12.c õpilased on jälle seitsmeaastased lapsed
Erksad riided ja vee virrvarr ilustasid Reaalkooli!
Aprilli 15. kuupäeval, peale Draamateatris meie poolt lavastatud imet, oli aeg naaseda oma nooruspõlve, kus olime suurt maailma uurides särasilmsed ja lapselikke vigureid täis, sest nüüd hakkas tutipäev. Mis siis oli meile peamine, et tunda end väikse lapsena? Vastuseks muidugi endi riietamine väikesteks lasteks ja kõige kõige olulisem – veepüssid. Küll osad patsifistlikumad abituriendid nagu Erik ei soovinud end relvastada veega, vaid soovisid luua maailma ilu, kasutades selleks mullitajaid. Kui 12. klasside õpilased olid valmis, hakkas vett lendama ja sihtmärgiks olid küll teised niinimetatud lapsed, aga pihta said süütud pealtnägijad, põrandad ja seinad. Vesi võis olla kuum, leige või külm – valikud, millega võid pihta saada, tekitasid mängus valdava osa hirmust. Lõbutseti, seda tehti ohtralt ja üks hetk liialt palju, kus null korrusel oli piisavalt vett, et saaks ujuda. Nii keelati lõunaaeg veega pritsimine ära. Kurbust selles momendis see enamikus ei tekitanud, sest pidevalt märg olla omas väsitavaid omadusi. Riietega olime veel matemaatikas ja ühtedes viimastes eesti keele tundides, kus lõpetamise tunne hiilis väga lähedale. Pilgutasid silmi ja päev koolis saigi läbi, nii lõppes tutipäev ja mindi koju valmistuma homseks lõpukellaks ette.
Kirjutas Stenar.
© 2024, 139c