136c

Tänavust kooli sünnipäeva ei pidanud me õigel kuupäeval (29.sept), vaid hoopis teisipäeval 2.oktoobril. Viimastel aastatel on paistnud päike ja on olnud kuiv, kuid see aasta oli vihmane ja päris külm. Meie klassile tuli külla vilistlane Rait Roosve (vil! 91), kes jutustas meile hommikul vara oma perekonna lugudest Tallinna Reaalkoolis ja rollist Eesti ajaloos. Kõik olid veidi unised, eriti härra Mengel, kes mediteeris terve tunni. See, kuidas ta suutis seostada Eesti ajalugu ja Reaalkooli ajalugu oli muljetavaldav. Pärast viiendat tundi asusime staadionile, et sättida korda laud ühiseks sööminguks. Laua tassisime kohale väikesest majast, Kammiste vend valmistas maitsvad kringlid ning koostööl oli valminud ka küpsisetort, kaunistusega “137”. Direktor Ene Saare kõne ajal sadas hoolega vihma, Mirko vihmavari oli võetud appi koogi varjamiseks vihma eest. Pärast magustoite ja staadionil tantsimist suundusime rõõmsalt tagasi tundidesse.

Palju õnne meie armas kool!

Kirjutas Aiko

4. Oktoobril käis osa klassist koos klassijuhataja Somelari, tema naise Betty ja kahe 133. lennu vilistlase Johann Ortin Õuna ja Rebecca Peetsiga Estonia teatris vaatamas Pjotr Tšaikovski balletti „Luikede järv”. Istusime rõdul, kust oli väga hästi näha nii lava kui ka orkestrit. Lisaks tantsule oli väga ilus ka balleti muusikaline osa. Peale etendust läksime kõik koos kooli, kus see osa klassist, kes balletti vaatamas ei käinud, oli valmistanud meile õhtusöögi. Seal liitus meiega ka kolmas 133. lennu vilistlane Stenver Pärn. Kui me kohale jõudsime, selgus, et söök pole veel päris valma, aga sellest polnud midagi, sest saime niikaua balleti kohta muljeid vahetada. Lõpuks toodi lauale kauaoodatud kanakarri ja riis, aga enne sööma hakkamist luges meie armas klassivend Sten muidugi ka söögipalve. Söök oli maitsev ja tuju oli hea.

Loodan, et selliseid toredaid õhtuid koos klassiga tuleb tulevikus veel.

Kirjutas Johann Mattias

11. septembril käis meil külas üks tähtsamaid reaalkooli vilistlasi – meie eelkäija, vaimne mentor ja loomulikult juba Reaalkooli lõpetanud 133. c klassivanem – Mathias Kübar. Ta valgustas meid teadmisega, milline peaks olema üks klassivanem, mida temalt oodata ja loota. Rääkis ta ka niisama koolielust ja-olust ning jagas ka nippe ning trikke, kuidas saada õigele lainele meie kalli klassijuhataja Madis Somelariga. Kahtlemata oli see üks unustamatu tund ja loodame, et ta ikka külastab meid taas.

Soojad tervitused Mathiasele 136. c poolt!

Kirjutas Taavet

Gümnaasium algas meil laupäeval, 1. septembril. Vaatamata tuulele ja vihmale jõudsid kõik 38 õpilast kooli. Kell 9.00-9.30 saime Reaali Poisi juures pähe koolimütsid, mida jagasid klassijuhatajad, teekond koolist monumendi juurde ja tagasi kulges traditsiooniliselt pudireas. Mütsid käes, algas klassijuhatajatund, mis kestis aktuse alguseni. Kella 10.00-ks olime staadionil valmis ning avaaktus võis alata lippude heiskamise ja hümni laulmisega. Sõna sai direktor Ene Saar, kelle kõne rääkis möödunud suvest ning algavast kooliaastast. Kõne lõpetas traditsiooniline Tallinna Reaalkooli hoone kirjeldus. Seismisest juba väsinuna suundusime tagasi klassijuhatajatundi. Õpetaja tutvustas meile eesoleva kooliaasta rõõme ja raskusi. Hiljem liitusid meiega ka paralleelklasside õpilased, kellega koos kuulasime Martin Saare esitlust keemia ajaloost ning bioloogiaõpetaja Kersti Veskimetsa sünapside esitlust. Esitluste ajal käisid oma uut kooli avastamas ka 1. klassi lapsed. Laupäev koolis lõppes kella 12.30 paiku ning kokkuvõttes oli üritus väga pull.

kirjutas Karl Tani