Palju õnne, kallis Eesti!
Kahekümne kolmandal veebruaril ehk reedel pidasime ühiselt kooliga Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva. Sellel päeval oli meil lühendatud päev ja juba neljanda tunni ajal võttis aset klassijuhatajatund. Seekord oli see tund natuke teistsugune: me ei rääkinud tulevikust, ei jaganud diplomeid ja me ei rääkinud Eestist. Hoopis käis külas meil r-õppe õpetaja ning me täitsime üheskoos arvudites küsimustikku erinevatel teemadel kooli kohta. Järgnevalt kogunesid kõik reaalikad nüüd juba teist korda õpetajate parklasse staadioni asemel aktusele. Õue jõudes märkasime ka, et ilmataat otsustas kallata pidutsejatele pähe natuke vihma, kuid see ei rikkunud kellegi tuju. Meie vana ja kaunist hoonet kaunistas Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul suur sini-must-valge lipp. Me rivistusime traditsioonilist viisi klasside kaupa nooremad eespool vanemad tagapool. Alustasime loomulikult hümniga. Mulle eriti meeldis sellel aastal kõne neljanda klassi poisi poolt Eesti Vabariigile, see kirjeldas väga hästi meie riiki, rahvast ning meie mentaliteeti. Samuti jagati auhindu ja diplomeid tublidele õpilaste koolivoorudest ning ka paar meie klassi õpilast said diplomeid. Me soovime neile palju edu järgmistes voorudes. Lõpuks laulsime me kõik koos meie kooli õpilaste poolt tehtud regilaulu, mis rääkis otse loomulikult Eestist. Peale laulmist tantsisime traditsioonilist kaerajaani, mis ajas kõiki naerma ning tantsimine ning laulmine tuletasid meelde, kui suur tähtsus oli muusikal ja tantsul meie ärkamisajal ning vabaks saamisel. Palju õnne, kallis Eesti!
Tekst Amelia Maljugina
Pildid Anita Uussalu
© 2024, 145a