Arhiveeritud - kuu 12.2019

Ho ho ho!

Jõuluaeg on taas kohale jõudnud: kuusekäbid riputatud, sussid aknalaual reas, tublimatel kuuskki tuppa toodud. Ja kuidas paremini jõulukuud tähistada kui piparkookide küpsetamisega. Aga enne veel mõned teadmised piparkookidest.

Kuigi tänapäeval on piparkookide küpsetamine pigem Põhja-Euroopa rahvaste meelistegevus, on piparkookidel küllaltki pikk ja mitmekesine ajalugu. Ühe allika kohaselt pärineb esimene teadaolev piparkoogiretsept lausa 4400 aasta tagusest Vana-Kreekast, kuid tolle aja piparkook, leivalaadne küpsetis ilma igasuguse ingveri ja vürtsideta, tänapäevast eriti ei meenutanud. 

Arvatakse, et Euroopa inimeste toidulauale jõudis piparkook esmakordselt alles 10. sajandil pKr, kui armeenlasest munk Gregory Markar tänapäeva Türgi aladelt Prantsusmaale rändas. Gregory veetis oma aja Baudrevilliers’ lähistel asuvas kirikus ning tänuks külalislahkuse eest küpsetas kohalikele enda kodumaalt Armeeniast pärit küpsetist mee ja vürtsidega. Gregory piparkoogid maitsesid inimesele väga ning piparkookide küpsetamist hakati pidama pühaks tegevuseks.  Piparkoogid võisid valmida vaid väljaõppe saanud meistrite käe all. 11.–12. sajandil muutus ristiretkede tagajärjel ingver Euroopas laialdaselt kättesaadavaks ka õukondades ning tekkis palju erinevaid teisendeid piparkookidest.

Piparkooke kasutati keskajal ka paljudes muudes valdkondades. Kuna paber ei olnud sageli kättesaadav, “trükiti” õhukestele piparkoogilehtedele tähtsaid uudiseid, et neid linnarahva seas levitada. Alates 14. sajandist kasutati piparkooke ka koolides, et õpetada lapsi lugema. Piparkookidesse olid tembeldatud tähed ning arvati, et nende söömine muudab inimese targemaks. Hiljem hakati tähestiku õpetamiseks kasutama õhukesi puust, metallist või elevandiluust tähetahvleid, kuid materjali puudumisel kasutati õhukest piparkoogilehti. Piparkoogitähed olid küllaltki populaarsed ning kahtlemata õpilaste lemmikud, sest tähe sai pärast ise ära süüa. 

Piparkooke kasutati isegi valuutana. Vasallid maksid maaisandatele piparkookides ja Saksamaa linnas Nurembergis olid piparkoogid aktsepteeritav valuuta linnamaksude maksmiseks. Piparkookides maksti ka altkäemaksu.

16. sajandil püüdsid paljud valitsejad rahva poolehoidu piparkookidega, lastes piparkookidele jäädvustada enda portree, kuid kõige suurem piparkookide armastaja oli vaieldamatult Inglismaa kuninganna Elizabeth I, kes palkas endale lausa kuningliku piparkoogipagari. Elisabethi pidusöögid olid tuntud rikkalike magustoitude poolest: desserdilauda kaunistasid mitmesugused martsipanikujukesed ning igale inimesele oli küpsetatud oma piparkoogimehike.

Pole ime, et tänapäeval on piparkoogid eestlaste jõululaual põhimaiustus! Kel lugemise peale kõht tühjaks läks, võib joosta poodi piparkoogitaina järele või leida alt ühe suurepärase retsepti.

Jalad selga, sõbrad kokku ja ahi sooja!

Klassikaline piparkoogitainas

0,6 kg

Siirup:

  • 100 g suhkrut
  • 80 ml keevat vett

Pane suhkur paksupõhjalisse potti, ära sega lusikaga, vaid raputa potti, nii et suhkur selle põhjas liiguks. Kuumuta suhkrut niikaua, kuni tekib meeldiva tumedusega karamell (merevaigukarva või pisut tumedam). Eemalda pott tulelt ja lisa korraga keev vesi. Hoia nägu eemale, sest keeva vee ja karamelli temperatuurierinevus lööb auruna üles. Kui olukord potis on rahunenud, pane pott tulele tagasi ja keeda tasasel tulel niikaua, kuni karamell on kõik sulanud ühtlaseks siirupiks. Kui soovid heledaid piparkooke, siis jäta suhkrukaramelli värv kollaseks, kõik muu on sama.

Tainas:

  • 125 g (1 dl) tumedat või heledat siirupit 
  • 125 g võid
  • 85 g (1 dl) suhkrut
  • 2 muna
  • 300 g ( 0,5 l) nisujahu
  • 1 tl (triiki) söögisoodat
  • piparkoogivĂĽrtsi
  • soola

VĂĽrts:

  • 0,5 spl jahvatatud kaneeli
  • 1 tl jahvatatud nelki
  • 0,5 spl jahvatatud kardemoni
  • 0,5 tl ingveripulbrit
  • maitseks jahvatatud apelsinikoort

Lisa kuumale siirupile taina valmistamiseks vajalik suhkur ja maitseained, sega kuni suhkur sulab. Lisa tükeldatud või, sega kuni see sulab. Jahuta segu umbes 60°C-ni (saad näpu sisse panna ja ei kõrveta). Lisa lahtiklopitud munad, sega. Sega nisujahu söögisoodaga hästi läbi ja lisa siirupile. Sega tainaks. Tainas jääb suhteliselt pehme, kuid ära jahu juurde pane. Tainas muutub seismisega tugevamaks ja elastsemaks. Liigne jahu lisamine muudab taina rabedaks ja seda on kehvem rullida.

Paki tainas toidukilesse/karpi ja pane külmikusse seisma. Piparkoogitainas võiks vähemalt paar päeva enne küpsetamist külmikus seista ja laagerduda. Veel parem, kui nädal. 

Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks ja lõika vormidega soovitud kujundid. Tõsta ahjuplaadile. Küpseta 200°C ahju keskosas 6-8 minutit. Soovi korral kaunista jahtunud piparkoogid glasuuriga.

Kirjutas Elina

Piparkoogid

11.12.2019

Miks Donald Trump võitis?

2016. aastal toimusid Ameerika Ăśhendriikides 58. järjestikused presidendivalimised, milles valiti 45. president. Demokraatide kandidaat Hillary Clinton võitis ĂĽleriigilise rahvahääletuse märgatava vahega – umbes 3 miljoniga. Vabariiklaste kandidaat aga domineeris valijameeste kogus võimsalt – 304 vs 227. Nimelt USAs valitakse president just valijameeste kogu poolt, mitte rahva otse hääletusel. Mõlema kandidaadi mõtted ja arvamused valitsemisest olid täiesti erinevates äärmustes, aga kandidaatide valimislubadused ega skandaalid ei olnud ainsad tegurid, mis otsustasid tulemused.

Kuna Ameerikas valitakse president kaudselt rahva poolt, siis valimised on suures joones populaarsuse võistlus. Võidab see, kellega rahvas saab rohkem samastuda, see, kes suudab rahvaga sideme luua. Suur mõju sellel on meedia ärakasutamisel, poliitikute kõneviisil ja karismaatilisuses. Järgnevalt võtan kokku Trumpi strateegia kampaanias.

Trump alustas oma presidendi valimise teed vabariiklaste eelvalimistes, kus oli kokku 17 kandidaati, millest tuginevalt ei saa kõik kandidaadid palju meedia kajastust ega aega debattidel. Mida Trump tegi, et sellest keskpärasest mullist välja saada? Ta ĂĽtles provotseerivaid, ebamoraalseid, taunitavaid asju. Näiteks oma presidendi kandidatuuri avaldamisel ta ĂĽtles mehhiklaste kohta seda:,,… they’re bringing drugs, they’re bringing crime, they’re rapists, some I assume are good people…’’. Selliseid näiteid on veel mitmeid. Nende põhiidee on lasta meedial kajastada igat Trumpi välja ĂĽtlust. Nende ĂĽtlustega saab Trump tasuta meedia reklaame 2 miljardi ulatuses, mis tegi temast kohe kõige räägitavama kandidaadi, kelle uudiseid ja mõtteid ,,pommitati’’ lugejale igal hetkel.. Niipea, kui see juhtub, hakkab Trump kõigile pidevalt kinnitama, et tema võidab ja juhib teisi suurelt. See psĂĽhholoogiline trikk panebki tavainimese arvama, et Trump on ĂĽks tähtsamaid kandidaate ja veel võidab.

Ostetud vs tasuta meedia

Strateegia teine osa oli peamiste rivaalide eemaldamine ükshaaval, alustades suurimast ohust. Trump kasutas selleks peamiselt solvanguid (tuletame meelde, et USAs ei valivad presidenti kaudselt inimesed, Trumpi vaatamine oli lõbustus). Ta alustas Jeb Bushiga, kelle vend ja isa olid presidendid aastatel 1989-1993 ja 2001-2009. Selleks kasutas ta hüüdnime ,,weak Jeb’’, mida ta pidevalt kordas. Seejärel võttis ta ette Ted Cruzi, kelle hüüdnimeks sai ,,Lying Ted’’, ja Marco Rubio ,,Little Marco’’. Need fraasid tunduvad lapsikud ja  mittesobilikud poliitikutele, aga need töötasid hämmastavalt edukalt.

Trump tõi uued olulised teemad debattidele. Immigratsioon ja riigiaparaadi vastu olemine, millest said ühed räägitumad teemad. Kuna varem nendest teemadest ei räägitud, siis Trump oli nendel teemadel juba kõige tugevam. Vabariiklaste eelvalimistes ei üritanud Trump meeldida veel kogu rahvale, vaid neile, kes valivad vabariiklaste poolt. Seega Trump keskendus enne vabariiklaste nominendi koha saamisega ja seejärel presidendiks saamisega. Trump saigi vabariiklaste nominendiks, mis tähendas, et ta ainuke opponent oli Hillary Clinton.

Viimastes debattides hoidus Trump välja ütlevate mõtete ütlemisest ja proovis võimalikult vähe Clintonit segada. See oli oluline, sest neid debatte vaadatakse üle kogu Ameerika, ning nendes tehtavad pisimadki vead maksavad Valimispäevale kätte. Trump jätkas enda välja toodud teemade rõhutamist debattidel. Eriti tähtsaks teguriks sai riigiaparaadi vastu olemine. Hillary tegi selles osas kriitilise vea. Ta proovis ka näida rahvale riigiaparaadi vastasena, sest talle tundus, et selline peab olema, et valituks saada. Ta seletas seda sellega, et ta oleks esimene naispresident,  mida varem pole juhtunud. Hillary oleks pidanud võtma seisaku, et ta on riigiaparaati toetav ning et tal on selles kogemus. Ta oleks pidanud välja tooma asjaolu, et kui Trump oli teleseriaalis, siis tema aitas Osama Bin Ladenit tabada riigisekretärina. Aga ta ei teinud seda ja lasi võimalusel käest lasta. Kuna 2016. aastal oli läbivaks teemaks outsider’i eelistamine riigiaparaadi esindaja üle, siis Clinton tegi suure vea. Ta tõi välja fakti, et ta on naine, mis teeb temast otse outsider’i, aga see ei olnud rahva seas usutav. Clinton on töötanud aastaid Washingtonis ja elas üheksakümnendatel Valges Majas Bill Clintoni naisena. Trump aga sobis nendesse raamidesse suurepäraselt: ta ei olnud poliitiliselt korrektne, ta polnud varem poliitik, ta oli multimiljardär, kes on teinud teleseriaale.

2016. aasta valimised võitis Trump kahel põhjusel:

  • Trumpi strateegia töötas suurepäraselt ning suutis rahvale maha mĂĽĂĽa oma ideed: Make America Great Again
  • Clintoni ja tema kampaania suutmatus rahvas enda poolele saada

Kirjutas Hugo

Valimistulemused osariikide kaupa

11.12.2019

Formula 1

Formula 1 ehk Vormel 1 ehk F1 on tuntuim ĂĽheistmeliste võidusõiduautode võistlusklass, milles peetakse maailmameistrivõistlusi. Maailmameistrivõistlusi peab FIA (Federation Internationale de l’Automobile). Esimene võistlus peeti aastal 1950 ning selles osales 18 tiimi, mis on oluliselt rohkem kui tänapäeval(10 tiimi). Edaspidi hakkasid tiimid F1-st lahkuma selle spordiala kalli hinna tõttu. Võistluseid peetakse iga aasta ning sõidetakse kahekĂĽmne ĂĽhel rajal igal mandril (v.a  Antarktis). Rajad on kas spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud ringrajad või võistluse ajaks suletud tänavarajad.

Iga-aastastel meistrivõistlustel osaleb 10 tiimi, mis on aastate jooksul vahetunud või nime muutnud. Iga võistkonna eest sõidab 2 sõitjat, kes soovikorral ning lepingu lõppemisel võivad tiimi vahetada. Iga tiimi ülesanne on järgnevaks aastaks ehitada võimalikult hea auto teiste tiimidega võistlemiseks. Suuremates tiimides töötab 1000-1500 inimest selle nimel, et arendada võimalikult hea auto selle tiimi kahe sõitja jaoks. F1 on maailma kõige kallim spordiala ning seal liiguvad tohutud rahasummad. 2019 aasta hoojaks on kõige suurem eelarve Mercedese tiimil- $484 000 000.

Kõige suurema osa tiimide sissetulekust moodustavad sponsorid väga suure vaatajaskonna tõttu, mis kerkis 2018 aastal 352,3 miljoni vaatajani. Enamik rahast kulub auto arendusse, kuid sellest rahast tuleb ka tiimiliikmete palk. Iga võidusõidu auto Formula 1-es maksab 11-15 miljonit dollarit ning auto kõige kallim osa on mootor, mis 2018 aasta autodel maksis keskmiselt 10,5 miljonit dollarit. Iga võidusõit saab osa autosi mingil määral kahju. Kuigi kõige suurema osa auto hinnast moodustab mootor, kaotavad tiimid iga väiksemagi õnnetuse korral tavainimese jaoks hiiglaslikke summasid, sest olenemata, kui väikese summa auto hinnast moodustab kere, ei ole see siiski odav. Kõige suuremat kahju kannatas 2019 aastal Red Bull Racing Team nende sõitja Alexander Alboni õnnetuste tõttu. Albon suutis juba enne hooaja algust testimis sessioonil tekitada 2,25 miljoni dollarilise kahju. Hooaja lõpuks oli tema tekitatud kogukahju koguni 5,41 miljonit dollarit.

Meistrivõistlustel hinnatakse tiime ja nende sõitjaid punktide põhjal. Kahekümnest võistlejast saavad punkte esimesed 10, mida kõrgem koht, seda rohkem punkte. Hooaja lõpus tunnustatakse nii kõige suurema punktihulgaga tiimi kui ka suurima punktihulgaga sõitjat. Kusjuures aasta edukaim sõitja ei pruugi olla võitjatiimist. Ka punktisüsteem on ajas muutunud- algselt said punkte vaid võidusõidu esimesed 6 sõitjat.

Formula 1 autod on kiiremate autode seas maailmas. Nende tippkiirus on umbes 350km/h. F1 autod pole küll tippkiiruselt kõige kiiremad, kuid rajal on maailma kiireimad. Nende kiirus rajal tuleneb tipptasemel mootorist, kuid ka suuresti auto kere disainist. F1 autod on disainitud töötama justkui tagurpidi lennukitiivad. Kui lennukitiiva ülesanne on lennukit üles tõsta, siis F1 auto disain surub autot vastutuleva õhu mõjul tugevasti vastu maad, suurendades auto võimet püsida teel ja mitte minema libiseda, nagu seda teeks tavaline auto sellistel kiirustel. Tavaliselt F1 autode kiirus kurve läbides alla 100km/h ei lange.

Võidusõiduradade keskmine kiirus 2019 aasta hooajal jäi 200km/h ja 280km/h vahele.

Formula 1 on üks pingelisemaid sporte mida jälgida, tekitades tohutut hasarti. Sport sisaldab endas palju draamat ja traagikat nii rajal kui ka raja kõrval, selle tõttu ka jälgivad seda nii paljud inimesed. 2020 hooaeg toob endaga kaasa regulatsiooni muudatusi ja sõitjate vahetusi ning on kindlasti väärt vaatamist.

Kirjutas Aleksander

Formula 1 vormel

11.12.2019

T***isööjad

Podcastid siis… Kui oled täheldanud siis meie elu on muutunud kiiremaks. Pole nagu eelmisel sajandil, et istume maha ja kuulame raadiot. Tänapäeval vaadatame televusserit ja Netflixi ikkagi. Sellel lausel pole tegelikult absoluutselt seost selle jutuga, aga mis siis. Teemaks on ikkagi podcastid. Idee peale teha midagi alternatiivset raadiosaatele tulid 2004. aastal Dave Winer ja Adam Curry. Jah Curry nagu kaste, mida sööme kanaga, Tussuvagun vb mitte. Aga pöördugem tagasi teema juurde. Idee on väga sarnane raadiosaatele, aga… parem. Mõtle vaid saad seda kuulata kõikjal ja iga kell. Raadiosaatest eraldab podcasti see, et see on helifail, mis on üles laetud internetti. Võimalust jagada oma loomingut pakub ka näiteks Spotify. Podcaste tehakse seeriatena ja need on üldjuhul justkui jutunurgad. Sisuks on üldjuhul päevakajalised teemad või lihtsalt puhas kelbas.

Antud žanr on tuure kogunud ka Eestis. Meie andekaimad on ****isööjad. Neile pakub tihedat konkurentsi, mille eestvedajaks on Hando Tõnumaa. Oma saates räägivad nad lamedast maast, Hitlerist, keda tegelikkuses ei olnud olemas ja EKREst. Teemad on neil küll väga huvitavad ja suurepäraste faktidega argumenteeritud, aga see pole ikka päris see olgem ausad. ****isööjad on eesti stand up humoristide poolt tehtav saatesari, mida veavad Mikael Meema (kiilakas) ja Ari Matti Mustonen (soomlane). Neid saatis menu juba päris alguses, kui vallutati iTunesi tabelite tippe. Hoolimata sellest pole nad suutnud 70 episoodi vältel kutsuda ühtegi külalist. Sai ju lubatud esimeses saates ja episoodid ilmuvad neil ka nii nagu Jumal juhatab. Vahetavad tihti stuudioid, joovad salvestamise ajal ja jõuavad kuidagi välja alati Kris Kornerini, kellele on nad andnud tiitli King of Soul, imo on see pehmelt öeldud. Korner kaldub pigem sinna Buddha tasemele. Igatahes nagu aru saada on ****sööjad üks väga hariv podcast. Eriti meeleolukad on nende kuulajakirjad, kust tuleb sellist kulda, et naera end kringliks. Vahest küll tekib tunne, et kust küll sellised tulevad, aga siis meenub mulle S10 ja saan aru, et elu on jälle lill. Kui sinul, kallis lugeja, tekkis soov neid vahvaid selle toetada siis mõtle veel kord… see ei ole kohe kindlasti hea mõte.

Kirjutas Patrick

10.12.2019

Tyler The Creatori loomingu muutus aastate jooksul

Tyler Gregory Okonma rohkem tuntud kui Tyler The Creator  on Ameerika räppar, laulukirjutaja ja disainer. Tema karjäär sai alguse 2010. aastatel räpikollektiivi “Odd Future” asutamisega. Tyler tegeleb samuti disainerina – ta alustas riiete loomisega Odd Future jaoks ning tänasel päeval on ta firma Golf Wang asutaja ja omanik. Tema loomingut disainerina iseloomustavad heledad – ning pastellvärvid ja loodus. Tyleril on ilmunud kuus stuudioalbumit, kõige kuulsam on album “Igor”, mis on nomineeritud ka tänavusele Grammy muusikaauhinnale “aasta parim räpialbum”.

Aastal 2009 ilmus tema esimene album “Bastard”, mille põhiteemaks on Dr. TC, kes kehastub Tyleri terapeudina. Tyler räägib läbi terve albumi oma tereapeudiga, kes ĂĽritab teda aidata ja suunata õigele teele.

 

Aastal 2011 ilmus Tyleri teine album “Goblin”, kus läbivaks tegelaseks on taas Dr. TC, kuid albumis keskendub Tyler ka ĂĽhiskonna stereotĂĽĂĽpide naeruvääristamisega. Samuti esineb albumis väga vägivaldseid lugusid, kus avaldub tema mässumeelsus, kuid samas ĂĽritab Tyler enda tõelist isksust leida. Albumi viimases loos tuleb välja, et Dr. TC on lihtsalt Tyleri ettekujutus ja mõttemaailm. Erilise kuulsuse saavutas ta oma muusikavideoga “Yonkers”, mis oligi avapauk tema albumile “Goblin”.

 

Kolmanda albumiga “Wolf”, mis ilmus aastal 2013, unustab Tyler oma vägivaldse lĂĽĂĽrika, sest see ei huvita teda enam, teda huvitab hoopis “imelik hippie muusika inimeste jaoks, kes narkootikume kasutavad”. Tyler ise väidab, et ta ei suuda kirjutada lugusid enam samadel teemadel, sest nĂĽĂĽdseks on tal raha – ta võib sellega veidi uhkustuda. Okonma ise ĂĽtles, et ei ole võimalik praegu, kui tal on raha, kirjutada asjadest, mis olid siis kui mul raha ei olnud.

 

2015 ilmus tema neljas stuudioalbum “Cherry Bomb”. Tyler väidab, et sai oma inspiratsiooni Stevie Wonderilt. Albumis käsitleb ta erinevaid sotsiaalseid probleeme. Puudutatakse nii tänavakuritegevust, räpparite ĂĽlepaisatust. Tema eesmärgiks on pakkuda kõneainet mitte ainult mustanahaliste rassile, vaid inimkonnale tervikuna.

 

Järgmisena ilmus 2017. aastal album “Flower Boy”, mille ideeks on erinevalt eelmisest albumist väljendada igat tunnet ja emotsiooni, mida Tyler tunneb. Album on väga looduseteemaline ning inspiratsiooni sai ta Max Martinilt, Pharrell Williamsilt ja Justin Timberlakelt. See album on ka minu lemmik nende kuue seast, minu jaoks on see perfektselt ĂĽles ehitatud, laulud teevad kokku terviku ning pole ĂĽhtegi laulu, mille kuulamisel vajutad telefonil nuppu “skip”.

 

Kõige uuem Tyleri album “Igor” ilmus 2019. aasta mais. Album keskendub Tyleri armusuhetele. Paljude arvates on Tyler homoseksuaalne, kuid ta ise pole seda kinnitanud, sest tema puhul ei tea kunagi, kas ta teeb laulusõnadega nalja, mõtleb välja või pärinevad need tõsielul. Album jaguneb kolmeks osaks armumine, armukese tähelepanu saamine ja unustamine/haiget saamine. Väga palju on kahes viimases albumis rõhku pandud meloodiatele, mis on detailideni perfektsed, sest Tyler peab ennast ise perfektsionistiks – see väljendub ka tema loomingus.

 

Kirjutas Eric

10.12.2019

Disc golf

Eestlaste hulgas on aina enam populaarsust kogumas spordiala nimega disc golf. Mängu reeglid on väga lihtsad: alustad raja algusest ja pead ketta võimalikult väheste visetega korvi saama.

Eestis on paarkümmend tuhat mängijat ja iga aastaga kogub spordiala aina rohkem kuulsust. Inimesi tõmbab mängima mitmed erinevad põhjused: mäng toimub õues ning 18 raja lõppedes on mängija teinud peaaegu kümme tuhat sammu, disc golf on võrdlemisi odav spordiala: üks ketas maksab ligikaudu viisteist eurot ja ühest kettast juba piisab, et mängima minna, kusjuures raja kasutamise eest mingit tasu maksma ei pea. Üle Eesti on seitsekümmend erinevat disc golfi rada, mis jagunevad kõigi viieteistkümne maakonna vahel ehk elukoht ei mängi rolli ning igas maakonnas on võimalik disc golfi harrastada.

Mida rohkem mängimas käia, seda huvitavamaks aga ka kallimaks läheb spordiala: kettaid on väga paljude erinevate funktsioonidega ning paratamatult tekib soov uute ketaste järele, on palju erinevaid visketehnikaid ja mida rohkem viset harjutad, seda ilusamat lennutrajektoori mööda ketas lendab, mida on ilus vaadata.

Paljud inimesed arvavad, et disc golfi saab mängida ainult hiliskevadel, suvel ja varasügusel, kuid tegelikult mängitakse ka talvel. Ilusal talveilmaga rajale minnes pole nii palju mängijaid kui suvel, silm puhkab, vaadeldes ilusat Eesti talvist loodust ning saab mõnusalt liigutada värskes õhus.

Meie klassis on samuti kolm disc golfi mängijat: Hans, Matu ja Sassu, kes küll professionaalsel tasemel ei mängi, aga iga aastaga tulemused aina paranevad ning isu mängu vastu aina kasvab.

Kirjutas Hans

Hans disc golfi mängimas

 

10.12.2019

McDonalds ja Walmart

McDonaldsi brändi kannab enam kui 34 500 restorani üle kogu maailma. Neist veidi vähem kui 28 000 restorani tegutseb frantsiisina ja veidi üle 6500 restorani on kompanii enda halduses. Põhiline osa ettevõtte kasumist tulebki frantsiisitulust ja kinnisvara üürist. Nii võibki väita, et kuigi McDonalds on kuulus burgerite ja friikate poolest, on õigupoolest tegu pigem kinnisvaraarendajaga. 

Ettevõte on läbi ajaloo olnud ka hea dividendimaksja. Esimesed dividendid deklateeriti 1976. aastal ja sellest hetkest alates on ettevõte igal aastal maksnud ühe rohkem dividende. Lisaks on McDonalds pidevalt ostnud tagasi ka oma aktsiaid. Ettevõte oli 2017. aasta septembri lõpus 813 miljonit aktsiat, 10 aastat tagasi oli aktsiate arv 1,268 miljardit ja 20 aastat tagasi 1,454 miljardit.  

Walmart on ilmselt McDonaldsi kõrval teine USA sümbol. Tegemist on maailma suurima jaeketiga. Walmartil on põhimõte, mis alusel võiks öelda, et tegeletakse müümise asemel hoopis rendile andmisega. Põhimõte seisneb nimelt selles, et kuni kolme kuu jooksul saab kõiki kaupu tagastada ka siis, kui kaubal midagi viga ei olnud.     

Ettevõte avas esimese poe aastal 1962 ja 2013. aasta lõpuks oli Walmartil enam kui 10 000 poodi 27-s erinevas riigis. Firma käive on kasvanud sama ajaga 250 000 dollarilt enam kui 443 miljardi dollarini aastas. Ettevõte aktsiad noteeriti börsil 1970. aasta 1. oktoobril ja selle ajaga on aktsia hind meeletult kasvanud. Aktsiat on jagatud niivõrd palju, et üks 1970. aasta aktsia on tänaseks päevaks muutunud 2048-ks aktsiaks. Näiteks oleks 1970. aastal investeeritud 1000 dollarit tänaseks päevaks dividende arvestamata väärt koguni 8,8 miljonit dollarit, mis teeb keskmiseks aastakasvuks 23,5 protsenti. Lisaks on ettevõte investoritele dividendide ja aktsiate tagasiostude kaudu tagastanud enam kui 100 miljardit dollarit. Ettevõte maksis esimest korda kvartaalset dividend 1974. aastal ja on sellest ajast alates igal aastal dividend tõstnud. 2017. aastal maksti dividend kokku 2,04 dollarit, mis tegi 2018. aasta veebruari alguse seisuga aktsia dividenditootluseks 2%.

Kirjutas Rasmus

Walmart firma logo

McDonalds firma logo

09.12.2019

Sirlet huvitav jutt

Viimasel ajal olen tundunud ennast imelikult ja ebatavaliselt. Möödub päev päeva järel, kõik teevad oma toimetusi ja mina justkui kulgen kaasa. Kõik möödub väga kiiresti ja nagu ei olekski aega millessegi süveneda. Mul pole üleliia tugevaid emotsioone, ma lihtsalt olen ja teen. Midagi oleks nagu valesti. Imelik on ka see, et viimasel ajal on mul tunne nagu oleksin kogu päeva olnud poolunes, väga tihti on mul suhteliselt ebareaalne tunne ja kogu see “imelik” tunne häirib mind tohutult.

Hakkasin asja uurima ja leidsin, et leidub häire, mille nimi on depersonalisatsioon või sellele sarnane derealisatsioon. Tegu on depersonalisatsioon-derealisatsiooniga, kui

  •   inimesel on tunne, et ta pidevalt jälgib end kehaväliselt.
  •   inimene tunneb, et tema ĂĽmbrus pole päris ja ta justkui elaks unenäos.
  •   inimene ei tunne seost isikuga, keda ta peeglis näeb.
  •   inimene kogeb emotsionaalset tuimust või tunneb end nagu robot
  •   inimesel on tunne, et mälestustel puudub emotsioon.
  •   inimene teab, et midagi on valesti.

Depersonalisatsioon võib kesta paarist minutist kuni mitmete aastateni.

Väidetavalt on kerge depersonalisatsioon (tuntakse ebareaalsustunnet või ollakse unelaadses emotsionaalses olekus) peale ärevust ning depressiooni kolmas kõige sagedasem psühholoogiline kaebus. Seda esineb umbes koguni 50 protsendil Ameerika täiskasvanutest. Depersonalistatsioon kui häire on siiski suhteliselt harvaesinev. Depersonalisatsioon võib olla teiste häirete üks sümtomitest. Näiteks võib see esineda lapsepõlve trauma, stressi, ärevuse, depressiooni, obsessiiv-kompulsiivse häire, paanikahäirete, migreeni, unehäirete või narkootikumide kasutamise korral. Ekspertide sõnul on aga depersonalisatsiooni täpne põhjustaja teadmata. Oletatakse, et seda võivad mõjutada keskkonnafaktorid ja inimese geneetika.

Tunne, mis sarnaneb depersonalisatsioonile peaks mööduma, kuid kui tegemist on tõepoolest depersonalisatsiooni häirega, tuleks otsida psühholoogilist abi.

Kirjutas Sirle

09.12.2019

Manchester Unitedi 2010ndad-suurklubi allakäik või uue dünastia algus?

Manchester United saavutas oma staatuse maailma parimate jalgpalliklubide seas pärast peaaegu kolme aastakümne pikkust domineerimist Inglismaa kõrgliigas legendaarse peatreeneri Sir Alex Fergussoni käe all ning vähesed oleks ennustanud 2010ndate alguses, et klubi oleks dekaadi lõpuks langenud sinna, kus ta täna on. Fergusson läks pensionipõlve nautima 2013. aastal olles just võitnud Inglismaa kõrgliiga rekordiliselt kahekümnendat korda ning tema ametikoha võttis üle endine Evertoni peatreener David Moyes. Moyes vallandati vähem kui aasta hiljem, olles lõpetanud hooaja ilma karikateta ning jäädes välja Euroopa suurimatest jalgpallivõistlustest-UEFA Meistrite liiga ja UEFA Europa liiga, jäädes seitsmendale kohale Inglismaa kõrgliigas. Talle järgnenud peatreener Louis van Gaal ei toonud klubile suuremat edu, võites ainult Inglismaal teisejärgulise FA karika ning temalegi näidati kaks päeva peale eeltoodud karikafinaali võitu ust. Kolmanda peatreenerina Fergussoni-järgsel ajal töötanud Mourinho tõi küll klubile UEFA Europa liiga karika ja FA liigakilbi, kuid ka neid tiitleid nähti kui lohutusauhindu, mis näitasid kui madalale Unitedi standardid on langenud. Mourinho vallandati pärast kolme aastat peatreeneri rollis, hoolimata tema eelneval hooajal saavutatud teisele kohale Inglismaa kõrgliigas, mis oli parim koht liigatabelis, mida klubi oli suutnud saavutada pärast Fergussoni lahkumist. Mourinhole said saatuslikuks peamiselt plaanitu mängupilt ning tema lagunevad suhted staarmängijatega, kuid Mourinho-aegsed murekohad näitasid suurepäraselt Manchester Unitedi lagunevat plaani väljakul Fergussoni-järgsel ajal üldiselt. Legendaarne endine Manchester Unitedi mängumees Ole Gunnar Solskjaer võttis algselt ajutiselt peatreeneri koha pärast Mourinhot üle ning 19 mängu hiljem, võites 14 nendest, määrati ta kolmeaastase lepinguga püsivalt peatreeneriks. Paratamatult on ka Solskjaeri särav täht kustunud ja kirjutamise hetkel on Manchester United Inglismaa kõrgliiga tabelis üheksandal kohal ning fännid soovivad uuesti peatreeneri vahetust.

Manchester Unitedile on aga saatuslikuks saanud nende edu väljaspool jalgpalliväljakut. Särgimüügid toovad iga aasta tohutult raha sisse ning Unitedi bränd on praegu suurem kui kunagi varem. Praegused klubi omanikud on ka väidetavalt mitteavalikult tõdenud, et neid ei huvita, mis väljakul toimub, seni kuni klubi neile kasumit toob. Selline mõtteviis ei tohiks olla ühegi jalgpalliklubiomaniku peas ning seetõttu, klubi siira fännina, kardan ma et olukord ei pruugi paraneda kuni omanikumuutust ei toimu. Klubi tõenäoliselt jätkuvat ebaõnne saab eeldada ka klubi vigasest struktuurist. Pärast Fergussoni lahkumist lahkus ka tema parema käe mees David Gill, kes vastudas klubisse ostetud mängijate eest. See positsioon on tühjana püsinud sellest ajast saadik ning mängijate ostude eest on sellest ajast saadik vastutanud klubi täitev aseesimees Ed Woodward, kes on silmnähtavalt ebakompetentne selle rolli täitmiseks. Woodward on sama mõtestusega, mis on klubi omanikel Glazeritel-teenida klubiga võimalikult palju raha. Seetõttu ongi ta toonud sisse palju suure imagoga mängijaid, kes ei vii klubi õiges suunas edasi ning lähevad klubile ebavajalikult kalliks maksma. Klubi fännid on eeltoodud punktide tõttu suureski rahulolematud klubi juhtimisega ning juba mitmendat aastat järjest peetakse protestirongkäike ning hoitakse staadionitel üleval silte, mis kutsuvad muutustele.

Manchester United on vaikselt, titesammudega hakkanud astuma õiges suunas. Ole Gunnar Solskjaeri paljude taktikaliste vigade kompnsatsiooniks võiks tuua tema algatatud noormängijate revolutsiooni. Esimest korda üle pika aja ostis Manchester United suve üleminekuaknas Solskjaeri hakatusel mängijaid, kelle peamine ülesanne ei ole klubi brändi suurendada vaid, kes on mõeldud klubi edasi viima. Noored Briti mängijad, kes teavad kuidas Inglismaal mängida ning on võimelised tippjalgpalli palju aastaid mängima, olid Solskjaeri soovitud mängijad ning see on ainuõige viis, kuidas Manchester United saab taas tippu tõusta. Usaldades mängijaid, kelle parim on neil veel ees, mitte ajaraamatusse kirjutatud oli viis kuidas Fergusson 1993 aastal, pärast 26 aasta pikkust ootamist, liiga võitis ning tänu Solskjaerile ei pea Manchester United seekord niikaua ootama, kuna noormängijad on juba taas üle võtmas klubi egoistlikke staarmängijaid ja ma usun, et United võidab taas liiga lähima 10 aasta jooksul.

Fergussoni lahkumisest on klubi haavad veel värsked, kuid Solskjaeri algatatud noormängijate sisseostmine on samm õiges suunas ning ei lähe enam kaua, kuni Manchesteri punane pool näeb oma kahekümne esimest liigatiitlit.

Kirjutas Sten

Esiplaanil Manchester Unitedi  talendikad noortähed Marcus Rashford ja Mason Greenwood pärast PSG elimineerimist 3-1 võiduga UEFA Meistrite liiga kaheksandikfinaalis

09.12.2019

Noorelt rahaliselt vabaks – müüt või reaalne võimalus?

Kui ma hakkasin mõtlema millest kirjutada, mis on see, mida ma saaksin enesest anda, mida oleks huvitav lugeda, mis looks väärtust, midagi, mis poleks lihtsalt väike väärtusetu ülesande täitmise eesmärgil kirjutatud (kopeeritud) tekst, siis kui päris aus olla, ei pidanud ma tegelikult mõtlemagi. Teadsin koheselt millest ma kirjutada tahan, olin otsuse juba enesele teadvustamata teinud. Kõige üldisemalt saab seda, millest otsustasin kirjutada, nimetada filosoofiaks. Kuigi ma teadsin millest ma üldjoontes kirjutada tahan, tekkis mul probleem. Nimelt olen ma viimased 2-3 aastat aktiivselt ja tulemuslikult tegelenud filosoofiaga. Selle töö tulemusena olen jõudnud selleni, et olen kirjutanud pea 100-leheküljelise teose, milles olen käsitlenud eksistentsiaalsed ja moraalsed probleeme, kirjeldanud põhimõtteid, kuidas elada mõtestatult ning sõnastanud uskumused ja reeglid, mida järgides elada jms. 

Olete ehk märganud, et olen üsna rõõmsameelne ja muretu. See pole aga midagi pinnapealset või teeseldut, vaid see tõepoolest ongi nii ning olen selle saavutanud tehtud töö tulemusena. See töö pole küll lõppenud, see ei lõppe kunagi, kuid tulemused on olemas sellele vaatamata. Minu kirjutise puhul on tegemist tervikuga, mis on seotud ning põimitud õpetus ja millest ei saa võtta osa välja nii, et see oleks lõpuni põhjendatud. Probleem seisnebki selles, et selleks, et rääkida selle teose sisust, kas või mingist osast, tuleb toetuda ka paljudele teistele aspektidele, mis omakorda viivad järgmiste seletuskäikudeni jne. Ka see, kuidas ma selle kirjutanud olen ning kuidas olen jõudnud mingitele seisukohtadele, vajaks tohutult põhjalikku selgitust. Kokkuvõttes peaksin oma filosoofia põhjendatud avamiseks kirjutama niivõrd mahukalt, et see poleks absoluutselt kooskõlas antud ülesande ei ajalise ega mahulise piiritlusega. Võiksin küll esitada mõnegi huvitava osa, kuid ilma kontekstita jääks see siiski teatud aspektides põhjendamatuks. Kõigele eeltoodule vaatamata, otsustasin ma siiski millestki huvitavast kirjutada. Valisin selleks teema, mis kõnetaks võimalikult palju lugejaid, millega on kõik igapäevaselt seotud ja mis on minu jaoks tugevalt filosoofiaga seotud teema, milles filosoofiaga tegelemine tõi minu jaoks revolutsiooni – raha. Ütlen ka siinkohal ära, et lõpuni ma oma seisukohti ning motiive antud formaadis seletada ei jõua. 

Olgu sa kes tahes ja kus tahes, raha mõjutab sind! See mõju võib olla otsesem või kaudsem, suurem või väiksem, kuid see on siiski olemas. Raha on miski, millest ajalooliselt kogu ühiskonnas pea igal pool, kodudes, koolides ja meedias, räägitakse liiga vähe, liiga taunivalt. Kõikide inimeste elu keerleb mingil määral ümber raha, kuid sellele vaatamata räägitakse sellest kahetsusväärselt vähe avameelselt. Minu arvates on see vale ning see ei peaks nii olema. Põhjus, miks suurem osa ühiskonnast sõltub rahasse kui tabuteemasse on muidugi lihtne ja ilmselge – inimeste ahnus ja kadedus. Ahnust ja kadedust on inimestest võimatu välja juurida, selleks pole tegelikult ka põhjust. Ahnus, kogu aeg rohkem ja paremini, on inimloomuses väga sügavalt sees. See on evolutsiooniliselt vajalik olnud ning on mingil määral ka tänapäeval. Usun aga, et kui rahast avatumalt rääkida, inimeste teadlikkust ning rahalist olukorda selle läbi parandada, suudavad rohkem inimesi loobuda kadedusest teiste vastu, mis soodustab rahast avatumalt rääkimist jne. 

Usun, et olete kõik mingil määral kuulnud investeerimisest, rahalisest vabadusest, säästmisest ja kõigest muust sellisest. Võib-olla olete te isiklikust huvist tulenevalt ka uurinud mõne sellise teema kohta, vaadanud mõne video, lugenud mõne artikli või raamatu. Ehk olete isegi oma teekonda rahalise vabaduse suunas alustanud või äkki on mõni teie seast lausa rahalise vabaduse varakult saavutanud. Olgu te sellel teekonnal kus tahes, ma soovin teile oma eesmärkideni jõudmiseks edu! 

Mina pole veel rahalise vabaduseni jõudnud, kuid olen kindlalt selle poole teel. Otsustasin teiega jagada osakest minu senisest teekonnast. Ma pole sündinud hõbelusikas suus. Esimesed 5-6 kooliaastat sain oma pisikest taskuraha ja kulutasin selle ka kohe ära kui selle sain, nagu tavaline laps ikka, polnud ma midagi erilist. 12-13aastaselt hakkasin perioodiliselt koguma raha suuremate asjade ostuks. Mõnisada eurot siin ja mõnisada eurot seal. Nii läks see kuni aasta 2018 alguseni. 2018. aasta alguses otsutasin ma alustada teekonda, mille eesmärgiks on saavutada olukord, kus minu jaoks olulised otsused ei sõltu rahast. 

Alustasin nagu ikka, taskurahast säästmisega. Lisaks tegin siin-seal võimalusel väiksemaid tööotsi. Hakkasin aktiivselt lugema ja uurima rahalise vabaduse ja investeerimise kohta. Mõne kuu möödudes õnnestus mul esimest korda elus näha oma pangakontol neljakohalist arvu. Teadsin, et olen võimeline oma suuremat eesmärki saavutama ning lükkasin selle saavutamiseks järgmise käigu sisse. Aga mis minu täpsemaks eesmärgiks ikkagi oli ja miks? Minu jaoks on ääretult oluline elada mõtestatult. Minu jaoks on väga keeruline teha midagi, millel ma ei näe mitte mingit eesmärki. Kogu elu on olnud õhus küsimused, kelleks ma saan, mida ma tulevikus teen, mida ma pean selle saavutamiseks tegema, millise suurema eesmärgi suunas ma püüdlen jne. 2018. aasta algul üheksanda klassi õpilasena olid need küsimused minu jaoks senise elu kõige aktuaalsemal kohal. See teadmatus ja ebakindlus tuleviku osas tekitas aga pingeid. Selle probleemi lahendamiseks otsustasin alustada teekonda rahalise vabaduse suunas. Rahalise vabaduse poole püüeldes on kogu aeg siht silme ees ning selle nimel vaeva nähes tekib üsna kiirelt teadmine, et sa teed oma eluga midagi kasulikku ja jõuad kuhugi. Selline tegevus võtab kõrgkooli eriala ja ameti valikute ees pingeid maha, sest muudab raha vähem oluliseks faktoriks. Tuleb teadmine, et sa ei pea ameti valikul rahaga arvestama ning hakkad ausamalt mõtlema sellele, mida sa tõeliselt oma elus teha tahad. See vähendab pingeid ja suurendab oma tegevuse edukuse tunnet oluliselt. Minul kaasnes sellega ka see, et hakkasin tõeliselt õppima enda jaoks ning õppimine eesmärgiga ülikooli ja seejärel raha teenimiseks tööle minna (ja edasi?) kadus ära ning see tegi õppimise tohutult palju lihtsamaks.

Kes aga arvab, et raha pole elus eriti oluline, siis ma nõustun! Just sel põhjusel tahangi ma teha otsuseid rahast sõltumatult, olla vaba. Vabadus ei peitu mitte uhkes autos, vaid teadmises, et saad seda endale lubada. Me käitume, nagu oleksid mugavus ja luksus elu põhinõuded, samas kui meie tõeliselt õnnelikuks tegemiseks on vaja vaid midagi, millesse me suhtuksime vaimustusega. Raha on elus siiski mõningal määral oluline. Raha ostab vabaduse teha oma unistused teoks ning tegeleda sellega, mida armastad.

Päralejõudmise saladuseks on alustamine ning ka mina alustasin 2018. aastal enda teekonda rahalise vabaduseni. Järgnevalt esitan pealiskaudse ja lihtsustatud ülevaate oma senisest teekonnast. 2018. aasta algul oli mul alla tuhande euro ning ma alustasin säästmist. Kevadel tegin ma oma elu esimese investeeringu. Suvel läksin esimest korda nii-öelda päris tööle ja tegin oma teise investeeringu. Jätkasin tulude suurendamist ja kulude vähendamist. 2019. aasta suvel jätkasin jällegi töötamist, tegin kolmanda suurema investeeringu ning käisin 18. sünnipäeva puhul notaris kinnisasja lepingut allkirjastamas. Sügisel väljastasin ühe ärilaenu ning aasta lõpus on kavas taas suurem investeering kinnisvarasse. Vähem kui kahe aastaga olen jõudnud vähem kui tuhandeeurosest netoväärtusest ja olematust passiivsest sissetulekust, olukorda, kus mulle kuulub Tallinna kesklinnas kinnisvara, olen väljastanud ärilaenu ning iga kuu laekub minu pangaarvele ilus kolmekohaline summa raha, mille teenimiseks pole ma pidanud tööl käima. Oma tegevuskava alusel jõuan ma juba 2022. aastal rahalise vabaduseni ehk minu passiivsed tulud ületavad kõik minu kulud. Maakeeli öelduna ei peaks ma enam kunagi tööl käima ning sissetulek aina kasvab liitintressi arvelt. 

Vähem kui kaks aastat tööd ja tehtu saab lühidalt kokku võtta ühe lõiguga. Tundub lihtne, kas pole? Ja mis seal salata, asi polegi nii keeruline, kui teemaga mitte kursis olevale inimesele võib tunduda. Sa kas usud, et suudad midagi teha, või usud, et ei suuda – mõlemal juhul on sul õigus. Mina olen enese võimekusse rahalise vabaduse saavutamises alati uskunud. Selle jutu eesmärk pole uhkustada enda saavutustega, vaid jagada enda kogemusi sel väheräägitud teemal, et julgustada ka teisi tegema esimesi samme sel teekonnal.

Kui see pole üldse nii keeruline, siis miks kõik teised ka sellega ei tegele? Ma arvan, et selleks on mitmeid põhjuseid. Kuna ma ei taha liiga pikale minna, siis mainin neist vaid mõned ning selgitan lühidalt miks need ei peaks rahaasjadega mittetegelemise põhjusteks olema. Üks põhjustest võib olla see, et oodatakse ühte maagilist hetke – õiget aega alustamiseks. Oodatakse seda kõige õigemat aega alustamiseks, kui turul on soodne seis, kui on piisavalt raha, aega ja motivatsiooni. Minu arvamus selle kohta on see, et ära oota! Aeg ei ole kunagi täiesti õige. See on üks suurimaid vigu mida elus tehakse, ka teistel elualadel. Oodatakse “seda” hetke. Seda ei tule. Alati on midagi, mis pole perfektne, kunagi ei teki seda tunnet, et nüüd ma olen täiesti valmis ja tean kõike. Tuleb lihtsalt alustada. Nagu kuulus hiina filosoof Laozi oleks öelnud investeerimise kohta: “Ka miljonieurone investeerimisportfell peab algama esimesest sendist”.

Teiseks põhjuseks finantsilise heaoluni jõudmise teekonna mitte alustamises on kindlasti kanatlikkuse puudumine. Tundub ju nii mõttetu ja aeganõudev tegevus, kui võiksid samal ajal vaevaga teenitud raha kohese heaolu tarbeks kasutada. Ei saa saada last ühe kuuga, rasestades üheksa naist. Head asjad võtavadki aega. Aeg on investori parim sõber.

Kolmandaks takistuseks rahalises mõttes muretu elu teel on hirm eksida ja raha kaotada. Risk ja tootlus on korrelatsioonis ning ĂĽkskõik kui väike see ka poleks, on risk igasuguse investeeringu puhul olemas. Ei taha ju keegi higi ja pisaratega säästetud rahast ilma jääda. Ă„ra karda eksida! See, kes pole iial eksinud, pole iialgi pĂĽĂĽdnud teha midagi uut. Kes midagi teeb, teeb ka vigu, kuid ta ei tee kunagi kõige suurimat viga – ei midagi. Mõne oma parima õppetunni saame oma vigadest ja ebaõnnestumistest. Mineviku viga on tuleviku edu ja tarkus. Kui sa oled teinud vigu, on sul alati teine võimalus. Sa võid alata uuesti igal hetkel, mille sa valid, sest see, mida me kutsume ebaõnnestumiseks, ei ole mahakukkumine, vaid lamamajäämine.

Osa noortest mõtleb, et alustab säästmist ja investeerimist siis, kui ülikool on lõpetatud ja on leitud kõrgepalgaline töö, küll siis läheb asi libedalt. Kui varasemalt pole rahaasjadega teadlikult tegelemisega alustatud ja finantsdistsipliini kasvatatud, siis üldjuhul väga libedalt ei lähe. Tänapäeval enimlevinud haigus on elustiili orjus: töö pakub sissetulekut, sissetulek tekitab elustiili, elustiil sunnib töötama ja otsast peale. Finantsdistsipliin on sissetuleku suhtes pime. Inimesel, kel puudub finantsdistsipliin pole vahet, kas ta teenib 500 või 500000 eurot kuus, ta kulutab sama palju kui teenib. Inimesed ostavad rahaga mida neil pole, asju mida nad ei vaja, et avaldada muljet inimestele, kes neile korda ei lähe. Finantsdistsipliiniga inimesel pole jällegi vahet, kas teenib 500 või 500000 eurot kuus. Ta kulutab täpselt nii palju kui vajab täisväärtuslikuks eluks. 

Algus pole kunagi kerge, kuid soovitan soojalt seda teha. Kaevake auk valmis, istutage oma rahapuu maha ning hoolitsege tema eest. Aeg kasvatab rahapuud ning mida edasi aeg läheb, seda kiiremini see kasvab. Aitäh kõigile lugejatele ja küsimuste korral võib alati minu poole pöörduda. Kirjutatu täpsustuseks pean veel igaks juhuks ära mainima, et kui mõnele teie seast on jäänud lugedes mulje, nagu ma arvaksin end olevat kellestki kuidagi mingis aspektis targem või parem, siis kinnitan, et nii see ei ole. Usun siiski, et kõigil on loetust midagi võtta. Olgu selleks uus teadmine minu kohta, kinnitus, et ma ei oska kirjutada, motivatsioon või midagi muud. On suurepärane, kui keegi minu kirjatüki lõpuni luges ja see kellelegi korda läks. Sellega on minu eesmärk täidetud. 🙂

Kirjutas Marek

09.12.2019