. Pärast arutades viktoriini oli üllatav nii meile kui ka meie eesti keele õpetajale see, et küsimuste teemad ei erinenud kahooti küsimuste teemadest, sest tuli välja, et meie eesti keele õpetajad mõtlevad sarnaselt. Viktoriin lõpetasime ka huvitava faktiga, et viktoriini on peetud juba aastast 2011, seega on viktoriini läbiviimise traditsioon meiega sama vana. Järgmisel päeval külastati meid heade uudistega, et olime saanud esimese koha oma vanusegrupis ning meie tublid viktoriinil osalejad said 10€ Apollo kinkekaardi autasuks.

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

Kahekümne kolmandal veebruaril ehk reedel pidasime ühiselt kooliga Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Sellel päeval oli meil lühendatud päev ja juba neljanda tunni ajal võttis aset klassijuhatajatund. Seekord oli see tund natuke teistsugune: me ei rääkinud tulevikust, ei jaganud diplomeid ja me ei rääkinud Eestist. Hoopis käis külas meil r-õppe õpetaja ning me täitsime üheskoos arvudites küsimustikku erinevatel teemadel kooli kohta. Järgnevalt kogunesid kõik reaalikad nüüd juba teist korda õpetajate parklasse staadioni asemel aktusele. Õue jõudes märkasime ka, et ilmataat otsustas kallata pidutsejatele pähe natuke vihma, kuid see ei rikkunud kellegi tuju. Meie vana ja kaunist hoonet kaunistas Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul suur sini-must-valge lipp. Me rivistusime traditsioonilist viisi klasside kaupa nooremad eespool vanemad tagapool. Alustasime loomulikult hümniga. Mulle eriti meeldis sellel aastal kõne neljanda klassi poisi poolt Eesti Vabariigile, see kirjeldas väga hästi meie riiki, rahvast ning meie mentaliteeti. Samuti jagati auhindu ja diplomeid tublidele õpilaste koolivoorudest ning ka paar meie klassi õpilast said diplomeid. Me soovime neile palju edu järgmistes voorudes. Lõpuks laulsime me kõik koos meie kooli õpilaste poolt tehtud regilaulu, mis rääkis otse loomulikult Eestist. Peale laulmist tantsisime traditsioonilist kaerajaani, mis ajas kõiki naerma ning tantsimine ning laulmine tuletasid meelde, kui suur tähtsus oli muusikal ja tantsul meie ärkamisajal ning vabaks saamisel. Palju õnne, kallis Eesti!

Tekst Amelia Maljugina

Pildid Anita Uussalu

12.-16. veebruaril toimus iga-aastane stiilinädal, kus ei pea kandma koolivormi, vaid saab tulla kooli erinevate stiilide ja riietega. Selle aasta teemad olid väga huvitavad: esmaspäeval oli “Sport”, teisipäeval “Pidulik”, kolmapäeval oli “Kaksikud / Kolmikud”, neljapäeval oli “Suvepuhkus / Rannapäev” ja reedel olid “Kuulsused”.Stiilinädalast võtsid osa väga paljud ja oli tore, et sai kanda midagi muud, kui tavalist koolivormi. Mulle isiklikult meeldis väga see idee, et sai ka kooli riietest vaheldust ja huvitav ning naljakas oli ka vaadata, kuidas teised olid ennast riietanud. Olen väga õnnelik, et stiilinädal toimub iga aasta ja loodetavasti toimub see järgmine aasta jälle.

Tekst Albert Reinman

Pildid Anita Uussalu

13. veebruaril käisid 5.-6. klassid Kõrvemaal suusatamas, mis sattus lõbusalt samale päevale vastlapäevaga. Päev algas varakult Reaalkooli ees ning edasi suundusime juba bussiga Kõrvemaa poole. Meid soositi ka hea ilmaga: päike paistis ja rajad olid korras just sadanud lume pärast. Kohale jõudes loeti meile päeva ajakava ette ja kohe hakkasime kõik suusatama viie km rada tuhisedes mööda puudest ja põõsastest. Sellele järgnes pingeline teatevõistlus, kus osalesid kolm tüdrukut ja kolm poissi igast klassist. Meie klassi võistkond pärast paari viperust suusatas end hooga kolmandale kohale rõõmsa tujuga. Ajakava järgi järgnes meil kelgutamine ja tuubitamine ning seda me tegimegi üheskoos ning kuna meil sattus see tore päev vastlapäevale saime lasta liugu ja ka vaadata, kellel tulevad pikimad linad see aasta. Kelgutamine ei kestnud kaua, sest kõikidel olid kõhud tühjad. Suundusimegi pärast pikka päeva sööma telki tagasi. Meile pakuti imemaitsvat frikadellisuppi ja marja maitselist teed, mis kõigile maitses. Enam kauem päev ei kestnudki, sest varsti juba suundusime tagasi bussi poole ja bussiga tagasi kooli poole. 

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

Lõpuks jõudis esmaspäeval kätte viiendate ja kuuendate klasside jõulupidu. Klassi kaunistamine ja jõulukinkide üle arutlemine olid muutnud kõiki juba ootusärevaks ja jõulumeeleollu. Kooli saalis ootas ehitud kuusk peolisi. Peo õhtujuht oli meie inimeseõpetuse õpetaja Piret Otsa, direktor Ene Saar oli kutsunud erikülaliseks jõuluvana ja kõik klassijuhatajad olid kohal oma klassidega. Kõik klassid pidid tegema etteaste, et saada kätte oma lunastatud kingikotid. Meie klassi etteastega olid see aasta tegelenud tüdrukute grupp, kes esinesid looga ,,Aisakell” Nele ja Anita klaveril, Mia viiulil, Anni flöödil ja Mirjam oboel. Suur tänu neile selle eest! Lisaks esinesid teised klassid veel tantsukavadega ja teiste pillide mängimisega. Sellele lisaks oli õp Piret Otsa üllatanud meid põnevate tegevustega, mille alla kuulus väike tantsukava õppimine, tore liikumis mäng ja meile esines koolikoor ilusate jõululauludega. Toredate võtetega oli tantsimine ja liikumis mäng muudetud kõigi jaoks lihtsaks. Kui suur jõulupidu läbi sai läksid kinkide jaotamiseks õpilased aulast oma koduklassidesse. Meie klassis oli sel korral jõuluvana abiliseks Artur, kes jagas kingitusi laiali ning kuulas kõikide salme ja laule. Kõigil klassikaaslastel olid salmid hästi selged ning osadel isegi harjutatud ühiseks esitamiseks. Meid üllatasid ka päkapikud magusate piparkookidega. Kõik olid rõõmsad oma kingi üle ja proovisid nuputada, kes neile oli salajase kingi teinud. Sel õhtul oli meil veel planeeritud huvitavad tegevused: piparkookide kaunistamine, kahoot ja lauamängud. Õhtu lõppes klassiruumi koristamisega. Nii mindi rõõmsalt jõuluvaheajale.

Tekst Lennart Mällo

Pildid Anita Uussalu

Tallinna Reaalkoolis toimus 4-6 klasside stiilipidu see aasta 27. novembril. Selle aasta teemaks olid riigid ning nii saigi iga klass endale riigi teemaks. Meie klassil teemaks oli Prantsusmaa. Pidu algas kell 18.00 ja pärast kogunemist jagati kõik osalejad erinevatesse grupitesse. Kui kõik grupid valmis olid, läksid kõik oma grupi vanemaga erinevatesse töötubadesse. Töötoad olid tehtud kõik erinevate riikide järgi. Esimene töötuba oli minul origami voltimine, mis seostus Jaapaniga. Seal voltisime õpetuse järgi kõik endale krabi. Järgmised kaks töötuba olid kahootid. Kahootid olid tehtud maailma keelte ja maailma lippude tundmise järgi. Kui kahootid said läbi, läksime neljandale korrusele spiooni töötuppa. Spiooni töötoas räägiti meile lugu, kuidas üks riik on varastanud, kelleltki tähtsad dokumendid, millega saab algatada tuumasõda. Meie pidime tegema erinevaid ülesandeid, et välistada riigid, kes seda dokumenti kindlasti varastanud ei ole. Lõpuks jõudsimegi vastuseni ning meie viimane töötuba oli aulas. Aulas tantsisime erinevaid huvitavaid tantse ja mängisime mitmeid mänge. Kui kõik töötoad olid läbitud edukalt lõppeski stiilipidu.

Tekst Linda Lipstok

Pilt: S.Kopp (2005) Prantsusmaa lipp. Vaadatud:                                                                                                                        https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#/media/Fail:Flag_of_France.svg 27.11.2023.

Kodanikupäev on tähtpäev Eesti Vabariigis, mida tähistatakse igal 26. novembril ja mis on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Kodanikupäeva tähistatakse alates 1998. aastast. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Reaalkoolis pandi sel päeval õpilased proovile põnevate, kuid pead murdvate viktoriinidega igale vanuse astmele. Viktoriinis sai osaleda igast klassist 4-5 liikmeline võistkond. Viktoriini küsimuste teemad olid nii Eesti Vabariigi presidendid, Eesti rahatähed läbi aegade kui ka 2023. aasta kodanik ja viktoriine viisid läbi vanemate klasside õpilaste. Nad parandasid vastuseid, esitlesid küsimusi ning ergutasid meid lõpuni. Meie klassil läks viktoriinil väga hästi, sest poolajal olime taganud koostööga esimese koha, aga lõpetasime teisena 4-6 klassid arvestuses rõõmsa tujuga.

Tekst Anita Uussalu

Pilt Anita Uussalu

Halloween on üle maailma tuntud püha, mille juured ulatuvad kaugele ajalukku umbes 2000 aasta kaugusele. Halloween on väljarändajate iirlaste ja šotlaste poolt Põhja-Ameerikas juurutatud traditsioon. Aga mis juhtus Reaalkoolis sel päeval?

Sõna Halloween on lühendatud ja mugandatud versioon ingliskeelsest sõnast All Hallows’ Eve ehk kõigi pühakute õhtu, kuid tuntud ka Allhalloween nime all. Püha tähistamine on aja jooksul muutunud, näiteks traditsioonilised kõrvitsad said Halloweeni sümboliks alles Ameerikas, sest kõrvits on Ameerika päritolu taim ja varem neid Euroopas ei tuntud. Laterna valmistamise komme ise on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhaini ühislõkkelt koju süsi õõnestatud naeri sees. Kõrvitsatest laternate tegemine viitab iiri rahvajutule Stingy Jack, kus jutu peategelane just 31. oktoobri õhtul ringi liigub ning keda majaomanikud oma kodudest isevalmistatud laternatega eemale püüavad peletada. Halloweeni jooksmine ehk trick-or-treating toimub 31. oktoobril.

Meie oma koolis tähistasime Halloweeni natuke teistmoodi, kuid peamiselt on meil samad traditsioonid. 31. oktoobril tulid paljud õpilased kooli oma vägevates kostüümides. Koolimaja oli juba ära kaunistatud ämblikuvõrkude, ämblike, kõrvitsate ja seintele oli kirjutatud õudusfilmidest erinevaid laused punase värviga, mis meenutas verd. Koolimaja peal võis kohata nunne, vange, nõidu ja muid hirmsaid tegelasi. Osad PEK-i õpilased olid korraldanud teisele korrusele laada, kust sai osta küpsiseid, muffineid, pirukaid ja muud huvitavat ning maitsvat. Aulas toimus põhikoolile valmistatud Kahoot. Koolimajas käis ringi ennustaja, kes ennustas kaartidega kõigile soovijatele nende tulevikku. Mõned teised õpilased proovisid samuti ennustada tulevikku, aga see ei õnnestunud neil nii hästi. Kohata võis ka mõnda õpetajat kostüümis. Puhvetisse oli tulnud eriline Halloweeni kook, mis oli kaunistatud söödavate Halloweeni teemaliste kaunistustega.

Tekst Ingrid Paakspuu

Pilt Rebeka Hinno

Viiendal oktoobril, neljapäeval võttis aset õpetajate päev. Päev algas täiesti tavaliselt matemaatika, inglise keelega ja isegi jõudsime kokkata ja puuga töödelda, aga sel päeval andisid õpilased õpilastele viimaseid tunde õpetajate asemel. Meie kirjanduse tunni ajal asendasid õpetajat kolm lahket gümnaasiumi neiut. Tunni lõime käima laulu ja tantsuga ning hiljem tegime oma kirjanduse plakateid. Gümnaasiumi õpilased said väga hästi hakkama oma tööga ja toetasid ja aitasid meid ja meie  töö tegemist. Meid külastasid ka väga huvitavad kooli töötajad, kes olid täna õpilased. Paljud meie klassist saadeti direktori kabinetti tänase direktori poolt, kus ei saanud märkust, vaid pidi end füüsiliselt katsetama ehk pidi tegema kümme kätekõverdust. Sellega lõppes meie jaoks õpetajate päev. Meie klass tunnustas veel lisaks oma õpetajaid sooja üllatusega ning me soovime kõigile õpetajatele head õpetajate päeva ja täname neid nende imelise töö eest.

Tekst Uku Vili

Pildid Anita Uussalu