Arhiveeritud - kuu 05.2020

Keskaegne Narva

Hermanni linnus

Enne praegust linnust oli sellel kohal 1220. Aastatel taanlaste rajatud puitlinnus, mille pĂ”letas Novgorodi vĂŒrsti vĂ€esalk 1294. aastal maha. Praeguse linnuse vanimad osad ehitati 14. sajandi alguses, kui taanlased hakkasid endise puitlinnuse asemele kastelli ehitama. Kastelli loodenurgas oli nelinurkne torn, millest sai hiljem Pikk Hermann. Eestis on kokku neli Pikka Hermanni: Tallinnas, Narvas, Paides ja Kuressaares. Kunagi oli ka Tartus Pikk Hermann. 14. sajandi jooksul tehtud laienduste hulka kuulusid kastelli pĂ”hjakĂŒljele rajatud vĂ€iksem eeshoov ja suurem eeshoov lÀÀnekĂŒljel. 1342. aprillil pĂ”letasid vene vĂ€ed jĂ€lle linnuse maha. 1345. aastal Taani kuningas Valdemar IV poolt Narvale kinnitatud LĂŒbecki linnaĂ”igused viitavad linna ja linnuse kiirele taastamisele.

Hermanni linnus

Aleksandri suurkirik

Narva Aleksanrdi Suurkirik on historitsistlikus stiilis kirik, millel on ka neoromaanika ja neoklassitsismi elemente. 1879. aastal otsustati, et Narva ĂŒmbrusesse vĂ”iks rajada eestlastele kirik. Kiriku nurgakivi laoti maha 1881. aasta suvel ning valmis kirik pĂŒhitseti sisse 3 aastat hiljem. Kirik nimetati tsaar Aleksander II jĂ€rgi, kes 1881. aastal oli atentaadi kĂ€igus hukkunud. Kuna ehitust finantseeris Kreenholmi Manufaktuuri omanik ning suur hulk töölistest olid luterlased (5000 töölist), sai antud kirikust luterlik kirik. Kuigi Joaaru sai vabadussĂ”jas pommitamiste kĂ€igus tugevalt kahjustada, jĂ€i Aleksandri kirik kahjustusteta. See-eest teise maailmasĂ”ja pommitamiste ajal sai Aleksandri kirik mĂŒrskudega pihta. 1962. aastal vĂ”eti kirik koguduselt Ă€ra ning sinna tuli asemele töökoda ja ladu. 1990. aastal algasid taastamistööd. Kuna kiriku taastamine oli kulukas, kuulutas kogudus 2015. aastal vĂ€lja pankroti ning kiriku ostis Ă€ra riik.

Aleksandri suurkirik

Poisid ja Aleksandri suurkirik

Victoria ja Spesi bastion

Victoria bastion (ladina keeles victoria ‘vĂ”it’) ja Spesi (spes ladina keeles tĂ€hendab ‘lootus’) poolbastion on Rootsi riigitegelase ja sĂ”javĂ€einseneri Erik Dahlbergi projekti jĂ€rgi Narva linnakindlustuse tĂ€iendamisel aastatel 1683–1704 ehitatud bastionid. MĂ”lemad bastion asuvad Narva jĂ”e ÀÀres, Spes lĂ”unapoolseim ja  Victoria PĂ”hjapoolseim jĂ”eÀÀrne bastion. Narva Victoria bastioni kohta vĂ”ib kĂ”hklusteta öelda, et see on vĂ”itja lĂ€bi aegade. Oma 300-aastase ajaloo jooksul on bastion sattunud paljude sĂ”dade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning vĂ”tnud suurte vĂ€ejuhtide kĂ€e all vÀÀrikalt vastu nii vĂ”ite kui ka kaotusi. 21. sajandi algul Ă”igustas Victoria bastion veel kord oma nime – pĂ€rast tĂ€ielikku restaureerimist sai temast jĂ€lle vĂ”itja! Bastion muutus ĂŒheks piirkonna pĂ”hiliseks turismimagnetiks, mis meelitab ligi kĂ”iki, kes soovivad kuulda kaasahaaravaid lugusid ning tunnetada bastioni jĂ”udu ja vĂ”imsust.Victoria bastioni esiseina kĂ”rgus on 16 meetrit. SisemĂŒĂŒri (nn bastioni keha) paksus on ĂŒle 3 meetri. KĂ”rged ja vĂ”imsad esikĂŒljed iseloomustavad kĂ”iki Dahlbergi projektide alusel ehitatud kaitserajatisi.Bastioni sisse on ehitatud kahekorruselised kasematid, mille kĂ”rgus on 2−3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahinguvĂ”imsust: bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks oli vaenlast vĂ”imalik tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.

Victoria ja Spesi bastion

Raekoda

Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel barokkstiilis ehitatud linna kohtu- ja valitsushoone, mis asub Narva vanalinnas. Hoone stiilis on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mĂ”jud. Raekoja platsi arhitektuurilisse koosseisu kuulusid omal ajal raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jĂ”ukate rootsi linnakodanike elumajad. Ehitamiseks andis kĂ€su Rootsi kuningas Karl XI. Ehitustööd toimusid LĂŒbecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti jĂ€rgi. Raekoja ehitustööd algasid 1668. aastal ja kestsid 1671. aastani. Sellele jĂ€rgnes veel omakorda 4 aastat, mille jooksul tehti hoones siseviimistlustöid.1939. aastal paigutati Narva raekojale esimese hoonena Eestis kodanliku Ă”hukaitse kinnisvaramĂ€rk. Narva linn hĂ€vines 1944. aasta mĂ€rtsipommitamise kĂ€igus, mis purustas suure osa vanalinna ehitistest. Raekoja puhul hĂ€vis torn, katus, vahelaed, tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Raekoda taastati restaureeriti aastatel 1960–1963, arhitekt Henno Potti ja insener H. Uuetalu juhtimisel. Taastatud hoones tegutses nĂ”ukogude ajal Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. Narva raekojaplatsi ÀÀres asub Tartu Ülikooli Narva KolledĆŸ, kus Ă”petatakse nĂ€iteks haridusteaduseid, psĂŒhholoogiat, politoloogiat ja majandusteaduseid. TĂ€napĂ€eval on raekoja hoone kĂŒlastajatele suletud, aga linnal on plaan avada see tulevikus ka turistidele ja kĂŒlalistele.

Narva raekoda

Kasarmu aidahoone (kunstigalerii)

Narva Muuseumi Kunstigalerii asub 18. sajandi teisel poolel Gloria bastionile ehitatud vanas magasiaidas, aadressil Vestervalli 21. Kasarmu aidahoone on tĂŒĂŒpiline 18. sajandi kolmanda veerandi sĂ”javĂ€eehitis. Lihtne kahekorruseline varaklassitsistlikus laadis hoone viilkatuse, katusekorruse ja kolme vintskapiga. Kandvad seinad ja postid olid kivist, vahelaed puidust. Analoogiline ait ehitati Ivangorodi kindluse nn. Suurde Bojaarilinna. 19. sajandil rekonstrueerti ait kasarmuks, tuntud kui “polgukasarm”. II maailmasĂ”jas sai kasarm tugevasti kannatada. 1950.-ndatel aastatel ehitati see aga ĂŒmber tehase Ă”ppekorpuseks. 1991. Aastast alates on sellest kasarmu aidahoone Narva muuseumi kunstigalerii.

Kirjutasid Henrik, Patrick, Nikita ja Kaspar

21.05.2020

Keskaegne Haapsalu

Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, 1279. aastal sai Haapsalu Riia linnaĂ”iguse. Linna hakati ehitama pĂ€rast Vana-PĂ€rnu pĂ”letamist. Haapsalu elanikkond koosnes suures osas baltisakslastest ning ka rannarootslastest. Kammisted on rannarootslased ning ka baltisakslased. 1559. Aastal ostis Taani kuningas Frederik II piiskopkonna ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes sai Saare-LÀÀne piiskopiks 1560. aasta alguses. 1573. aastal liideti valdused Taani kuninga aladega. JĂ€rgnevalt kuulus see Rootsi kuningale Gustav II Adolfile. JĂ€rgnevalt kuulus see Venemaa keisririigi koosseisu ja 1715 kĂŒlastas Haapsalu tollane tsaar Peeter I. Ametlikult kuulus Haapsalu Venemaa keisririigile alles 1721. aasta Uusikaupunki rahulepinguga. Haapsalu on kolmest kĂŒljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Vanalinn

Vanalinn on Haapsalu elamurajoon, kus tĂ€napĂ€eval asetsevad mitmed restoranid ning ka mitmed elamud. Selle vĂ”ib jagada keskaegseks ja 20. saj kuurortpiirkonnaks. Haapsalu vanalinna kĂ”rval asetsev VĂ€ike Viik on paljude lemmik ujumiskoht ning sealgi asub restoran. Samuti on VĂ€ike Viik ĂŒks Haapsalu inimeste lemmikĂ”lu. 

Haapsalu vanalinn

Haapsalu linnus

Haapsalu linnus on rajatud samal ajal kui Haapsalu linn ise. See oli pĂ”hiline tugipunkt. Linnus sai kahjustada Liivi sĂ”jas, kuid moderniseeriti Rootsi kuninga poolt. Linnus on seejĂ€rel saanud mitmeid kordi kahjustada, kuid seda restaureeriti pidevalt. Vahepeal oli linnus nii purunenud, et linnarahvas kasutas seda karjamaana. Linnusega on seotud ka legend Valgest Daamist. Tol ajal ei lubatud naistel linnusesse siseneda, kuid see ei peatanud ĂŒhel tĂŒdrukul end poisiks riietumast ning linnusesse sisenemast. Kui saadi aru, et ta on hoopis tĂŒdruk, mĂŒĂŒriti ta seina sisse ning jĂ€eti ta sinna surema. Valget Daami on “nĂ€ha” augusti kuus siis, kui taevas on tĂ€iskuu. Hetkel asub varametes muuseum.

Haapsalu linnuse muuseumi sissekÀik

Poisid kahuritega

Haapsalu linnuse siseÔu

Kutid Haapsalu linnuse varemete ees

UuemÔisa mÔis

UuemĂ”isa mĂ”is on Haapsalu lĂ€histel asuv mĂ”is, mida on esmamainitud aastal 1539, kui see oli piiskopimĂ”is. MĂ”isa kahekorruseline jĂ€relklassitsistlik peahoone on valminud hiljem, 1833. aastal. Peahoone on jĂ€relklassitsistlikus stiilis. 1920. aastatel ehitati hoone Karl Burmani projekti jĂ€rgi  taas ĂŒmber ja hoonele lisandusid ĂŒhekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Ridala vallavalitsus UuemĂ”isa Lasteaed – Algkool. MĂ”isa Valge saal on hea kontserdipaik.

UuemÔisa mÔisa fassaad

Kirjutasid: Kammiste, Kivilo, KÔss, Laats ja Roose

13.05.2020

Meie klassi mÔtted distantsÔppest

DistantsĂ”ppe on hea vaheldus ja proov Eesti haridusele. Mulle see sobib, usun, et ka paljudele teistele. Eestis vĂ”iks tekkida koole, mis ongi distantsĂ”ppega, sest kindlalt on veel inimesi, kellele meeldiks enda aega planeerida, Ă€rgata siis kui on soovi, Ă”ppida omas tempos. Kahjuks aitab distantsĂ”pe sĂŒvendada alkoholismi ning motivatsioon on hakanud jĂ€rk-jĂ€rgult kaduma. Õnneks on olemas CS:GO.

-Johann Kammiste

VÀga mÔistlik asi. KÀikski koolis ainult nii. 

-Kaspar PÀÀrson

Mulle meeldib distantsĂ”pe. Tegelikult pole minu jaoks midagi vĂ€ga muutunud, sĂ”pru mul nkn ei olnud. Iga hommik Ă€rkan kell 8, pesen hambad, joon kohvi, siis istun arvuti taha ja alustan koolitööd. Minu lemmik videotundideks on kunst ja fĂŒĂŒsika. Kuigi alguses oli Ă”petajatel raske ĂŒmberkorralda Ă”ppetööd, siis tĂ€naseks on juba kĂ”ik tipp-topp. Ainuke asi, mis mulle distantsĂ”ppe juures ei meeldi on see, et ma ei nĂ€e oma lemmikĂ”petajaid. Igatsen kohutavalt vene keelt ja Erika Vatselit. Ootan juba kooli!!!

-Olari

TööpĂ€eva, nĂ€dalavahetuse ja koolivaheaja erinevus on peaaegu et mĂ€rkamatu. 24h tunni tagant saabub uus hommik, seejĂ€rel uus lĂ”una ja uus Ă”htu. TööpĂ€evade ainuke eripĂ€ra on see, et tĂ”usen kell 8 ja vahest on mĂ”ned videotunnid. Õppimine on jaotunud iga pĂ€eva peale nĂ€dalas. VĂ”iks arvata, et distantsĂ”ppega on keerulisem Ă”ppimisse sĂŒveneda, aga minu puhul on see just vastupidi. LĂ”puks on aega ka tegeleda asjadega, millega varem ei jĂ”udnud vĂ”i ei viitsinud. Ma olen tĂ€iesti ĂŒllatavaid uusi talente avastanud. Üle kĂ”ige on isolatsioon see, mis vaikselt mĂ”istust minema viima hakkab. Inimestest tunnen tĂ”esti vĂ€ga suurt puudust. Aga muidu distantsĂ”pe on pĂ€ris huvitav uus asjake, millega me siin nĂŒĂŒd siis tutvume ja muidu vĂ€ga hullu polegi. 

-Sirle

Kodus on keskenduda raskem kui koolis, kuid oma pÀeva saan ise planeerida. Rohkem aega jÀÀb magamiseks ja spordi tegemiseks.

-Karl Tani

Alguses tundus distantsĂ”pe pĂ€ris tore. Sai ise oma aega planeerida jne. PĂ€rast esimest paari nĂ€dalat on motivatsioon suuresti hÀÀbunud. Tunnen pidevalt vĂ€simust. Iga pĂ€eva lĂ”pus tuleb mulle ĂŒllatuseks, et pĂ€ev jĂ€rsku nii kĂ€hku lĂ€bi sai. Samas pĂ€eval aeg venib. Tunnen nĂŒĂŒd, kui vĂ€he aega mul tegelikult on vĂ”i kui lĂŒhike see aeg tegelikult on. VĂ”ib-olla ĂŒldse mĂ”lemat. Tegevused, millega karantiini algul oma aega tĂ€itsin, ei paku mulle enam eriti rÔÔmu. VĂ€ga raske on Ă”igeks ajaks Ă€rgata. Paradoksaalsel kombel kipun iga Ă”htuga hiljem magama jÀÀma, kuigi ma tegelikult vihkan öösel ĂŒleval ĂŒlemist. Öösel tunnen end veel rohkem isoleerituna kui pĂ€eval. Ma pole karantiini algusest peaaegu kellegagi nĂ€ost nĂ€kku kohtunud. Siiski ei saa ma peaaegu kunagi tĂ”esti ĂŒksi olla ja seda nautida, sest ĂŒks vanematest töötab nĂŒĂŒd kodust.  MĂ€lestused mineviku normaalsusest tekitavad valu. NĂ€en kogu aeg jĂ€rjest veidramaid unenĂ€gusid. PĂŒĂŒan neile tĂ€hendust mitte omistada. Vahel Ă€rritun vĂ€ga kergesti. ÜleĂŒldse tundub see kĂ”ik parajalt jabur ja ebareaalne.

-Nikita

SĂ”nale distantsĂ”pe on praeguseks tulnud juurde mĂ”rkjas-magus maik. Magusaks teeb selle asjaolu, et on vĂ”imalus ise aega ja Ă”ppimisi planeerida. Õppemaht on ikka suur, kuid praeguseks olen ajaplaneerimisega rohkem harjunud ning ka Ă”petajad tajuvad nĂŒĂŒd paremini, kui palju on mĂ”istlik Ă”pilastele teha anda. PĂ€evad ĂŒldiselt mööduvad kiiresti ja ise tihtipeale ei mĂ€rkagi, kui Ă”htu on juba kĂ€es. Pean ĂŒtlema, et olen selle ajaga arvuti pĂ€ris omaks vĂ”tnud. Kooli minnes saab olema tĂŒkk tegemist, et kĂ€sitsi konspektide kirjutamine jĂ€lle omaks vĂ”tta. Olen ĂŒks klassikalistest karantiinis inimestest, kes on nĂŒĂŒd leidnud aega, et tegeleda asjadega, milleni varem nii hĂ€sti ei jĂ”udnud. Olen jĂ”udnud tagasi klaveri mĂ€ngimise juurde, vĂ”tan pea iga pĂ€ev kĂ€tte kitarri ning kĂ€in jooksmas (kui pĂ”lvevalu seda lubab). Elul poleks pĂ€ris vigagi, kui ainult sĂ”pradest ja headest tuttavatest nii suurt puudust ei tunneks. Eks see ole distantsĂ”ppe mĂ”rkjas pool.

-Annika

Mulle distantsĂ”pe vahelduseks meeldib. DistantsĂ”ppel on omad puudujÀÀgid, kuid seda on ka tavalisel Ă”ppetööl, seega vahelduseks on see sobiv ja tegelikult minu arvates isegi arendav lahendus. DistantsĂ”ppe raames saavad Ă”pilased panna proovile oma ajaplaneerimise oskuse, distsipliini, enesemotivatsiooni ning iseseisva Ă”ppimise oskuse. TĂ€napĂ€eva maailmas, kus ĂŒha rohkem tööd on vĂ”imalik teha nii-öelda arvuti tagant lahkumata, on need oskused ĂŒha olulisemad. Õpilaste ĂŒle on vĂ€hem jĂ€relvalvet ning on suurem vajadus oma hariduse eest ise vastutada. Iga pĂ€ev jÀÀb alles aeg, mis muidu kulus kooli minekuks valmis saamiseks, kooli minekule, koolis teiste jĂ€rele ootamisele, koolist koju tulekule jne. DistantsĂ”pe vĂ”imaldab veeta rohkem aega oma perekonnaga ning usun, et inimestel on lĂ”puks vĂ”imalik rohkem aega veeta ka iseendaga ning pöörata vĂ€hem tĂ€helepanu vĂ€lisele, mis on samuti vahelduseks kasulik. DistantsĂ”ppe ei suuda aga asendada tavalist Ă”ppetööd tĂ€ielikult, eriti kannatab vahetu sotsiaalse suhtluse aspekt, mille olulisust ei tasu alahinnata. Seega ma loodan, et hiljemalt jĂ€rgmise Ă”ppeaasta teiseks pooleks stabiliseerub olukord piisavalt, et on vĂ”imalik jĂ€tkata vĂ€hemalt osaliselt tavapĂ€rase Ă”ppetööga. Loodan ka, et Ă”pilaste kooli tagasi saatmisega ei kiirustata, sest sellel vĂ”ivad olla veel palju kurvemad tagajĂ€rjed. Elu ja tervis on siiski palju olulisemad, kui lĂŒhiajaliselt suurem vahetu sotsialiseerumine ning suurem kontroll Ă”ppetöö ĂŒle. KokkuvĂ”ttes vastutab igaĂŒks oma elu ja hariduse eest ise ning teeb otsuseid, mis tunduvad otsuse tegemise hetkel kĂ”ige mĂ”istlikumad.

-Marek

DistantsĂ”pe on vĂ€ga omanĂ€oline, mis sisaldab omajagu plusse kui ka miinuseid. Hommikul ei kulu aega bussisĂ”idule, mis pikendab unetunde, aga keskendumine kodus on rohkem hĂ€iritud kui koolis. Proovile pannakse Ă”pilaste ajaplaneerimine, mis on kindlasti hĂ€davajalik oskus ĂŒlikoolis. Vahelduseks on jĂ€rjepidev koduĂ”pe tore, aga kui pandeemiline viiruse levik lĂ”ppeb, sooviks klassiruumi tagasi Ă”ppima asuda.

-Hans Robert

Alguses tundus tore, aga viimasel ajal hakkab veits ĂŒle viskama. Motivatsioon asjade tegemiseks langeb iga pĂ€evaga ja unegraafik on ka paigast Ă€ra. Ma olen kahjuks selline, kes pigem elab etteantud graafiku jĂ€rgi, sest ise oma aega ma planeerida pikas perspektiivis ei suuda.

-Miko

DistantsĂ”pe on veidike sĂŒrreaalne, kuid minul ei ole selle vastu midagi. Koolitööd saab kiirelt tehtud ja aega jÀÀb ĂŒle piisavalt. Saab tegeleda ka spordiga ja nautida meelelahutust. Koolitööd on enamasti hĂ€sti korraldatud ja tore on nĂ€ha Ă”petajaid kord nĂ€dalas. Aga loodan, et jĂ€rgmine kooliaasta on ikka tavaline, kuna kodus Ă”pin tunduvalt vĂ€hem.

-Fred

DistantsĂ”pe pole pĂ€ris vist minu teema. Ei tea, kas asi on minus kinni, aga Ă”ppeaeg venib vĂ€ga pikale. TĂ€psemalt Ă”pin terve pĂ€ev. Toolil istudes lĂ€hevad kannikad juba lamedaks. Kergem oleks tegutseda rutiini jĂ€rgi, aga seda saavutada kodus istudes pole kĂ”ige kergem. Videotunnid aitavad rutiini kujunemisel kaasa, aga see ei tĂ€henda, et nendele lisaks vĂ”ib topeltmahus kodutöid anda.Õnneks saab katsetada asju, mida muidu teha ei luba, nagu nĂ€iteks vuntsi kasvatamine. Tore on ka inimestest vahepeal puhkust saada. Igatsus mĂ”nede vastu ka aina suureneb.Unetunnid saab Ă”nneks ka tĂ€is magatud. Perega on vĂ€lja kujunenud ka uusi traditsioone, mida koos saame teha.

-Karmo

Eks kĂ”ikide asjade juures on plusse ja miinuseid, aga minu jaoks on distantsĂ”ppe juures tugevalt ĂŒlekaalus see miinuste osa. Kuigi maht on mĂ”nes mĂ”ttes vĂ€iksem, nt vene keelt tuleb Ă”ppida vaid kord nĂ€dalas, on koolipĂ€evad veninud terve pĂ€eva pikkuseks. Pigem on olukord muutunud selliseks, et Ă”pin 20 minutit ja leian uue pĂ”hjuse, et maja peale kondama minna, kas hoolitsen oma juuretise vĂ”i tĂ€rkavate taimede eest. Kohe ĂŒldse ei kutsu selle Ă”ppimise poole. Kas kĂŒsimus on ĂŒldises madalas motivatsioonitasemes vĂ”i eriolukorra masenduses, vastust mina anda ei oska, aga paras korralagedus on see Ă”ppimine kĂŒll. Pean tĂ”dema, et see endine koolirutiin ei olnudki nii hull, pigem andis lootust, et kui pĂ€ev ĂŒle elada, on Ă”htu vĂ”i vĂ€hemalt nĂ€dalavahetus puhkamiseks. NĂŒĂŒd pole sedagi. PĂ€evad ja ööd on kokku sulanud, nĂ€dalavahetust nagu ei olegi. Isegi vaheajal ei saanud korralikult puhata. Üks ainsaid positiivseid kĂŒlgi kogu eriolukorra juures on see, et saan olla kodulinnas ja perega aega veeta, aga eks sellest kipub ka juba ĂŒle viskama. Selgub, et ka juba 8-aastane laps ei suuda iseseisvalt aega veeta.

-Elina

Alguses olin isolatsioonist tĂ€ielikus vaimustuses. Esimesed paar nĂ€dalat tegelesin suure hurraaga oma poolelijÀÀnud projektidega ning avastasin Eesti loodust. Muidugi passisin niisama ka. KĂŒll aga sain varsti aru, et see ikka ei ole pĂ€ris minu teema – pikslite abil kellegi teise nĂ€gemine ja kuulamine mulle ei sobi. Vahetu kontakt Ă”pilase ja Ă”petaja vahel moodustab vĂ€ga suure osa minu Ă”ppimisprotsessist, seega on veidike tunne, et olen siin karantiinis rumalamaks jÀÀnud, vĂ€hemalt kooliainetes. KĂŒll aga on mul Ă”nneks olnud aega end teistel teemadel harida ning olen selle eest karantiinile tĂ€nulik. Siiski vĂ”taks ma hea meelega nii kiiresti kui vĂ”imalik ĂŒheotsapileti tagasi “normaalsesse” ellu. 

–Helery

Eks iga muutus ole algul tore, aga eks nagu iga asjaga muutus see ka distantsĂ”ppega. Varasem soov pĂŒsida kodus ja mitte kooli minna on asendunud vajadusega Ă”pikeskkonna jĂ€rele. TĂ”si ta on, et aega on palju, et Ă”ppida, aga samas on ka aega, et teha kĂ”ike muud ebavajalikku. Algne hurraa sportida on ka nĂŒĂŒd kadunud nĂ€dalaks
 Mitmes nĂ€dal nĂŒĂŒd ongi? Eks see olukord paneb kĂ”ik proovile ja Ă”pilased ning Ă”petajad pole ainsad, kes uute oludega peavad kohanema. Ainus motivatsioon, mis veel alles on on nĂ€dalate lugemine suvevaheajani, mis tundub nii lĂ€hedal ja samas nii kaugel. 

–Patrick

Üks paras ameerika mĂ€gi on see legendaarne distantsĂ”pe olnud kĂŒll. Oma tagasihoidlikus isikus on minul keeruline  Eesti mastaabis mingeid jĂ€reldusi teha, kuid vĂ”in uhke kodanikuna kuulutada, et vĂ€hemalt Ć veitsi vĂ€ljaannetes hinnatakse Eestit kĂ”ige edukamaks distantsĂ”pet lĂ€bi viivaks riigiks. Nimelt oli ĂŒleminek vĂ€idetavalt ÀÀrmiselt kerge ja peaaegu et olematu. Siinkohal on paslik nĂ”ustuda, sest tĂ”epoolest on praegune olukord vĂ€hemalt minu jaoks vĂ”rdlemisi meeldiv. PĂ€evad on kĂŒll mĂ”ne halva, aga siiski millegipĂ€rast naljaka nalja ja kohatiste sĂŒgavamĂ”ttelise vetsuvestluse vĂ”rra vaesem, kuid kui iseendaga rÀÀkimise mĂ€rgatavalt kasvanud sagedus vĂ€lja arvata, on kĂ”ik kulgenud normaalselt ja mĂ”nusalt. 

– Aile

Sisemuses tunnen, et distantsĂ”pe on oma vabaduste nĂ€ol mĂ”nus. Tegelikkuses olen sellises staadiumis, et arvutis on mĂ€nge juba nĂ”nda palju mĂ€ngitud, et vĂ€ga enam ei viitsi, seega olen hakanud Ă”ppimist edasi lĂŒkkama “TĂ”e ja Ă”iguse” lugemisega. JÀÀgu lugeja enda tĂ”lgendada, kas ma naudin vĂ”i mitte distantsĂ”pet.

-Mirko

DistantsĂ”pe on ĂŒldiselt koolist mugavam: pĂ”himĂ”tteliselt saab toimetada oma unegraafiku jĂ€rgi ja Ă”ppida ĂŒkskĂ”ik millal. Kodus on aga raske keskenduda ja palju on probleeme laiskusega. Samas on ka kodus istumine igavaks muutunud, aga see Ă”ppeaasta kooli tagasi minna oleks ka pĂ€rast sellist vahet tĂŒĂŒtu olnud. LĂ”puaktused ja muud ĂŒritused vĂ”ik ikka pĂ€riselt toimuda. Kunagi varem pole ma elus nii ebatervislikult toitunud kui praegu. KokkuvĂ”tteks on maailmas olukord kindlasti huvitav ja see on midagi, mis alatiseks meelde jÀÀb.

-Kevin

Minu jaoks on distantsĂ”pe vĂ€ga mugav lahendus. See annab suurepĂ€rase vĂ”imaluse planeerida oma aega Ă”pilase perspektiivist suurimate hĂŒvangute saamiseks, kuna saab reguleerida paremini unetunde ning leida kĂ”ige Ă€rksamad tunnid Ă”ppetööga tegelemiseks. SÀÀrane paindlikkus on igaĂŒhele kasulik ning kuigi hetkel kannatab pisut igapĂ€evaelu sotsiaalaspekt, saab loodetavasti selle suvel korvata.

-Liisa Rita

DistantsÔpe vÔimaldab paindlikku töö- ja unegraafikut, mis tÔttu on tunduvalt vÀhem Ôppimisega seotud stressi. Kahjuks on distantsÔpe vÀhendanud motivatsiooni Ôppimiseks.

-Rasmus Rannala

Minu jaoks kirjeldab distantsĂ”pet kĂ”ige paremini salm Dagö laulust „Migreen”:

Ja on kĂŒlm,

Mu hullumaja pööningul

Trambib ringi kari tĂŒĂŒpe

Ja nad rÀuskavad mind nurka

Mind, mu oma enda peas

DistantsĂ”pe lisab kĂŒll potentsiaalset paindlikkust ajaplaneerimisse, kuid minu kui halva ajaplaneerija jaoks on selle nĂ€ol tegemist pigem naasmisega depressiooni juurde. Positiivse poolena olen hakanud nautima looduses viibimist oluliselt rohkem kui eelnevalt ning leian ennast ĂŒha rohkem koeraga jalutades sĂŒgavalt metsast.

-Sten-Markus Reintam

DistantsÔpe on vÀga mugav. Kuna ma elan koolist kaugel ja Ôpin hilistundideni, siis ma saan enda vajaliku une kÀtte ja vÔin Àrgata hiljem. Koormus pole ka sama suur ning rohkem on aega enda arendamiseks muudes valdkondades. 

-Joonas Richard Roose

Ma arvan meil on vĂ€ga vedanud, et kĂ€ime praegu just 11. klassis. Meid ei oota ees ei katsed ega ka eksamid, mille tĂ”ttu puudub ka stress ja teadmatus, et mis saab edasi. Praegune olukord vĂ”imaldab ka harjutada ĂŒlikooliks, kus enamus Ă”ppimisest toimub iseseisvalt, mille tĂ”ttu on ka aja planeerimine ja distsipliin vĂ€ga olulisel kohal.

-Marie

Mulle meeldib distantsÔpe praegu veel. Kahjuks arvan, et mÔndades ainetes jÀÀvad mÔningad olulised teadmised selle tÔttu omandamata. Varem elasin nÀdalavahetuste nimel, aga seda lÔbu enam ei saa. Suvel ka vÀga midagi ei toimu ja selle kÔige tÔttu on mul vahel end vÀga raske motiveerida.

-Mengel

DistantsĂ”ppel on omad miinused ja plussid. Minu jaoks on Ă”ppimine ja ĂŒlesannete tĂ€itmine kodus palju keerulisem kui koolis. Raske on end Ă”ppima sundida, kuna kodus on mitmeid segavaid faktoreid, nagu arvuti ja telekas, ja mitte kedagi, kes sind kontrolliks. Produktiivsus vĂ”rreldes koolis Ă”ppimisega on kĂ”vasti langenud ja samuti on keerulisem Ă”ppida, kui pole Ă”petajat, kellelt saaks kĂŒsimusi kĂŒsida ning kes keerulisemaid asju lahti seletaks. KĂŒll aga tuleb mĂ€rkida, et hommikul normaalsel ajal Ă€rkamine ning endale sobiva ajakava jĂ€rgi tegutsemine on vĂ€ga mĂ”nus. Rohkem aega jÀÀb koolivĂ€listeks tegevusteks, spordi tegemiseks ja uurimistöö viimased nĂ€dalad oleksid olnud kindlasti streesirohkemad, kui oleks samal ajal pidanud koolis kĂ€ima. Õpetajate poolt korraldatavad videotunnid on seni igati toredad ja informatiivsed olnud.

-Mattias Tamm

Alguses on vĂ€hem Ă”ppida ja jĂ€tkus motivatsiooni iga pĂ€ev koos klassikaaslastega teha ĂŒlesanded kiiresti Ă€ra. Mida rohkem aeg lĂ€inud edasi seda aeglasemini saavad koolitĂŒkid tehtud, videotunnid on osades ainetes meeldivad, kuid vahel lihtsalt kulutavad pĂ€evast aega. Rohkem aega olnud enesearendamiseks ning saanud Ă”ppida materjale, mis pĂ€riselt huvitavad + jÀÀb aega mĂ€ngimiseks. Meeleldi kĂ€iksin koolitundides, saab rohkem arutleda ja nalja Ă”ppimise kĂ€igus.

-Henrik

Üldjoontes olen uue töörĂŒtmiga harjunud. DistantsĂ”pe annab Ă”pilasele vĂ”imaluse oma aega Ă”ppeainete vahel paremini jaotada. On kĂŒll raske end motiveerida, aga soovi korral on vĂ”imalus tegutseda produktiivselt ja pĂŒhenduda rohkem ka koolivĂ€listele tegevustele. On Ă”petajaid, kelle nĂ”utav koormus on vĂ€iksem, kui tavaliselt, aga Ă”nneks leidub neid, kes selle augu kohe kuhjaga Ă€ra tĂ€idavad. 

-Georg

DistantsÔppe kohta on öelda suuremas osas hÀid sÔnu. Aeg on Ôpilase enda planeerida, aega ei kulu transpordi peale, mis minu jaoks oli suur ajakulu. Stressi on vÀhem, saab Ôppida iseenda jaoks, mitte ei pea mÔtlema jÀrgneva vastamise peale hirmutundega. Eriti on hea viibida Ôues vÀrskes Ôhus, motiveerides ennast Ôppetundide vahepeal. TÀnu videokÔnedele saab hoida sidet lÀhedastega ning Ôpetajatega. Minu jaoks toimib distantsÔpe suurepÀraselt.

– Aiko Liisa

Nagu on tore aga ei ole ka. Mingi hetk muutusid kĂ”ik pĂ€evad halliks massiks, kus eile, tĂ€na ja homme olid kĂ”ik samasugused. Aprilli nagu ei mĂ€letagi. Isiklikult mulle ei meeldi absoluutselt see olukord, kuigi olen sellega juba Ă€ra harjunud. Tahaks tegutseda ja linna minna ja pidutseda :((. Thank god, et meie sellel aastal ei lĂ”peta… nii kahju on kaheteistkĂŒmnendikest.

-Anni

DistantsĂ”ppel on kindlasti positiivseid ja ka negatiivseid kĂŒlgi. Mulle vĂ€ga meeldib, et me ei pea kohutavalt vara Ă€rkama, et bussile jĂ”uda ja tunde jĂ€rjest koolis istuma. Kuna ajakava on vaba saab nĂ€iteks hommikul pĂ€ikest nautida ja Ă”htu poole Ă”ppimisega tegeleda ning saab tegeleda ka muude huvidega. Siiski nĂ”uab see head planeerimist, sest puudub motivatsioon ja vĂ€ga keeruline on kodus keskenduda Ă”ppimisele. Natukene tundub, et mingid tĂ€htsad teemad jÀÀvad praegu omandamata. Kindlasti on meil vedanud, et kĂ€ime 11 klassis, sest vĂ€hemalt me ei jÀÀ ilma tĂ€htsatest sĂŒndmustest lĂ”petamisega seoses. VĂ€ga ootan, et eriolukord saaks juba lĂ€bi ja saab naasta tavapĂ€rase elu juurde.

-Linda

06.05.2020