Esimene suur võit

Eelmisel kooliaastal suutsime korvpallis poolfinaalis välja kukkuda, võrkpallis kolmandaks jääda ja jalgpallis teiseks jääda. Selleks aastaks võtsime klassiga kindla sihi, et võtame treble see aasta. Näitasime, et oskame midagi hästi ka, milleks on korvpall. Alates alagrupi mängudest ei suutnud mitte keegi meile tõsist konkurentsi pakkuda. Finaalis mängisime 12.b klassi vastu. Finaali jaoks oli meil koosseis Miko, Tani, Kivi, Kõss, Stefan, Mengel, Olari ja Eric. Treeneripingil oli vana hea S10. Esimese veerandi 135.b võitis 7-2, siis meile aitas naljast ja tõime oma raske kahurväe väljakule. Mängus sai näha pealtpanekuid, kaugeid kolmeseid ja imelist koosmängu. Lõppskooriks jäi 39-27 meie kasuks.

Suur austusavaldus vastasmängijatele, kuna neil oli ainult 1 korvpallur ja olenemata sellest oskasid nad väga hästi mängida. Nüüd tuleb oodata veel võrkpalli ja jalgpalli võistlust, et kolmikvõit koju tuua!

Meie kangelased

Kirjutas Mengel

Lisas: lend136c 15.01.2020 19:02

Keskaegne Viljandi

Tallinna ĂĽheksa keskaegse linna hulka kuulub ka Lõuna-Eestis Viljandi järve kaldal ning Sakala kõrgustikul asuv Viljandi linn. Tihtipeale on raske määratleda keskaegsete linnade asutamisaastat, sest nagu öeldakse: ajaloovärvid on akvarellid. KĂĽll aga saab laias laastus eeldada, et Viljandi linn muutus olulisemaks keskuseks 13. sajandi algul, nimelt 1224. aastal, mil esialgse puidust linnuse asemel hakati ehitama kivilinnust. Seega võib järeldada, et Eesti aladel hakkas linnade tähtsuse suurenemine ĂĽldjoontes samal ajal. Tallinnast hakkas samuti kujunema tähtsam keskus just 13. sajandi algul, 1219. aastal, mil Taani väed muistse vabadusvõitluse aegu Tallinnasse randusid. Nii Tallinnast kui Viljandist kujunesid ka Hansalinnad, millest Tallinn sai LĂĽbecki linnaõiguse ning Viljandi Riia õiguse. Erinevalt Tallinnast on aga Viljandi tähtsus läbi aegade vähenenud. Viljandi tähtsus kulmineerus muistses vabadusvõitluses ning sellejärgses orduperioodis. Kuna Viljandi linn on läbi aegade olnud pigem väike, siis sõltus tema käekäik tohutult kaubandusest. Seega langes Viljandi tähtsus ja võim seoses Hansa liidu allakäiguga 16. sajandil drastiliselt. Samuti pidi Viljandi läbi ajaloo, eriti 16–18 sajandil, kandma mitmeid kaotusi erinevates sõdades, kus ta oli tihti jäänud kahe erineva võõrvõimu tallermaaks. Kõige masendavam periood Viljandi ajaloos oli Rootsi aeg, mil kunagisest Viljandi linnast oli Poola-Rootsi sõdade tõttu alles vaid rusuhunnik. Samal ajal kui Tallinn Rootsi ajal õitses, oli Viljandi kaotanud linnaõiguse, mis kihutas linnast eemale kaupmehed ning käsitöölised.  1681. aastal elas Viljandi aladel veel vaid 55 perekonda. Kui heita pilk veidi kaugemasse minevikku, muinasaja lõppu, võib täheldada aga Viljandi suurt panust eestlaste muistses vabadusvõitluses. Läti Henriku kroonika kohaselt oli Viljandis asunud suur topelt-palkseinadega kindlustatud linnus, millest oli vaenlasel ehk ristisõdijail äärmiselt keeruline ennast läbi murda. Viljandi linnuse esimene piiramine toimus 1211. aastal ning pärast nädal aega kestnud piiramist jõuti otsusele lasta linnusesse vaid preestrid ning muu sõjategevus lõpetada. Linnusesse lasti saksad sisse alles 1217. aastal pärast Madisepäeva lahingut, mil langes eestlaste osavaim väejuht ning rahvavanem Lembitu. Kuid Viljandi ei raugenud ka siis, vaid võttis innukalt osa ka 1223. aastal Saaremaalt alguse saanud ĂĽlestõusust. Ăślestõusu käigus vangistasid sakalased linnuses olnud sakslased ning hukkasid neist mõjukamad. Viljandi oli linnuse taas oma käsutusse saanud ning hoidis koos vene abivägedega vaenlast edukalt tagasi. Kui aga 1223. aasta augustis kogenud väejuhi Lippe Berhhardi juhtimisel linnuse alla 8000-meheline sõjavägi kogunes, oli Viljandi sunnitud alla andma. Sellega oli lõppenud Viljandi vahelduv autonoomsus ning oli täielikult allunud ordule. 

Viljandi ordulinnus

Nagu eelpool mainitud sai, kujunes Viljandi tähtsamaks keskuseks just muistse vabadusvõitluse lõpusirgel, mil endise palklinnuse asemel hakati ordumeistri käsul ehitama võimsat kivilinnust. Linnus ehitati Viljandi läheduses põletatud tellisest.  Kivilinnust ehitati mitu sajandit ning sellest kujunes üks Baltimaade võimsamaid kindlustuskomplekse. Lisaks linnusemüürile kaitsesid seda ka linnamüürid ning pealinnuse kaks eeslinnust. Samuti ääristasid linnust vallikraavid. Linnus jäi lausa kuni 1560. aastani vallutamatuks. Tõenäoliselt 13. ja 14. sajandi vahetusel ehitati linnusemüüride sisse ka nelinurkne konvendihoone. Viljandi õitseaeg oligi ca 14. sajandil, mil viimane Hansa liiduga ühines. Viljandi asus nagu Tallinngi kaubateede lähedal ning seega olid mõlemad ka tähtsateks Hansalinnadeks. Viljandi asus kaubateel, mis ühendas Tallinnat ja Riiat ning Pärnut ja Tartut. 

Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon

LinnamĂĽĂĽr

Keskaegse Viljandi ümber ehitatud linnamüüri varemed (aastatel ~ 1260.-1300.a) on säilinud tänapäevani. Kaitsemüürid ümbritsevad linna kolmest küljest, müürid on kohati 2 meetrit lai ja 4 meetrit kõrged. Müüridest väljapoole jäid sügavad vallid, mis olid 20-30 m laiused ning 6-7 m sügavused. Müüriga piiratud ala oli keskajal 10,2 ha suurune, kuid linnamüür sai tugevalt kannatada 16.-17.sajandil toimunud sõdades. Müüri hävimist soodustas ka intensiivne ehitustegevus 18.-20.sajandi jooksul. Enamus keskaegsest linnamüürist on hävinenud. Viljandi linnamüüri juurde kuulusid keskajal neli kaitsetorni: Riia torn, Põhjakülje torn, Moskva torn ning Ümartorn. Kaitsemüüril asusid 3 väravat: Riia värav, Tartu värav ja Kolmas värav.

Võrdlus Tallinna linnamüüriga:

Tallinna linnamüüri ehitamine Taani kuninga ema Margarete käsul algas samuti 13. saj teisel poolel ning jätkus veel läbi sajandite erinevate täienduste ning tugevduste raames. Algselt oli müür võrdlemisi madal (kuni 5 m) ning mitte eriti paks (1-1,5 m), kuid tänapäevani säilinud säilmed pärinevad 14. sajandi algusest, kui uus Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne alustas rekonstruktsiooniga, mille käigus kasvas linnamüür laiahaardelisemaks, kõrgemaks (6,5 m) ja paksemaks (2,3 m). Uut Kanne müüri täiendasid ka müüri siseküljel asuv kaitsekäik ja ripptornid. 15. ja 16. sajandi jooksul toimusid ka edasised väga ulatuslikud arendused, muutudes võimsuse ja tugevuse poolest Viljandi omast tunduvalt suuremaks. Oma suurusest tulenevalt on Tallinnas ka enam väravaid ja torne, millest võimsaim Kiek in de KökTänapäeval on säilinud 2.4 km pikkusest linnamüürist 1.9 km, 46 esialgsest tornist on alles 20. Seega on alles oluliselt suurem osa kui Viljandist, kuid vallikraavi näitena on Viljandi linnamüür pädevam.

Viljandi Jaani kirik

Viljandi Jaani kiriku ehitusajendiks oli 1560. aastal frantsisklastele kuulunud Viljandi linnakiriku Liivi sõjas purustamine. Koguduse jaoks hakati kirikut taastama ning 17. sajandi esimesel kümnendil see ka valmis, kuid Põhjasõjas kannatas kirik taas. Kirik pühendati Ristija Johannesele. Viljandi Jaani kirik on mitmes sõjas kannatada saanud ning korduvalt restaureeritud. Barokne tornikiiver valmis 18. sajandi lõpus, kuid hävis põlengus 1811. aasta. 1815 valmis tänaseni seisev tornikiiver. Kirik suleti kaubalaoks 1950. aastal, 80.-ndatel alustati hoone kontserdisaaliks muutmisega. Kirik sai renoveeritud ja sisseõnnistatud 1992. aastal. Ainulaadsena Eestis on seal 3 tornikella ning 25 kellaga kellamäng. Kirikus olevad seinavaibad on kudunud kohalik tekstiilikunstnik prof. Anu Raud. Hetkel tegutseb seal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Võrdlus Tallinna Toomkirikuga:

Tallinna Toomkirik on ehitatud 13. sajandil, Viljandi Jaani kiriku eelkäija linnakirik aga 15. sajandil. Mõlemas kirikus tegutseb EELK. Toomkirikus tegutsesid dominiiklased, Viljandi kirikus frantsisklased. Mõlemad kirikud on valged kivikirikud, mis tegutsevad ka tänapäeval. Kui Jaani kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, siis Toomkirik Pühale Neitsi Maarjale. 

Viljandi tänapäeval

Kahjuks on keskaegse Viljandi hiilgus tänapäevasest maailmast kadunud. Siiski on Viljandi linn, kus on palju näha ning palju teha. Tänapäeval tippsĂĽndmusteks Viljandis Hansapäevad ning Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi folk. Viljandi folk algas juba aastal 1993 ning toimub iga-aastaselt siiamaani. Viljandi folk toob kohale mitmeid eesti ja ka välismaa artiste, tantsijaid ja pillimängijaid. Folgile tuleb kohale tuhandeid inimesi, ĂĽle kogu Eestimaa. Nt aastal 2011 kĂĽlastas Viljandi folki 4 päeva jooksul 20 000 inimest. Festival toob Viljandi tänavatele muusikat, tantsu ning festivalimeeleolu. Nagu kirjutatud Viljandi folgi kodulehel: “Ent kokkuvõttes oli on ja jääb kõige olulisemaks ikkagi Eesti pärimusmuusika hoidmine ja edendamine. Tahame ka tulevikus innustada noori inimesi omi laule laulma, lugusid mängima ning tantse tantsima, et meie pärimuskultuur oleks elus ja omanäoline – nagu emakeel, mille abil ĂĽksteisega suhtleme.”Viljandi on seega sĂĽda eesti folkloori elus hoidmises ning populariseerimises. Peale festivali saab Viljandis nautida ilusat loodust mitmete matkaradadega ning ilusa Viljandi järvega. 

Kirjutasid Helery, Aiko, Aile, Liisa Rita, Sirle ja Anni. 

Lisas: lend136c 15.01.2020 18:58

Keskaegne Rakvere ja Tallinn

Rakvere kolmainu kirik

Esimesed andmed vaimulike kohta linna- ja kihelkonna kiriku kontekstis pärinevad 15. sajandi algusest. Täpseid andmeid kiriku ehituskäigust pole üleskirjutisi. On säilinud Rakvere kiriku vöörmündrite kurtmine 1400. aastast Tallinna raele, et müürseppmeister Simon on oma tööd pooleli jätnud ja lahkunud. Soovitakse Simoni tagasi saamist. Ilmselt seda ei toimunud, sest 1427. aastal tehti uus kokkulepe Tallinna müürseppmeistri Andreasega, kes nähtavasti lõpetab ehituse. Kiriku ehitusega lõpetati 1430. aasta paiku.Tollasest basilikalaadsest ehitisest on säilinud põhiplaan, torn, selle müüritrepp, akende teravkaared ja osaliselt piilarid. Arvatakse, et tol ajal oli kirik ehitatud pseudobasilikaalse ehitisega, sest omas kõrgemat kesklöövi, kuid oli ilma akendeta.1558-1583 toiminud Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõjas 17. sajandi algul sai kirik kannatada niivõrd, et kogudus pidi mõneks ajaks leppima surnuaial paikneva puukirikuga. 1674. aastal sai küll kogudus endale ruumikama puukiriku, kuid see sai kannatada Vene-Rootsi sõjas (1656-1568) ning muutus kasutamiseks sobimatuks.Kivikiriku taastamine vältas aastatel 1684-1691. Kuna maad kimbutas näljahäda (1695-1697) ja puudus paavst, siis sai kirik õnnistatud alles 3. juulil 1698. aastal. Nüüd kandis kirik Kolmainu nime. Kiriku taastamist korraldas Bartol Sprint, kes oli linna postmeister. Ta annetas ehitustöödeks 3000 taalrit.Kirik sai taas kannatada järgnenud sajandil. Põhjasõja käigus hävisid torn ja selle vahelaed ja katus, mis suudeti taastada alles aastaks 1730. Aastal 1752 sai kirik renessansliku tornikiivri, kuid aastal 1852 asendati see praeguse gootipärasega.Kantsli korpuse valmistas Christian Ackermann, mis kirikule sai 1690.aastal. Evangelistide kujude autor on Elert Thiele (1660. aastad) ja altar pärineb 1730. aastast (autor on Johann Valentin Rabe). Vanim laelühter pärineb 1648. aastast. Altar ja kantsel restaureeriti põhjalikult 1956-1957 aastatel.Praeguse oreli ehitasid 1925. aastal vennad Kriisad. Esimene oreli mainimine pärineb 1798. aastast.Rakvere Kolmainu kirikut kasutab praegu EELK Rakvere Kolmainu kogudus. Aastatel 1835–1939 tegutses seal ka Rakvere saksa kogudus.

Oleviste kirik

Oleviste kiriku ehitamisaja ümber on olnud palju arutelu. Arvatakse, et kirik oli olemas juba 11. sajandil ning sai nime Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi. Sellest ajast puuduvad kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta andmed. Samuti ei ole kirikul ka kindlaksmääratud asukohta. 1330. aastal viidi lõpule uue kiriku ehitamine. 1364. aastal valmis kirikust väljas pool asuv torn. 15. sajandil ehitati kirik uuesti ümber ning sai üldjoontes praeguseks säilinud kuju. Kirik sai uue avara kooriruumi. 1433. aasta suures Tallinna tulekahjus hävis pool kirikust, kuid see taastati õnneks kiiresti. Kirikut taheti samal ajal ka suuremaks ehitada, nii et kiriku pikihoone ja selle juures olnud kabelid. 1436-1450. aastatel sai kirik endale basilika-stiilis välimuse ja kesklööv kerkis 31 meetri kõrgusele. Torni kuppel valmis samuti 1450. aastaks ning kõrgus oli tol ajal umbes 159 meetrit. 15. sajandil nimetatakse kiriku juures Maarja, Olause ja Laurentiuse kabelid.Maarja kabelit (ehitatud 1513-1523) loetakse vormirikkaimaks ehitusmälestiseks Eestis. 15. septembril 1524. aastal tabas kirikut reformatsioonist alguse saanud pildirüüste, mille tagajärjel hävis Oleviste väärtuslik kunstiline sisu. Väliselt jäi kirik puutumata. 1549. aastast 1625. aastani oli see kirik kõrgeim ehitis maailmas.  1625. aastal toimus kiriku põleng ja alles jäid ainult müürid. Kirik taastati kolme aastaga. 1820. aastal süttis kirik pikselöögist uuesti ja põles taas koos kõigega maani maha. Hävis ka 1771. aastal Hallest ostetud orel. Õnneks säilis hinnaline Oleviste raamatukogu. Kirik avati jumalateenistuseks jälle 1840. aastal. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. 1931. aastal süütas pikne taas torni. Pärast tule kustutamist taastati torn esialgse plaani põhjal. Oleviste kirik on kannatanud tulekahjudes rohkem, kui ükski teine kirik Tallinnas. Kirki on täielikult maha põlenud vähemalt kolm korda ja kaheksa korda on pikne süüdanud torni. 1950. aastal taastati kirik lõplikult ühendatud Evangeeliumi Kristlaste käe all. 1954 aastal toimus kirikus ulatuslik siseremont.Praegu paikneb selles gooti stiilis kirikus EEKBL Oleviste kogudus.

Kiek in de Kök

Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati aastatel 1475-1483. Torn on 38 meetri kõrgune, selle keskmine läbimõõt on 17,3 meetrit ja torni seinade paksus ulatub 4 meetrini. Kiek in de Köki tulejõud oli erinevalt teistest Tallinna tornidest väga võimas. Siin oli vähemalt 27 laskekambrit suurtükkidele ja 30 ava käsirelvade jaoks. Kiek in de Kökist saavad alguse Bastionikäigud, mis pärinevad 17.-18. sajandist ning moodustavad koos linnamüüri ja tornidega tervikliku kaitserajatise. Ingeri bastioni rajamisega torni lõunapoolsele küljele jäid torni kaks alumist korrust bastioni muldkeha sisse. Kiek in de Köki nimi tuleb alam-saksa keelest ja tähendab “kiika kööki”. Selline nimi sai tornile antud seetõttu, et kõrgest tornist nägi kõrvalasuvate majade köökidesse. Tänapäeval on tornis kindlustustemuuseum. 

 

Rakvere ordulinnus

Rakvere ordulinnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Enne kivist linnuse ehitamist asus Rakvere ordulinnuse asukohal üks suuremaid muinaseesti linnuseid – Tarvanpää linnus. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm, kelle eesistumisel sõlmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid.Aastail 1238-1346 kuulus Rakvere, Eestimaa hertsogkonna kooseisu. Eestimaa hertsogiks oli Taani kuningas, kelle nimel valitses aga Tallinnas resideeruv asehaldur. Rakvere linnus kuulus kuningale, kelle nimel valitses siin asehaldurile alluv ülemjuhataja. 13. sajandi keskel rajasid taanlased eestlaste muinaslinnuse asemele esimesed kivist kaitserajatised ning 14. sajandi keskpaigaks seisis Vallimäel taanlaste rajatud ringmüürlinnus. Ringmüür oli paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ning selle peal asus kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolmel korral kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebakorrapärast nelinurka. Pärast Jüriöö ülestõusu algust andsid Harju-Viru vasallid end Liivi ordu kaitse alla ning alates 16. maist 1343. aastal kuulus Rakvere linnus Liivi ordule. Üleminek vormistati aastail 1346 ja 1347, mil Taani kuningas müüs oma hertsogkonna Saksa ordule, see omakorda aga Liivi ordule. Kõige kauem kestiski Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rüütlid, kellele linnus oli heaks hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka. Ordu alustas linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Linnuse siseõu sai oma tänaseni säilinud mõõtmed. Kolmesaja aasta pikkuse ehitusperioodi jooksul sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone, mis sobis paremini Liivi ordu kui vaimuliku rüütliordu vajadustega. Konvendihoone asus linnuse põhjaosas, selle keskele jäi ristkülikukujuline sisehoov, mille ümber paiknesid eriotstarbelised hoonetiivad ning mitmesugused ühiseluks vajalikud saaliruumid: kabel, kapiitli- e. koosolekutesaal, refektoorium e. söögisaal, dormitoorium e. magamissaal. Enam-vähem pidev ehitamine jätkus kuni 16. sajandi alguseni. Selleks ajaks oli Rakvere ordulinnus saanud võimsaks, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksiks. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvade jaoks jäetud laskeavadega. Orduaeg linnuses kestis 1558. aasta juulini, mil venelased linnuse ilma vastupanu kohtamata üle võtsid.Liivi sõjas 1558. aastal Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse nõlvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi. 1577. aastal langes Rakvere linnuse juures venelaste kätte vangi Liivimaa Hannibal Ivo Schenkenberg, kelle venelased Pihkvasse viisid ja seal tsaar Ivan IV isiklikul käsul julmalt hukkasid. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail. Aastail 1600-1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast.

 

Frantsisklaste klooster

Juba Russowi kroonikast on teada, et Rakveres asus keskajal mungaklooster. Klooster rajati 16.sajandi algul Rakverre tähistamaks liivlaste vägede võitu venelaste üle Smolino lahingus 1502. Klooster oli pühendatud peaingel Miikaelile ning kandis ka tema järgi nime.16.sajandi alguseks oli rakvere juba minetanud oma tähtsuse nii strateegilises kui ka kaubanduslikus mõttes, seetõttu ei olnud tegelikult siia kloostri rajamiseks raha ega munkasid kusagilt võtta. Kuna frantsisklased olid kerjusmungad oli neil elatise teenimine Rakveres raske, sest puudus ühiskonnakiht, kelle juures kerjamas käia. Esialgu soovitigi rajada klooster Tallinnasse, aga viimase linnavõimud olid selle vastu, kartes, et klooster hakkab röövima nii maksutulu kui ka hõivab väärtusliku kinnisvara. Samuti ei teinud ka kloostri tegutsemise ajal toimunud uss reformatsioon munkadele elu kergemaks.  Rakvere frantsisklased elasid aga reformatsiooni üle Lõpuks otsustati see ikkagi rajada Rakverre, sest seal oli ka kõrval olemas ordulinnus, kuhu sai ohu korral pakku minna.Teada on, et 1526. Põles klooster ka maha, aga taastati uuesti täielikult. Liivi sõja käigus aga sattus Rakvere vene võimu alla, kes 1559. aastal  kloostri lammutasid. Kloostri kive kasutati linnuse tugevdamiseks. Hiljem ehitati osaliselt samale kohale mõis, mis on tänane rahvamaja. Kloostrist on tänaseks teatriõue sillutisele märgitud kloostrihoonete piirjooned.

Toompea loss

Esimesed mainingud kindlusest Toompeal pärinevad 9.sajandist, kui seal oli veel puust linnus, millest ei ole tänaseks säilinud midagi. Võimu perioodide vaheldumisega on iga valitseja kindlust täiendanud vastavalt oma maitsele. Kivilinnuse ehitamist alustasid taanlase 1219.  Kui nad vallutasid Tallinna. Tõsisemalt hakkas kindluse ehitamist kätte võtma mõõgavendade ordu 1227-1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille nurgas kõrgus vahitorn. 1238 1322. aastalvõtsid ehitamise uuesti üle taanlased. Nad jagasid kastelli kaheks, mille ühest poolest sai eeshoov ja lisasid asehalduri residentsi. Jüriöö ülestõusu 1345 müüsid taanlased oma valdused maha ja loss läks Liivi ordule. Sel ajal täiustati kindlust mitme torniga, millest on ka tänaseni säilinud Pikk Hermann. Ehitati ka kovendihoone. 1561 läks Toompea Rootsi võimu alla. Rajati riigisaalihoone, mille ehitamisel võeti eeskuju Stockholmi kuningalossist. 17. sajandil kaotas kindlus oma kaitse eesmärgi. Selle ülesande võtsid üle bastionid. Katariina II ajal muutus oluliselt lossi ilme. Riigisaalihoone ehitati ümber kubermanguvalitsuse hooneks, mis meenutas juba aadlipaleed. 1922 rajati  usbarokses laadis ekspressionistlik riigikogu hoone. See on ka maailmas ainus eksperssionistlikus stiilis riigikogu hoone. Tänaseks on Toompea loss tundmatuseni muutunud võrreldes oma algupärase ehitusega.

Tallinna Raekoda

Tallinna raekoda ehitati 13. sajandi II pooles, mida esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates aastal 1322. Mainitud kinnisvararaamatus  raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna raekoda on Põhja- ja Baltimaade vanim ja ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone pikkus on 36,8 meetrit ja torni tipp ulatub 64 meetri kõrgusele. 1530. aastast asub torni otsas tuulelipp Vana Toomas, mis on saanud Tallinna ĂĽheks sĂĽmboliks. 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale LĂĽbecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas hansakaupmeeste seast valitud raad. Linnavalitsus on raekojas töötanud 1970. aastani.14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. 1346. aastal andis Taani kuningas võimu Eestimaal ĂĽle Saksa ordule. Hansalinnana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust omades laokoha õigust. Kaubanduse kiire kasv ja majanduslik õitseng tingis vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemise järele. 1371.-1374.a. juurdeehitusega saavutas raekoda oma praeguse pikkuse ja mahu esimesel korrusel. Sellest ajast on raekojas säilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja haruldasemad tööd – gooti stiilis pingid. Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja Isolde lugu ning Simsoni võitlust lõviga, on ĂĽhed kauneimad keskaja kunsti näited Eestis. Oma praeguse välimuse sai raekoda 1402-1404 ehitati raekoda kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks, sai tänapäevase väljanägemise. Idaossa ehitati torn. Ehitustööd juhtis ehitusmeister Ghercke. Ehitustöödest on arhiivis säilinud linna arvepidamise mustandilehed ja ehitusmaterjalide kogused. 17. sajandil sai raekoda uue, hilis-renessanss-stiilis tornikiivri. 1650- 1652 viidi raekoja peasissepääs barokkarhitektuurile iseloomulikult ĂĽle hoone keskossa. Peaportaal suleti.

 

Rakvere mõis

Rakvere endine mõis paikneb praegusel Teatrimäel. 16. sajandi esimesel poolel asus Teatrimäel frantsiskaanlaste mungaklooster. Mõisa ehitamise alguse kohta leidub internetist erinevat infot. Mõisahoone turismiinfo väidab, et esialgsel kujul barokses stiilis mõisahoone ehitati sinna 1670. Hoone ümber paiknev mõisapark nimetati pärast Eesti Vabariigi kehtestamist Rahvapargiks. Täna tegutseb endises mõisahoones rahvamaja, mida uuendati 2005. aastal. Vikipeedia kirjutab, et mõis loodi 1618. aastal, kui Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele, kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli 12. juunil 1616 teinud Rakvere vabahärraks. 1631. Aastal andis Gustav II Adolf Brederodele Rakvere linna.Mõisahoonena kasutati algul ilmselt linnuse tervemaid osi, hiljem rajati uus mõisasüda frantsisklaste kloostri varemeile.. 1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Vao ja Rakvere mõisa pärushärra Carl August Edler von Rennenkampff.1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskord ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Rakvere linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati kreisilinnaks. Rakvere mõisakompleks rajati 18.–19. sajandil. Mõisa historitsistlik algselt ühekorruseline härrastemaja rajati 1850. aastatel.Hoone ehitati 1920. aastatel kahekorruseliseks. Mõisa härrastemaja oli nüüd Rakvere Rahvamaja ning oli Rakvere Haridusseltsi omanduses. Mõisapark oli aga Rahvaaed.

Kirjutasid Taavet, Annika, Marek ja Karmo

Lisas: lend136c 15.01.2020 18:42

Ho ho ho!

Jõuluaeg on taas kohale jõudnud: kuusekäbid riputatud, sussid aknalaual reas, tublimatel kuuskki tuppa toodud. Ja kuidas paremini jõulukuud tähistada kui piparkookide küpsetamisega. Aga enne veel mõned teadmised piparkookidest.

Kuigi tänapäeval on piparkookide küpsetamine pigem Põhja-Euroopa rahvaste meelistegevus, on piparkookidel küllaltki pikk ja mitmekesine ajalugu. Ühe allika kohaselt pärineb esimene teadaolev piparkoogiretsept lausa 4400 aasta tagusest Vana-Kreekast, kuid tolle aja piparkook, leivalaadne küpsetis ilma igasuguse ingveri ja vürtsideta, tänapäevast eriti ei meenutanud. 

Arvatakse, et Euroopa inimeste toidulauale jõudis piparkook esmakordselt alles 10. sajandil pKr, kui armeenlasest munk Gregory Markar tänapäeva Türgi aladelt Prantsusmaale rändas. Gregory veetis oma aja Baudrevilliers’ lähistel asuvas kirikus ning tänuks külalislahkuse eest küpsetas kohalikele enda kodumaalt Armeeniast pärit küpsetist mee ja vürtsidega. Gregory piparkoogid maitsesid inimesele väga ning piparkookide küpsetamist hakati pidama pühaks tegevuseks.  Piparkoogid võisid valmida vaid väljaõppe saanud meistrite käe all. 11.–12. sajandil muutus ristiretkede tagajärjel ingver Euroopas laialdaselt kättesaadavaks ka õukondades ning tekkis palju erinevaid teisendeid piparkookidest.

Piparkooke kasutati keskajal ka paljudes muudes valdkondades. Kuna paber ei olnud sageli kättesaadav, “trükiti” õhukestele piparkoogilehtedele tähtsaid uudiseid, et neid linnarahva seas levitada. Alates 14. sajandist kasutati piparkooke ka koolides, et õpetada lapsi lugema. Piparkookidesse olid tembeldatud tähed ning arvati, et nende söömine muudab inimese targemaks. Hiljem hakati tähestiku õpetamiseks kasutama õhukesi puust, metallist või elevandiluust tähetahvleid, kuid materjali puudumisel kasutati õhukest piparkoogilehti. Piparkoogitähed olid küllaltki populaarsed ning kahtlemata õpilaste lemmikud, sest tähe sai pärast ise ära süüa. 

Piparkooke kasutati isegi valuutana. Vasallid maksid maaisandatele piparkookides ja Saksamaa linnas Nurembergis olid piparkoogid aktsepteeritav valuuta linnamaksude maksmiseks. Piparkookides maksti ka altkäemaksu.

16. sajandil püüdsid paljud valitsejad rahva poolehoidu piparkookidega, lastes piparkookidele jäädvustada enda portree, kuid kõige suurem piparkookide armastaja oli vaieldamatult Inglismaa kuninganna Elizabeth I, kes palkas endale lausa kuningliku piparkoogipagari. Elisabethi pidusöögid olid tuntud rikkalike magustoitude poolest: desserdilauda kaunistasid mitmesugused martsipanikujukesed ning igale inimesele oli küpsetatud oma piparkoogimehike.

Pole ime, et tänapäeval on piparkoogid eestlaste jõululaual põhimaiustus! Kel lugemise peale kõht tühjaks läks, võib joosta poodi piparkoogitaina järele või leida alt ühe suurepärase retsepti.

Jalad selga, sõbrad kokku ja ahi sooja!

Klassikaline piparkoogitainas

0,6 kg

Siirup:

  • 100 g suhkrut
  • 80 ml keevat vett

Pane suhkur paksupõhjalisse potti, ära sega lusikaga, vaid raputa potti, nii et suhkur selle põhjas liiguks. Kuumuta suhkrut niikaua, kuni tekib meeldiva tumedusega karamell (merevaigukarva või pisut tumedam). Eemalda pott tulelt ja lisa korraga keev vesi. Hoia nägu eemale, sest keeva vee ja karamelli temperatuurierinevus lööb auruna üles. Kui olukord potis on rahunenud, pane pott tulele tagasi ja keeda tasasel tulel niikaua, kuni karamell on kõik sulanud ühtlaseks siirupiks. Kui soovid heledaid piparkooke, siis jäta suhkrukaramelli värv kollaseks, kõik muu on sama.

Tainas:

  • 125 g (1 dl) tumedat või heledat siirupit 
  • 125 g võid
  • 85 g (1 dl) suhkrut
  • 2 muna
  • 300 g ( 0,5 l) nisujahu
  • 1 tl (triiki) söögisoodat
  • piparkoogivĂĽrtsi
  • soola

VĂĽrts:

  • 0,5 spl jahvatatud kaneeli
  • 1 tl jahvatatud nelki
  • 0,5 spl jahvatatud kardemoni
  • 0,5 tl ingveripulbrit
  • maitseks jahvatatud apelsinikoort

Lisa kuumale siirupile taina valmistamiseks vajalik suhkur ja maitseained, sega kuni suhkur sulab. Lisa tükeldatud või, sega kuni see sulab. Jahuta segu umbes 60°C-ni (saad näpu sisse panna ja ei kõrveta). Lisa lahtiklopitud munad, sega. Sega nisujahu söögisoodaga hästi läbi ja lisa siirupile. Sega tainaks. Tainas jääb suhteliselt pehme, kuid ära jahu juurde pane. Tainas muutub seismisega tugevamaks ja elastsemaks. Liigne jahu lisamine muudab taina rabedaks ja seda on kehvem rullida.

Paki tainas toidukilesse/karpi ja pane külmikusse seisma. Piparkoogitainas võiks vähemalt paar päeva enne küpsetamist külmikus seista ja laagerduda. Veel parem, kui nädal. 

Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks ja lõika vormidega soovitud kujundid. Tõsta ahjuplaadile. Küpseta 200°C ahju keskosas 6-8 minutit. Soovi korral kaunista jahtunud piparkoogid glasuuriga.

Kirjutas Elina

Piparkoogid

Lisas: lend136c 11.12.2019 22:57

Miks Donald Trump võitis?

2016. aastal toimusid Ameerika Ăśhendriikides 58. järjestikused presidendivalimised, milles valiti 45. president. Demokraatide kandidaat Hillary Clinton võitis ĂĽleriigilise rahvahääletuse märgatava vahega – umbes 3 miljoniga. Vabariiklaste kandidaat aga domineeris valijameeste kogus võimsalt – 304 vs 227. Nimelt USAs valitakse president just valijameeste kogu poolt, mitte rahva otse hääletusel. Mõlema kandidaadi mõtted ja arvamused valitsemisest olid täiesti erinevates äärmustes, aga kandidaatide valimislubadused ega skandaalid ei olnud ainsad tegurid, mis otsustasid tulemused.

Kuna Ameerikas valitakse president kaudselt rahva poolt, siis valimised on suures joones populaarsuse võistlus. Võidab see, kellega rahvas saab rohkem samastuda, see, kes suudab rahvaga sideme luua. Suur mõju sellel on meedia ärakasutamisel, poliitikute kõneviisil ja karismaatilisuses. Järgnevalt võtan kokku Trumpi strateegia kampaanias.

Trump alustas oma presidendi valimise teed vabariiklaste eelvalimistes, kus oli kokku 17 kandidaati, millest tuginevalt ei saa kõik kandidaadid palju meedia kajastust ega aega debattidel. Mida Trump tegi, et sellest keskpärasest mullist välja saada? Ta ĂĽtles provotseerivaid, ebamoraalseid, taunitavaid asju. Näiteks oma presidendi kandidatuuri avaldamisel ta ĂĽtles mehhiklaste kohta seda:,,… they’re bringing drugs, they’re bringing crime, they’re rapists, some I assume are good people…’’. Selliseid näiteid on veel mitmeid. Nende põhiidee on lasta meedial kajastada igat Trumpi välja ĂĽtlust. Nende ĂĽtlustega saab Trump tasuta meedia reklaame 2 miljardi ulatuses, mis tegi temast kohe kõige räägitavama kandidaadi, kelle uudiseid ja mõtteid ,,pommitati’’ lugejale igal hetkel.. Niipea, kui see juhtub, hakkab Trump kõigile pidevalt kinnitama, et tema võidab ja juhib teisi suurelt. See psĂĽhholoogiline trikk panebki tavainimese arvama, et Trump on ĂĽks tähtsamaid kandidaate ja veel võidab.

Ostetud vs tasuta meedia

Strateegia teine osa oli peamiste rivaalide eemaldamine ükshaaval, alustades suurimast ohust. Trump kasutas selleks peamiselt solvanguid (tuletame meelde, et USAs ei valivad presidenti kaudselt inimesed, Trumpi vaatamine oli lõbustus). Ta alustas Jeb Bushiga, kelle vend ja isa olid presidendid aastatel 1989-1993 ja 2001-2009. Selleks kasutas ta hüüdnime ,,weak Jeb’’, mida ta pidevalt kordas. Seejärel võttis ta ette Ted Cruzi, kelle hüüdnimeks sai ,,Lying Ted’’, ja Marco Rubio ,,Little Marco’’. Need fraasid tunduvad lapsikud ja  mittesobilikud poliitikutele, aga need töötasid hämmastavalt edukalt.

Trump tõi uued olulised teemad debattidele. Immigratsioon ja riigiaparaadi vastu olemine, millest said ühed räägitumad teemad. Kuna varem nendest teemadest ei räägitud, siis Trump oli nendel teemadel juba kõige tugevam. Vabariiklaste eelvalimistes ei üritanud Trump meeldida veel kogu rahvale, vaid neile, kes valivad vabariiklaste poolt. Seega Trump keskendus enne vabariiklaste nominendi koha saamisega ja seejärel presidendiks saamisega. Trump saigi vabariiklaste nominendiks, mis tähendas, et ta ainuke opponent oli Hillary Clinton.

Viimastes debattides hoidus Trump välja ütlevate mõtete ütlemisest ja proovis võimalikult vähe Clintonit segada. See oli oluline, sest neid debatte vaadatakse üle kogu Ameerika, ning nendes tehtavad pisimadki vead maksavad Valimispäevale kätte. Trump jätkas enda välja toodud teemade rõhutamist debattidel. Eriti tähtsaks teguriks sai riigiaparaadi vastu olemine. Hillary tegi selles osas kriitilise vea. Ta proovis ka näida rahvale riigiaparaadi vastasena, sest talle tundus, et selline peab olema, et valituks saada. Ta seletas seda sellega, et ta oleks esimene naispresident,  mida varem pole juhtunud. Hillary oleks pidanud võtma seisaku, et ta on riigiaparaati toetav ning et tal on selles kogemus. Ta oleks pidanud välja tooma asjaolu, et kui Trump oli teleseriaalis, siis tema aitas Osama Bin Ladenit tabada riigisekretärina. Aga ta ei teinud seda ja lasi võimalusel käest lasta. Kuna 2016. aastal oli läbivaks teemaks outsider’i eelistamine riigiaparaadi esindaja üle, siis Clinton tegi suure vea. Ta tõi välja fakti, et ta on naine, mis teeb temast otse outsider’i, aga see ei olnud rahva seas usutav. Clinton on töötanud aastaid Washingtonis ja elas üheksakümnendatel Valges Majas Bill Clintoni naisena. Trump aga sobis nendesse raamidesse suurepäraselt: ta ei olnud poliitiliselt korrektne, ta polnud varem poliitik, ta oli multimiljardär, kes on teinud teleseriaale.

2016. aasta valimised võitis Trump kahel põhjusel:

  • Trumpi strateegia töötas suurepäraselt ning suutis rahvale maha mĂĽĂĽa oma ideed: Make America Great Again
  • Clintoni ja tema kampaania suutmatus rahvas enda poolele saada

Kirjutas Hugo

Valimistulemused osariikide kaupa

Lisas: lend136c 11.12.2019 22:50

Formula 1

Formula 1 ehk Vormel 1 ehk F1 on tuntuim ĂĽheistmeliste võidusõiduautode võistlusklass, milles peetakse maailmameistrivõistlusi. Maailmameistrivõistlusi peab FIA (Federation Internationale de l’Automobile). Esimene võistlus peeti aastal 1950 ning selles osales 18 tiimi, mis on oluliselt rohkem kui tänapäeval(10 tiimi). Edaspidi hakkasid tiimid F1-st lahkuma selle spordiala kalli hinna tõttu. Võistluseid peetakse iga aasta ning sõidetakse kahekĂĽmne ĂĽhel rajal igal mandril (v.a  Antarktis). Rajad on kas spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud ringrajad või võistluse ajaks suletud tänavarajad.

Iga-aastastel meistrivõistlustel osaleb 10 tiimi, mis on aastate jooksul vahetunud või nime muutnud. Iga võistkonna eest sõidab 2 sõitjat, kes soovikorral ning lepingu lõppemisel võivad tiimi vahetada. Iga tiimi ülesanne on järgnevaks aastaks ehitada võimalikult hea auto teiste tiimidega võistlemiseks. Suuremates tiimides töötab 1000-1500 inimest selle nimel, et arendada võimalikult hea auto selle tiimi kahe sõitja jaoks. F1 on maailma kõige kallim spordiala ning seal liiguvad tohutud rahasummad. 2019 aasta hoojaks on kõige suurem eelarve Mercedese tiimil- $484 000 000.

Kõige suurema osa tiimide sissetulekust moodustavad sponsorid väga suure vaatajaskonna tõttu, mis kerkis 2018 aastal 352,3 miljoni vaatajani. Enamik rahast kulub auto arendusse, kuid sellest rahast tuleb ka tiimiliikmete palk. Iga võidusõidu auto Formula 1-es maksab 11-15 miljonit dollarit ning auto kõige kallim osa on mootor, mis 2018 aasta autodel maksis keskmiselt 10,5 miljonit dollarit. Iga võidusõit saab osa autosi mingil määral kahju. Kuigi kõige suurema osa auto hinnast moodustab mootor, kaotavad tiimid iga väiksemagi õnnetuse korral tavainimese jaoks hiiglaslikke summasid, sest olenemata, kui väikese summa auto hinnast moodustab kere, ei ole see siiski odav. Kõige suuremat kahju kannatas 2019 aastal Red Bull Racing Team nende sõitja Alexander Alboni õnnetuste tõttu. Albon suutis juba enne hooaja algust testimis sessioonil tekitada 2,25 miljoni dollarilise kahju. Hooaja lõpuks oli tema tekitatud kogukahju koguni 5,41 miljonit dollarit.

Meistrivõistlustel hinnatakse tiime ja nende sõitjaid punktide põhjal. Kahekümnest võistlejast saavad punkte esimesed 10, mida kõrgem koht, seda rohkem punkte. Hooaja lõpus tunnustatakse nii kõige suurema punktihulgaga tiimi kui ka suurima punktihulgaga sõitjat. Kusjuures aasta edukaim sõitja ei pruugi olla võitjatiimist. Ka punktisüsteem on ajas muutunud- algselt said punkte vaid võidusõidu esimesed 6 sõitjat.

Formula 1 autod on kiiremate autode seas maailmas. Nende tippkiirus on umbes 350km/h. F1 autod pole küll tippkiiruselt kõige kiiremad, kuid rajal on maailma kiireimad. Nende kiirus rajal tuleneb tipptasemel mootorist, kuid ka suuresti auto kere disainist. F1 autod on disainitud töötama justkui tagurpidi lennukitiivad. Kui lennukitiiva ülesanne on lennukit üles tõsta, siis F1 auto disain surub autot vastutuleva õhu mõjul tugevasti vastu maad, suurendades auto võimet püsida teel ja mitte minema libiseda, nagu seda teeks tavaline auto sellistel kiirustel. Tavaliselt F1 autode kiirus kurve läbides alla 100km/h ei lange.

Võidusõiduradade keskmine kiirus 2019 aasta hooajal jäi 200km/h ja 280km/h vahele.

Formula 1 on üks pingelisemaid sporte mida jälgida, tekitades tohutut hasarti. Sport sisaldab endas palju draamat ja traagikat nii rajal kui ka raja kõrval, selle tõttu ka jälgivad seda nii paljud inimesed. 2020 hooaeg toob endaga kaasa regulatsiooni muudatusi ja sõitjate vahetusi ning on kindlasti väärt vaatamist.

Kirjutas Aleksander

Formula 1 vormel

Lisas: lend136c 11.12.2019 22:44

T***isööjad

Podcastid siis… Kui oled täheldanud siis meie elu on muutunud kiiremaks. Pole nagu eelmisel sajandil, et istume maha ja kuulame raadiot. Tänapäeval vaadatame televusserit ja Netflixi ikkagi. Sellel lausel pole tegelikult absoluutselt seost selle jutuga, aga mis siis. Teemaks on ikkagi podcastid. Idee peale teha midagi alternatiivset raadiosaatele tulid 2004. aastal Dave Winer ja Adam Curry. Jah Curry nagu kaste, mida sööme kanaga, Tussuvagun vb mitte. Aga pöördugem tagasi teema juurde. Idee on väga sarnane raadiosaatele, aga… parem. Mõtle vaid saad seda kuulata kõikjal ja iga kell. Raadiosaatest eraldab podcasti see, et see on helifail, mis on üles laetud internetti. Võimalust jagada oma loomingut pakub ka näiteks Spotify. Podcaste tehakse seeriatena ja need on üldjuhul justkui jutunurgad. Sisuks on üldjuhul päevakajalised teemad või lihtsalt puhas kelbas.

Antud žanr on tuure kogunud ka Eestis. Meie andekaimad on ****isööjad. Neile pakub tihedat konkurentsi, mille eestvedajaks on Hando Tõnumaa. Oma saates räägivad nad lamedast maast, Hitlerist, keda tegelikkuses ei olnud olemas ja EKREst. Teemad on neil küll väga huvitavad ja suurepäraste faktidega argumenteeritud, aga see pole ikka päris see olgem ausad. ****isööjad on eesti stand up humoristide poolt tehtav saatesari, mida veavad Mikael Meema (kiilakas) ja Ari Matti Mustonen (soomlane). Neid saatis menu juba päris alguses, kui vallutati iTunesi tabelite tippe. Hoolimata sellest pole nad suutnud 70 episoodi vältel kutsuda ühtegi külalist. Sai ju lubatud esimeses saates ja episoodid ilmuvad neil ka nii nagu Jumal juhatab. Vahetavad tihti stuudioid, joovad salvestamise ajal ja jõuavad kuidagi välja alati Kris Kornerini, kellele on nad andnud tiitli King of Soul, imo on see pehmelt öeldud. Korner kaldub pigem sinna Buddha tasemele. Igatahes nagu aru saada on ****sööjad üks väga hariv podcast. Eriti meeleolukad on nende kuulajakirjad, kust tuleb sellist kulda, et naera end kringliks. Vahest küll tekib tunne, et kust küll sellised tulevad, aga siis meenub mulle S10 ja saan aru, et elu on jälle lill. Kui sinul, kallis lugeja, tekkis soov neid vahvaid selle toetada siis mõtle veel kord… see ei ole kohe kindlasti hea mõte.

Kirjutas Patrick

Lisas: lend136c 10.12.2019 19:50

Tyler The Creatori loomingu muutus aastate jooksul

Tyler Gregory Okonma rohkem tuntud kui Tyler The Creator  on Ameerika räppar, laulukirjutaja ja disainer. Tema karjäär sai alguse 2010. aastatel räpikollektiivi “Odd Future” asutamisega. Tyler tegeleb samuti disainerina – ta alustas riiete loomisega Odd Future jaoks ning tänasel päeval on ta firma Golf Wang asutaja ja omanik. Tema loomingut disainerina iseloomustavad heledad – ning pastellvärvid ja loodus. Tyleril on ilmunud kuus stuudioalbumit, kõige kuulsam on album “Igor”, mis on nomineeritud ka tänavusele Grammy muusikaauhinnale “aasta parim räpialbum”.

Aastal 2009 ilmus tema esimene album “Bastard”, mille põhiteemaks on Dr. TC, kes kehastub Tyleri terapeudina. Tyler räägib läbi terve albumi oma tereapeudiga, kes ĂĽritab teda aidata ja suunata õigele teele.

 

Aastal 2011 ilmus Tyleri teine album “Goblin”, kus läbivaks tegelaseks on taas Dr. TC, kuid albumis keskendub Tyler ka ĂĽhiskonna stereotĂĽĂĽpide naeruvääristamisega. Samuti esineb albumis väga vägivaldseid lugusid, kus avaldub tema mässumeelsus, kuid samas ĂĽritab Tyler enda tõelist isksust leida. Albumi viimases loos tuleb välja, et Dr. TC on lihtsalt Tyleri ettekujutus ja mõttemaailm. Erilise kuulsuse saavutas ta oma muusikavideoga “Yonkers”, mis oligi avapauk tema albumile “Goblin”.

 

Kolmanda albumiga “Wolf”, mis ilmus aastal 2013, unustab Tyler oma vägivaldse lĂĽĂĽrika, sest see ei huvita teda enam, teda huvitab hoopis “imelik hippie muusika inimeste jaoks, kes narkootikume kasutavad”. Tyler ise väidab, et ta ei suuda kirjutada lugusid enam samadel teemadel, sest nĂĽĂĽdseks on tal raha – ta võib sellega veidi uhkustuda. Okonma ise ĂĽtles, et ei ole võimalik praegu, kui tal on raha, kirjutada asjadest, mis olid siis kui mul raha ei olnud.

 

2015 ilmus tema neljas stuudioalbum “Cherry Bomb”. Tyler väidab, et sai oma inspiratsiooni Stevie Wonderilt. Albumis käsitleb ta erinevaid sotsiaalseid probleeme. Puudutatakse nii tänavakuritegevust, räpparite ĂĽlepaisatust. Tema eesmärgiks on pakkuda kõneainet mitte ainult mustanahaliste rassile, vaid inimkonnale tervikuna.

 

Järgmisena ilmus 2017. aastal album “Flower Boy”, mille ideeks on erinevalt eelmisest albumist väljendada igat tunnet ja emotsiooni, mida Tyler tunneb. Album on väga looduseteemaline ning inspiratsiooni sai ta Max Martinilt, Pharrell Williamsilt ja Justin Timberlakelt. See album on ka minu lemmik nende kuue seast, minu jaoks on see perfektselt ĂĽles ehitatud, laulud teevad kokku terviku ning pole ĂĽhtegi laulu, mille kuulamisel vajutad telefonil nuppu “skip”.

 

Kõige uuem Tyleri album “Igor” ilmus 2019. aasta mais. Album keskendub Tyleri armusuhetele. Paljude arvates on Tyler homoseksuaalne, kuid ta ise pole seda kinnitanud, sest tema puhul ei tea kunagi, kas ta teeb laulusõnadega nalja, mõtleb välja või pärinevad need tõsielul. Album jaguneb kolmeks osaks armumine, armukese tähelepanu saamine ja unustamine/haiget saamine. Väga palju on kahes viimases albumis rõhku pandud meloodiatele, mis on detailideni perfektsed, sest Tyler peab ennast ise perfektsionistiks – see väljendub ka tema loomingus.

 

Kirjutas Eric

Lisas: lend136c 10.12.2019 19:41

Disc golf

Eestlaste hulgas on aina enam populaarsust kogumas spordiala nimega disc golf. Mängu reeglid on väga lihtsad: alustad raja algusest ja pead ketta võimalikult väheste visetega korvi saama.

Eestis on paarkümmend tuhat mängijat ja iga aastaga kogub spordiala aina rohkem kuulsust. Inimesi tõmbab mängima mitmed erinevad põhjused: mäng toimub õues ning 18 raja lõppedes on mängija teinud peaaegu kümme tuhat sammu, disc golf on võrdlemisi odav spordiala: üks ketas maksab ligikaudu viisteist eurot ja ühest kettast juba piisab, et mängima minna, kusjuures raja kasutamise eest mingit tasu maksma ei pea. Üle Eesti on seitsekümmend erinevat disc golfi rada, mis jagunevad kõigi viieteistkümne maakonna vahel ehk elukoht ei mängi rolli ning igas maakonnas on võimalik disc golfi harrastada.

Mida rohkem mängimas käia, seda huvitavamaks aga ka kallimaks läheb spordiala: kettaid on väga paljude erinevate funktsioonidega ning paratamatult tekib soov uute ketaste järele, on palju erinevaid visketehnikaid ja mida rohkem viset harjutad, seda ilusamat lennutrajektoori mööda ketas lendab, mida on ilus vaadata.

Paljud inimesed arvavad, et disc golfi saab mängida ainult hiliskevadel, suvel ja varasügusel, kuid tegelikult mängitakse ka talvel. Ilusal talveilmaga rajale minnes pole nii palju mängijaid kui suvel, silm puhkab, vaadeldes ilusat Eesti talvist loodust ning saab mõnusalt liigutada värskes õhus.

Meie klassis on samuti kolm disc golfi mängijat: Hans, Matu ja Sassu, kes küll professionaalsel tasemel ei mängi, aga iga aastaga tulemused aina paranevad ning isu mängu vastu aina kasvab.

Kirjutas Hans

Hans disc golfi mängimas

 

Lisas: lend136c 10.12.2019 17:40

McDonalds ja Walmart

McDonaldsi brändi kannab enam kui 34 500 restorani üle kogu maailma. Neist veidi vähem kui 28 000 restorani tegutseb frantsiisina ja veidi üle 6500 restorani on kompanii enda halduses. Põhiline osa ettevõtte kasumist tulebki frantsiisitulust ja kinnisvara üürist. Nii võibki väita, et kuigi McDonalds on kuulus burgerite ja friikate poolest, on õigupoolest tegu pigem kinnisvaraarendajaga. 

Ettevõte on läbi ajaloo olnud ka hea dividendimaksja. Esimesed dividendid deklateeriti 1976. aastal ja sellest hetkest alates on ettevõte igal aastal maksnud ühe rohkem dividende. Lisaks on McDonalds pidevalt ostnud tagasi ka oma aktsiaid. Ettevõte oli 2017. aasta septembri lõpus 813 miljonit aktsiat, 10 aastat tagasi oli aktsiate arv 1,268 miljardit ja 20 aastat tagasi 1,454 miljardit.  

Walmart on ilmselt McDonaldsi kõrval teine USA sümbol. Tegemist on maailma suurima jaeketiga. Walmartil on põhimõte, mis alusel võiks öelda, et tegeletakse müümise asemel hoopis rendile andmisega. Põhimõte seisneb nimelt selles, et kuni kolme kuu jooksul saab kõiki kaupu tagastada ka siis, kui kaubal midagi viga ei olnud.     

Ettevõte avas esimese poe aastal 1962 ja 2013. aasta lõpuks oli Walmartil enam kui 10 000 poodi 27-s erinevas riigis. Firma käive on kasvanud sama ajaga 250 000 dollarilt enam kui 443 miljardi dollarini aastas. Ettevõte aktsiad noteeriti börsil 1970. aasta 1. oktoobril ja selle ajaga on aktsia hind meeletult kasvanud. Aktsiat on jagatud niivõrd palju, et üks 1970. aasta aktsia on tänaseks päevaks muutunud 2048-ks aktsiaks. Näiteks oleks 1970. aastal investeeritud 1000 dollarit tänaseks päevaks dividende arvestamata väärt koguni 8,8 miljonit dollarit, mis teeb keskmiseks aastakasvuks 23,5 protsenti. Lisaks on ettevõte investoritele dividendide ja aktsiate tagasiostude kaudu tagastanud enam kui 100 miljardit dollarit. Ettevõte maksis esimest korda kvartaalset dividend 1974. aastal ja on sellest ajast alates igal aastal dividend tõstnud. 2017. aastal maksti dividend kokku 2,04 dollarit, mis tegi 2018. aasta veebruari alguse seisuga aktsia dividenditootluseks 2%.

Kirjutas Rasmus

Walmart firma logo

McDonalds firma logo

Lisas: lend136c 09.12.2019 18:37