Arhiveeritud - kuu 04.2021

Annika kÔnevÔistluse kÔne

Mis on riik? Eesti keele seletav sĂ”naraamat ĂŒtleb, et riik on inimĂŒhiskonna organisatsioonivorm. Riigil on kolm tunnust: suverÀÀnne riigivĂ”im, rahvas, territoorium. MĂ”istes „oma riik” on midagi nii erilist, et 102 aastat tagasi otsustasime seda imet kaitsta. Tahtsime olla, mĂ”elda ning tajuda maailma ise – lĂ€bi eestlasliku sinimustvalge prisma. LĂ€heme aastasse 1918. Õues on detsembrile omane karge Ă”hk. Artur Sisask istub soomusrong number 2 peal ja mĂ”tleb enda eluaastatele ning eesootavatele lahingutele. Temas leidub sĂ”jahirmust hoolimata soov ja tahe. Koolis oli teda inspireerinud Kalevlaste Maleva loonud Anton Õunapuu. Artur tahab olla osa Eestit vabastavast sĂ”jast. Noore poisi nĂ€os peegeldub uhkuse ja vastutustundega segatud hirm. Tol aastal aga tegelikult ei tahetud enam sĂ”dida. Inimesed olid vĂ€sinud I maailmasĂ”jast ning ei nĂ€htud vĂ”imalust, et vĂ€ike Eesti vĂ”iks impeeriumite kĂ”rval vabaks saada. Siin tulid mĂ€ngu usku tĂ€is ja mĂ”ni ĂŒtleks, et naiivsed Arturi moodi noored. Nendes oli kirg vabastada riik, mis peakski kuuluma meie rahvusele. Koolinoored tĂ”mbasid kaasa ka vanad sĂ”javeteranid ning nii suudeti omaalgatuslikult kokku panna inimmass, kes asus sĂ”dima vĂ”imatu vĂ”idu nimel. Tol ajal lugesid teod, sest ainult selline vĂ”itlus lĂ”i ĂŒhiskondi. Artur vĂ”itles seal soomusrongi peal elu tĂŒhisuse vastu ning leidis endas jĂ”u tegutseda, mis ka tema nime igavikku ning marmortahvlile graveeris. Nii me rajasime lahing lahingu jĂ€rel teed enda riigi poole. Relvad, rindejoon, varahommikused kuulirahed, perepildid ning kirjad. Kogu vĂ”itlejate elu keerles nĂŒĂŒd sĂŒmbolite ĂŒmber, millest oldi juba ammu vĂ€sinud. LĂ”puks jĂ”uame 1919. aasta Narva kaitselahinguteni. NĂ”ukogude Venemaa tegi viimaseid pingutusi, et mĂ”juvĂ”imu taastada. Eestlaste kaitsest aga ei suudetud lĂ€bi murda ning nii nĂ”ustuti allavandunult vaherahuga, mis algas 1920. aasta 3. jaanuari hommikul kell 10.30. NĂŒĂŒdseks on antud sĂŒndmusest möödunud enam kui sada aastat. Oleme suutnud kinnitada eestikeelset haridust ja hoida kultuuri, samas elanud ĂŒle 50 aastat kestnud okupatsiooni ning ĂŒles ehitanud demokraatliku Eesti Vabariigi. Selleks, et too pĂ€rand sĂ€iliks, on vaja rahval ĂŒhiselt ja ka igal inimesel ise riiki panustada. Siinkohal toon vĂ€lja novembri lĂ”pul „Plekktrummis“ esinenud Mihkel Oviiri sĂ”natu. Ta olevat tahtnud 1980. aastate lĂ”pus riigisektorist Ă€ra minna ning oli selle mĂ”tte asjalikkust isaga arutanud. Isa oli talle aga kostnud, et kui tema Mihkel seda riiki ĂŒles ehitama ei hakka, siis kes seda ikka teeb. Ma arvan, et meis kĂ”igis peaks olema Madis Oviirile ja Artur Sisaskile sarnaseid ideid. Meis kĂ”igis vĂ”iks olla usku, tahtmist, ja mis peamine, kirge. Sellist leeki, mis loob ideid ja paneb tegutsema. Ei tohi ja ei saa oodata, et keegi meie eest riiki loob. IgaĂŒks peab olema nagu Artur Sisask – oma riigi tulevikule mĂ”tlev inimene.

10.04.2021

ÜhiskonnaĂ”petuse olĂŒmpiaad

See aasta toimus ühiskonnaõpetuse olümpiaad. Olime sügisel terve kursuse seda kõike õppinud ning tänu sellele oli meil mõne võrra lihtsam kui kümnendikel nink üheteistkümnendikel. Meie klassist osales 12 õpilast. Somelar nägi kõvasti vaeva ning hankis ka meile külalisesinejaid selle jaoks. Kahjuks toimusid kõik küll veebivahendusel, kuna olukord kontakttunde ei lubanud. Meile käis rääkimas Eesti Reformierakonda kuuluv Marko Mihkelson Ukrainas toimuvast, Brexitist ning USA ja ja Hiina vahelistest suhetest. Veel käis Eesti riigi peaprokurör Lavly Pering rääkimas meile võimude lahususest ning Siim Kiisler rääkis Eesti Vabariigi pensionisüsteemist ning toimunud pensionireformist. Väliskülalised muutsid õppimise kõvasti huvitavamaks. Olümpiaad ise oli veebipõhine ning selle tõttu olid mõned ülesanded veidi vigased ning raskesti mõistetavad. Õppimise käigus omandamise palju uusi teadmisi ning laiendasime enda silmaringi. Nii mõnigi meie klassi õpilastest sai kasutada ühiskonnaõpetuse olümpiaadi jaoks õpitud teadmisi eesti keele proovieksamil. Lõppkokkuvõttes tasus see pingutamine ning õppimine ennast kindlasti ära!

Kirjutas Joonas

10.04.2021

Õpetajate pĂ€ev

5. oktoobril 2020. aastal tĂ€histati Tallinna Reaalkoolis Ă”petajate pĂ€eva. Õpetajate kohustused vĂ”tsid ĂŒle paljud gĂŒmnasistid ning proovisid toime tulla klassitĂ€ie Ă”pilaste juhendamise ning Ă”petamisega. Initsiatiivi vĂ”tsid ka mitmed 136.c klassi Ă”pilased. Algklassidele rÀÀgiti fĂŒĂŒsikast, keemiast ja filmindusest. PĂ”hikooli valgustati muusika, inglise keele ja kehalise kasvatuse teemadel. GĂŒmnaasiumiĂ”pilased said targemaks keemias ja vene keeles. Aile, Anni, Aiko ja Sirle pĂŒĂŒdsid 9.b klassi Kalevi staadionil karjatada. Noortele korraldati joogakursus, tĂ€psusviskamine ning pingeline ukakas. Ülesanne ei olnud gĂŒmnaasiumineiudele ĂŒldsegi lihtne, sest 9.b osutus kĂŒllaltki uhkeks ja iseteadlikuks, kuid kuidagi suudeti kĂ”ik planeeritu ellu viia ning nalja sai. Miko, KĂ”ss, Nikita ja PÀÀrson (Fred oli see aeg “Rakett 69” saates) proovisid oma rebastele 10.c klassist keemia selgeks teha. VĂ€lja see neil hĂ€sti ei tulnud, peale selle, kuidas vetsupaberist puskarit teha ja kuidas oma vanaema kogemata paratsetamooliga mitte Ă€ra mĂŒrgitada, ei osanud rebased midagi tarka Kangrole öelda, kes eeldas, et me nendega terve töövihiku lĂ€bi töötasime. Samuti kĂ”neles noorhĂ€rra PÀÀrson dopingust, sealhulgas klostebooli ja kreatiini mĂ”judest. Vesinikside oli vĂ€ga teemas. Rebased ei teadnudki, et puhtalt etanooli ja vee segamisel ei saa kohe viina, ning eksisid g konstandiga. Kuigi tunnist tekkis paksu pahandust, oli kĂ”igil meeldiv kogemus ja tunni teises pooles tehtud Kahoot lĂ€ks kĂ”igile peale!

Kirjutas Sirle

10.04.2021