Midagi ju lihtsalt peab valesti olema selle maailmaga! Kogemused, mis muudavad elu

Mina usun, et vandenĂ”uteooriate osas saab inimesi jagada ĂŒldjoontes kolmeks: need, kes sellest lihtsalt ei mĂ”tle ja keda see teema ei huvita, need, kes on veendunud, et suur osa inimkonnast on lihtsalt lolliks lĂ€inud ja kĂ”ik need teooriad on pehmelt öeldes napakad ja kolmandad, sellised nagu mina. Inimesed, kes oma kogemuste ja kuuldu pĂ”hjal on aru saanud, et vĂ€hemalt midagigi on ikka kuidagi nihu nagu. On hulgaliselt teooriaid, mis ongi naeruvÀÀrsed ja lausa frustreerivad, aga on ka mĂ”tteid ja kĂŒsimusi, millest lahti ei saa. Üks sĂ”ber rÀÀkis kord, et loomaaias keksiv laama ei saa ju aru, et tegelikkuses on ta lihtsalt teistele vaatamiseks, kinni kohas, kus ta pole mÀÀratud olema, nagu mingi eksperiment. Kuid kuidas saame siis meie olla nii kindlad oma reaalsuses, et me ei jookse oma tarkade nĂ€gudega kellegi teise inimaias, sest olen mĂ”istnud, et reaalsus on ĂŒks ĂŒsnagi habras asi.

Oma jĂ€reldust pĂ”hjendaksin siinkohal kolme nĂ€itega, usu neid siis vĂ”i ei. Esimene ja kĂ”ige mĂ”juvam minu jaoks on kindlasti olnud sleep paralysis (teaduslikult kinnitatud seisund, kus inimese aju on Ă€rkvel, seega sa kuuled ja suudad ka silmi avada nĂ€gemiseks, kuid keha magab ning kontroll selle ĂŒle puudub) ja ka muud unega seotud kogemused. Kui sa juhtud kunagi nĂ€gema oma toas metallmaski kandvat nunna (Ă€ra kĂŒsi, ma ka ei tea) vĂ”i tunned, kuidas keegi sind kĂ”igutab vĂ”i tunned, kuidas mingi jĂ”ud ĂŒritab su silmi avada, et peaksid vaatama (Birdbox on sĂŒĂŒdi) vĂ”i kuuled lastenaeru vĂ”i lamad oma voodis Ă€rkvel olles naerdes meeldivate mĂ€lestuste ĂŒle, kuni mĂ”istad, et neid asju pole kunagi juhtunud jne
 ja sa endiselt arvad, et kĂ”ik on tĂ€iesti okei, siis olen nĂ”us alustama diskussiooni selle ĂŒle, mis tegelikult toimub. Kui ei, siis ma vĂ”tan endale selle Ă”iguse öelda ise, et miski on tĂ”epoolest kahtlane. 

Üks suhteliselt hĂ€iriv tegur on ka deja vu. Üks vĂ€ga tĂŒĂŒtu asi on see. Pidev tunne, et elan oma elu teist korda. On inimesi, kes vĂ€idavad, et elavad juba aastaid deja vu`s ning tegu on tĂ€iesti reaalse meditsiinilise seisundiga. Minu puhul on asi leebem, kuid on olnud paar korda elus, kus jÀÀn keset elu seisma, aju on tĂ€ielikus mĂ€hises, hakkan hingeldama ja ei saa enam midagi aru ja hullematest hetkedest taastumine vĂ”tab omajagu aega. 

Ning kolmas on konkreetne juhtum, mis leidis aset minu maakodus. Oli tĂ€iesti! pilvitu augustikuu öö. Me lamasime tekkidel maas, rÀÀkisime ja vaatasime tĂ€hti, mis muideks olid kohe vĂ€ga nĂ€htaval eksole. Mingi hetk pöörasime pilgud korraks mujale ja kui oma silmakesed kenasti jĂ€lle taeva poole suunasime oli seal tĂŒhjus. Me lihtsalt vaatasime vahepeal ĂŒksteisele otsa ja selle hetkega jĂ”udsid kĂ”ik tĂ€hed kaduda, tĂ€ielik null. Me tĂ”esti mĂ”tlesime, et me oleme korraga mĂ”lemad lihtsalt puhta lolliks lĂ€inud, aga umbes 10 minuti pĂ€rast olid tĂ€hed tagasi, erksamad kui eales varem. Okei, tĂ”enĂ€oliselt loeb seda mĂ”ni fĂŒĂŒsika vĂ”i geograafia viieline juba pettunud nĂ€oga ja tahab asja mulle ilusti teaduslikult Ă€ra seletada. Kui see nii on, siis palun, kontakteeru, Aile Anderson olen.

Niisiis, sa vĂ”id pidada mind ja teisi miljoneid lolliks, ĂŒlemĂ”tlevaks vĂ”i lihtsalt und vĂ”i muut sorti abi vajavaks inimeseks. Aga isegi kui ĂŒkski Shane Dawsoni simulatsiooni teooriatest pole pĂ€ris see, siis mina usun siiski, et midagi on valesti, kasvĂ”i natuke
 vĂ”i siis ka pĂ€ris palju.

Kirjutas Aile

Lisas: lend136c 06.12.2019 22:06

Une olulisus

Praegusel pre-arvestuste nÀdalal on inimestele oluline meelde tuletada, kui oluline uni tegelikult on.

Ilmselt teate kĂ”ik, et oluline oleks ĂŒhel noorel inimesel magada 8-10 tundi pĂ€evas, kuid olen kindel, et enamusel sel prioriteediks hetkel ei ole. On aeg muutuda!

Tervise arengu instituudi 2014. aasta andmetel magab iga kolmas 15-aastane alla normi. Katrin Streimanni 2015. aasta artiklist vÔib lugeda, et mida vanemaks lapsed saavad, seda vÀhem magavad nad oma soovitusliku normi piires. VÀhene magamine on seotud halbade peresuhete ja kehva enesehinnanguga ning suurendab 2 korda tÔenÀosust suitsetamiseks ja alkoholi tarvitamiseks. Nii et hakakem rohkem magama!

Alustuseks tuleks defineerida, mis on uni.

Uni on inimesele vajalik fĂŒsioloogiline funktsioon. Noorukid vĂ”iksid magada keskmiselt 9 tundi (good one, I know).

Unel on erinevad faasid. Leidsin kliinikum.ee lehelt vÀga ilusa tabeli ja teksti, kus on erinevad tÀiskasvanute unestaadiumid ja ka kÔigi vanusegruppide unevajadus kirjas:

Unevajadus erinevates vanustes ja unestruktuur tÀiskasvanutel

Medical New Today infolehelt vĂ”ib leida toreda artikli (“Why is sleep essential for health”), kus rÀÀgitakse ĂŒheksast pĂ”hjusest, miks on tervisele ikka vĂ€ga oluline hĂ€sti magada. Olen veel lapanud erinevaid uuringuid ning leidnud infot eelnevalt mainitud lehelt kliinikum.eening toon vĂ€lja pĂ”hjuseid, miks on ikka oluline hĂ€sti magada.

1) VÀhene uni mÔjutab produktiivsust ja keskendumisvÔimet.

Ilmselt olete mĂ€rganud, et kui ikka pead pidevalt mĂ”tlema sellele, kuidas ĂŒleval pĂŒsida, siis Ă”ppimisest ei tule ikka mitte midagi vĂ€lja. Ilmselgelt ei toimu mingisugust keskendumist ka siis, kui pea on pĂ€ris lauale vajunud ja fĂŒĂŒsika asemel jooksevad silme ees pehmed valged lambad.

2) Kaalu tÔusmise potentsiaal on suurem.

Sellele on tegelikult paljud teadlased vastu vaielnud. VĂ€heseid unetunde seostatakse ka vĂ€hese fĂŒĂŒsilise koormuse, II tĂŒĂŒpi diabeedi ja alkoholi joomisega. Üldiselt arvatakse, et vĂ€hene uni vĂ€hendab lihtsalt inimeste tahtmist tervislikult elada, nii et, inimesed, magage rohkem ja tahe tervist hoida on kah suurem!

3) Hea uni tagab paremad sportlikud tulemused

JĂ€llegi ĂŒsna loogiline, kas pole. Kogu selle asja ĂŒks pĂ”hjustajatest on tegelikult see, et une ajal meie keha taastub. Sellest tulenevalt tagab hea uni parema energia, sooritusvĂ”ime ning koordinatsioonitaju.

4) Uni vĂ€hendab sĂŒdamehaiguste riski!

Veresoonkonnahaigused on tĂ€napĂ€evases maailmas ĂŒks suur probleem ja on omane heaoluĂŒhiskonnale. Kuna sĂŒdamehaiguste ĂŒks riskifaktoritest on kĂ”rge vererĂ”hk, siis siin tuleb jĂ€llegi uni appi. Kui saada öösel piisavalt und, siis lubab see kehal oma vererĂ”hku öö jooksul reguleerida.

5) Rohkem und tÔstab sotsiaalset ja emotsionaalset intelligentsust.

TĂ€napĂ€eval ĂŒldiselt heidetakse noortele ette, et nad on egoistlikud ja ei suuda teistega arvestada. NĂŒĂŒd siis teame, et „Journal of Sleep Research” andmetel empaatiavĂ”ime vĂ€heneb, kui me vĂ€he magame. Siit saame jĂ€reldada, et kuigi noortel on raske enda iseloomule vabandusi leida, siis nĂŒĂŒd saab Ă”igusega kasutada fraasi „ma olen lihtsalt vĂ€he maganud”.

6) Depressioon, depressioon!

Mitmed uuringu on nĂ€idanud, et on olemas seos depressiooni ja vĂ€hese une vahel. Sellele on tehtud ĂŒle maailma erinevaid katseid ja tulemused on sarnased. Hea uni on vaimsele tervisele vĂ€ga oluline. Punkt, rohkem polegi midagi öelda.

Depressioon on vÀga raske haigus ja depressioonis inimesi on raske toetada, sest nad ei pruugi abi otsida ja vÀljast vÔib tunduda kÔik korras. Sellest tuleb olla teadlik. Soovitan lugeda selle kohta siit.

7) Tugevam immuunsĂŒsteem.

See punkt on tegelikult seotud eelnevate punktidega. Uni aitab meie kehal taastuda, mis tĂ€hendab, et uni annab kehale vĂ”imaluse vĂ”idelda haigustega meie kehas. Seost hea une ja immuunsĂŒsteemi vahel teadlased alles uurivad.

8) Uni on vajalik neuronite taastumiseks.

Selle punkti juures on eriti oluline sĂŒgaval unel, sest sellel ajal taastatakse neuronite vahelisi struktuure ja sĂŒnteesitakse keha talitluseks vajalikke aineid.

9) Uni tagab oluliste seoste sÀilitamise.

Just nii! Selleks, et info sĂ€iliks toimub ajus selle perioodiline â€žĂŒlesalvestamine”. Siin on oluline osa REM-unel. Nii et, kui tahad rohkem mĂ€letada, siis tuleb hĂ€sti magada.

10) Pikem eluiga.

On tĂ”estatud, et inimestel, kes magavad vĂ€he (umbes 4-5 tundi) on eluiga lĂŒhem, kui on inimestel, kes magavad vĂ€hemalt 7 tundi.

Ma ei tea, kuidas teiega, aga see artikkel hakkab juba hirmu tekitama ning on aeg otsad kokku tÔmmata.

Uni on inimese elus hÀdavajalik osa, mis aitab meil funktsioneerida ja olla inimesed. Nii siis magagem rohkem ja ka kvaliteetsemat und!

Kirjutas Annika

 

Lisas: lend136c 06.12.2019 21:50

Erasmus+ projekt Islandil

Erasmus+ projekti raames oli 14 noorel ja 2 Viimsi valla töötajal vĂ”imalik veeta Islandil 11 pĂ€eva, mille kĂ€igus korraldasime ĂŒrituse ning valmis kĂ€siraamat ĂŒheskoos kohaliku noortevolikoguga. Koostöö Seltjarnarnessi noortevolikoguga sai alguse juba aastal 2017, kui Viimsis kĂ€is kĂŒlas nendepoolne delegatsioon ning omavahel kohtusid kahe riigi noorsootöötajad. Just sel kohtumisel vĂ€lja kĂ€idud ideest sĂŒndiski nĂŒĂŒd juba kahekordne edukas noortevolikogude koostööprojekt. Esmane noortevolikogu liikmete vaheline kohtumine leidis aset 2018. aasta suvel, kui Seltjarnarnessi noortevolikogu kĂ€is kĂŒlas Viimsis. 2019. aasta suve noortevahetus oli Viimsi noortevolikogu jaoks aga uudne kogemus, kuna seekord kirjutasime projekti ise. Alustasime projektikirjutamisega juba möödunud aasta detsembris. Veebruari alguseks olid olemas projekti eesmĂ€rgid, sisu ning tegevusplaan, et taotleda Erasmus+ toetust. Sellele jĂ€rgnes pikk ootus, kuid kui aprillikuus saime teate positiivsest otsusest, tuli uuesti kiirelt tööle asuda. Noortevahetuse lĂ€biviimise jagasime omavahel Ă€ra, igaĂŒks sai sellest osa vĂ”tta ning midagi ette valmistada. Valminud projekti eesmĂ€rkideks seadsime ĂŒheskoos ĂŒrituse korraldamise ning selle pĂ”hjal kĂ€siraamatu valmistamise.

Üheks Viimsi noortevolikogu ning Seltjarnarnessi noortevolikogu tĂ€htsaimateks tegevusaladeks on vallas noortele suunatud ĂŒrituste korraldamine. Arutledes kahe noortevolikogu sarnasuste ĂŒle leidsime, et mĂ”lemale on oluline pakkuda noortele tegevusi ka oma koduvallas ning tekitada aasta jooksul noortele huvitavaid sĂŒndmusi, et kĂ”ik elu ei toimu mitte ainult kĂ”rvalasuvas pealinnas Tallinnas vĂ”i Reykjavikis. Leidsime, et mĂ”lema noortevolikogu liikmetel on soov ennast arendada ĂŒrituste korraldamise osas, ning arutlesime selle ĂŒle, kuidas anda igale liikmele teadmised ning enesekindlus vĂ”tta vastutus ja teha midagi ise. Sellest sĂŒndiski idee panna nĂ€dala jooksul Ă”pitu pĂ”hjal kokku kĂ€siraamat, et kĂ”ike seda ka tulevikus Ă€ra kasutada ning uutele liikmetele edasi anda. KĂ€siraamatu kasutaja saab lugeda nii ĂŒrituse korraldamise etappide kui ka erinevate mĂ”tte- ja sisuarendusmeetodite kohta ning teha oma projekti eesmĂ€rke silmas pidades nende seast sobiv valik.

Lisaks Seltjarnarnessi noortele oli meil ka imeline vĂ”imalus kohtuda Selfossi noortevolikouga. Iga-aastase kohaliku ĂŒrituse raames kohtasime ka Seltjarnarnessi linnapead, kes oli ilusal suvepĂ€eval kaunist muusikat, maitsvat toitu ja rÔÔmsameelselt seltskonda nautima tulnud. Reisi jooksul kohtusime vĂ€rvikate, inspireerivate inimeste ja nĂŒĂŒdseks juba uute sĂ”prade ning tuttavatega. KĂ€isime kĂŒlas nii Islandi laste ombudsmanil, kohalikul televisioonil kui ka noortekeskusel, kuhu kohalikel noortel on vĂ”imalik igat sorti projekte esitada ning malevas kĂ€imise asemel oma projekti kallal töötada.

Tööprotsessi kĂ€igus arutasime lĂ€bi imelisi ja huvitavaid ideid. PĂ€rast pikka arutelu otsustasime lĂ”puks hakata ellu viima kontserdi ja toidufestivalil ideed, mille teenitud tulu lĂ€heb heategevusele. KĂ”ik ideed olid alati loodussĂ”bralikud, sportlikud vĂ”i seotud heategevusega. Ühiselt tuldi otsusele korraldada ĂŒritus, mida saavad nautida kĂ”ik, alatest noortest kuni pensionĂ€rideni. Meile anti suurepĂ€rane vĂ”imalus avastada ka natukene Islandit. KĂŒlastasime Islandi parlamenti ja muidugi ka kuulsat Blue Lagoon’i. Meil olid Islandi ja Eesti filmiĂ”htud, mis andsid parema ĂŒlevaate mĂ”lema riigi kultuurist. Avastasime Reykjaviki kesklinna ning nautisime ajaloolist ja pĂ”nevat etendust kuulsas Harpa kontserdisaalis. NĂ€dala lĂ”pus ootas meid kahepĂ€evane matk Seltjarnarnessist Selfossi. Matka kĂ€igus nĂ€gime Ă€ra The Golden Circle’i, mis koosnes geisritest, joast ning PĂ”hja-Ameerika ja Euraasia laamade lahkenemiskohast. Eelviimase pĂ€eva veetsime kĂ”rgel mĂ€gede vahel matkates, kui lĂ€bisime kolmetunnise matka, et supelda koos vabalt ringijalutavate lammastega looduslikust kuumaveeallikast vĂ€lja voolavas jĂ”es. 

Kirjutas Mathias

Island

Lisas: lend136c 06.12.2019 21:45

MĂ€rgipidu 2019

Igal aastal, ja ka see aasta polnud erandiks, leiab meie koolis aset suursugune mĂ€rgiaktus ja -pidu, mil abituriendid saavad rinda oma kauaoodatud lĂ”pumĂ€rgid. Sellel aastal vĂ”ttis peo peakorralduse enda kĂ€tte meie klass. Saime klassina ennast kokkadena proovile panna. Valmistasime quicheÂŽ, hummust ja palju muud isuĂ€ratavat. Ürituse pĂ€evaks oli pea kogu klass millegagi aidanud ning jĂ€i vaid ĂŒle loota, et kĂ”ik sujub.Tuli vĂ€lja, et lĂ”puks ikkagi sujus. Kogu koolimaja oli muutunud muinasjutuliseks: igal pool rippusid tulekesed ning igaĂŒhel oli seljas oma parim ĂŒlikond ja kleit. Pidu oli lĂ”bus ning kĂ”igil, isegi UT-lennul, oli naeratus nĂ€ol. Peol olid loomulikult esindatud Piret Otsa ringmĂ€ngud ja -tantsud ning sai ka niisama hea muusika saatel jalga keerutada. See aasta oli esindatud ka pisike fotonurgake, kus oma mĂ€rkidega sai eputamas kĂ€ia. ÜhesĂ”naga, abituurium jĂ€i peoga rahule ning andis koguni lubaduse, et nende rebased meile sama hea vĂ”i lausa veel parema peo korraldavad.

Kirjutas Helery

Meie klassi tĂŒdrukud mĂ€rgipeol

Vasakult paremale Anni, Aiko, Aile ja Helery

Lisas: lend136c 01.12.2019 21:10

136. lennu sÔrmustepidu

136. lennu sĂ”rmustepidu oli vĂ€ga omanĂ€oline ning selle Ă”htujuhiks oli meie oma S10’e. Peo omanĂ€olisus algas juba peo toimumispaigast, sest eelnevate aastate traditsioonilise Mustpeade maja asemel, toimus seekordne pidu kohvikus Wabank. Osad peo korraldajatest, kes olid mĂ”lemad ruumid ĂŒle nĂ€inud, uskusid isegi, et selline muutus tuleb peole kasuks.
Pidu algas, nagu alati, sĂ”rmustetseremooniaga. Selle kĂ€igus suudeti sĂ”rmused rapiiri otsast maha pillata, teeselda joomist tegelikkuses tĂŒhjast peekrist ning jagati mĂ”nusas koguses Reaali Vaimu, huultelt-huultele. Tooste öeldi igasuguseid, alustades ladinakeelsete hĂŒĂŒdlausetega ning lĂ”petades maleliigutuste vĂ€ljalugemisega.
PĂ€rast tseremooniat algasid bĂ€ndide esitlused. Egoism ei ole ilus omadus, kuid ometi tundus, et meie klassi bĂ€nd oli teistest pika puuga ĂŒle, isegi arvestades, et meie klassibĂ€ndi solisti hÀÀlepaelad otsustasid poole esinemise pealt lahkuda. SoMĂ€ esitas kĂ”ike ning pani rahva ĐœĐ°ŃˆĐžĐœĐ° Đ’Ń€Đ”ĐŒĐ”ĐœĐž-ĐŸĐŸĐČĐŸŃ€ĐŸŃ‚-i ajal niimoodi liikuma, et originaalbĂ€nd ise oleks sellise esituse ĂŒle uhke olnud. Esinemiste ajal avati ka ĆĄampusekorgid ning pakuti keele alla head paremat. PĂ€rast bĂ€nde jĂ€tkus pidu tantsuhĂ”nguliselt, kuna nĂŒĂŒd lasti laule, mida bĂ€ndid ei suutnud teha, ning kell 23:00 pidid kĂ”ik koju tuttu minema.

Paljude jaoks lĂ”ppes Ă”htu ametilik osa Steni lavalt lahkumisega. Edasi lĂ€ksid meie teed lahku. Osad, kes jĂ€id ĂŒrituse lĂ”puni Wabadusse, lĂ€ksid hiljem Madisega kooli, kus viimane jagas oma arvamusi toimunud peo ja selle korralduse kohta. Teised lĂ€ksid Tallinna vanalinna avastama. NĂ€hti vaatamisvÀÀrsusi nagu nĂ€iteks Eesti parlamendihoone ja Pikk tĂ€nav. Linn oli salapĂ€rane just nagu Al Capone’i aegadel. Oli ka neid, kes suundusid kiirelt voodisse teki alla ning ka neid, kes siirdusid Maardu roheliste aasade vahele, kus meid lahkelt vÔÔrustati, meeldivaks kaaslaseks Alexander. Huvitavaid vestlusi jĂ€tkus igal pool kogu Ă”htuks. Vapramad siirdusid linnapiiri tagant veel tagasi sĂŒdalinna, kus kohtuti nii 133., 134. kui ka 135. lennuga. RÀÀgiti nii sĂ”javĂ€e- kui ka Kalamehejutte. Silm loojus, kui pĂ€ike tĂ”usis.

Kirjutasid Mia, Linda ja Sten

Lisas: lend136c 18.11.2019 10:57

Karmo tantsuvÔistlusel

Osalesin 19. oktoobril rahvusvahelisel Edita Daniute Cup-i standardtantsude vĂ”istlustel. VĂ”istlus leidis aset Leedus Prienai linnas. Tugevas konkurentsis saavutasin koos oma parteri Madleen Kristen Alasiga 10. koha. VĂ”istlesin WDSF Noorte vanuseklassis. VĂ”istlejaid oli Ukrainast, LĂ€tist, Leedust, Venemaalt, Iisrealist, Valgevenest ja Eestist. Õhtul oli vĂ”imalik vaadata maailma tipp-paaride show-esinemiseid.

Planeeritud oli ka vĂ”istelda TĂ€iskasvanute vanusegrupis, mis Ă”nnetuse tĂ”ttu jĂ€i tegemata. Nimelt Noorte vĂ”istluste poolfinaalis pĂ”rkasin kokku tantsupaariga, mille tagajĂ€rjel astusin vasakule jalale valesti. Tundsin, et vÀÀnasin jala vĂ€lja, aga pidin veel kolm tantsu lĂ”puni tantsima. Peale poolfinaali liikusime edasi Leedu kohalikku haiglasse, kus selgus, et pöialuu on katki. Jalg pandi kipsi ja nĂŒĂŒd jÀÀb ĂŒle ainult oodata. Õnneks algas koolivaheaeg ning saab trennide asemel uurimustööd kirjutada.

Lisas: lend136c 24.10.2019 03:41

Meie kooli 138. sĂŒnnipaev

30. septemberil tĂ€histasime Reaalkooli 138. sĂŒnnipĂ€eva, mis oli tegelikkuses olnud eelneval pĂ€eval, 29. septembril. Hommikul pidime olema kell 7:25 koolis, et kuulata Some loengut uurimistöö esimesest kollokviumist. Saime teada kuidas tuleb esitlust alustada ning saime ka aru, et meil ei ole kringleid lĂ”unaks. Õnneks jĂ”udsid tĂŒdrukud need kuidagi Ă€ra tellida ning need Ă”igeks ajaks kohale toimetada. KoolipĂ€ev venis, kuid varsti oli kĂ€es aeg sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histada, ootus Ă”hus, liikusime staadionile. Kooli sĂŒnnapĂ€eva tĂ€histasime ikka Ă”ues. Ene Saar esitas kĂ”ne ning hiljem anti stipendiumeid. Tuleb vĂ€lja, et suurepĂ€rase uurimistöö eest saab saada stipendiumit! Peale seda saime suud magusaks teha kiiresti organiseeritud kringliga ning puhuda juttu nii kooli- kui ka lennukaaslastega.

Palju Ônne meie armas kool!

Kirjutas Johann

Lisas: lend136c 07.10.2019 20:27

Eelviimane esimene

1.september
Seekord oli aktus 2.septebril ehk kĂ”ik said ĂŒhe pĂ€eva rohkem suve nautida, siiski olid kĂ”ik mornide nĂ€gudega: oleme ju nĂŒĂŒd kardetud 11.klassi Ă”pilased. Kooli tulime kella kĂŒmneks, ilm oli soe ja pĂ€ikseline, mĂ”nele nii pĂ€ikseline, et tuli pĂ€ikeseprillidega aktusele. Ene Saar pidas tavapĂ€rase aasta alguskĂ”ne, silmapiiril oli keegi uus gĂŒmnasist GAG-i mĂŒtsiga, mis nĂ”udis kĂ”igilt hetkelist tĂ€helepanu ja arutlemist. See aasta saime eriti kiirelt aktuselt klassi: ei pea enam kĂŒmmekond minutit ootama, et Pudi ritta minna. Klassijuhataja tunnis kĂŒsis Some suve kohta erinevaid teemakĂŒsimusi(nt kes kĂ€isid tööl? kes uues suhtes?). RÀÀkisime ka UT-st ja tulevast Ă”ppeaastast. Madis usub, et me kĂ”ik saame hakkama. Uus Ă”pilane Helery Pikk sai vastu vĂ”etud. Loodame talle kenat kaks aastat meiega. Some lasi teha kĂ”igil oma telefonis selfie kontaktide jaoks. PĂ€rast seda jagati erinevatele Ă”petajatele lilli ja mindi koju vĂ”i sĂ”pradega linna peale.

Kirjutas Hugo

Lisas: lend136c 16.09.2019 18:47

AjarÀnnak 2019

Esimesel mail korraldas Tallinna Reaalkool jĂ€rjekordse ajarĂ€nnaku, seekord aastasse 1869, kui toimus esimene ĂŒldlaulupidu. Terve kool oli riietatud rahvariietesse ning tekkiski tunne, nagu elaksime 19. sajandil. Ainult imelikud puutetundlikud vidinad (keegi ĂŒtles et neid kutsutakse teletonideks? vĂ”i telefonideks? mida iganes) andsid aimu, et midagi on ikkagi natukene valesti. PĂ€eva algul kogunesime kĂ”ik aulasse, kus me saime nĂ€ha erakordselt vĂ€rvikat nĂ€itemĂ€ngu. AuvÀÀrt nĂ€itlejad olid meie kallid Madis Somelar, Marko Reedik, Reivo Maasik ja Kats. KĂ”ige tĂ”etruum, selleks vĂ€hima pingutusega, oli Reivo Maasik, kelle 19. sajandil oleks kindla peale Carl Robert Jakobsoniga pĂ€riselt segi ajanud. Kats oli pĂ€he tĂ”mmanud massiivse tumeda paruka, et Lydia Koidulale sarnaneda. Sarnanes vĂ€ga hĂ€sti. JĂ€rgnes tund Veskimetsaga, kes rÀÀkis 150 aasta tagustest bioloogiasaavutustest. Peale seda veetsime pool tunnikest Madisega, kes hoolitses selle eest, et me vĂ€ikestele esimesest laulupeost rÀÀkides midagi ĂŒtelda ka oskaksime. Peale seda lĂ€ksimegi pĂ”hikooli oma teadmistega harima. KuuldupĂ€raselt möödusid kĂ”igi tunnid suurepĂ€raselt, vĂ€ikesed lapsed olid armsad nagu alati. Peale seda tutvusime veidi Saudi Araabia olukorraga ning siis saime sööklast pruukosti, milleks oli mulgipuder. Traditsioonikohaselt moodustasime staadionile kujundi nagu ka eelmisel ajarĂ€nnakul, ainult seekord oli selleks aasta 1869. Muide vihma sadas pĂ€ris mĂ”nusalt. Esimene vihmane pĂ€ev ĂŒle pika aja. Siis toimus vĂ€gev rongkĂ€ik nagu ka esimesel laulupeol. Marssisime vĂ”imsalt Reaali juurest Kalevi spordihallijuurde, pannes kinni enamuse kesklinna liiklusest. Igal klassil oli ka oma lipp, mida nad uhkelt kandsid. Olgugi, et meie lipp polnud suur kujult, aga see-eest oli ta suur vaimult, sest seda kandis just 136.c. Vihma sadas jĂ€tkuvalt, tervist neile, kellel mĂŒtsi polnud. Kalevi spordihallis saime kuulda Papa Jannseni kĂ”ne ning samuti ka Jakob Hurda “Kolm soovi”. Pani mĂ”tlema. Koorid laulsid hĂ€sti ning orkester oli tasemel. Kui mĂ”tlesime juba, et jÀÀmegi istuma ja kuulama, ilmusid vĂ€lja vahvad tantsumehed, kes oma tantsuga mitmed tĂŒdrukud eufooriasse viisid. LĂ”petuseks hakkas mĂ€ngima ansambel ja rahvas kogunes tantsuplatsile simmanit pidama. Rahvas tantsis ja pidutses ja lĂ”butses, siiski ju esimene laulupidu. Poisid pidid leidma omale meelepĂ€rase tĂŒdruku, keda keerutada. Olari ja Stefan olid selles eriti edukad. Esimene murdis maha Piret Karu ja teine Mirja SĂ€rje. Pidu ja pralle, tĂ€histama peab, sest me oleme siiski eestlased ja pĂ€risorjust pole nĂ€inud tĂ€naseni koguni 200 aastat.

Kirjutas Sirle

Lisas: lend136c 22.08.2019 12:15

Sveni juures, Hiiumaal

Esimene juuni algas paljude (poolte) jaoks varajase Ă€rkamisega, et toimetada end bussijaama sĂ”iduks Hiiumaale. Hiiumaale otsustasime minna, kuna Sven lĂ€heb jĂ€rgmine aasta Ameerikasse vahetusaastale. Ega siis lahkumispeota ei saa kodumaalt lahkuda. Sass ei saanud varajase Ă€rkamisega hakkama ning magas sisse, mis osutus tema Hiiumaale jĂ”udmiseks saatuslikuks. Veidi alla kahe tunni pĂ€rast jĂ”udsime RohukĂŒla sadamasse, kus astusime Tiiu pardale. Laevaga oli muidu tĂ€itsa normaalne sĂ”ita, kuid pardal asuva R-Kioski hot dog’id olid kuidagi kallid ning tualetipottides oli veetase kuidagi kĂ”rgel – nagu Ameerikas. Hiiumaal Heltermaa sadamas vĂ”ttis meid peale vanemat sorti kollane buss, millega oli vĂ€ga tore sĂ”ita KĂ€inasse Konsumisse, kus ostsime liha, muidu sĂŒĂŒa (mille eest pole mĂ”ned muidusööjad siiani maksnud) ning liitrite kaupa juua. Sellele jĂ€rgnevalt laadisime kogu krempli bussi ning sĂ”itsime Orjakusse, kus Sven (tuleb vĂ€lja, et seal kutsutakse teda Aigariks) elabki. Sveni juures paigutati meid kĂŒlalistemajja. VĂ”iks öelda, et see oli pĂ€ris rustikaalne. JĂ€rgnevate tundide jooksul grilliti, söödi ja joodi. Liha jĂ€tkus koguni kaheks toidukorraks. MĂ”ned, kes kĂ€isid ujumas naasesid kĂ”ik punaka pĂ€ikesepĂ”letusega nĂ€ol. Peagi peale ujujate tagasitulekut jĂ”udis kohale ka Somelar. Tunni progressiivsel hilinemisel muutusid mĂ”ned jĂ€rk-jĂ€rgult aina rohkem vĂ€sinuks ja emotsionaalseks, mille tĂ”ttu oli isegi pĂ€ris hilja öösel kuulda ĂŒhest toast kaheldava vÀÀrtusega muusikat. Samuti hakkas öösel sadama ja mĂŒristama, kohutavalt kĂ”vasti mĂŒristama, kuid see ei seganud und – ilmselt olid nad peale pikka pĂ€eva ikka vĂ€ga vĂ€sinud. Nii vĂ€sinud, et mĂ”nel oli tarvis ennast Ă”ues tuulutada. Neid tabas vĂ€lk ja vesi ning nad said pĂ€ris mĂ€rjaks. Hommik tĂ”i nii mĂ”nelegi peavalu – pikalt magamine vĂ”ib paradoksaalselt teha vĂ€sinumaks. Kell 11 Ă€ratas meid Madise hÀÀl, mis kutsus kolme Ă”pilast saare peale ringi sĂ”itma. KĂŒmne minutiga oli lisaks Somelarile autos tĂ€itunud hoopis neli kohta: Anni, Marie, Miko, Karmo ja Mia. Esialgne siht oli sĂ”ita KĂ”pu tuletorni juurde, aga kui saime aru kui kaugel see on, siis jĂ€tsime selle viimaseks. Etteruttavalt vĂ”ib öelda, et sinna ma ei jĂ”udnudki.
Kui eile naersime, et Madis hakkab meid vedama mööda Hiiumaa kirikuid, siis tĂ€na see juhtuski. Esimene peatus oli PĂŒhalepa kirik, mis on Hiiumaa vanim kiviehitis. Esimene kivikirik valmis enne 1260. aastat. See oli kaitsekirik. Avasime omavoliliselt vĂ€rva ja lĂ€ksime hauaplatse uurima. Tipphetk oli, kui Miko suutis vana hauakivi enda keharaskusega maa seest lahti lĂŒkata. Edasi lĂ€ksime SuuremĂ”isa kohvikusse hommikukohvi nautima. Nagu kohane, tegid hĂ€rrasmehed tĂŒdrukutele joogid vĂ€lja. JĂ€rgmine siht oli Tahkuna tuletorn. Kuna sĂ”it oli pikk, siis saime arutada Somelari kabineti korrastamist ja disaini. Plaanid on igatahes lahedad. Tee peal kĂ€isime RistimĂ€el, mis uppus inimeste poolt tehtud ristidest. Legende on palju, aga teada on, et need toovad Ă”nne. Riste oli lihtsalt nii palju, et hakkas kĂ”he ja isegi puujuured olid risti kasvanud. Tegime ise ka mĂ”ne risti. Ristidega sama palju oli seal ka sÀÀski, kes sĂ”id meid tĂ€ielikult Ă€ra. Peatusime ka puittangi juures, mida kasutati filmis “1944”. Madisest ja Mikost sai armsaid pilte. Loodushuvilistest saatsime pildi ka Ă”petaja Veskimetsale.
ÜlejÀÀnutele tegi Patrick hommikuks pannkooke. JĂ”udsime veidi enne kella viit KĂ€rdlasse, et sĂ”ita sealt bussiga koju. Oli ka Ă”ige aeg; kohe peale meie lahkumist Orjakust hakkas kĂ”vasti sadama ja nĂ€htavus oli nii madal, et liiklus seiskus. Tagasitee möödus vahejuhtumiteta.

AitĂ€h Sven toreda ĂŒrituse eest. JÀÀme sind igatsema!

Kirjutas Nikita

Lisas: lend136c 22.08.2019 12:04