136c

Hermanni linnus

Enne praegust linnust oli sellel kohal 1220. Aastatel taanlaste rajatud puitlinnus, mille põletas Novgorodi vürsti väesalk 1294. aastal maha. Praeguse linnuse vanimad osad ehitati 14. sajandi alguses, kui taanlased hakkasid endise puitlinnuse asemele kastelli ehitama. Kastelli loodenurgas oli nelinurkne torn, millest sai hiljem Pikk Hermann. Eestis on kokku neli Pikka Hermanni: Tallinnas, Narvas, Paides ja Kuressaares. Kunagi oli ka Tartus Pikk Hermann. 14. sajandi jooksul tehtud laienduste hulka kuulusid kastelli põhjaküljele rajatud väiksem eeshoov ja suurem eeshoov lääneküljel. 1342. aprillil põletasid vene väed jälle linnuse maha. 1345. aastal Taani kuningas Valdemar IV poolt Narvale kinnitatud Lübecki linnaõigused viitavad linna ja linnuse kiirele taastamisele.

Hermanni linnus

Aleksandri suurkirik

Narva Aleksanrdi Suurkirik on historitsistlikus stiilis kirik, millel on ka neoromaanika ja neoklassitsismi elemente. 1879. aastal otsustati, et Narva ümbrusesse võiks rajada eestlastele kirik. Kiriku nurgakivi laoti maha 1881. aasta suvel ning valmis kirik pühitseti sisse 3 aastat hiljem. Kirik nimetati tsaar Aleksander II järgi, kes 1881. aastal oli atentaadi käigus hukkunud. Kuna ehitust finantseeris Kreenholmi Manufaktuuri omanik ning suur hulk töölistest olid luterlased (5000 töölist), sai antud kirikust luterlik kirik. Kuigi Joaaru sai vabadussõjas pommitamiste käigus tugevalt kahjustada, jäi Aleksandri kirik kahjustusteta. See-eest teise maailmasõja pommitamiste ajal sai Aleksandri kirik mürskudega pihta. 1962. aastal võeti kirik koguduselt ära ning sinna tuli asemele töökoda ja ladu. 1990. aastal algasid taastamistööd. Kuna kiriku taastamine oli kulukas, kuulutas kogudus 2015. aastal välja pankroti ning kiriku ostis ära riik.

Aleksandri suurkirik

Poisid ja Aleksandri suurkirik

Victoria ja Spesi bastion

Victoria bastion (ladina keeles victoria ‘võit’) ja Spesi (spes ladina keeles tähendab ‘lootus’) poolbastion on Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi Narva linnakindlustuse täiendamisel aastatel 1683–1704 ehitatud bastionid. Mõlemad bastion asuvad Narva jõe ääres, Spes lõunapoolseim ja  Victoria Põhjapoolseim jõeäärne bastion. Narva Victoria bastioni kohta võib kõhklusteta öelda, et see on võitja läbi aegade. Oma 300-aastase ajaloo jooksul on bastion sattunud paljude sõdade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning võtnud suurte väejuhtide käe all väärikalt vastu nii võite kui ka kaotusi. 21. sajandi algul õigustas Victoria bastion veel kord oma nime – pärast täielikku restaureerimist sai temast jälle võitja! Bastion muutus üheks piirkonna põhiliseks turismimagnetiks, mis meelitab ligi kõiki, kes soovivad kuulda kaasahaaravaid lugusid ning tunnetada bastioni jõudu ja võimsust.Victoria bastioni esiseina kõrgus on 16 meetrit. Sisemüüri (nn bastioni keha) paksus on üle 3 meetri. Kõrged ja võimsad esiküljed iseloomustavad kõiki Dahlbergi projektide alusel ehitatud kaitserajatisi.Bastioni sisse on ehitatud kahekorruselised kasematid, mille kõrgus on 2−3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahinguvõimsust: bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks oli vaenlast võimalik tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.

Victoria ja Spesi bastion

Raekoda

Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel barokkstiilis ehitatud linna kohtu- ja valitsushoone, mis asub Narva vanalinnas. Hoone stiilis on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mõjud. Raekoja platsi arhitektuurilisse koosseisu kuulusid omal ajal raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jõukate rootsi linnakodanike elumajad. Ehitamiseks andis käsu Rootsi kuningas Karl XI. Ehitustööd toimusid Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti järgi. Raekoja ehitustööd algasid 1668. aastal ja kestsid 1671. aastani. Sellele järgnes veel omakorda 4 aastat, mille jooksul tehti hoones siseviimistlustöid.1939. aastal paigutati Narva raekojale esimese hoonena Eestis kodanliku õhukaitse kinnisvaramärk. Narva linn hävines 1944. aasta märtsipommitamise käigus, mis purustas suure osa vanalinna ehitistest. Raekoja puhul hävis torn, katus, vahelaed, tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Raekoda taastati restaureeriti aastatel 1960–1963, arhitekt Henno Potti ja insener H. Uuetalu juhtimisel. Taastatud hoones tegutses nõukogude ajal Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. Narva raekojaplatsi ääres asub Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kus õpetatakse näiteks haridusteaduseid, psühholoogiat, politoloogiat ja majandusteaduseid. Tänapäeval on raekoja hoone külastajatele suletud, aga linnal on plaan avada see tulevikus ka turistidele ja külalistele.

Narva raekoda

Kasarmu aidahoone (kunstigalerii)

Narva Muuseumi Kunstigalerii asub 18. sajandi teisel poolel Gloria bastionile ehitatud vanas magasiaidas, aadressil Vestervalli 21. Kasarmu aidahoone on tüüpiline 18. sajandi kolmanda veerandi sõjaväeehitis. Lihtne kahekorruseline varaklassitsistlikus laadis hoone viilkatuse, katusekorruse ja kolme vintskapiga. Kandvad seinad ja postid olid kivist, vahelaed puidust. Analoogiline ait ehitati Ivangorodi kindluse nn. Suurde Bojaarilinna. 19. sajandil rekonstrueerti ait kasarmuks, tuntud kui “polgukasarm”. II maailmasõjas sai kasarm tugevasti kannatada. 1950.-ndatel aastatel ehitati see aga ümber tehase õppekorpuseks. 1991. Aastast alates on sellest kasarmu aidahoone Narva muuseumi kunstigalerii.

Kirjutasid Henrik, Patrick, Nikita ja Kaspar

Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, 1279. aastal sai Haapsalu Riia linnaõiguse. Linna hakati ehitama pärast Vana-Pärnu põletamist. Haapsalu elanikkond koosnes suures osas baltisakslastest ning ka rannarootslastest. Kammisted on rannarootslased ning ka baltisakslased. 1559. Aastal ostis Taani kuningas Frederik II piiskopkonna ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes sai Saare-Lääne piiskopiks 1560. aasta alguses. 1573. aastal liideti valdused Taani kuninga aladega. Järgnevalt kuulus see Rootsi kuningale Gustav II Adolfile. Järgnevalt kuulus see Venemaa keisririigi koosseisu ja 1715 külastas Haapsalu tollane tsaar Peeter I. Ametlikult kuulus Haapsalu Venemaa keisririigile alles 1721. aasta Uusikaupunki rahulepinguga. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Vanalinn

Vanalinn on Haapsalu elamurajoon, kus tänapäeval asetsevad mitmed restoranid ning ka mitmed elamud. Selle võib jagada keskaegseks ja 20. saj kuurortpiirkonnaks. Haapsalu vanalinna kõrval asetsev Väike Viik on paljude lemmik ujumiskoht ning sealgi asub restoran. Samuti on Väike Viik üks Haapsalu inimeste lemmikõlu. 

Haapsalu vanalinn

Haapsalu linnus

Haapsalu linnus on rajatud samal ajal kui Haapsalu linn ise. See oli põhiline tugipunkt. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas, kuid moderniseeriti Rootsi kuninga poolt. Linnus on seejärel saanud mitmeid kordi kahjustada, kuid seda restaureeriti pidevalt. Vahepeal oli linnus nii purunenud, et linnarahvas kasutas seda karjamaana. Linnusega on seotud ka legend Valgest Daamist. Tol ajal ei lubatud naistel linnusesse siseneda, kuid see ei peatanud ühel tüdrukul end poisiks riietumast ning linnusesse sisenemast. Kui saadi aru, et ta on hoopis tüdruk, müüriti ta seina sisse ning jäeti ta sinna surema. Valget Daami on “näha” augusti kuus siis, kui taevas on täiskuu. Hetkel asub varametes muuseum.

Haapsalu linnuse muuseumi sissekäik

Poisid kahuritega

Haapsalu linnuse siseõu

Kutid Haapsalu linnuse varemete ees

Uuemõisa mõis

Uuemõisa mõis on Haapsalu lähistel asuv mõis, mida on esmamainitud aastal 1539, kui see oli piiskopimõis. Mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone on valminud hiljem, 1833. aastal. Peahoone on järelklassitsistlikus stiilis. 1920. aastatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi  taas ümber ja hoonele lisandusid ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Ridala vallavalitsus Uuemõisa Lasteaed – Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

Uuemõisa mõisa fassaad

Kirjutasid: Kammiste, Kivilo, Kõss, Laats ja Roose

Distantsõppe on hea vaheldus ja proov Eesti haridusele. Mulle see sobib, usun, et ka paljudele teistele. Eestis võiks tekkida koole, mis ongi distantsõppega, sest kindlalt on veel inimesi, kellele meeldiks enda aega planeerida, ärgata siis kui on soovi, õppida omas tempos. Kahjuks aitab distantsõpe süvendada alkoholismi ning motivatsioon on hakanud järk-järgult kaduma. Õnneks on olemas CS:GO.

-Johann Kammiste

Väga mõistlik asi. Käikski koolis ainult nii. 

-Kaspar Päärson

Mulle meeldib distantsõpe. Tegelikult pole minu jaoks midagi väga muutunud, sõpru mul nkn ei olnud. Iga hommik ärkan kell 8, pesen hambad, joon kohvi, siis istun arvuti taha ja alustan koolitööd. Minu lemmik videotundideks on kunst ja füüsika. Kuigi alguses oli õpetajatel raske ümberkorralda õppetööd, siis tänaseks on juba kõik tipp-topp. Ainuke asi, mis mulle distantsõppe juures ei meeldi on see, et ma ei näe oma lemmikõpetajaid. Igatsen kohutavalt vene keelt ja Erika Vatselit. Ootan juba kooli!!!

-Olari

Tööpäeva, nädalavahetuse ja koolivaheaja erinevus on peaaegu et märkamatu. 24h tunni tagant saabub uus hommik, seejärel uus lõuna ja uus õhtu. Tööpäevade ainuke eripära on see, et tõusen kell 8 ja vahest on mõned videotunnid. Õppimine on jaotunud iga päeva peale nädalas. Võiks arvata, et distantsõppega on keerulisem õppimisse süveneda, aga minu puhul on see just vastupidi. Lõpuks on aega ka tegeleda asjadega, millega varem ei jõudnud või ei viitsinud. Ma olen täiesti üllatavaid uusi talente avastanud. Üle kõige on isolatsioon see, mis vaikselt mõistust minema viima hakkab. Inimestest tunnen tõesti väga suurt puudust. Aga muidu distantsõpe on päris huvitav uus asjake, millega me siin nüüd siis tutvume ja muidu väga hullu polegi. 

-Sirle

Kodus on keskenduda raskem kui koolis, kuid oma päeva saan ise planeerida. Rohkem aega jääb magamiseks ja spordi tegemiseks.

-Karl Tani

Alguses tundus distantsõpe päris tore. Sai ise oma aega planeerida jne. Pärast esimest paari nädalat on motivatsioon suuresti hääbunud. Tunnen pidevalt väsimust. Iga päeva lõpus tuleb mulle üllatuseks, et päev järsku nii kähku läbi sai. Samas päeval aeg venib. Tunnen nüüd, kui vähe aega mul tegelikult on või kui lühike see aeg tegelikult on. Võib-olla üldse mõlemat. Tegevused, millega karantiini algul oma aega täitsin, ei paku mulle enam eriti rõõmu. Väga raske on õigeks ajaks ärgata. Paradoksaalsel kombel kipun iga õhtuga hiljem magama jääma, kuigi ma tegelikult vihkan öösel üleval ülemist. Öösel tunnen end veel rohkem isoleerituna kui päeval. Ma pole karantiini algusest peaaegu kellegagi näost näkku kohtunud. Siiski ei saa ma peaaegu kunagi tõesti üksi olla ja seda nautida, sest üks vanematest töötab nüüd kodust.  Mälestused mineviku normaalsusest tekitavad valu. Näen kogu aeg järjest veidramaid unenägusid. Püüan neile tähendust mitte omistada. Vahel ärritun väga kergesti. Üleüldse tundub see kõik parajalt jabur ja ebareaalne.

-Nikita

Sõnale distantsõpe on praeguseks tulnud juurde mõrkjas-magus maik. Magusaks teeb selle asjaolu, et on võimalus ise aega ja õppimisi planeerida. Õppemaht on ikka suur, kuid praeguseks olen ajaplaneerimisega rohkem harjunud ning ka õpetajad tajuvad nüüd paremini, kui palju on mõistlik õpilastele teha anda. Päevad üldiselt mööduvad kiiresti ja ise tihtipeale ei märkagi, kui õhtu on juba käes. Pean ütlema, et olen selle ajaga arvuti päris omaks võtnud. Kooli minnes saab olema tükk tegemist, et käsitsi konspektide kirjutamine jälle omaks võtta. Olen üks klassikalistest karantiinis inimestest, kes on nüüd leidnud aega, et tegeleda asjadega, milleni varem nii hästi ei jõudnud. Olen jõudnud tagasi klaveri mängimise juurde, võtan pea iga päev kätte kitarri ning käin jooksmas (kui põlvevalu seda lubab). Elul poleks päris vigagi, kui ainult sõpradest ja headest tuttavatest nii suurt puudust ei tunneks. Eks see ole distantsõppe mõrkjas pool.

-Annika

Mulle distantsõpe vahelduseks meeldib. Distantsõppel on omad puudujäägid, kuid seda on ka tavalisel õppetööl, seega vahelduseks on see sobiv ja tegelikult minu arvates isegi arendav lahendus. Distantsõppe raames saavad õpilased panna proovile oma ajaplaneerimise oskuse, distsipliini, enesemotivatsiooni ning iseseisva õppimise oskuse. Tänapäeva maailmas, kus üha rohkem tööd on võimalik teha nii-öelda arvuti tagant lahkumata, on need oskused üha olulisemad. Õpilaste üle on vähem järelvalvet ning on suurem vajadus oma hariduse eest ise vastutada. Iga päev jääb alles aeg, mis muidu kulus kooli minekuks valmis saamiseks, kooli minekule, koolis teiste järele ootamisele, koolist koju tulekule jne. Distantsõpe võimaldab veeta rohkem aega oma perekonnaga ning usun, et inimestel on lõpuks võimalik rohkem aega veeta ka iseendaga ning pöörata vähem tähelepanu välisele, mis on samuti vahelduseks kasulik. Distantsõppe ei suuda aga asendada tavalist õppetööd täielikult, eriti kannatab vahetu sotsiaalse suhtluse aspekt, mille olulisust ei tasu alahinnata. Seega ma loodan, et hiljemalt järgmise õppeaasta teiseks pooleks stabiliseerub olukord piisavalt, et on võimalik jätkata vähemalt osaliselt tavapärase õppetööga. Loodan ka, et õpilaste kooli tagasi saatmisega ei kiirustata, sest sellel võivad olla veel palju kurvemad tagajärjed. Elu ja tervis on siiski palju olulisemad, kui lühiajaliselt suurem vahetu sotsialiseerumine ning suurem kontroll õppetöö üle. Kokkuvõttes vastutab igaüks oma elu ja hariduse eest ise ning teeb otsuseid, mis tunduvad otsuse tegemise hetkel kõige mõistlikumad.

-Marek

Distantsõpe on väga omanäoline, mis sisaldab omajagu plusse kui ka miinuseid. Hommikul ei kulu aega bussisõidule, mis pikendab unetunde, aga keskendumine kodus on rohkem häiritud kui koolis. Proovile pannakse õpilaste ajaplaneerimine, mis on kindlasti hädavajalik oskus ülikoolis. Vahelduseks on järjepidev koduõpe tore, aga kui pandeemiline viiruse levik lõppeb, sooviks klassiruumi tagasi õppima asuda.

-Hans Robert

Alguses tundus tore, aga viimasel ajal hakkab veits üle viskama. Motivatsioon asjade tegemiseks langeb iga päevaga ja unegraafik on ka paigast ära. Ma olen kahjuks selline, kes pigem elab etteantud graafiku järgi, sest ise oma aega ma planeerida pikas perspektiivis ei suuda.

-Miko

Distantsõpe on veidike sürreaalne, kuid minul ei ole selle vastu midagi. Koolitööd saab kiirelt tehtud ja aega jääb üle piisavalt. Saab tegeleda ka spordiga ja nautida meelelahutust. Koolitööd on enamasti hästi korraldatud ja tore on näha õpetajaid kord nädalas. Aga loodan, et järgmine kooliaasta on ikka tavaline, kuna kodus õpin tunduvalt vähem.

-Fred

Distantsõpe pole päris vist minu teema. Ei tea, kas asi on minus kinni, aga õppeaeg venib väga pikale. Täpsemalt õpin terve päev. Toolil istudes lähevad kannikad juba lamedaks. Kergem oleks tegutseda rutiini järgi, aga seda saavutada kodus istudes pole kõige kergem. Videotunnid aitavad rutiini kujunemisel kaasa, aga see ei tähenda, et nendele lisaks võib topeltmahus kodutöid anda.Õnneks saab katsetada asju, mida muidu teha ei luba, nagu näiteks vuntsi kasvatamine. Tore on ka inimestest vahepeal puhkust saada. Igatsus mõnede vastu ka aina suureneb.Unetunnid saab õnneks ka täis magatud. Perega on välja kujunenud ka uusi traditsioone, mida koos saame teha.

-Karmo

Eks kõikide asjade juures on plusse ja miinuseid, aga minu jaoks on distantsõppe juures tugevalt ülekaalus see miinuste osa. Kuigi maht on mõnes mõttes väiksem, nt vene keelt tuleb õppida vaid kord nädalas, on koolipäevad veninud terve päeva pikkuseks. Pigem on olukord muutunud selliseks, et õpin 20 minutit ja leian uue põhjuse, et maja peale kondama minna, kas hoolitsen oma juuretise või tärkavate taimede eest. Kohe üldse ei kutsu selle õppimise poole. Kas küsimus on üldises madalas motivatsioonitasemes või eriolukorra masenduses, vastust mina anda ei oska, aga paras korralagedus on see õppimine küll. Pean tõdema, et see endine koolirutiin ei olnudki nii hull, pigem andis lootust, et kui päev üle elada, on õhtu või vähemalt nädalavahetus puhkamiseks. Nüüd pole sedagi. Päevad ja ööd on kokku sulanud, nädalavahetust nagu ei olegi. Isegi vaheajal ei saanud korralikult puhata. Üks ainsaid positiivseid külgi kogu eriolukorra juures on see, et saan olla kodulinnas ja perega aega veeta, aga eks sellest kipub ka juba üle viskama. Selgub, et ka juba 8-aastane laps ei suuda iseseisvalt aega veeta.

-Elina

Alguses olin isolatsioonist täielikus vaimustuses. Esimesed paar nädalat tegelesin suure hurraaga oma poolelijäänud projektidega ning avastasin Eesti loodust. Muidugi passisin niisama ka. Küll aga sain varsti aru, et see ikka ei ole päris minu teema – pikslite abil kellegi teise nägemine ja kuulamine mulle ei sobi. Vahetu kontakt õpilase ja õpetaja vahel moodustab väga suure osa minu õppimisprotsessist, seega on veidike tunne, et olen siin karantiinis rumalamaks jäänud, vähemalt kooliainetes. Küll aga on mul õnneks olnud aega end teistel teemadel harida ning olen selle eest karantiinile tänulik. Siiski võtaks ma hea meelega nii kiiresti kui võimalik üheotsapileti tagasi “normaalsesse” ellu. 

–Helery

Eks iga muutus ole algul tore, aga eks nagu iga asjaga muutus see ka distantsõppega. Varasem soov püsida kodus ja mitte kooli minna on asendunud vajadusega õpikeskkonna järele. Tõsi ta on, et aega on palju, et õppida, aga samas on ka aega, et teha kõike muud ebavajalikku. Algne hurraa sportida on ka nüüd kadunud nädalaks… Mitmes nädal nüüd ongi? Eks see olukord paneb kõik proovile ja õpilased ning õpetajad pole ainsad, kes uute oludega peavad kohanema. Ainus motivatsioon, mis veel alles on on nädalate lugemine suvevaheajani, mis tundub nii lähedal ja samas nii kaugel. 

–Patrick

Üks paras ameerika mägi on see legendaarne distantsõpe olnud küll. Oma tagasihoidlikus isikus on minul keeruline  Eesti mastaabis mingeid järeldusi teha, kuid võin uhke kodanikuna kuulutada, et vähemalt Šveitsi väljaannetes hinnatakse Eestit kõige edukamaks distantsõpet läbi viivaks riigiks. Nimelt oli üleminek väidetavalt äärmiselt kerge ja peaaegu et olematu. Siinkohal on paslik nõustuda, sest tõepoolest on praegune olukord vähemalt minu jaoks võrdlemisi meeldiv. Päevad on küll mõne halva, aga siiski millegipärast naljaka nalja ja kohatiste sügavamõttelise vetsuvestluse võrra vaesem, kuid kui iseendaga rääkimise märgatavalt kasvanud sagedus välja arvata, on kõik kulgenud normaalselt ja mõnusalt. 

– Aile

Sisemuses tunnen, et distantsõpe on oma vabaduste näol mõnus. Tegelikkuses olen sellises staadiumis, et arvutis on mänge juba nõnda palju mängitud, et väga enam ei viitsi, seega olen hakanud õppimist edasi lükkama “Tõe ja õiguse” lugemisega. Jäägu lugeja enda tõlgendada, kas ma naudin või mitte distantsõpet.

-Mirko

Distantsõpe on üldiselt koolist mugavam: põhimõtteliselt saab toimetada oma unegraafiku järgi ja õppida ükskõik millal. Kodus on aga raske keskenduda ja palju on probleeme laiskusega. Samas on ka kodus istumine igavaks muutunud, aga see õppeaasta kooli tagasi minna oleks ka pärast sellist vahet tüütu olnud. Lõpuaktused ja muud üritused võik ikka päriselt toimuda. Kunagi varem pole ma elus nii ebatervislikult toitunud kui praegu. Kokkuvõtteks on maailmas olukord kindlasti huvitav ja see on midagi, mis alatiseks meelde jääb.

-Kevin

Minu jaoks on distantsõpe väga mugav lahendus. See annab suurepärase võimaluse planeerida oma aega õpilase perspektiivist suurimate hüvangute saamiseks, kuna saab reguleerida paremini unetunde ning leida kõige ärksamad tunnid õppetööga tegelemiseks. Säärane paindlikkus on igaühele kasulik ning kuigi hetkel kannatab pisut igapäevaelu sotsiaalaspekt, saab loodetavasti selle suvel korvata.

-Liisa Rita

Distantsõpe võimaldab paindlikku töö- ja unegraafikut, mis tõttu on tunduvalt vähem õppimisega seotud stressi. Kahjuks on distantsõpe vähendanud motivatsiooni õppimiseks.

-Rasmus Rannala

Minu jaoks kirjeldab distantsõpet kõige paremini salm Dagö laulust „Migreen”:

Ja on külm,

Mu hullumaja pööningul

Trambib ringi kari tüüpe

Ja nad räuskavad mind nurka

Mind, mu oma enda peas

Distantsõpe lisab küll potentsiaalset paindlikkust ajaplaneerimisse, kuid minu kui halva ajaplaneerija jaoks on selle näol tegemist pigem naasmisega depressiooni juurde. Positiivse poolena olen hakanud nautima looduses viibimist oluliselt rohkem kui eelnevalt ning leian ennast üha rohkem koeraga jalutades sügavalt metsast.

-Sten-Markus Reintam

Distantsõpe on väga mugav. Kuna ma elan koolist kaugel ja õpin hilistundideni, siis ma saan enda vajaliku une kätte ja võin ärgata hiljem. Koormus pole ka sama suur ning rohkem on aega enda arendamiseks muudes valdkondades. 

-Joonas Richard Roose

Ma arvan meil on väga vedanud, et käime praegu just 11. klassis. Meid ei oota ees ei katsed ega ka eksamid, mille tõttu puudub ka stress ja teadmatus, et mis saab edasi. Praegune olukord võimaldab ka harjutada ülikooliks, kus enamus õppimisest toimub iseseisvalt, mille tõttu on ka aja planeerimine ja distsipliin väga olulisel kohal.

-Marie

Mulle meeldib distantsõpe praegu veel. Kahjuks arvan, et mõndades ainetes jäävad mõningad olulised teadmised selle tõttu omandamata. Varem elasin nädalavahetuste nimel, aga seda lõbu enam ei saa. Suvel ka väga midagi ei toimu ja selle kõige tõttu on mul vahel end väga raske motiveerida.

-Mengel

Distantsõppel on omad miinused ja plussid. Minu jaoks on õppimine ja ülesannete täitmine kodus palju keerulisem kui koolis. Raske on end õppima sundida, kuna kodus on mitmeid segavaid faktoreid, nagu arvuti ja telekas, ja mitte kedagi, kes sind kontrolliks. Produktiivsus võrreldes koolis õppimisega on kõvasti langenud ja samuti on keerulisem õppida, kui pole õpetajat, kellelt saaks küsimusi küsida ning kes keerulisemaid asju lahti seletaks. Küll aga tuleb märkida, et hommikul normaalsel ajal ärkamine ning endale sobiva ajakava järgi tegutsemine on väga mõnus. Rohkem aega jääb koolivälisteks tegevusteks, spordi tegemiseks ja uurimistöö viimased nädalad oleksid olnud kindlasti streesirohkemad, kui oleks samal ajal pidanud koolis käima. Õpetajate poolt korraldatavad videotunnid on seni igati toredad ja informatiivsed olnud.

-Mattias Tamm

Alguses on vähem õppida ja jätkus motivatsiooni iga päev koos klassikaaslastega teha ülesanded kiiresti ära. Mida rohkem aeg läinud edasi seda aeglasemini saavad koolitükid tehtud, videotunnid on osades ainetes meeldivad, kuid vahel lihtsalt kulutavad päevast aega. Rohkem aega olnud enesearendamiseks ning saanud õppida materjale, mis päriselt huvitavad + jääb aega mängimiseks. Meeleldi käiksin koolitundides, saab rohkem arutleda ja nalja õppimise käigus.

-Henrik

Üldjoontes olen uue töörütmiga harjunud. Distantsõpe annab õpilasele võimaluse oma aega õppeainete vahel paremini jaotada. On küll raske end motiveerida, aga soovi korral on võimalus tegutseda produktiivselt ja pühenduda rohkem ka koolivälistele tegevustele. On õpetajaid, kelle nõutav koormus on väiksem, kui tavaliselt, aga õnneks leidub neid, kes selle augu kohe kuhjaga ära täidavad. 

-Georg

Distantsõppe kohta on öelda suuremas osas häid sõnu. Aeg on õpilase enda planeerida, aega ei kulu transpordi peale, mis minu jaoks oli suur ajakulu. Stressi on vähem, saab õppida iseenda jaoks, mitte ei pea mõtlema järgneva vastamise peale hirmutundega. Eriti on hea viibida õues värskes õhus, motiveerides ennast õppetundide vahepeal. Tänu videokõnedele saab hoida sidet lähedastega ning õpetajatega. Minu jaoks toimib distantsõpe suurepäraselt.

– Aiko Liisa

Nagu on tore aga ei ole ka. Mingi hetk muutusid kõik päevad halliks massiks, kus eile, täna ja homme olid kõik samasugused. Aprilli nagu ei mäletagi. Isiklikult mulle ei meeldi absoluutselt see olukord, kuigi olen sellega juba ära harjunud. Tahaks tegutseda ja linna minna ja pidutseda :((. Thank god, et meie sellel aastal ei lõpeta… nii kahju on kaheteistkümnendikest.

-Anni

Distantsõppel on kindlasti positiivseid ja ka negatiivseid külgi. Mulle väga meeldib, et me ei pea kohutavalt vara ärkama, et bussile jõuda ja tunde järjest koolis istuma. Kuna ajakava on vaba saab näiteks hommikul päikest nautida ja õhtu poole õppimisega tegeleda ning saab tegeleda ka muude huvidega. Siiski nõuab see head planeerimist, sest puudub motivatsioon ja väga keeruline on kodus keskenduda õppimisele. Natukene tundub, et mingid tähtsad teemad jäävad praegu omandamata. Kindlasti on meil vedanud, et käime 11 klassis, sest vähemalt me ei jää ilma tähtsatest sündmustest lõpetamisega seoses. Väga ootan, et eriolukord saaks juba läbi ja saab naasta tavapärase elu juurde.

-Linda