Õpilasfirma VLVR

Reaalkoolis pole kĂŒll vĂ”imalik uurimistöö asemel Ă”pilasfirmat teha, kuid sĂ”pradega mĂ”tlesime, et oleks lahe proovida kĂ€tt ettevĂ”tluse vallas. 

Ideid hakkasime mĂ”tlema juba suve keskel ja meie pikaaegne unistus firmast sai teoks selle kooliaasta alguses. Asutasime koos ĂŒhe GAG-i Ă”pilase ja reaal-programmeerimise suuna Ă”pilasega Ă”pilasfirma VLVR. Nime autoriks olin mina, kuna mĂ”tlesin, et vĂ”ikas loodust pÀÀsta ja seega nimetame ennast looduse valvuriteks. (VLVR-VaLVuR) MĂŒĂŒme keskkonnasĂ”bralikke tooteid ja iga ostuga annetame osa tulust heategevusele. Üks kott paneb 12 puud kasvama, teisega annetame merest reostuse eemaldimisse ja kolmandaga Tallinna Loomaaia tiigri oru rajamisse. 

Esimene nĂ€dal oli mĂŒĂŒgina vĂ€ga edukas ja praegu on linnas ringi liikumas 61 looduse valvurit. Toode mĂŒĂŒs nii edukalt, et pidime ĂŒhe vana toote ja uue disainiga vĂ€lja tulema. Varsti hakkame ka mĂŒĂŒma kĂ€evĂ”rusid, mille pealt annetame 2 eurot plastikureostuse likvideerimisse. Meie firma pole lihtsalt ettevĂ”te, see on elustiil ja me oleme vĂ€ga tĂ€nulikud kĂ”igile toetajatele!

Iga ostuga anname kaasa personaliseeritud kaardi meie allkirjadega ja toode ise on keskkonnasÔbralikus pakendis. Kesklinnas toome toote kiirelt ja tasuta kohale, kuid kaugemal elavad inimesed saavad toote kÀtte Omniva pakiautomaadiga.

Töö on olnud vÀga raske ning kollektiivselt oleme panustanud firmase mitusada tundi. Oleme silmitsi seisnud uute probleemidega ja iga pÀev otsime innovatiivseid lahendusi, et tuua rahvani parim toode.

Meid vÔib leida instagramis @of.vlvr ja facebookis sama nime alt. Meil on siiani olnud vÀga uudne kogemus ja soovitame kÔigil alustada enda Ôpilasfirma nii kaua, kui veel vÔimalik on.

Kirjutas Fred – Õf vlvr. finantsjuht

VLVR logo

Lisas: lend136c 06.12.2019 22:19

John Ruskin

John Ruskin, tuntud kui Nardwuar the Human Serviette vĂ”i lihtsalt Nardwuar, on Kanada pĂ€ritolu muusikute intervjueerija ja muusik Vancouver, British Columbiast. Ta on tuntud kui vĂ€ga pĂ”hjaliku intervjueerijana, kes tihti kĂŒsib oma intervjueeritavatelt kĂŒsimusi, mida keegi ei tohiks teada. NĂ€iteks kĂŒsis ta Ludacrisilt ĂŒhe lapsepĂ”lve sĂ”bra kohta, keda ei oleks pidanud Nardwuar teadma.

KĂ”ik Ruskini intervjuud algavad ja lĂ”pevad sama moodi. Ta alustab kĂŒsimusega “Kes te olete?” ja siis annab intervjueeritavale kingituse, mis on enamasti vinĂŒĂŒlplaat. Siis ta kĂŒsib artistilt huvitavate asjade kohta. LĂ”petuseks palub ta artistil end uuesti tutvustada ja ĂŒtleb artistile “Keep on rockin’ in the free world” ja laulab ”doot doola doot doo
”, mille peab artist lĂ”petama “doot doo!-ga.”

Ta ei ole ainult muusikute intervjueerija. Ta on ka intervjueerinud Kanada poliitikuid ja palunud neil mĂ€ngida “Hip-Flip” mĂ€ngu. KĂ”ik, kes on keeldunud, on saanud halva maine. Ta on ka kĂŒsinud Mihhail GorbatĆĄovilt millisel riigi juhil on kĂ”ige suuremad pĂŒksid.

Oma TED talkis seletas Ruskin, et kuidas ta selliste inimestega intervjuusid saab. Ta vĂ€itis, et tuleb lihtsalt kĂŒsida. Arvatakse, et samamoodi saab ta ka infot nende artistide kohta.

Ruskini videosi saab nĂ€ha YouTube’s kanalil NardwuarServiette. 

Kirjutas Johann Mattias

Nardwuar

Lisas: lend136c 06.12.2019 22:15

MoĆĄee Tallinnasse

TĂ€napĂ€eva Eesti on demokraatlik riik, kus igaĂŒhel on Ă”igus usuvabadusele. Tallinna panoraami ehivad mitmed kirikud: luterlikud, Ă”igeusklikud ning ka katoliku kirik. Tallinnas on esindatud juudi sĂŒnagoog, Krishna tempel, kuid puudub klassikaline islami, maailma kĂ”ige kiiremini kasvava religiooni pĂŒhakoda. Islam on maailmas suuruselt teine religioon, pea 2 miljardi uskujaga. MoĆĄeeta pealinn pole Euroopas eriti laialdane nĂ€htus, kuid vĂ”ttes arvesse eestlaste kurikuulsat usuleigust, siis kas moĆĄee rajamine oleks vajalik? Eesti hiljuti taasiseseisvunud riigina alles kompab Euroopa vÀÀrtusi ja kultuurilist mitmekesisust ning tekib kahtlus: kas Eesti oleks ĂŒldse moĆĄee rajamiseks valmis?

On levinud arusaam, et islam on Euroopas midagi tĂ€iesti vÔÔrast ning eksootilist. Tegelikult ei saa seda nii vĂ”tta. Ajaloolane Richard Bulliet on öelnud, et tsivilisatsioonide areng on lĂ€bi aegade olnud kultuuride dialoog, kus ĂŒks kultuur annab teisele ning teine vĂ”tab omakorda esimeselt. Ajalugu on nĂ€idanud, et kui ĂŒks kultuur ennast teistest isoleerib, sureb ta paratamatult vĂ€lja, sest pole  piisavalt inimesi, kes saaksid kultuuri pĂ€randit edasi kanda. Just algselt tsivilisatsioonide ning hiljem juba riikide omavahelised suhted on olnud meie tĂ€nase kultuuriruumi sĂ€ilimise vĂ”tmekohaks. Koos on kultuurid tugevamad, toimib kaubanduse, teaduse, ning kultuuri vahetus. Loomulikult on kultuuride segunemisest puhkenud ka kauakestvaid konflikte, kuid tĂ€napĂ€eval, mil enamikes riikides on tagatud julgeolek ning rahvusvahelised organisatsioonid rahu nimel pĂŒĂŒdlevad, on kultuuride vahetuse takistamises minu silmis midagi paranoilist, kui kujuteldavaid probleeme hakatakse lahendama juba enne nende tekkimist. Demokraatia ei tohiks vĂ€ltida, vaid hoopis vĂ€ltimatult lahendada. 

VĂ”ttes arvesse eelpool mainitut, olen ma arvamusel, et idee moĆĄeest Tallinnas on Ă”ige ning mĂ”testatud. Kuid selle idee teostamise osas tekivad teele hoopis uued takistused. Murekohaks osutuks kindlasti hoone maksumus ning kas ja kui palju pĂŒhakoda pĂ€riselt kasutataks? 2011. aasta seisuga on Eestis ca 1500 muslimit. Usulistest toimingutest ning kogudustunnetusest saavad nad siiski praegu osa Eesti Islami keskuses, mis asub Tallinna kesklinna lĂ€histel. 

MoĆĄee rajamine Tallinnasse oleks Eestile kindlasti samm Ă”iges suunas. Globaliseeruv maailm ei kavatse lĂ”petada globaliseerumist ning mida aeg edasi seda suuremaks lĂ€heks vajadus islami pĂŒhakoja jĂ€rele Tallinnas. LĂ”plikuks kĂŒsimuseks jÀÀbki- kas moĆĄee rajamise taga olev ood demokraatiale ning austusavaldus ja vastuvĂ”tlikkus LĂ€his-Ida kultuuriruumi suhtes on eestlasele tĂ€htsam kui praktilisus ning juurdunud traditsioonid ja mugavus?  

Kirjutas Helery

Lisas: lend136c 06.12.2019 22:09

Midagi ju lihtsalt peab valesti olema selle maailmaga! Kogemused, mis muudavad elu

Mina usun, et vandenĂ”uteooriate osas saab inimesi jagada ĂŒldjoontes kolmeks: need, kes sellest lihtsalt ei mĂ”tle ja keda see teema ei huvita, need, kes on veendunud, et suur osa inimkonnast on lihtsalt lolliks lĂ€inud ja kĂ”ik need teooriad on pehmelt öeldes napakad ja kolmandad, sellised nagu mina. Inimesed, kes oma kogemuste ja kuuldu pĂ”hjal on aru saanud, et vĂ€hemalt midagigi on ikka kuidagi nihu nagu. On hulgaliselt teooriaid, mis ongi naeruvÀÀrsed ja lausa frustreerivad, aga on ka mĂ”tteid ja kĂŒsimusi, millest lahti ei saa. Üks sĂ”ber rÀÀkis kord, et loomaaias keksiv laama ei saa ju aru, et tegelikkuses on ta lihtsalt teistele vaatamiseks, kinni kohas, kus ta pole mÀÀratud olema, nagu mingi eksperiment. Kuid kuidas saame siis meie olla nii kindlad oma reaalsuses, et me ei jookse oma tarkade nĂ€gudega kellegi teise inimaias, sest olen mĂ”istnud, et reaalsus on ĂŒks ĂŒsnagi habras asi.

Oma jĂ€reldust pĂ”hjendaksin siinkohal kolme nĂ€itega, usu neid siis vĂ”i ei. Esimene ja kĂ”ige mĂ”juvam minu jaoks on kindlasti olnud sleep paralysis (teaduslikult kinnitatud seisund, kus inimese aju on Ă€rkvel, seega sa kuuled ja suudad ka silmi avada nĂ€gemiseks, kuid keha magab ning kontroll selle ĂŒle puudub) ja ka muud unega seotud kogemused. Kui sa juhtud kunagi nĂ€gema oma toas metallmaski kandvat nunna (Ă€ra kĂŒsi, ma ka ei tea) vĂ”i tunned, kuidas keegi sind kĂ”igutab vĂ”i tunned, kuidas mingi jĂ”ud ĂŒritab su silmi avada, et peaksid vaatama (Birdbox on sĂŒĂŒdi) vĂ”i kuuled lastenaeru vĂ”i lamad oma voodis Ă€rkvel olles naerdes meeldivate mĂ€lestuste ĂŒle, kuni mĂ”istad, et neid asju pole kunagi juhtunud jne
 ja sa endiselt arvad, et kĂ”ik on tĂ€iesti okei, siis olen nĂ”us alustama diskussiooni selle ĂŒle, mis tegelikult toimub. Kui ei, siis ma vĂ”tan endale selle Ă”iguse öelda ise, et miski on tĂ”epoolest kahtlane. 

Üks suhteliselt hĂ€iriv tegur on ka deja vu. Üks vĂ€ga tĂŒĂŒtu asi on see. Pidev tunne, et elan oma elu teist korda. On inimesi, kes vĂ€idavad, et elavad juba aastaid deja vu`s ning tegu on tĂ€iesti reaalse meditsiinilise seisundiga. Minu puhul on asi leebem, kuid on olnud paar korda elus, kus jÀÀn keset elu seisma, aju on tĂ€ielikus mĂ€hises, hakkan hingeldama ja ei saa enam midagi aru ja hullematest hetkedest taastumine vĂ”tab omajagu aega. 

Ning kolmas on konkreetne juhtum, mis leidis aset minu maakodus. Oli tĂ€iesti! pilvitu augustikuu öö. Me lamasime tekkidel maas, rÀÀkisime ja vaatasime tĂ€hti, mis muideks olid kohe vĂ€ga nĂ€htaval eksole. Mingi hetk pöörasime pilgud korraks mujale ja kui oma silmakesed kenasti jĂ€lle taeva poole suunasime oli seal tĂŒhjus. Me lihtsalt vaatasime vahepeal ĂŒksteisele otsa ja selle hetkega jĂ”udsid kĂ”ik tĂ€hed kaduda, tĂ€ielik null. Me tĂ”esti mĂ”tlesime, et me oleme korraga mĂ”lemad lihtsalt puhta lolliks lĂ€inud, aga umbes 10 minuti pĂ€rast olid tĂ€hed tagasi, erksamad kui eales varem. Okei, tĂ”enĂ€oliselt loeb seda mĂ”ni fĂŒĂŒsika vĂ”i geograafia viieline juba pettunud nĂ€oga ja tahab asja mulle ilusti teaduslikult Ă€ra seletada. Kui see nii on, siis palun, kontakteeru, Aile Anderson olen.

Niisiis, sa vĂ”id pidada mind ja teisi miljoneid lolliks, ĂŒlemĂ”tlevaks vĂ”i lihtsalt und vĂ”i muut sorti abi vajavaks inimeseks. Aga isegi kui ĂŒkski Shane Dawsoni simulatsiooni teooriatest pole pĂ€ris see, siis mina usun siiski, et midagi on valesti, kasvĂ”i natuke
 vĂ”i siis ka pĂ€ris palju.

Kirjutas Aile

Lisas: lend136c 06.12.2019 22:06

Une olulisus

Praegusel pre-arvestuste nÀdalal on inimestele oluline meelde tuletada, kui oluline uni tegelikult on.

Ilmselt teate kĂ”ik, et oluline oleks ĂŒhel noorel inimesel magada 8-10 tundi pĂ€evas, kuid olen kindel, et enamusel sel prioriteediks hetkel ei ole. On aeg muutuda!

Tervise arengu instituudi 2014. aasta andmetel magab iga kolmas 15-aastane alla normi. Katrin Streimanni 2015. aasta artiklist vÔib lugeda, et mida vanemaks lapsed saavad, seda vÀhem magavad nad oma soovitusliku normi piires. VÀhene magamine on seotud halbade peresuhete ja kehva enesehinnanguga ning suurendab 2 korda tÔenÀosust suitsetamiseks ja alkoholi tarvitamiseks. Nii et hakakem rohkem magama!

Alustuseks tuleks defineerida, mis on uni.

Uni on inimesele vajalik fĂŒsioloogiline funktsioon. Noorukid vĂ”iksid magada keskmiselt 9 tundi (good one, I know).

Unel on erinevad faasid. Leidsin kliinikum.ee lehelt vÀga ilusa tabeli ja teksti, kus on erinevad tÀiskasvanute unestaadiumid ja ka kÔigi vanusegruppide unevajadus kirjas:

Unevajadus erinevates vanustes ja unestruktuur tÀiskasvanutel

Medical New Today infolehelt vĂ”ib leida toreda artikli (“Why is sleep essential for health”), kus rÀÀgitakse ĂŒheksast pĂ”hjusest, miks on tervisele ikka vĂ€ga oluline hĂ€sti magada. Olen veel lapanud erinevaid uuringuid ning leidnud infot eelnevalt mainitud lehelt kliinikum.eening toon vĂ€lja pĂ”hjuseid, miks on ikka oluline hĂ€sti magada.

1) VÀhene uni mÔjutab produktiivsust ja keskendumisvÔimet.

Ilmselt olete mĂ€rganud, et kui ikka pead pidevalt mĂ”tlema sellele, kuidas ĂŒleval pĂŒsida, siis Ă”ppimisest ei tule ikka mitte midagi vĂ€lja. Ilmselgelt ei toimu mingisugust keskendumist ka siis, kui pea on pĂ€ris lauale vajunud ja fĂŒĂŒsika asemel jooksevad silme ees pehmed valged lambad.

2) Kaalu tÔusmise potentsiaal on suurem.

Sellele on tegelikult paljud teadlased vastu vaielnud. VĂ€heseid unetunde seostatakse ka vĂ€hese fĂŒĂŒsilise koormuse, II tĂŒĂŒpi diabeedi ja alkoholi joomisega. Üldiselt arvatakse, et vĂ€hene uni vĂ€hendab lihtsalt inimeste tahtmist tervislikult elada, nii et, inimesed, magage rohkem ja tahe tervist hoida on kah suurem!

3) Hea uni tagab paremad sportlikud tulemused

JĂ€llegi ĂŒsna loogiline, kas pole. Kogu selle asja ĂŒks pĂ”hjustajatest on tegelikult see, et une ajal meie keha taastub. Sellest tulenevalt tagab hea uni parema energia, sooritusvĂ”ime ning koordinatsioonitaju.

4) Uni vĂ€hendab sĂŒdamehaiguste riski!

Veresoonkonnahaigused on tĂ€napĂ€evases maailmas ĂŒks suur probleem ja on omane heaoluĂŒhiskonnale. Kuna sĂŒdamehaiguste ĂŒks riskifaktoritest on kĂ”rge vererĂ”hk, siis siin tuleb jĂ€llegi uni appi. Kui saada öösel piisavalt und, siis lubab see kehal oma vererĂ”hku öö jooksul reguleerida.

5) Rohkem und tÔstab sotsiaalset ja emotsionaalset intelligentsust.

TĂ€napĂ€eval ĂŒldiselt heidetakse noortele ette, et nad on egoistlikud ja ei suuda teistega arvestada. NĂŒĂŒd siis teame, et „Journal of Sleep Research” andmetel empaatiavĂ”ime vĂ€heneb, kui me vĂ€he magame. Siit saame jĂ€reldada, et kuigi noortel on raske enda iseloomule vabandusi leida, siis nĂŒĂŒd saab Ă”igusega kasutada fraasi „ma olen lihtsalt vĂ€he maganud”.

6) Depressioon, depressioon!

Mitmed uuringu on nĂ€idanud, et on olemas seos depressiooni ja vĂ€hese une vahel. Sellele on tehtud ĂŒle maailma erinevaid katseid ja tulemused on sarnased. Hea uni on vaimsele tervisele vĂ€ga oluline. Punkt, rohkem polegi midagi öelda.

Depressioon on vÀga raske haigus ja depressioonis inimesi on raske toetada, sest nad ei pruugi abi otsida ja vÀljast vÔib tunduda kÔik korras. Sellest tuleb olla teadlik. Soovitan lugeda selle kohta siit.

7) Tugevam immuunsĂŒsteem.

See punkt on tegelikult seotud eelnevate punktidega. Uni aitab meie kehal taastuda, mis tĂ€hendab, et uni annab kehale vĂ”imaluse vĂ”idelda haigustega meie kehas. Seost hea une ja immuunsĂŒsteemi vahel teadlased alles uurivad.

8) Uni on vajalik neuronite taastumiseks.

Selle punkti juures on eriti oluline sĂŒgaval unel, sest sellel ajal taastatakse neuronite vahelisi struktuure ja sĂŒnteesitakse keha talitluseks vajalikke aineid.

9) Uni tagab oluliste seoste sÀilitamise.

Just nii! Selleks, et info sĂ€iliks toimub ajus selle perioodiline â€žĂŒlesalvestamine”. Siin on oluline osa REM-unel. Nii et, kui tahad rohkem mĂ€letada, siis tuleb hĂ€sti magada.

10) Pikem eluiga.

On tĂ”estatud, et inimestel, kes magavad vĂ€he (umbes 4-5 tundi) on eluiga lĂŒhem, kui on inimestel, kes magavad vĂ€hemalt 7 tundi.

Ma ei tea, kuidas teiega, aga see artikkel hakkab juba hirmu tekitama ning on aeg otsad kokku tÔmmata.

Uni on inimese elus hÀdavajalik osa, mis aitab meil funktsioneerida ja olla inimesed. Nii siis magagem rohkem ja ka kvaliteetsemat und!

Kirjutas Annika

 

Lisas: lend136c 06.12.2019 21:50

Erasmus+ projekt Islandil

Erasmus+ projekti raames oli 14 noorel ja 2 Viimsi valla töötajal vĂ”imalik veeta Islandil 11 pĂ€eva, mille kĂ€igus korraldasime ĂŒrituse ning valmis kĂ€siraamat ĂŒheskoos kohaliku noortevolikoguga. Koostöö Seltjarnarnessi noortevolikoguga sai alguse juba aastal 2017, kui Viimsis kĂ€is kĂŒlas nendepoolne delegatsioon ning omavahel kohtusid kahe riigi noorsootöötajad. Just sel kohtumisel vĂ€lja kĂ€idud ideest sĂŒndiski nĂŒĂŒd juba kahekordne edukas noortevolikogude koostööprojekt. Esmane noortevolikogu liikmete vaheline kohtumine leidis aset 2018. aasta suvel, kui Seltjarnarnessi noortevolikogu kĂ€is kĂŒlas Viimsis. 2019. aasta suve noortevahetus oli Viimsi noortevolikogu jaoks aga uudne kogemus, kuna seekord kirjutasime projekti ise. Alustasime projektikirjutamisega juba möödunud aasta detsembris. Veebruari alguseks olid olemas projekti eesmĂ€rgid, sisu ning tegevusplaan, et taotleda Erasmus+ toetust. Sellele jĂ€rgnes pikk ootus, kuid kui aprillikuus saime teate positiivsest otsusest, tuli uuesti kiirelt tööle asuda. Noortevahetuse lĂ€biviimise jagasime omavahel Ă€ra, igaĂŒks sai sellest osa vĂ”tta ning midagi ette valmistada. Valminud projekti eesmĂ€rkideks seadsime ĂŒheskoos ĂŒrituse korraldamise ning selle pĂ”hjal kĂ€siraamatu valmistamise.

Üheks Viimsi noortevolikogu ning Seltjarnarnessi noortevolikogu tĂ€htsaimateks tegevusaladeks on vallas noortele suunatud ĂŒrituste korraldamine. Arutledes kahe noortevolikogu sarnasuste ĂŒle leidsime, et mĂ”lemale on oluline pakkuda noortele tegevusi ka oma koduvallas ning tekitada aasta jooksul noortele huvitavaid sĂŒndmusi, et kĂ”ik elu ei toimu mitte ainult kĂ”rvalasuvas pealinnas Tallinnas vĂ”i Reykjavikis. Leidsime, et mĂ”lema noortevolikogu liikmetel on soov ennast arendada ĂŒrituste korraldamise osas, ning arutlesime selle ĂŒle, kuidas anda igale liikmele teadmised ning enesekindlus vĂ”tta vastutus ja teha midagi ise. Sellest sĂŒndiski idee panna nĂ€dala jooksul Ă”pitu pĂ”hjal kokku kĂ€siraamat, et kĂ”ike seda ka tulevikus Ă€ra kasutada ning uutele liikmetele edasi anda. KĂ€siraamatu kasutaja saab lugeda nii ĂŒrituse korraldamise etappide kui ka erinevate mĂ”tte- ja sisuarendusmeetodite kohta ning teha oma projekti eesmĂ€rke silmas pidades nende seast sobiv valik.

Lisaks Seltjarnarnessi noortele oli meil ka imeline vĂ”imalus kohtuda Selfossi noortevolikouga. Iga-aastase kohaliku ĂŒrituse raames kohtasime ka Seltjarnarnessi linnapead, kes oli ilusal suvepĂ€eval kaunist muusikat, maitsvat toitu ja rÔÔmsameelselt seltskonda nautima tulnud. Reisi jooksul kohtusime vĂ€rvikate, inspireerivate inimeste ja nĂŒĂŒdseks juba uute sĂ”prade ning tuttavatega. KĂ€isime kĂŒlas nii Islandi laste ombudsmanil, kohalikul televisioonil kui ka noortekeskusel, kuhu kohalikel noortel on vĂ”imalik igat sorti projekte esitada ning malevas kĂ€imise asemel oma projekti kallal töötada.

Tööprotsessi kĂ€igus arutasime lĂ€bi imelisi ja huvitavaid ideid. PĂ€rast pikka arutelu otsustasime lĂ”puks hakata ellu viima kontserdi ja toidufestivalil ideed, mille teenitud tulu lĂ€heb heategevusele. KĂ”ik ideed olid alati loodussĂ”bralikud, sportlikud vĂ”i seotud heategevusega. Ühiselt tuldi otsusele korraldada ĂŒritus, mida saavad nautida kĂ”ik, alatest noortest kuni pensionĂ€rideni. Meile anti suurepĂ€rane vĂ”imalus avastada ka natukene Islandit. KĂŒlastasime Islandi parlamenti ja muidugi ka kuulsat Blue Lagoon’i. Meil olid Islandi ja Eesti filmiĂ”htud, mis andsid parema ĂŒlevaate mĂ”lema riigi kultuurist. Avastasime Reykjaviki kesklinna ning nautisime ajaloolist ja pĂ”nevat etendust kuulsas Harpa kontserdisaalis. NĂ€dala lĂ”pus ootas meid kahepĂ€evane matk Seltjarnarnessist Selfossi. Matka kĂ€igus nĂ€gime Ă€ra The Golden Circle’i, mis koosnes geisritest, joast ning PĂ”hja-Ameerika ja Euraasia laamade lahkenemiskohast. Eelviimase pĂ€eva veetsime kĂ”rgel mĂ€gede vahel matkates, kui lĂ€bisime kolmetunnise matka, et supelda koos vabalt ringijalutavate lammastega looduslikust kuumaveeallikast vĂ€lja voolavas jĂ”es. 

Kirjutas Mathias

Island

Lisas: lend136c 06.12.2019 21:45

MĂ€rgipidu 2019

Igal aastal, ja ka see aasta polnud erandiks, leiab meie koolis aset suursugune mĂ€rgiaktus ja -pidu, mil abituriendid saavad rinda oma kauaoodatud lĂ”pumĂ€rgid. Sellel aastal vĂ”ttis peo peakorralduse enda kĂ€tte meie klass. Saime klassina ennast kokkadena proovile panna. Valmistasime quicheÂŽ, hummust ja palju muud isuĂ€ratavat. Ürituse pĂ€evaks oli pea kogu klass millegagi aidanud ning jĂ€i vaid ĂŒle loota, et kĂ”ik sujub.Tuli vĂ€lja, et lĂ”puks ikkagi sujus. Kogu koolimaja oli muutunud muinasjutuliseks: igal pool rippusid tulekesed ning igaĂŒhel oli seljas oma parim ĂŒlikond ja kleit. Pidu oli lĂ”bus ning kĂ”igil, isegi UT-lennul, oli naeratus nĂ€ol. Peol olid loomulikult esindatud Piret Otsa ringmĂ€ngud ja -tantsud ning sai ka niisama hea muusika saatel jalga keerutada. See aasta oli esindatud ka pisike fotonurgake, kus oma mĂ€rkidega sai eputamas kĂ€ia. ÜhesĂ”naga, abituurium jĂ€i peoga rahule ning andis koguni lubaduse, et nende rebased meile sama hea vĂ”i lausa veel parema peo korraldavad.

Kirjutas Helery

Meie klassi tĂŒdrukud mĂ€rgipeol

Vasakult paremale Anni, Aiko, Aile ja Helery

Lisas: lend136c 01.12.2019 21:10

136. lennu sÔrmustepidu

136. lennu sĂ”rmustepidu oli vĂ€ga omanĂ€oline ning selle Ă”htujuhiks oli meie oma S10’e. Peo omanĂ€olisus algas juba peo toimumispaigast, sest eelnevate aastate traditsioonilise Mustpeade maja asemel, toimus seekordne pidu kohvikus Wabank. Osad peo korraldajatest, kes olid mĂ”lemad ruumid ĂŒle nĂ€inud, uskusid isegi, et selline muutus tuleb peole kasuks.
Pidu algas, nagu alati, sĂ”rmustetseremooniaga. Selle kĂ€igus suudeti sĂ”rmused rapiiri otsast maha pillata, teeselda joomist tegelikkuses tĂŒhjast peekrist ning jagati mĂ”nusas koguses Reaali Vaimu, huultelt-huultele. Tooste öeldi igasuguseid, alustades ladinakeelsete hĂŒĂŒdlausetega ning lĂ”petades maleliigutuste vĂ€ljalugemisega.
PĂ€rast tseremooniat algasid bĂ€ndide esitlused. Egoism ei ole ilus omadus, kuid ometi tundus, et meie klassi bĂ€nd oli teistest pika puuga ĂŒle, isegi arvestades, et meie klassibĂ€ndi solisti hÀÀlepaelad otsustasid poole esinemise pealt lahkuda. SoMĂ€ esitas kĂ”ike ning pani rahva ĐœĐ°ŃˆĐžĐœĐ° Đ’Ń€Đ”ĐŒĐ”ĐœĐž-ĐŸĐŸĐČĐŸŃ€ĐŸŃ‚-i ajal niimoodi liikuma, et originaalbĂ€nd ise oleks sellise esituse ĂŒle uhke olnud. Esinemiste ajal avati ka ĆĄampusekorgid ning pakuti keele alla head paremat. PĂ€rast bĂ€nde jĂ€tkus pidu tantsuhĂ”nguliselt, kuna nĂŒĂŒd lasti laule, mida bĂ€ndid ei suutnud teha, ning kell 23:00 pidid kĂ”ik koju tuttu minema.

Paljude jaoks lĂ”ppes Ă”htu ametilik osa Steni lavalt lahkumisega. Edasi lĂ€ksid meie teed lahku. Osad, kes jĂ€id ĂŒrituse lĂ”puni Wabadusse, lĂ€ksid hiljem Madisega kooli, kus viimane jagas oma arvamusi toimunud peo ja selle korralduse kohta. Teised lĂ€ksid Tallinna vanalinna avastama. NĂ€hti vaatamisvÀÀrsusi nagu nĂ€iteks Eesti parlamendihoone ja Pikk tĂ€nav. Linn oli salapĂ€rane just nagu Al Capone’i aegadel. Oli ka neid, kes suundusid kiirelt voodisse teki alla ning ka neid, kes siirdusid Maardu roheliste aasade vahele, kus meid lahkelt vÔÔrustati, meeldivaks kaaslaseks Alexander. Huvitavaid vestlusi jĂ€tkus igal pool kogu Ă”htuks. Vapramad siirdusid linnapiiri tagant veel tagasi sĂŒdalinna, kus kohtuti nii 133., 134. kui ka 135. lennuga. RÀÀgiti nii sĂ”javĂ€e- kui ka Kalamehejutte. Silm loojus, kui pĂ€ike tĂ”usis.

Kirjutasid Mia, Linda ja Sten

Lisas: lend136c 18.11.2019 10:57

Karmo tantsuvÔistlusel

Osalesin 19. oktoobril rahvusvahelisel Edita Daniute Cup-i standardtantsude vĂ”istlustel. VĂ”istlus leidis aset Leedus Prienai linnas. Tugevas konkurentsis saavutasin koos oma parteri Madleen Kristen Alasiga 10. koha. VĂ”istlesin WDSF Noorte vanuseklassis. VĂ”istlejaid oli Ukrainast, LĂ€tist, Leedust, Venemaalt, Iisrealist, Valgevenest ja Eestist. Õhtul oli vĂ”imalik vaadata maailma tipp-paaride show-esinemiseid.

Planeeritud oli ka vĂ”istelda TĂ€iskasvanute vanusegrupis, mis Ă”nnetuse tĂ”ttu jĂ€i tegemata. Nimelt Noorte vĂ”istluste poolfinaalis pĂ”rkasin kokku tantsupaariga, mille tagajĂ€rjel astusin vasakule jalale valesti. Tundsin, et vÀÀnasin jala vĂ€lja, aga pidin veel kolm tantsu lĂ”puni tantsima. Peale poolfinaali liikusime edasi Leedu kohalikku haiglasse, kus selgus, et pöialuu on katki. Jalg pandi kipsi ja nĂŒĂŒd jÀÀb ĂŒle ainult oodata. Õnneks algas koolivaheaeg ning saab trennide asemel uurimustööd kirjutada.

Lisas: lend136c 24.10.2019 03:41

Meie kooli 138. sĂŒnnipaev

30. septemberil tĂ€histasime Reaalkooli 138. sĂŒnnipĂ€eva, mis oli tegelikkuses olnud eelneval pĂ€eval, 29. septembril. Hommikul pidime olema kell 7:25 koolis, et kuulata Some loengut uurimistöö esimesest kollokviumist. Saime teada kuidas tuleb esitlust alustada ning saime ka aru, et meil ei ole kringleid lĂ”unaks. Õnneks jĂ”udsid tĂŒdrukud need kuidagi Ă€ra tellida ning need Ă”igeks ajaks kohale toimetada. KoolipĂ€ev venis, kuid varsti oli kĂ€es aeg sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histada, ootus Ă”hus, liikusime staadionile. Kooli sĂŒnnapĂ€eva tĂ€histasime ikka Ă”ues. Ene Saar esitas kĂ”ne ning hiljem anti stipendiumeid. Tuleb vĂ€lja, et suurepĂ€rase uurimistöö eest saab saada stipendiumit! Peale seda saime suud magusaks teha kiiresti organiseeritud kringliga ning puhuda juttu nii kooli- kui ka lennukaaslastega.

Palju Ônne meie armas kool!

Kirjutas Johann

Lisas: lend136c 07.10.2019 20:27