139c

2022. aasta sügisel liitus 11.c klassiga üheks kooliaastaks Shuji Watanabe Jaapanist.

Praeguseks on Shuji juba viis kuud Eestis elanud, proovinud verivorste, jalutanud vanalinnas ja osa võtnud Reaalkooli mitmetest traditsioonilistest üritustest. Selleks, et nii Jaapanist kui Shujist rohkem teada saada, pead edasi lugema…

Kus sa Jaapanis elad?

Minu kodu on Ichinomiya linnas Aichi prefektuuris. Nagoya on samuti Aichi prefektuuris olev linn, kuid see on Ichinomiyast palju kuulsam. Ichinomiya rahvaarv on 382 000 inimest ja linna pindala on 113 km². Ichinomiya linn on tuntud selle poolest, et see on maailma kolme kõige põhilisema villatootmispiirkonna keskuseks. Aga ma ei tea selle kohta eriti palju.

Kuidas sa sattusid Eestisse vahetusõpilaseks? 

Minu kool saadab iga aasta umbes 60 õpilast välismaale õppima (minu koolis on kokku umbes 1000 õpilast). Ma ei olnud sellest enne kooli õppima asumist kunagi varem kuulnud, kuid kui ma kuulsin vahetusaasta kohta vanematelt õpilastelt ja sõpradelt, siis tekkis ka minul soov välismaale õppima minna. 

Miks ma valisin just Eesti? Esiteks ma teadsin juba algusest peale, et tahan Põhja-Euroopasse minna. Teiseks huvitusin Eesti imelisest IT-kultuurist. Kolmandaks nägin Eesti ja Jaapani vahel sarnasusi, mõlemas riigis on sarnane saunakultuur. Ja otse loomulikult mulle meeldivad saunad. 

Mis on Eesti ja Jaapani koolisüsteemide erinevused?

Esiteks Eestis on klassid 1.–12., kuid Jaapanis on algkool 1.–6. klassini, põhikool 1.–3.  klassini ja keskkool 1.–3. klassini.  Teisisõnu käin Eestis 11. klassis, kuid Jaapanis käin keskkooli teises klassis. 

Teiseks erinevuseks on kooliaasta algusaeg. Eestis algab kool septembris ja lõppeb juunis, kuid Jaapanis algab kooliaasta aprillis ja lõpeb järgneva aasta märtsis. 

Kolmas erinevus on see, et Eestis peavad õpilased õppeainest lähtuvalt klassiruumi vahetama, kuid Jaapanis vahetavad õpetajad klassiruumi, et liikuda sinna, kus on õpilased. 

Neljandaks Jaapani õpilased koristavad oma koolimaja. Seetõttu ongi koolis haruharva koristusfirma töötajaid näha.

Viiendaks peavad Jaapani õpilased põhikoolis ja keskkoolis kandma koolivormi. 

Kuidas näeb välja sinu tavaline koolipäev Jaapanis?

Tavaliselt algavad keskkoolis tunnid kell 8.40 hommikul klassijuhatajatunniga, mis kestab kümme minutit. Seejärel on kuus või seitse 50-minutilist tundi. Neljanda ja viienda tunni vahepeal on 50-minutiline söögivahetund, teiste tundide vahel on 10-minutilised vahetunnid. Peale tunde  jäävad mõned klassi õpilased koolimaja koristama, ülejäänud õpilased lähevad koju või huviringidesse. Minu kool on aga natuke teistsugune, kool algab kell 9.15 hommikul ja meil on kolm või neli 90-minutilist tundi päevas. Teise ja kolmanda tunni vahel on tunniajane lõunapaus ja teiste tundide vahel on 10-minutilised vahetunnid. Peale selle on minu kool samasugune nagu teised keskkoolid Jaapanis.

Mis on Jaapani ja Eesti kõige suuremad erinevused?

Ma arvan, et kõige suurem erinevus on see, et eestlased räägivad enamasti rohkem kui kahte keelt, jaapanlased räägivad tavaliselt vaid jaapani keelt. Jaapanis ei lähe teisi keeli vaja. Lisaks sellele on Jaapani maastik 70% ulatuses mägine ja 30% ulatuses tasane, kuid Eesti maastik on üsna tasane. Mind üllatas Eestis see, et poisid ja tüdrukud on omavahel väga lähedased. Ja paljud teised erinevused…

Tavaliselt kirjeldatakse stereotüüpset eestlast kui tõsist, kinnist ning füüsilist kontakti mittearmastavat inimest. Kas sulle on samasugune mulje jäänud?

Ma arvan, et mõned eestlased vastavad täpselt eestlase stereotüübile, kuid need, keda mina Eestis kohanud olen, on kõik sõbralikud, rõõmsameelsed ja neile meeldib füüsiline kontakt.

Kuidas sa kirjeldaksid stereotüüpilist jaapanlast? 

Arvan, et stereotüüpilised jaapanlased on sarnased stereotüüpiliste eestlastega.

Mis on kõige levinumad spordialad, millega Jaapanis tegeletakse?

Jalgpall on kõige kuulsam spordiala Jaapanis. Mulle tundub nii. Samuti on ka pesapall väga kuulus. Arvan, et need spordialad on Jaapanis populaarsed, sest jaapanlased on head võistkonnaspordis ning omavahelises koostöös. 

Mida sa arvad verivorstidest? 

Polnud halvad, aga ma mõistan neid, kes ütlevad, et need maitsevad imelikult. 

Kas sa tunned koduigatsust? 

Ma ei ole veel koduigatsust tundnud, sest ma Jaapanis olles elasin ühiselamus ja minu elustiil on siin Eestis sarnane sellele, mis mul oli Jaapanis. 

Mis on eesti keele juures kõige naljakam?

Muidugi ü, u, o, õ, ö, a, ä. 

Mis on sinu lemmikfraas jaapani keeles ja mida see tähendab?

Inglise keeles „When in Rome, do as the Romans“, jaapani keeles „郷に入っては郷に従え“ (Gonihaitteha, gonisitagae). See tähendab, et võõrale maale, keskkonda või ühiskonda sattudes tuleks järgida sealseid viise ja kombeid, isegi kui need erinevad enda kommetest.

Ideaalne vanasõna rahvusvahelistele õpilastele.

Kas eestlased tunduvad sulle ühesugused?

Esimesed kaks nädalat ma ei suutnud eristada enda klassi tüdrukute nägusid. Aga pärast sain teada enda klassikaaslaste nimed ja siis hakkasin tasapisi nimesid ja nägusid omavahel kokku panema. 

Miks sa alati tundides magad? Mida sa siis öösel teed?

Ma olen lihtsalt unine :). Ma ei tea. Kui ma olin Jaapanis, siis ma läksin tavaliselt magama kesköö paiku ja ma ei ole sellest harjumusest lahti saanud. Jään hilja magama erinevatel põhjustel, tavaliselt vaatan YouTube’i, mängin telefonimänge, lihtsalt laman voodis jne…

Kes on Tallinna Reaalkoolis su lemmikõpetaja ja miks?

Madis Somelar. Kas mul on põhjust vaja?

Kui sa saaksid Jaapanisse kaasa võtta ainult ühe neist kolmest esemest, siis mille sa valiksid?

• kahvel Reaalkooli sööklast – iga keskmine reaalikas on selle kahvliga söönud, seega sa saaksid koju kaasa võta tükikese meist kõigist 

• tühi plastpudel – see on kõrge väärtusega, sest see sisaldab eesti õhku
• Kirju Kiisu – sa ilmselt pead selle juba lennukis ära sööma, aga see toob hetkeks tagasi kõik imelised vahetusaasta mälestused

Valiksin kahvli Reaalkooli sööklast, sest mälestused välismaal õppimisest jäävad siis alati käegakatsutavaks.

Kirjutas Birgit

 

Postitatud: Laupäev, 25.03.2023 kell 3:42 p.l. Kategooria: 11. klass ehk uurimistöö. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0